Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse
Sulge

"veneetslaste" - 27 õppematerjali

Marco Polo - referaat
2
doc

Marco Polo - referaat

Peaaegu veerand sajandit hiljem naases ta 1295. aastal Veneetsiasse. Genova-Veneetsia sõja käigus sattus Marco Polo Vanglasse. Ta kasutas seda aega (1298-99) oma reisiaruande dikteerimiseks kaasvang Rusticusele, kes selle kirja pani. Marco Polo seiklused Aasias, mis ilmusid pealkirja all ,Reisid', sisaldasid sedavõrd hämmastavaid teateid, et kaasaegsed pidasid neid väljamõeldisteks. Hilisemad andmed (Yule ja Pauthier) on tõestanud, et paljudel Polo juttudel on tõepõhi all. Veneetslaste reisijutte loeti palju ja vaieldi nende üle 14.-16 sajandini. Kolmest suurest keskaegsest maailmarändurist (Rubruki Wilhelm, Carpini ja Marco Polo) viibis Marco Polo Kõige kauem suurkhaani aladel, läbis pikimad vahemaad ja tõi Euroopasse esimesed detailsed ajaloolised ja geograafilised aruanded Kaug-Ida kohta.

Geograafia → Geograafia
16 allalaadimist
Parthenon
3
docx

Parthenon

Pheidiase kavandatud olid ka templi friisi reljeefid, mis kujutasid jumalanna Athena auks iga-aastaselt korraldatavaid pidustusi. Umbes 426. Aastal viidi Athena kuju kuhugi ära, võib-olla Konstantinoopoli. Kuigi Parthenon oli kaotanud oma kuulsa jumalanna, jäi ta terveks. Parthenon on hilisemal ajal kasutust leidnud nii kiriku kui ka moseena. Kaasajal on ta suhteliselt halvas seisus. Nimelt kasutasid türklased veneetslastega sõdides Parthenoni püssirohulaona. 1687. a. sai ta tabamuse veneetslaste suurtükist ning järgnenud plahvatus hävitas suure osa seni väga hästi säilinud hoonest. Vaatamata restaureerimiskatsetele on kahjustused praegugi näha. 1799-1802 eemaldas Suurbritannia Konstantinoopoli saadik lord Elgin suure hulga säilinud marmorreljeefe ja ­kujusid, mis arvati olevat edasise hävimise ohus ja vedas salaja Inglismaale. Ta müüs need Briti Muuseumile, kus need on ka praegu vaatamiseks välja pandud. Kasutatud kirjandus 1. Sirge, S. 2004. Ateena. Tallinn: Ilo 2

Kultuur-Kunst → Kunstiajalugu
19 allalaadimist
Marco Polo
6
doc

Marco Polo

muutunud. Nende sõbrad ja sugulased ei tundnud neid ära ning kuna nad olid tatari rõivastes ja rääkisid vahepeal Hiina keelt, tunud olukord lootusetu. Et oma sugulasi ja tuttavaid veenda, et tegu on siiski nende meestega, keda nad väidavad end olevat, korraldasid nad lõunasöögi. Kui külalised saabusid, tervitasid reisimehed neid suurejoonelistes hiina punasest satiinist riides. Pärast esimest rooga muutsid nad riided tumepunaseks sametiks, aga söögi lõpus ilmusid nad rikaste veneetslaste tavalises riietuses. Marcol oli oma külalistele üllatus. Ta tõi needsamad tatarlaste kuues, mida nad jõudes olid kandnud ning lõikas õmblused lahti ja võttis voodri seest rubiinide, smaragaide ja teemantidega täidetud pakikesed. See oli kauneim kalliskivide kollektsioon, mida Veneetsias iial nähtud. Külalised olid nüüd veendunud, et nende võõrustajad olid tõesti need, keda nad väitsid end olevat. Marco Polo suri 1324. aastal Veneetsias, elades 70- aastaseks.

