Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Vene keele võrdlusastmed". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
kauge, kitsas aktiivne passiivne rikas vaene lihtne keeruline tugev nõrk c igav huvitav esimene viimane vaikne rahutu magus mõru o öine - päevane tume valge,ere vali vaikne,tasane lahke kuri w hea halb odav kallis külm kuum tore, kaunis õudne, jube suvine talvine c mehelik - naiselik pikk lühike tark rumal lõbus nukker, kurb kitsas lai täis kõhuga, söönud näljane kõrge madal kuiv niiske kuiv märg kõhn paks peen jäme
1 - 2 - 3 - 4 - 5 - 6 - 7 - 8 - 9 - 10 - 11 - 12 - 13 - 14 - 15 - 16 - 17 - 18 - 19 - 20 - 21 - 22 - 23 - 24 - 30 - 40 - 50 - 60 - 70 - 80 - 90 - 100 - 200 - 300 - 400 - 500 - 600 - 700 - 800 - 900 - 1,000 - 1,000,000 - 1,000,000,000 - - esmaspäev - teisipäev - kolmapäev - neljapäev - reede - laupäev - pühapäev - täna - homme - eile - päev - nädal - kuu - aasta - jaanuar - veebruar - märts - aprill - mai - juuni - juuli - august - september - oktober - november - detsember ? - Mida? ? - Kuidas? ? - kui palju? ? - Kes ? - Miks ? - Millal? ? - Kus? (Kasutatakse kui midagi otsitakse : kus on pank?) ? - (kuni) Kus? (näitab liikumise suunas midagi. "Kuhu sa lähed? ") ? - (alates) Kus? (näitab algatusel eemal midagi. "Kuhu sa pärit? ") ? (m), ? (f), ? (n) - Milline? Millist? ? (m), ? (f), ? (n), ? (pl) - Kelle? abivalmis - aeg-ajalt - aeglane - ahne - ainulaadne - , alati - ammu - arg - arma
Keskvõrre (mpi) Ülivõrre (in) 1. Paksu paksumpi (paks) 1) Paksu paksuin 2. Iso isompi (suur) 2) Iso isoin 3. suuri suurempi (suur) 3) suuri - suurin 4. Pieni pienempi (väike) 4) Pieni pienin 5. Sininen sinisempi (sinine) 5) Sininen sinisin 6. Halpa halvempi (odav) 6) Halpa halvin 7. Vanha vanhempi (vana) 7) Vanha vanhin 8. Pehmeä pehmeämpi (pehme) 8) Pehmeä pehmein 9. Hidas hitaampi (aeglane) 9) Hidas hitain 10. Terve terveempi (terve) 10) Terve tervein 11. Siisti siistimpi (puhas) 11) Siisti siistein 12. Kaunis kauniimpi (ilus) 12) Kaunis kaunein 13. Uusi uudempi (uus) 13) Uusi uusin 14. Nuori nuorempi (noor) 14) Nuori nuorin 15. Huono huonompi (halb)
Hele-tume Hell-dunkel väike-suur klein-groB paks-õhuke dick-dünn must-valge schwarz-weiB lai-kitsas breit-schmal lühike-pikk kurz-lange tugev-nõrk stark-schwach igav-huvitav langweilig-interessant lokkis-sile lockig-glatt vana-uus alt-neu rikas ja vaene reich-arm vale-õige falsch-recht kiire-aeglane schnel-langsam vähe-palju wenig-viel raske-kerge schwer-leicht tühi-täis leer-voll helesinine-tumesinine hellblau-dunkelblau kallis-odav teuer-billig inetu-kena hässlich-schön halb-hea schlecht-gut sale-paks schlank-dick vara-hilja früh-spät mitte kunagi-alati nie-immer külm-soe kalt-warm tihti-harva oft-selten terve-haige gesund-krank tuntud-tundmatu bekannt-unbekannt vasakul-paremal links-recht sõltuv(matu)-(un)abhängig
Nädalapäevad: Esmaspäev---Lunes Teisipäev---Martes Kolmapäev---Miercoles Neljapäev---Jueves Reede---Viernes Laupäev---Sabado Pühapäev---Domingo Jah --- Si Jah, muidugi ---Si, claro Jah, palun --- Si, gracias Ma olen nõus --- Esto acuerdo Kuidas soovid --- Como quieras Võib olla --- Es posible Ei --- No Tänan, ei --- No, gracias Kindlasti mitte ---En absoluto Tänan --- gracias Suur tänu --- Muchas gracias Väga kena --- Muy amable Pole tänu väärt--- De nada hea/halb---bueno/malo kallis/odav---caro/barato noor/vana---joven/vijeo suur/väike---grande/pequeo pikk/lühike---largo/corto kuum/külm---caliente/frio rikas/vaene---rico/pobre ilus/inetu---bello/feo rõõmus/kurb---alegre/triste avatud/suletud---abierto/cerrado sügav/madal---profundo/poco profundo huvitav/igav---interesante/aburrido Minu nimi on...---Me llama... Mina olen...---Soy... ...õpilane---...estudiante ...üliõpilane---...estudiante(universato) ...õpetaja---...profesor Kuidas on sinu/teie nimi?---