Geograafia → Geograafia
21 allalaadimist
Kreeka Pathenon
11
doc

Kreeka Pathenon

Sõdade ajal olid nad nii usinad, et ladusid kujud lihtsalt seinte ette kokku, et rohkem kindlustada Parthenoni välimist poolt. Samuti oli juurde ehitatud ka minarett, mis on ka tänapäeval kastuskõlblik, alus ning trepimademed on täiesti alles. Enam ei tehtud Parthenoniga midagi, see lihtsalt oli. Need, kes külastasid Ateenat 17 sajandil rääkisid, et tempel oli jäetud suures osas puutumatuna. 1678. aastal hävitati suurema osa Parthenonist veneetslaste okupatsiooni tõttu. 26 septembril visati Parthenoni pomm, mis osaliselt hävitas hoone. Morosini üritas hiljemalt mõned skulptuurid varemete alt kätte saada. Kõik sisesed struktuurid olid osaliselt või täiesti hävinenud. Skulptuurid samuti lagunesid ning hiljemalt on nende tükkidest tehtud meeneid. 1801. aastal sai Briti suursaadik Thomas Bruce Konstantinooplis sultanilt edikti, et valada vorme ning joonistada ümber enamuse antiiksetest Parthenoni esemetest

Ajalugu → Ajalugu
14 allalaadimist
Vana-Kreeka arhitektuur
2
doc

Vana-Kreeka arhitektuur

sammast. Templi siseruumis seisis kujur Pheidiase valmistatud jumalanna Athena kuju, mis oli kaetud kuldpleki ja elevandiluuga. Pheidiase kavandatud olid ka templi friisi reljeefid, mis kujutasid jumalanna Athena auks iga-aastaselt korraldatavaid pidustusi. Parthenon on hilisemal ajal kasutust leidnud nii kiriku kui ka moØeena. Kaasajal on ta suhteliselt viletsas seisus. Nimelt kasutasid türklased veneetslastega sõdides Parthenoni püssirohulaona. 1687. a. sai ta tabamuse veneetslaste suurtükist ning järgnenud plahvatus hävitas suure osa seni suurepäraselt säilinud hoonest. Hävitustööd jätkas 19. saj. Suurbritannia Konstantinoopoli saadik lord Elgin, kes varastas ja vedas salaja Inglismaale suurema osa Parthenoni kaunistavatest skulptuuridest ja reljeefidest. Lord Elgin müüs nad Briti Muuseumile, mille väljapanekuis nad siiani aukohal on. Propüleed, Akropoli väravad ehitas arhitekt Mnesikles 437-432. a. eKr

Kultuur-Kunst → Kunstiajalugu
123 allalaadimist
Renessanssiaegne kunst
13
ppt

Renessanssiaegne kunst

Leamaalingute süzeeks on Vana Testamendi lood. Michelangelo liigendas laepinna maalitud illusoorsete sammastega, paigutas nende vahele kompositsioonid ja figuurid. Sixtuse kabeli lagi muutus kristlike ideede illustratsioonist tohutuks panoraamiks. Üldmulje on jõuline ja dramaatiline. Kõrgrenessanss Veneetsias Suured kunstnikud töötasid 16. sajandil ka Veneetsias. Kui Firenze ja Rooma maalijate peapüüdluseks oli kompositsiooniline terviklikkus ja kehade joonistuslik ilu, siis veneetslaste tähelepanu keskendus eelkõige värvile. Kuulsaimad olid sealsetest kunstnikest noorena surnud Giorgione (1478-1510) ja tema õpingukaaslane Tizian (1477-1576). Hele-tumedus ja värvide erinevad varjundid olid nende peamised väljendusvahendid. Giorgione kuulsaim töö on "Magav Veenus" - lüürilise meeleolu ja sooja koloriidiga. Tiziani kuulsaimad tööd: "Taevane ja maine armastus"; "Flora"; "Tüdruk puuviljadega"; "Maksuraha".Tizian tegi ka

Kultuur-Kunst → Kunstiajalugu
43 allalaadimist
Vana-Kreeka kunsti perioodid
6
docx

Vana-Kreeka kunsti perioodid

hiljem ristisõdade ajal kaduma läks. Säilinud on Rooma-aegne koopia, mida hoitakse riiklikus arheoloogiamuuseumis. 6. sajandil muudeti Parthenon Neitsi Maarjale pühendatud kristlikuks kirikuks. 1456, kui Ateena osmanite kätte langes, muudeti ehitis moseeks. Selle juurde ehitati minarett, kuid hoonet ennast ümber ei ehitatud. 26. septembril 1687, kui veneetslased piirasid Ateenat, tabas püssirohuhoidlana kasutatud Parthenoni veneetslaste kahurikuul. Toimunud plahvatuses purunes suurem osa templist. Välissammastik taastati hiljem. Friisi säilinud osad ja paljud kujud viidi 1801. aastal Inglismaale, kus neid hoitakse Briti Muuseumis hoolimata Kreeka valitsuse nõuetest need tagastada. 1975. aastal hakati Parthenoni restaureerima. Tööd kestavad tänapäevani. Erinevalt arhailise ajastu sammastest on Parthenoni sambad kõrgemad ja saledamad Klassikalise ajajärgu kreeka kunst ja eriti templid on avaldanud suurt mõju

Kultuur-Kunst → Kunst
3 allalaadimist
Kõrgrenessanss 1500-1530
4
docx

Kõrgrenessanss 1500-1530

Samas on ta teinud ka hiiglaslikke seina- ja laemaalinguid. Michelangelo maalitud on Roomas asuv Sixtuse kabeli lagi ja idasein (lae suurus: 48 X 13 m). Kunstikeskus Veneetsia Suured kunstnikud töötasid 16. sajandil ka Veneetsias. Veneetsia oli Firenze ja Rooma kõrval renessansiaja kolmas tähtsaim kunstikeskus. Kui Firenze ja Rooma maalijate peapüüdluseks oli kompositsiooniline terviklikkus ja kehade joonistuslik ilu, siis veneetslaste tähelepanu keskendus eelkõige värvile ja maalilisusele. Veneetslased ei lähtunud antiigist ega otsinud vormilist ilu, perspektiivi ega kogu seda kõrget teadust, millega tegeldi Roomas ja Firenzes, vaid pigem meelelist värvimuljet. Veneetsia maalikunstnikud mõtlesid värvide kaudu. Nende kunsti eripäraks on punaste ja ­siniste toonidega helendav koloriit, täiesti uudse tundlikkusega kujutatud looduslik valgus ja

Kultuur-Kunst → Kunstiajalugu
1 allalaadimist
Kultuurilugu-renessanss
2
doc

Kultuurilugu (renessanss)

Dan Brown väidab, et katoliku kirik on sündinud ja põhineb valedel, et kirik on hävitanud kristlusest naiselikkuse, et Rooma võimud kõrvaldasid terve rea evangeeliume ja koostasid Uue Testamendi oma suva järgi. Dan Brown usub, et Leonardo loomingusse on peidetud palju sõnumeid, mis kinnitavad tema teooriaid. Tizian, Raffael, Michelangelo. Ülevaade loomingust Tizian ­ esindab Veneetsia koolkonda. Veneetsia jaoks polnud kompositsioon nii oluline. Veneetslaste kaks lemmikvärvi ­ sügavsinine ja ­punane. Tiziani kuulsus algas 19 sajandil. ,,Maarja taevaminek" ­ võrdhaarne kolmnurk, spiraal. Punased toonid, sinakad sambad. ,,Kristuse kroonimine" ­ kibuvitsakroon. Sünge. Sinised-mustad toonid. Tsentrisse suunatud valgus. ,,Urbino Venus" ­ pani aluse renessansi aktimaalile. Mitmeplaaniline. Jõukas daam, taustal teenijatüdrukud. Sülekoer. Taustal tükk loodust. Teemad ­ kristlus, aktimaalid, portreemaal. ,,Karl V portree" ­ mitmeplaaniline

Kultuur-Kunst → Kultuurilugu
16 allalaadimist
Neljas Ristisõda
2
doc

Neljas Ristisõda

välja ja linnamüürist alla, kuid ometi vallutati linn lühikese piiramise järel. Selle eest ekskommunitseeris Innocentius III kohe nii veneetslased kui ka ristisõdijad. Talve 1202­1203 veetsid ristisõdijad Kérkyral ja valmistusid Egiptusesse sõitma. Enne laevastiku väljumist Veneetsiast oli Bonifazio läinud oma nõo Svaabimaa Philippi juurde. Pole kindel, miks ta seda tegi: võibolla taipas ta veneetslaste plaane ja tahtis vältida ekskommunitseerimist, võib ka olla, et ta tahtis kokku saada Philippi kälimehe Aleksios Angelosega, 1195 kukutatud Bütsantsi keisri Iisak II pojaga. Pärast isa troonilttõukamist oli Aleksios põgenenud Philippi juurde, kuid pole teada, kas Bonifazio oli teadlik tema viibimisest Philippi õukonnas. Igatahes tegi Aleksios ettepaneku, et ristisõdijate võla Veneetsiale maksab kinni Bütsants, kui ristisõdijatel õnnestub tema suguvõsa