mina-mind-mulle ich-mich-mir sina-sind-sulle du-dich-dir tema-teda-talle er-ihn-ihm (meessugu) tema-teda-talle es-es-ihm (kesksugu) tema-teda-talle sie-sie-ihr (naissugu) meie-meid-meile wir-uns-uns teie-teid-teile ihr-euch-euch nemad-neid-nendele sie-sie-ihnen Teie-Teid-Teile Sie-Sie-Ihnen Akkusativ keda? mida? kelle? mille? durch-läbi teie kaudu (läbi teie)-durch euch für-jaoks minu jaoks - für mich ohne-ilma sinuta - ohne dich um-ümber ümber minu - um mich gegen-vastu nende vastu - gegen sie entlang-piki ei saa hästi moodustada piki teda? ALATI AKUSATIIVIS! Dativ kellele? millele? mit- -ga, koos sinuga - mit dir bei-juures minu juures - bei mir zu-juurde tema juurde (ns)- zu ihr nach-järel teie järel - nach euch aus- seest minu seest - aus mir von- -st temast(ms) - von ihm ALATI DAATIVIS! an-äärde (kuhu? AKK), ääres (kus? DAT) ei saa hästi moodustada - tema äärde?, minu ääres? auf- peale, peal minu peale-auf mich, minu peal-auf mir hinter-taha, taga sinu taha-hi
piin ei murra Katkend Las tulla saatus suur ja karm! Mul pole loidu rahu vaja. Kas maruta on ulgumerd? Epiteedid armsad mäed, 5. ,,On armsad mäed, mil kitsas pilveviir, habras pilveke uduloor..." · Kirjeldab loodust jne. (mägesid, päeva, ööd) ja Isikustamine kuu ujub, kuidas ühel ööl taevakaar ehib end, kiir õhetab hobusega ratsutamas jne. käis. Võrdlus nagu lõuna meteoor,
Kui inimesed on rikkumata, siis pole seadusi tarvis, kui inimesed on pahelised, siis ei peeta seadustest kinni. (B. Disraeli) Kõige vastumeelsemalt andestavad inimesed teile selle halva, mis nad ise on teie kohta rääkinud. (A. Maurois) On inimesi, kellel on raha, ja on inimesi, kes on rikkad. (C. Chanel) Nürimeelsed on alati kangekaelsed. (L. de Vauvenargues) Inimesed teevad valeraha, kuid palju sagedamini teeb raha valeinimesi. Taktitunne on see, kui sa tead, kui kaugele minna on liiga kauge. (J. Cocteau) Tõeni jõudmiseks peab igaüks püüdma kaitsta oma vastase arvamust. (Jean Paul) Kui tahad tööga rikkaks saada, siis ole vähenõudlik. (India vanasõna) Tugevad eluvapustused ravivad meid tühistest kartustest. (H. de Balzac) Mitte see ei vapustanud mind, et sa mind petsid, vaid see, et ma ei saa sind rohkem usaldada. (F. Nietzsche) Täissöönul pole isu ja nälginul toitu ning hädas on mõlemad. (A. H. Tammsaare) Parim viis kätte maksta on mitte tasuda samaga
Igav liiv ja tühi väli Taevas pilvin: Jõuan tulles metsa äärde, Tuleb nõmmetee. Männi roheline samet, Üksik metsatee: Pedak heleroheline, Kask kuldkollane. Pedak heleroheline, Kask kuldkollane! Nõmm on sügisele Langend kaenlasse. * Tulevik Mis on, mis paistab kaugel merel.... Kas laev sealt tuleb? Mis ta toob? Või udu hall? Või mõttekuju, Mis hing vast ise endal loob? Ei, laev ta on mu kauge lootus; Ta peab, ta peab kord tulema! Ja kuigi varem pettis ootus, Ma usun: nüüd küll tuleb ta! Kuid kas ta see, mis mina ootan? Kas õnn, kas minu õnn t sees?... Ma küsin...lainte käiku vaatan... Ta kuju rohkem kerkib ees. Kas minu igatust ta kannab Kas mu lootus tema peal? Või toob ta häda meie randa? On surm vast leidnud aset seal?... * Sügisene rand Tuhakarva lained Laisalt liiguvad, Seisukütkes pilved Umbsed, igavad.