Ajalugu → Ajalugu
10 allalaadimist
Referaat-Vana-Kreeka arhitektuur
5
docx

Referaat: Vana-Kreeka arhitektuur

ümbritsetud katust toestavate sammastega ja väljast friisiga, millel kujutati Panatenaiade rongkäiku ningOlümpose jumalaid. Nende seas ei olnud Hadest ja hestat. 6. sajandil muudeti Parthenon Neitsi Maarjale pühendatud kristlikuks kirikuks. 1456, kui Ateena osmanite kätte langes, muudeti ehitis moseeks. Selle juurde ehitati minarett, kuid hoonet ennast ümber ei ehitatud. 26. septembril 1687, kui veneetslased piirasid Ateenat, tabas püssirohuhoidlana kasutatud Parthenoni veneetslaste kahurikuul. Toimunud plahvatuses purunes suurem osa templist. Välissammastik taastati hiljem. Friisi säilinud osad ja paljud kujud viidi 1801. aastal Inglismaale, kus neid hoitakse Briti Muuseumis hoolimata Kreeka valitsuse nõuetest need tagastada. 1975. aastal hakati Parthenoni restaureerima. Tööd kestavad tänapäevani. Kasutatud kirjandus 1. http://www.paideyg.ee/kunstiajalugu/kunstilugu/kreeka/arhitektuur.htm 2. http://et.wikipedia.org/wiki/Parthenon

Kultuur-Kunst → Kunstiajalugu
16 allalaadimist
Itaalia ja Hispaania barokkmaalikunst 17 sajandil
32
pptx

Itaalia ja Hispaania barokkmaalikunst 17.sajandil

Fourth level Ø 17. saj, maalis oli erilise tähelepanu all Fifth level rahutu liikumise kujutamine. Sellele lisandus maaliline käsitluslaad, kus värvid sulavad üksteise sisse ilma selgete piirideta Ø Püüti seostada Michelangelo suurejooneli- sust Corregio maalilisusega, Raffaeli kom- positsiooni veneetslaste koloriidiga jne. Click to edit Master text styles Second level Michelangelo da Caravaggio Third(1573-1610) level Fourth level Ø Fifth level naturalistliku suuna

Kultuur-Kunst → Kunstiajalugu
15 allalaadimist
Keskaja rüütel
11
odt

Keskaja rüütel

huvitanud kedagi kellegi seisus, tapeti kõiki. Ka saagihankimine oli ristisõdades hästi väljendunud. Üks prantsuse rüütel, kes ise elas neile südmustele kaasa kirjutas: "Saak oli sedvõrd suur, et keegi ei olnud suuteline kindlaks määrama leitud kulla, hõbeda, väärismetallist nõude, kalliskivide, sameti, siidikangaste ja karusnahksete rõivaste hulka... Iga mees võttis endale talle meelepärase maja ja neid jätkus kõigile. Sellisel moel asus palverändurite ja veneetslaste vägi korteritesse ning kõiki rõõmustas saavutatud au ja võit, mida kinkis meile jumal ja mille tulemusena tõusid nad korraga vaesusest rikkuste ja elumõnude juurde". See juures ei olnud rikkus feodaalist sõdalase eesmärk ise. Rüütli üheks põhivooruseks peeti heldust. Kogu saagi ridi rüütel helde käeliselt kulutama lähikondlastele, annetusena kirikule, kloostritele ja ka kerjustele. Rikkust oli vaja

Ajalugu → Ajalugu
151 allalaadimist
RENESSANSS
7
docx

RENESSANSS

Vasari andmetel pidas Michelangelo end ise alati skulptoriks ja olevat vihasatnud, kui keegi teda maalijaks kutsus. Sixtuse kabeli lagi muutus kristlike ideede illustratsioonist tohutuks panoraamiks. Üldmulje on jõuline ja dramaatiline. Suured kunstnikud töötasid 16. sajandil ka Veneetsias. Kui Firenze ja Rooma maalijate peapüüdluseks oli kompositsiooniline terviklikkus ja kehade joonistuslik ilu, siis veneetslaste tähelepanu keskendus eelkõige värvile. Kuulsaimad olid sealsetest kunstnikest noorena surnud Giorgione (1478-1510) ja tema õpingukaaslane Tizian (1477-1576). Hele-tumedus ja värvide erinevad varjundid olid nende peamised väljendusvahendid. Giorgione kuulsaim töö on "Magav Veenus" - lüürilise meeleolu ja sooja koloriidiga. Tiziani kuulsaimad tööd: "Taevane ja maine armastus"; "Flora"; "Tüdruk puuviljadega"; "Maksuraha".Tizian tegi ka häid portreepilte: "Paavst Paulus

Kultuur-Kunst → Kunstiajalugu
24 allalaadimist
Baroki lühikokkuvõte
8
doc

Baroki lühikokkuvõte

Sellele lisandus maaliline käsitluslaad, kus värvid sulavad üksteise sisse ilma selgete piirideta. 1585. aastal asutasid Agostino, Lodovico ja Annibale (vennad) CARRACCID Bolognas kunstiakadeemia, kus nad ise õpetajatena töötasid. Nende põhimõtteks oli ühelt poolt looduse tundmaõppimine, teiselt poolt vanade meistrite väljendusvahendite ja -laadide ühendamine (eklektitsism). Näiteks püüti seostada Michelangelo suurejoonelisust Corregio maalilisusega, Raffaeli kompositsiooni veneetslaste koloriidiga jne. Carraccide maalide teemad pärinesid mütoloogiast ja nende ilutsev ning idealiseeriv laad leidis palju järgijaid. Kõrvuti eklektitsismiga arenes itaalia kunstis teine vool, nn naturalism, mille suurimaks esindajaks oli MICHELANGELO DA CARAVAGGIO (1573-1610). Ta hülgas otsustavalt eklektika. Caravaggio põlgas idealiseerimist ja püüdis elu ning inimesi kujutada just sellistena, nagu ta neid nägi. Tema maalidel näeb tihti

Kultuur-Kunst → Kunstiajalugu
337 allalaadimist
Küpros
14
doc

Küpros

sajandist. Linn asub Küprose keskosas Pedieose jõe kaldal. Pealinn on ühtlasi ka koht, mis eraldab põhjapoolset ja lõunapoolset elanikkonda. Seepärast võib mõlemal pool vana linna poolitavat piiri näha linnatänavatel relvastatud sõdurite patrulle. Küprose pealinnas loendatakse umbes 230 000 elanikku. 15. ja 16. sajandil ehitati palju paleesid, härraste-majasid, kirikuid ja kloostreid. Veneetslaste saabudes hävitati palju vanu ehitisi, tänaseni on varemetest jälgi väga vähestest. 3.2. Limassol Limassol on koos saare suurima sadamaga Küprose suuruselt teine linn, kus on umbes 165 000 elanikku. See on ka ühtaegu tähtis turismiobjekt. Linna ümbruses voolavad atraktiivsed ojakesed ja vaade sadamale on huvitav ja ilus. Kui Famagusta suleti, suunati valdav osa sealsest kaubakäibest Limassoli, mis hakkas edukalt arenema.

Geograafia → Geograafia
29 allalaadimist
Inimene-Ühiskond-Kultuur II - Ajalugu
6
doc

Inimene, Ühiskond, Kultuur II - Ajalugu

2. Sõda 1147-1149 Louis VII Prantsusmaalt, Konrad III Saksamaalt Ebaõnnestumine, Jeruusalemmkaotati 1187 3. Sõda 1189-1192 sks Friedrich I Barbarossa, pr Philippe II Auguste Ebaõnnestumine, reeturlus, Lõvisüda võitles välja väikese ing Richard I Lõvisüda rannikuriba ja õiguse kolm aastat Jeruusalemma külastada 4. Sõda 1202-1204 veneetslaste Zara vallutamine, Konstantin. vallutamine Ladina keisririik, Bütsantsi langemine, Veneetsia kasumid üleskutsel 5. Sõda 1217-1221 Honorius III Damietta vahetada Jeruusalemm Damietta vallutati, aga ka tuli loovutada 6. Sõda 1228-1229 sks Friedrich II, ka pretendeeris Jeruusalemma troonile Kaubeldi Jeruusalemm ja 10a rahu, kuid linn kaotati 1244 7