Tallinna 21. Kool ,,Sinuhe" Mika Waltari Liza Jermakova 10C 2015 Esimene raamat ,,Kõrkjalootsik" ,,On ka neid, kes ütlevad, et seda, mis on toimunud, ei ole kunagi enne toimunud, aga see on tühi jutt." Minu jaoks on see positiivne lause, sest see on mõtlemapanev. Minu arvates üritab Sinuhe sellega öelda seda, et tegelikult inimese loomus ning elu ei muutu. Kõik jääb läbiaegade samaks. Peale seda lauset toob Sinuhe näiteid selle kohta, et inimene ei muutu, et kõik, mis toimub tänapäeval on toimunud ka 100 aastat, mitu sajandit tagasi. Pärast neid näiteid on laused ,,Niisiis ei ole toimunud midagi silmanähtavalt uut, vaid see, mis on toimunud varem, toimub
ja kareldes, pikad käed vehklesid kui lipud tuules. (Gailit 1967:77) 3.Nad olid kergendatud, sest nende ema, Liis Nõgikikkas, oli tuntud kui karmi käega naine, kes oma poegi karmilt kasvatas ja toimekalt talutöid korraldas. Samas valdas neid ka kerge paanika, sest nad ei osanud ilma emata enam midagi peale hakata – oli ju ema nende eest tavaliselt kõik ära teinud. Nad ei tahtnud keegi võtta üle ema kohta. 4. Ta valetas neile mitme asja kohta. Alguses rääkis, et on kauge sugulane ja tahab aidata neil matuseid korraldada. Hiljem, et on vana talupidaja, kes oma talu andis ära nooremale vennale, et ise maailma näha ja rikkusi teenida, sest vana talu olevat kui ristiks kaelas. 5. Rätsepaks. 6. Ta lükkas kõik tagasi, oli ärritatud ja vihane. Tema arust oli see rumalus ning oli ta ju kihlatud kirikhärraga. 7. Alguses ei teinud Ellost enam niivõrd välja. Lisaks sellele alustas suure projektiga, väites, et
Jnglise keele väljendid Kuidas läheb? - How are you? Hästi, aitäh I`m fine, thanks Mitte nii hästi not so well Mitte väga hästi not very well Aga sinul? and you? Tere hommikust Good morning Tere päevast Good afternoon Tere õhtust Good evening Tere Hello Tore sind näha Nice to see you Meeldiv tutvuda Nice to meet you Mitte eriti Not so good Head aega Good-bye Homseni See you tomorrow Head nädalalõppu Have a nice weekend Oli tore sinuga/teiega tutvuda Its was nice meeting you Minu nimi on... My name is... Mis teie nimi on? What`s your name Palun saage tuttavaks minu... Please meet you... Kust te pärit olete? Where are you from? Ma olen... I´m from... Kui vana sa oled/te olete... How old are you... Ma olen 25 aastane. - I´m 25(years old) Mis on sinu/teie telefoni number? What`s your phone number Minu telefoni number on... My phone number is... Millega sa tegeled? What du you do? Ma olen... I`m a...