Ajalugu → Ajalugu
35 allalaadimist
Renessanss-Barokk Klassitsism - kunsti konspekt
12
docx

Renessanss, Barokk Klassitsism - kunsti konspekt

Sellele lisandus maaliline käsitluslaad, kus värvid sulavad üksteise sisse ilma selgete piirideta. 1585. aastal asutasid Agostino, Lodovico ja Annibale (vennad) CARRACCID Bolognas kunstiakadeemia, kus nad ise õpetajatena töötasid. Nende põhimõtteks oli ühelt poolt looduse tundmaõppimine, teiselt poolt vanade meistrite väljendusvahendite ja -laadide ühendamine (eklektitsism). Näiteks püüti seostada Michelangelo suurejoonelisust Corregio maalilisusega, Raffaeli kompositsiooni veneetslaste koloriidiga jne. Carraccide maalide teemad pärinesid mütoloogiast ja nende ilutsev ning idealiseeriv laad leidis palju järgijaid. Kõrvuti eklektitsismiga arenes itaalia kunstis teine vool, nn naturalism, mille suurimaks esindajaks oli MICHELANGELO DA CARAVAGGIO (1573-1610). Ta hülgas otsustavalt eklektika. Caravaggio põlgas idealiseerimist ja püüdis elu ning inimesi kujutada just sellistena, nagu ta neid nägi. Tema maalidel näeb tihti

Kultuur-Kunst → Kunstiajalugu
19 allalaadimist
Kreeta
18
doc

Kreeta

Igal Kreeta külal on olemas oma firmaroog, mida ainult seal pakutakse. Kõikvõimalike viljade ja taimedega täidetud pirukad, hautatud liharoad ning grillvardad on äärmiselt maitsvad. Sama saab öelda ka turismitsooni kohta. Restorane ja taverne on palju ning igaüks püüab võistlejat üle trumbata nii toidu kui ka teenindusega ­ sest alati võib ju loota, et rahulolev klient ka järgmisel päeval samasse restorani õhtulist võtma tuleb. Hanias koonduvad söögikohad keskajal veneetslaste poolt ehitatud sadama kaldale ning ise süüdi, kes sealt endale meelepärast ei leia. Teine võimalus on ekselda Hania vanalinna üliromantilistel kitsastel tänavatel ning avastada mõnest viinamarjaväätidesse uppunud sisehoovist õdus ja kodune söögikoht. Kreeklane paneb söögile suurt rõhku ning ka külastaja saab sellest traditsioonist üsna pea aru. 14 Kokkuvõte Kreeta on üks väika armas saar, mis kuulub Kreekale

Ajalugu → Kreeka kultuur
2 allalaadimist
Machiavelli-Valitseja
9
docx

Machiavelli "Valitseja"

pärilikule võimule.(Hispaania kuninga valitsemine Napoli kuningriigis). Seljuhul on ainuvalitsusele allutatud maad harjunud elama valitseja võimu all või olema vabad. II PEATÜKK PÄRILIKUST AINUVÕIMUST Pärilku võimu puhul kerkib esile vähem raskusi kui uutes valdustes. Selleks ei tohi üle astuda eelkäijate kehtestatud korrast ning ajaga tuleb käia paindlikult ühte sammu. Näiteks Itaalias Ferrara hertsog. Tema tõrjus tagasi veneetslaste rünnakud 84 aastal kui ka paavst Juliuse kallaletungi kümnendal aastal ja see kõik tänu sellele, et tema suguvõsa oli juba pikka valitsenud. Ja ka seetõttu oli ta rahva poolt rohkem armastatud, kui oleks seda olnud uus valitseja. III PEATÜKK SEGAVÕIMUST Vastne ainuvõim kätkeb endas raskusi. Liigestatud võimu puhul kerkib üles loomulik raskus, mis on iga vastse võimu puhul. Nimelt inimesed on olukorra parandamise lootuses valmis oma valitseja meeldeldi välja vahetama

Politoloogia → Politoloogia
83 allalaadimist
Bütsants
12
docx

Bütsants

relvastatud ja organiseeritud sõjasalgad, mis pidid asendama selleks ajaks juba olematut Thema sõjaväge. Välispoliitiline olukord Bütasntsi olukord oli väga raske. Segaduste aegadel kaotati 1071. a. normannidele Lõuna- Itaalia , kus viimased lõid Apuulia Hertsogriigi, mille valitseja Robert Guiscard 1082-1085 vallandas Illiria vallutuskampaania, mis lõppes küll normannide lüüa saamisega kuid Bütsants pidi Veneetslaste poolt esitatud abi eest andma nende kaupmeestele tohutud privileegiaid. Selle tulemusena olilühikese aja möödumisel, kogu Bütsantsi kaubandus Veneetslste ja Genuoallaste kontrolliall. Seega riik jäi ilma oma viimasest sissetulu allikast. 1071 aastal üks lühiajalistest keisrites Romanus I Diogenus, kaotas idast ründavatele türklastele-seldzukidele Manazkerti lahingu, kus hävis kogu thema sõjavägi ning Imperaator ja vangi

Ajalugu → Ajalugu
32 allalaadimist
Türgi kultuuriliugu
28
doc

Türgi kultuuriliugu

tuntumad valitsejad olid a)yaseddin Keyhüsrev I (1204 – 1211), Izzedin Keykavus I (1211 – 1220), Alaeddin Keykubad I (1220 – 1236), Giyaseddin Keyhüsrev II (1236 – 1243) Giyaseddin Keyhüsrev I – tema ajal hakati pärast Konst ristisõdijate kätte minemist otsima alternatiivseid transiidi võimalusi. Nüüdsest otsustati tähelepanu pöörata meretransiidile. 1207 vallutati veneetslaste kontrolli all olev Antalya. Izzedin Keykavus I – tema ajal pöörati suurt tähelepanu meretransiidi arendamisele. Tal õnnestus Musta mere kaldal vallutada Sinop. Alaeddin Keykubad I – tema ajal arendati nii meretransiiti kui ka valmistuti mongolite sissetungiks. Meretransiidi arendamiseks vallutati 1221 B´lt tänapäeva Alanya. Sinopi, Antalya, Alanya vallutamine pani aluse seld´de merevõimule. Mongolite sissetungiks valmistudes otsustas sultan vallutada Ida – An

Ajalugu → Ajalugu
4 allalaadimist
Renessanss - kokkuvõte
23
doc

Renessanss - kokkuvõte

tellimuse üksinda. Vasari andmetel pidas Michelangelo end ise alati skulptoriks ja olevat vihasatnud, kui keegi teda maalijaks kutsus. Sixtuse kabeli lagi muutus kristlike ideede illustratsioonist tohutuks panoraamiks. Üldmulje on jõuline ja dramaatiline.Suured kunstnikud töötasid 16. sajandil ka Veneetsias. Kui Firenze ja Rooma maalijate peapüüdluseks oli kompositsiooniline terviklikkus ja kehade joonistuslik ilu, siis veneetslaste tähelepanu keskendus eelkõige värvile. Kuulsaimad olid sealsetest kunstnikest noorena surnudGiorgione (1478-1510) ja tema õpingukaaslane Tizian (1477-1576). Hele-tumedus ja värvide erinevad varjundid olid nende peamised väljendusvahendid. Giorgione kuulsaim töö on "Magav Veenus" - lüürilise meeleolu ja sooja koloriidiga. Tiziani kuulsaimad tööd: "Taevane ja maine armastus"; "Flora"; "Tüdruk puuviljadega";

Muusika → Muusikaajalugu
80 allalaadimist
Keskaja majandusajalugu
20
pdf

Keskaja majandusajalugu

saades selle eest rikkalikke vastuteeneid ja maavaldusi. Näide 1: 1123. Pactum Warmundi' iga aitasid veneetslased Jeruusalemma kuningriigi Egiptuse vastu võidule ja said selle eest igas kuningriigi linnas kaubanduskvartali, õigusmõistmise autonoomia, piirangud tollidele ja maksudele. Näide 2: ristisõdade käigus soovisid frangi ristisõdijad vallutada Konstantinoopoli. Seda tehti jällegi Veneetsia laevadega. Saadi palju territooriume ja rikkusi juurde. Sellised tehingud suurendasid veneetslaste ülemvõimu Vahemeres veelgi. Genova Veneetsia peamiseks rivaaliks oli Genova. Näiteks 1170. aastal rüüstasid veneetslased Genova kaubanduskvartalit Konstantinoopolis. Pärast seda, kui Genova sõlmis liidu Konstantinoopoli valitsejaga ja löödi koos tagasi ladinlased Bütsantsist, sai Genova juhtpositsiooni Vahemere ida-osas. Kaffa oli üks tulusamaid genovalaste poolt loodud kaubanduspunkte. Teised tähtsad samad veel Barcelona, Marseille, Avignon.