16:07 Põllumajandus, kalandus, toiduainetetööstus Põllumajandus tegurid Looduslikud: Kliima kasvuperiood, niiskus, temperatuur Mullad viljakus Reljeef tasane, mägine Majanduslikud: Kapital hooned, seadmed, seemned, loomad Tööjõud kvaliteet traditsioonid Poliitika toetused, toll Kliimavöötmed Polaar pole võimalik harida põldu, külm Lähispolaar lühike vegetatsiooniperiood, redis, sibul, kartul Parasvööde talve, sügise ja kevade pärast üks saak aastas, Jahe parasvööde 3-5kuud vegetatsiooniperiood, okasmets, rukkist, otra, kartulit, lina, rapsi Mõõdukas parasvööde 5 kuud, mereline teravili, istandused, mullad keskmise viljakusega, vajavad natuke kuivendamist, mandriline külm talv, põud, tööd peab kiiresti tegema, lühike vegetatsiooniperiood Soe parasvööde 6+, riis, mais, päevalilled, viinamarjad, parasniiske viljakad mull
Tuuba registrid: Madal vajab palju õhku Keskmine hea mängida Kõrge liikuv, meenutab tämbrilt metsasarve HARF 47 keelt 7 pedaali, igal 3 asendit DCB/ EFGA C keeled on punased F keeled on mustad Harfi põhihelistikuks on Ces duur Ulatus: (Kontraoktavi) Ces1- gis4 KEELPILLID Kõige ühtlasemate omadustega pillid. Saab mängida igas registris ühte moodi. Suurima ulatusega pillid (7 oktavit). Ülisuure dünaamilise skaalaga. Keelpillid kõlavad hästi nii kitsas kui laias seades. Nad on ülemtoonide rikkad. Palju mängumooduseid. Keelpillid on väsimatud. Eelkäija on MORIN HUUR, Lüüra LIRA DA BRACCIO (omakorda eelkäija fiidel, rebekk) Viola da Braccio griffid, c kõlaavad Viola da Gamba Viola D' Amore 7 keelne, kaasa resoneerivad keeled Esimene viiul 1555 VIIUL VIOOLA TSELLO KONTRABASS Kõlab oktav madalamalt CELESTA Metallist plaadid, mida haamrid löövad
I KONTROLLTÖÖ MATERJALID 14.10. 1. ad+acc juurde, poole 2. aliqu, aliqua, aliquod keegi, mingi 3. altus, a, um kõrge; sügav 4. amicus, m sõber 5. antiquus, a, um vana, muistne 6. ars, artis f kunst, oskus (gen pl -ium) 7. audi, v, tum, re kuulma, kuulama 8. avis, is f lind (gen pl -ium) 9. bellum, n sõda 10. bonus, a, um (comp. melior, melius; superl. optimus, a, um) hea, tubli 11. brevis, e lühike 12. capi, cep, captum, ere võtma 13. carmen, minis n laul, luuletus 14. corpus, poris n keha; kogumik 15. cum+abl koos, -ga 16. de+abl kohta, juurest 17. dis, m päev 18. difficilis, e raske, keeruline 19. dves, vitis (adj) (abl sg -e; gen pl -um) rikas 20. dvid, vs, vsum, ere jagama, jaotama; eraldama 21. doctus, a, um õpetatud, haritud 22. domus, s f maja, elamu; kodu 23. dc, dx, ductum, ere (imperat sg dc!)
Der Kopierer, - - kopeerimismasin Die Kopie, -n – koopia Telefonieren – telefoneerima, helistama Faxen – faksima Kopien machen = kopieren Über – üle, kohale, kohal, kohta Zwischen – vahel, vahele AKK v DAT Eine Briefmarke zu einer Mark – ühe margane kirjamark Der Postbeamte, -n – postiametnik Die Postbeamtin, -nen Das Problem, -e – probleem Der Tunnel, - -tunnel Nachdenken (er/sie denkt nach) – järele mõtlema Versuchem – üritama, proovima Weit – kaugel, kauge, lai, avar Entlang – pikki, mööda AKK Durch – läbi AKK Um – ümber AKK In – mingi aja pärast DAT 1 kohta mitme kohta Ist/sind geöffnet (avatud) ist/sind geschossen Öffnet/öffnen (avama) schlie(ss)t/schilie(ss)en Macht auf/machen auf (sulgema) macht zu/machen zu Hat/haben auf (on avatud) ist/sind zu(on suletud)
Ainus põhjus, miks keegi sind vihkab, on see, et nad tahaksid olla nagu sina. Maailmas on vähemalt kaks inimest, kes sureksid sinu eest. Mõne jaoks olete kogu maailm. Keegi, kelle olemasolu sa isegi ei tea, armastab sind. Isegi kui sa teeksid tõesti suure vea, tuleneb sellest alati midagi head. Kui sul on tunne, et maailm on pööranud sulle selja, vaata edasi. Pea alati meeles tervitused, mis sa saad. Unusta vastulöök, märkused. Öeldakse, et HEADEL SÕPRADEL võib olla aegu, kui nad ei räägi omavahel. Siiski, sõprussuhe ei unune ealeski. Kohtudes on need sõbrad nagu oleks näinud viimati eile, hoolimata sellest, kui kaua pole näinud või kui kaugel nad teineteisest elavad. Kui oled nii õnnelik, et sul on vähemalt üks selline sõber, pane see oma seinale. Nad teavad keda mõtled. SADA MÕTET TEELE KAASA Võimatu on olla noor ja vanadega mitte vaielda. Üks ema võib saavutada rohkem kui sada õpetajat. Hari ennast ise ja püüa sellega ,mis sa oled ,tei
· lausete kõlalisus ja rütm. Võrdlused ja metafoorid · romantiline proosakirjanik, kelle looming viib inimesed eemale hellist argipäevaelust · kogu looming on üles ehitatud peamiselt vastandusele: ilus ja inetu, hea ja kuri, soe ja külm. · Gailit oli novellilaadse romaani rajaja. · novellid olid romantilis- sümbolistlikud · följetoni sisu oli seaotud kirjanduse, kunsti ja kultuuri probleemidega. · romaanis oli alati igatsus millegi kauge, kättesaamatu, imepärasema, kõrgema ning jumalikuma poole. ,,Ekke Moor". Läks iseennast ja lahtisi allikaid otsima. Ta läheb maailma avastama. Sooviks on olla teistest erinev ning mängida elus uusi rolle Ent samal hetkel hakkab hobukastani ladvas kägu kukkuma. Neenu Moor on üllatusest rabatud - kägu otse akna all, kas see ei tähenda peatset surma ja hukatust? /---/ Neenu Moor astub nüüd puu alla ja silmitseb, ent nähes latva liikuvat,
Soe hoovus- vee temp on kõrgem kui ümbritseva vee oma ( Ekvaatorist pooluste suunas) Külm hoovus- vee temp on madalam kui ümbritseva vee oma. (Poolustelt ekvaatori suunas) El Nino- nähtus, mis seisneb Vaikse ookeani idaosa pinnakihi soojenemises ja hoovuste süsteemi muutuses. Põhjustab ranniku soojenemist ja tugevaid vihmasajusid La Nina- Vaikse ookeani idaosa pinnakiht on tavapärasest külmem. Põhjustab rannikul veelgi kuivemat ja külmemat kliimat Atmosfääri front- kitsas eraldusvöönd kahe erinevate omadustega õhumassi vahel( külm ja soe või kuum ja niiske) Tsüklon ehk madalrõhkkond- ümbritsevast atm madalama õhurõhuga ala Antitsüklon ehk kõrgrõhkkond- ümbritsevast õhkkonnast suhteliselt kõrgema rõhuga ala Sublimatsioon- tahkest olekust gaasilisse või gaasilisest tahkesse üleminek Evaporatsioon- aurumine Kondenseerumine- gaasilisest olekust vedelasse üleminek Õhuniiskus- õhus leiduv veeaur
Loodusvarad ja nende kasutamine Loodusvarad - loodusressursid, mida inimene saab kasutada oma otstarbeks (elutegevuseks). Maavarad - kivimid, gaasid, mil on majanduslik otstarve suur. Jagunemine: *taastuvad *taastumatud Energeetilised loodusvarad: *energia saamiseks: Taastuvad - puit, vesi, õhk, päikeseenergia, maasiseenergia, bioenergia Taastumatud - nafta, maagaas, põlevkivi, kivisüsi, turvas, uraanimaak TRADITSIOONILISED ... energiavarad, mis antud tehnoloogiaga on tavapärased. Praegu: nafta, maagaas, süsi, tuumaenergia. Erinevates piirkondades erinev. ALTERNATIIVSED ... antud tehnoloogilise arengu puhul pole tavapärane. (Tuuleenergia, vee-energia) Energeetika Hõlmab kõiki sektoreid Tegeleb maavarade kaevandamisega, energia tootmisega ja energia transportimisega tarbijani. Energia tootmine: * kütuste tootmine * soojusenergia tootmine * elektrienergia tootmine Energiamajanduse kujumine: 1. Agraarühiskonnas energia tarb
lambakoera, arendas tal välja erakordselt hea haistmise ja kuulmise ning tegi ta vastupidavaks. oti lambakoer on keskmisest kõrgemat kasvu, kuiva tugeva kehaehitusega, pika karvaga ja kergete ja kiirete liigutustega. Ta on julge, hea haistmisega ja kuulmisega. Ta karvkattekarv on pikk, sirge ja kohati laineline. Ta pea on kiilukujuline, pikk, kitsas ja kuiv. Ta kõrvad on kolmnurga kujulised. Ta kõrvaotsad on rippu ja hoiduvad peast veidi eemale. Ta silmad on väikesed, mandlikujulised ja viltused, pruunid või tumepruunid. Hambad on tal suured ja valged, tihedasti üksteise vastas. Ta saba on saablikujuline. Teenistus-sportkoerad Bernhardiin Bernhardiin on heatahtlik, peremehesse kergesti kiinduv, kuid võõraste vastu umbusklik. Ta on hea valvekoer. Ta kere on suur, lai ja massiivne. Ta pea on massiivne, lai, suur, kumera otsmikuga
, taastuv Kallis, kasutada saab osadel ressurss aladel, ajaliselt ebaühtlane Päikeseenergia: ----"---- ----"---- Geotermaal energia (maasisene):, ----"---- Kallis, keeruline, vähe tasuv Loodete energia (tõusu, mõõna): Vajalik on kitsas laht. Lainete energia: Masinatööstuse harud: Vanad Uued Uusimad kuj. aeg : harud enne 19. saj, 19. saj 19. saj lõpp, 20. saj. 20. saj. II pool -laevaehitus algus -tuuma, kosmosetehnika -vedurid, vagunid -autotööstus -arvutitööstus
veel hetk ja olengi vanas vaksalis. Refr: Siin ta on, vana jaam, millest kord astusin maailma õnne tabama. Tookord rong lahkus siit ja mind kaasa ta viis kaugele, rattad laulsid sama viit. Perroon mu jalge all on rohtu kasvanud. Näe, vana kell käib seal, kuid aeg on ikka uus. Mis teada saanud ma, kas taband unelma või kõik on jäänud nii vanas vaksalis? 35 Refr: Siin ta on, vana jaam ... Viimane mohikaanlane Uinub taas kauge lääs, ammu must taeva ääs, lõkke ees, hambus piip, rändurmees mõtleb siis. Refr. Kes nägi siin kord viimset mohikaanlast uhket ja sirget, sõjakirves käes? Kes nägi siin kord viimset mohikaanlast, enne kui õnne kaotas metsik lääs? Oli aeg, millal siin astus vaid mokassiin. Laps ja squaw telki jäid, kui komant? Jahil käis. Refr. Kes nägi siin kord ... Tuli siis valgemees, rajas siin raudse tee. Lõhkus kõik, mis tal ees. Rahu lõpp oli see. Refr. Kes nägi siin kord ...
1. Nõnda oli see vanasti ja nõnda on see praegu: laidetakse vaikselt istujat, laidetakse valjuhäälelist ja laidetakse mõõdukalt rääkijat. Maailmas pole midagi, mida ei saaks laita. 2. Kohalolek on rohkem kui siinviibimine. Kui sinu puudumist ei märgata, siis pole vahet, on sind siin või mitte. 3. Kui teiste kahjustamine on rumala loomuomadus, siis on tema peale vihastamisel niisama vähe mõtet kui tule peale, mille omaduseks on põletamine. 4. Paljud tahavad, et tõde oleks nende poolel, kuid ei taha olla tõe poolel. 5. Ühestainsast küünlast võib süüdata tuhandeid, ja küünla eluiga ei lühene sellest mitte. 6. Ebaõnnestumine ei tähenda, et sa oled ebaõnnestuja... See tähendab, et sa pole veel edu saavutanud. 7. Täiuslikkus saavutatakse, mitte kui pole enam midagi lisada, vaid kui pole enam midagi ära võtta. 8. Naerata, ja see paneb inimesi huvi tundma, millest sa mõtled. 9. Kui kaks inimest teevad ühte ja sedasama, siis ei ole see üks j
Põllumajandus · Maakera agrokliimavöötmed Põllumajandus on majandusharu, mis maad kui loodusvara kasutades toodab toiduaineid ja mitmesugust tööstustoorainet Põllumajanduses toodetakse · Toiduaineid inimestele vahetuks · Põllumajandus kiirendas ühiskonna tarbimiseks ja majanduse arengut ning pani aluse · Loomasööta tsivilisatsioonide tekkimisele Põllumajanduses on rakendatud rohkem · Toorainet edasiseks töötlemiseks inimesi kui üheski teises majandusharus (toiduaine-, kerge-, naha-, farmaatsia jms tööstusele) · 20. sajandi jooksul vähenes põllumajanduses töötavate inimeste arv Põllumajanduse jaotus maailmas ligi poole võrra Kitsas mõttes võib ja
Lastejutud Nälkjas Nossovi nikastus Nälkjas Nossov nikastas oma selja ja seetõttu ei saanud ta enam võilille lehti nosimas käia. Oli täiesti kipsis, tardunud ja ükskõikne. Ei olnud tal millestki enam sooja ega külma, sest igatses nii väga võilille lehtede järele. "Pähh" ühmas Nälkjas Nossovi naine. "Simulant oled, ei miskit muud!" Nälkjas Nossov ei vastanud midagi, tema klaasistunud pilk oli vaid suunatud aknast välja, rohelusse. "Simulant jah" noogutas Nossovi ämm nõustuvalt. "Kui mu mälu enam nii halb ei oleks, võiksin ma seda kohe ka tõestada..." seda öeldes vajus ta mõttesse "...mida ma nüüd öelda tahtsingi?" andis vana peapõrutus endast märku. Nossovi ämm Fedosja, vana polkovnik Nälkjas Nikoforovi lesk oli elus nii mõndagi näinud. Koos mehega oli ta üle elanud suure Nälkjate ja Tigude sõja, kus ta medõena oli sunnitud osa võtma. Fedosja tundlad selginesid. Kui ta polnuks kätetu, oleks ta emma kummaga nei
Taastumatu kütuseks, soojuse saamiseks, ohtlik (reostus) elektrienergiaks, keemia- Puuraukude rajamine merre tööstuse tooraine) keeruline suur kütteväärtus lihtne transportida MAAGAAS ammutamine naftast lihtsam kitsas kasutusala (sooja kütteks, Taastumatu suur kütteväärtus elektri saamiseks) ei vaja töötlemist üle mere vedamine keeruline lihtne ja odav transport (torud) vähe saasteainet KIVISÜSI suured varud keskkonna suur saastaja: CO2, Taastumatu uued kaevandused on hästi happevihmad
Tallinna 32. Keskkool Marie Turmann 11.a klass CURLINGU TEADLIKKUS TALLINNA 32.KESKKOOLI ÕPILASTE SEAS Uurimistöö Juhendaja: õpetaja Siiri Mets Tallinn 2012 Olen uurimistöö koostanud iseseisvalt. Kõik selle kirjutamisel kasutatud teiste autorite tööd, põhimõttelised seisukohad, kirjanduslikest allikatest ja mujalt pärinevad andmed on viidatud. /allkiri/ Marie Turmann Töö vastab Tallinna 32. Keskkooli uurimistöödele esitatud nõuetele ja selle võib esitada retsensendile. /allkiri/ Siiri Mets SISSEJUHATUS Curling on Eestis vähelevinud spordiala, kuna see on Eesti spordimaastikul noor ning värske. Esimest korda mängiti seda Eestis 2001.aastal ning esimesed meistrivõistlused toimusid siin alles 2004.aastal, mis on kõigest 8 aastat tagasi. Curlingu mängijate arv vähehaaval kasvab, kuid olümpiaala
Alternatiiv energia-kasutamine suhteliselt vähene, sest tehnoloogia väga kallis. Eelised Puudused Nafta (taastumatu) Küttegaas, bensiin, diisel, Reostus, ei ole taastuv hea transport, suur kütteväärtus Maagaas (taastumatu) Kerge transport Reostus Tahked kütused, kivisüsi Võimalus kasutada Transport kallis, saastab (taastumatu) sügavamal olevaid kihte, põletamisel õhku pinnast ei pea ära koorima Veeenergia ehk hüdroenergia Taastuv maavara, Kulukas ehitus (tamm) , saab (taastuv) keskkonnasõbralik, ehitada ainult kiirevooluga veehoidlad vähendavad jõe peale üleujutuse ohtu Tuuleenergia (taastuv) Varud s
28. Tsirkulatsioon atmosfääri kõrgemates kihtides Tsirkulatsioon troposääri ülaosas (6-12km kõrgusel): Hadley tuumast pooluste poole on kõrgemates kihtides valitsevaks õhu liikumine idasuunas. Pooluste kohal valitseb püsiv madalrõhkkond, läänetuulte vöönd 29. Rossby lained ja jugavool Rossby lained: Kõrgemas troposfääri kihis tekkivad ühtlases läänevoolus tihti ulatuslikud lained, mida nimetatakse Rossby laineteks. Need tekivad kitsas vööndis, kus saavad kokku külm polaarne ja soe troopiline õhumass. Jugavool: Rossby lainetega kaasneb kitsa sooja ja külma õhu kokkupuute- vööndis väga tugev tuul, mida nim jugavooluks. Jugavoolu kese paikneb sagel 10-11km kõrgusel ning tuule kiirus ulatub kuni 300km/h. Jugavool on tingitud äärmiselt suurest õhugradiendist polaarse frondi kohal. 30. Õhumassid, frondid Õhumassid on ulatuslik õhu hulk, mille korral on õhutemperatuuri kui ka
3.4. Vee-energia Veehoidlad vähendavad üleujutuste ohtu, tekitavad veetagavara (saab kasutada niisutuseks või elanikkonna veega varustamiseks, puhkemajanduse arendamiseks jne). Arenenud riikides püütakse loobuda ehitamast kõrgeid tammesid. Hüdroelektrijaamadele oluline piisava tarbimise olemasolu, suurte liinikadude tõttu ei tasu elektrienergiat kaugele vedada. Kõige rohkem hüdroenergiat toodetakse USA-s ja Kanadas. Kokku neis kahes neljandik maailma veejõujaamade elektritoodangust. Euroopas toodetakse suurem osa vee-energiast Norra, Rootsi, Island, Apli riikides (Prantsusmaa,Itaalia,Sveits,Austria) ja Venemaal. 3.5 Tuumaenergia Tuumaelektrijaamades on võimalik toota elektrienergiat suures koguses, ökonoomselt ja õhusaastevabalt. Tänapäeval annavad tuumaelektrijaamad 17% kogu elektrienergiast, peaaegu sama palju kui hüdroelektrijaamad. Kütusena kasutatakse uraani (varusid umbes 50 aastaks). Rikkaimaid uraanileiukohad Kanada, Usa, LAV. Tuumajaamade rajamine jõukohane
Ladina-eesti alussõnastik (A) (1350 märksõna) Veebruar 2009 Lühendid abl. ablativus (ablatiiv) num. distr. numerale distributivum acc. accusativus (akusatiiv) (distributiivnumeraal, jaotusarvsõna) adi. adiectivum (adjektiiv, omadussõna) part. participium (partitsiip, kesksõna) adv. adverbium (adverb, määrsõna) pass. passivum (passiiv, tehtavik) arh. arhailine (sõna v vorm) perf. perfectum (perfekt, täisminevik) c. abl. cum ablativo (ablatiiviga) pl. pluralis (pluural, mitmus) c. acc. cum accusativo (akusatiiviga) praep. praepositio (prepositsioon, eessõna) c. comp. cum comparativo (komparatiiviga, praes. praesens (preesens, olevik) keskvõrdega)
LOODUSLIKUD KIUD 1. TAIMSED Taimsed kiud koosnevad peamiselt tselluloosist ja seetõttu võib nende põlemisel tunda paberi põlemise lõhna. SEEMNEKIULISED PUUVILL (CO) Oma kujult on puuvillakiud spiraalselt keerdunud lapergune toruke. Värv: valge, kreemikas Imab hästi niiskust; Vee mõjul kiud paisub ja muutub tugevamaks. Väikse elastsusega Halb soojusjuhtivus Kortsub: kergesti Kergesti värvitav. Batist – ainult pikakiulisest puuvillast (5cm<) Flanell – lühikesekiulisest puuvillast KAPOK (KP) Puuvillast väga erinev Värv: valge, helehall, kollakaspruun Kerge, elastne Ei ima vett Madal soojusjuhtivus (hoiab sooja) VARREKIULISED LINA (LI) Tootmine suure töömahu tõttu väga kallis. Kvaliteedi hindamisel arvestatakse eelkõige kiu tugevust, peenust ja pehmust. Kõige tugevam taimne kiud üldse. 2-3 korda tugevam kui puuvill. Loomulik värvus: kollakas, elevandiluu kuni
annaabi.ee 