Ajalugu → Keskaeg
11 allalaadimist
Antiigi pärand Euroopa kultuuritraditsioonis
64
doc

Antiigi pärand Euroopa kultuuritraditsioonis

Niimoodi päästeti marmor paratamatu hävingu käest. 78.Selgitada Ateena Akropolise ja selle ümbruse saatust antiikajale järgnevatel ajalooperioodidel. Miks on Akropolis kujunenud üheks tähtsamaks antiikaja sümboliks? 6.sajandil suure slaavlaste invasiooni ajal rüüstati Akropolise ümbrus. Türklaste ajal olid agoraal elamud ning Parthenonist sai mošee. Parthenon on olnud ka kristlik kirik. Propüleedest sai väejuhataja residents. Veneetslaste rünnaku ajal tegid türklased Parthenonist püssirohulao, mis lendas õhku ja koos sellega enamik ehitisi Akropolil. 19.sajandil hakati Parthenoni uuesti üles ehitama. Akropoli võib pidada antiikaja sümboliks sellel asuva Parthenoni tõttu, mida peetakse oma aja tähtsaimaks ehitusmälestiseks 79.Milline sotsiaalne ja kultuuriline osa oli teatrietendustel Kreekas; Milline oli teatrietenduste rituaalne taust?

Ajalugu → Antiigi pärand euroopa...
68 allalaadimist
Egiptusest Futurismini
35
docx

Egiptusest Futurismini

tellimuse üksinda. Vasari andmetel pidas Michelangelo end ise alati skulptoriks ja olevat vihasatnud, kui keegi teda maalijaks kutsus. Sixtuse kabeli lagi muutus kristlike ideede illustratsioonist tohutuks panoraamiks. Üldmulje on jõuline ja dramaatiline. Suured kunstnikud töötasid 16. sajandil ka Veneetsias. Kui Firenze ja Rooma maalijate peapüüdluseks oli kompositsiooniline terviklikkus ja kehade joonistuslik ilu, siis veneetslaste tähelepanu keskendus eelkõige värvile. Kuulsaimad olid sealsetest kunstnikest noorena surnud Giorgione (1478-1510) ja tema õpingukaaslane Tizian (1477-1576). Hele-tumedus ja värvide erinevad varjundid olid nende peamised väljendusvahendid. Giorgione kuulsaim töö on "Magav Veenus" - lüürilise meeleolu ja sooja koloriidiga. Tiziani kuulsaimad tööd: "Taevane ja maine armastus"; "Flora"; "Tüdruk puuviljadega"; "Maksuraha".Tizian tegi ka häid portreepilte: "Paavst Paulus III

Kultuur-Kunst → Kunst
37 allalaadimist
Kunsti ajaloo lühi kokkuvõtte
41
doc

Kunsti ajaloo lühi kokkuvõtte

korraldatavaid pidustusi. Mõned Parthenoni kaunistavad skulptuurid olla valmistanud ka noor lootustandev skulptor Sokrates, kes paraku aga skulptoriametist filosoofia tõttu loobus. Parthenon on hilisemal ajal kasutust leidnud nii kiriku kui ka moseena. Kaasajal on ta suhteliselt viletsas seisus. Nimelt kasutasid türklased veneetslastega sõdides Parthenoni püssirohulaona. 1687. a. 13 sai ta tabamuse veneetslaste suurtükist ning järgnenud plahvatus hävitas suure osa seni suurepäraselt säilinud hoonest. Hävitustööd jätkas 19. saj. Suurbritannia Konstantinoopoli saadik lord Elgin, kes varastas ja vedas salaja Inglismaale suurema osa Parthenoni kaunistavatest skulptuuridest ja reljeefidest. Lord Elgin müüs nad Briti Muuseumile, mille väljapanekuis nad siiani aukohal on. Jumalanna Nike tempel ehitati umbes 420. a. eKr. arhitekt Kallikratese poolt. Erechteion valmis samuti umbes 420. a. paiku eKr

Kultuur-Kunst → Kunstiajalugu
105 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun