Leidsid 15 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Vene, Bütsantsi ja Islami kunst". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
kirik, kupli, löövi, kuppel, müür, mosee, katedraal, mosaiigid, figuurid, keiser, tsentraalehitis, justinianus, theodora, hagia, sophia, empoor, maalikunst, ravenna, mosaiik, ikoonimaal, ikonostaas, jumalaema, tarbekunst, ümarplastika, sofia, novgorodi, pihkva, arhitektuur, islam, meka, nelinurkne, arabesk, ornament, rooma, constantinus, aasiaLääne-Rooma riigiks, roomalikule traditsioonile usuline võim millel olid erinevad keisrid ja kreeka keel tõrjus kõrvale ladina keele Kirik Paljud Bütsantsi kirikud Põhiplaanid olid ruudu, Hagia Sophia katedraal olid tsentraalehitised, võrdkülgse hulknurga või mille põhiplaani äärmised võrdhaarse kreeka risti punktid on keskmest kujulised ühekaugusel Hagia Sophia katedraali Ristkülikukujulise ruumi Peakupli viklid tekitavad Kesklöövi (mõõtmed 68,6 Kesklöövi külgseinte
Liseen Kitsas püstriba, liigendab seina Meka islamiusuliste püha linn Kalifaat muhameedlaste riik Maur hispaania muhameedlane Mihrab pooliimas palveniss, paiknes Mekapoolses seinas Minarett sale torn, vormilt erineva kujuga (nelinurkne, ümar, hulktahkne, kruvikujuline), minareti küljes rõdud, teravatipuline katus. Minaretti kasutatakse palvusele kutsumiseks. Medrese ehitustüüp, mis ühendas teoloogilise õppeasutuse ja mosee. Nelinurkne õu, mida ümbritsesid kahekorruselised ehitised. Ehitiste keskel asus nn. koda e. Ivan ja samuti kambrid õpilastele. Mosee-pühakoda (hakati ehitama 7. Sajandil). Põhitüüp: müüriga ümbritsetud õu, mille keskel kaev, ühel küljel suurem madal saal, mis on sammastega jaotatud löövideks. Tambuur Sale silinderjas akendega ruum peakupli all Ikoon usulise sisuga pilt Ikonoduulid Ikoonide pooldajad Ikonoklastid Ikoonide vastased
Vanakreeka maalikunst - Paremini on säilinud keraamika ja sellele tehtud maalingud. Tuntumad 1) 3 käepidemega veenõu 2) saugaga anfora veini hoidmiseks 3) lai krateer milles segati vett ja veini - Kreeka kunstiajalugu algab keraamiliste nõudega; 8 saj. Ekr on leitud geomeetriliste kujunditega keraamikat. - 7 saj. eKr mütoloogiaainelised paljufiguurilised piltjutustused. Peamine teema kreeklaste võitlus koletistega. - 6 saj. lõpp punasefiguuriline stiilmusta krundiga kaeti taust, figuurid jid savikarva. - 5 saj. eKr paremal tasapinnal kolmemõõtmeline ruumi illusioon. Inimest hakati kujutama poolpöördes. - 4saj. eKr järjest looduselähedasem ja illusionistlikum. Kuulsaim : Apelles Hellenistlik kunst - Pärast Aleksander Suure surma jagasid väepealikud hiigelriigi omavahel ära tekkisid hellenistlikud riigid, mille kultuuris segunesid kreeka mõjud kohalike traditsioonidega (seetõttu väga mitmekesine kultuur)
Millise riigi järglane oli Bütsants? Kui kaua see riik püsis? Kreeka ja Väike-Aasia, 1000 aastat Kes oli Bütsantsi kuulsaim valitsejapaar? Milline tähtis kirik ehitati nende ajal? Keise Justinianus I ja keisrinna Theodora, Hagia Sophia katedraal Milline uudne lahendus saavutati viklite abil? Suunavad kupli raskuse võimsale piilarile, ning lubavad teha arvukalt avausi Mis teeb Hagia Sophia kiriku nii monumentaalseks? Välisvaates domineerib keskmine kuppel. Tänapäeval moonutavad muhamediusuliste türklaste ehitatud kõrged saledad tornid tunduvalt kiriku esialgset välisilmet. Sisemuses on kinni kaetud maalingud ja mosaiigid, mis katsid seinu ja kupleid. Mis on tsentraalehitis? Ehitis, mis põhiplaanilt meenutas võrdhaarset kreeka risti. Seda katsid viis kuplit üks suurem keskel ja neli väiksemat ristiharude kohal. Kirjelda viiskuppelkiriku plaani.
Sõnade ja tegude ühtsus Eeskujuks Jeesuse kannatusrohke elu. Usk „messianistlik“ st. usuti Lunastaja (Messia) tulemisse, mistõttu igapäevast elu peeti ajutiseks ja tühiseks Kristlasi kiusti taga, kuna uus usk õõnestas antiikühiskonda. Neid heideti kiskjate ette amfiteatrites, piinati ja löödi risti. 313. a kuulutas keiser Constantinus ristiusu lubatuks, kuna loootis uue usu abil riiki koos hoida. Katakombid Usukommete täitmiseks oli kristlastel tarvis kohti, kus tagakiusamise olukorras kohtuda Selleks sobisid rikaste elamud ja maa-alused looduslikud koopad- katakombid. Katakombe laiendati ja selle seintesse maeti ka surnuid. Roomas asuva Calixtuse
poosi. Kuningavõimu tugevnes suurenes ülistamine: nt Naram-Sini võidusteel, Gudea figuur. Palju on leitud ka keraamikat, kasutatud on maagilisi ornamente. 3. ajastu Assüüria muutus suurriigiks alistades Babüloni, omaks võeti sumeri traditsioonid. Pealinnad olid Dur-Sarrukin ja Ninive. Sargon II loss Horsabadis 210 ruumi, 30 siseõue. Väravates seisid tiivulised viiejalgsed inimpeaga lõvid ja härjad Kujutava kunsti eesmärk kuninga ülistamine, sellest säilinud palju reljeefe. Figuurid olid üldistatud, väheste detailidega. Paljudel kujutatakse kuningat lõviga võitlemas rituaalne kohustus. 4. ajastu Uus-Babüloonia ajal ümbritseti pealinn Babülon müüridega. Peavärav oli pühendatud Istarile, sellest lähtus peatänav, kus peeti rongkäike. Värava ja tänava seinad olid värvilise glasuuriga tellistest, leidus ka reljeefe. Marduki templi tsikuraat Paabeli torn, 90x90x90m, seitsme astanguna Hiljem vallutati Babülon pärslaste poolt.
kehtivaks normiks ehk kaanoniks. * ,,Kettaheitja" väga kuulsa ateena skulptori MYRONi teosed. Kettaheitjat tunneme vaid koopiate kaudu. Myron tahtis ja suutis kujutada liikumist 7. reljeefikunst * Kreeklased eelistasid kõrgreljeefi. * Dooria stiilis templitel olid reljeefid metoopidel, joonia templitel aga katsid reljeefid katkematu lindina kogu friisi. * Reljeefidel katavad figuurid osaliselt üksteist, eespoolsed figuurid rohkem kivist väljas kui tagumised loob ruumilise mulje. * Reljeefidel kujutatakse enamasti võitlussteene. Võitlejad mütoloogiast võõi kreeklaste ajaloost. Meenutavad tihti allegooriliselt kreeklaste võite, eriti pärsia üle. * Klassikalise ajastu algusest päris olümpia zeusi viilufiguurid (kolmnurkse kompositsiooni keskel seisis jumal Apollo, kelle rahulik aga jõuline liigutus on vastandatud teda ümbritsevale võitlusele)
Kreeka skulptuurist moodustavad ühe osa templitega seotud reljeefid ja teise osa vabafiguurid ja portreebüstid. Varasemal ajal loodud vabalt seisvad kujud on kreekas alasti meesfiguurid kouros ja riietatud naisfiguurid kore. Kouroseid on leitud üle 100, tunda egiptuse mõjusid, neil on irve näos. Kore'd olid pidulikud ja rõõmsad, riides. Keha vormid on ülidstatud. Egiptlased oskasid kindlamalt anatoomiat järgida, kuid neil jäid inimeste kujud seotuks kiviplokiga. Kreeklaste figuurid olid kohmakamad, aga nad olid esimesed, kes õppisid tegema vabalt, ilma toeta seisvaid suuri figuure. Kore ja kourose erinev kujutamisviis peegeldas ühiskondlikke seisusi mehe ja naise vahel. Klassikalised ajajärgul toimub suur edasiminek ja hakatakse kujutama keerukamaid liigutusi. Klassikalise ajastu kujud on ilmekad igast küljest. Kaob irve ja näob on rahulikud. Kujude elavnemine sai paremini esile tulla kontraposti rakendamisel kui inimene seisab vabalt,
Peloponnesose poolsaarel ehitati kindlustatud losse ja linnamüüre, sest sealsed sagedased kokkupõrked põhjast sissetungivate hõimudega muutsid elulaadi karmimaks ja sõjakamaks, mis ei jätnud kunstile mõju avaldamata. 9.Mida tähendavad ja kuidas seostuvad Egeuse kunstiga mõisted "labürint" ja "kükloopide müür"? Knossose palee äärmiselt keeruline põhiplaan on tekitanud müüdi labürindist, kuhu astunu ei suutnud enam leida väljapääsu. Kükloopide müür on Mükeene linna müür, mis on laotud säärase mõõtmega kivipankadest, et vanad kreeklased arvates pidi niisuguse müüri ehitamine inimestele üle jõu käima ja nad pidasid seda ehitist kükloopide kätetööks. 10.Millisteks alaliikideks jaguneb Egeuse kunst? Nimeta neist kõige kõrgematasemeline. Egeuse kunsti alaliigud olid: arhitektuur, kujutavkunst (seinamaalid ja reljeefid), tarbekunst. Kõige paremini oli arenenud sealne keraamika. 11.Tänu kellele avastati Egeuse kunst?
alla, kuna kreekamaalikunsti on säilunud vähe, siis antiikkunsti puhul liigitatakse see tavaliselt maalikunsti alla. kõige varajasem teaadolev stiil on geomeetriline stiil. peamiseks kaunistuselemendiks on geomeetrilised kujundid, võib kohata ka taim ja loom kujusid kuid need on väga üldistavad. Sageli rakendatud ka meander mustrit. mustafiguurilime vasimaalikunst on ülesehitatud figuuridele ja inimkujudele. figuurid on värvitud musta lakiga, seda on peetud suursugusemaks stiiliks, paljuon kujutatud jumalaid. nüüd hakkavad vaasimaalimeistrid oma teoseid ka allkirjastama. sageli on neid kaunistatud mitmekesi, seega võib näha 3-4 allkirja. Kõige tuntum vaasimaal on suur krateer, mis leiti kesk-itaaliast toscanast, seda kutsutakse leidja järgi francois vaasiks. seal on mitme vööndina arvukalt kujutisi homerose eepostest. punasefiguurline stiil tekib juba 6
Kujude elavuse saavutamisel oli otsustava tähtsusega nn kontraposti rakendamine. See ei muuda ainult jalgade asendit, vaid muutustele allub kogu keha. Kreeka skulptorid hakkasid jäljendama seisakust tulenevaid skeletiluude asendeid ja lihastepinget. Tulemuseks oli üllatav looduslähedus. 5. saj. keskel valmis Sparta skulptori Polykleitose ,,Odakandja". Väga kuulsad on Ateena skulptori Myroni teose, eriti ,,Kettaheija" Kreeka reljeefidel katavad figuurid osaliselt üksteist ja eespoolsed figuurid on rohkem kivist välja raiutud kui tagumised. See aitab luua ruumilisuse mulje. Reljeefidel kujutati enamasti võitlusstseene. Parimad ehitusplastika teosed loodi Parthenoni jaoks, kus kujutatakse kreeklasi võitlemas kentauride ja amatsoonidega. 4. saj e.Kr taandub skulptuuris pidulik, enesekindel rahu. Skulptuur muutub vormilt ja meeleolult mitmekesisemaks. Mõned skulptorid hakkasid rõhutama dramaatikat ja kasutama
Egiptuse skulptorid valdasid täiuslikult inimkeha looduslähedase kujutamise oskust ja figuuride proportsioonid on neile loomulikud. Pinnakunst- selle moodustasid peamiselt seinamaal ja reljeef üheskoos. Pinnakunsti tegemine käis erinevate etappide kaupa: esiteks silus kiviraidur seina siledaks ja kattis selle õhukese krohvikihiga. Seejärel märgiti seinale punase värviga ruudustik. Musta värviga kanti seinale joonistatavate figuuride kompositsioonid. Järgmisena raius kiviraidus figuurid välja, nii et need jäid seinapinnast kõrgemaks. Lõpuks värvisid maalijad ihukarva toonidega figuurid ja seejärel teised detailid. Värve saadi looduslikest ainetest - kivimitest ja mineraalidest Kõigile kunstimälestistele on iseloomulik range ja tardunud pidulikkus, mis valitseb ka arhitektuuris. Skulptuurikunstis võib eristada kahte suunda: 1. teosed, mis kujutavad vaaraosid ja jumalusi Tutanhamoni kullast mask, Vaara mykerionose ja t anise kuju gizast, nofretete bust. 2
juhuslike esemete ühendamist (assamblaaz). Paljudel juhtudel on eesmärgiks ruumi liigendamine ja ruumielamuse pakkumine (installatsioon). Traditsioonilises skulptuuris võib vahet teha reljeefikunstil ja ümarplastikal. Reljeefi puhul eendub kujutis taustplaadist ainult osaliselt, seega on reljeef vaadeldav ainult ühest küljest. Lamereljeefi puhul on eendumine väike, süvendreljeefi puhul on kujutis taustpinna sisse uuristatud. Kõrgreljeefi puhul on figuurid ümarplastiliselt välja töötatud. Ümarplastika puhul on tegemist kõigist külgedest vaadeldava skulptuuriga. Paigutusviisi järgi eristatakse vabaplastikat, mille puhul on kuju vabalt ümber paigutatav ja ehitusplastikat, mis on mõeldud mingi kindla hoone kaunistamiseks. Omaette valdkond on monumendid, mis on tavaliselt ka seotud kindla keskkonnaga, nn. ansambliga. 1.4 Mis on tarbekunst ja disain?
pinnasega ja ehitati peale lame savikatus. Mesopotaamia elamu oli tänava poole pööratud umbseintega, selles olid tavaliselt ainult mõned kitsad sissepääsuavad. Kogu elu oli koondunud siseõue ümber, kuhu avanesid puitsammastele toetuvad galeriid, trepid, mida mööda sai teisele ( või kui oli, ka kolmandale ) korrusele ja lamedale katusele. Üleujutuste kaitseks rajati Mesopotaamia linnad tavaliselt kõrgematele kohtadele. Linna ümbritses kas tambitud savist või toortellisetest müür, tihti oli mõnes suunas kaitserajatisi mitu. Juba väga varastest aegadest rajati Mesopotaamia linnad kindla geomeetrilise plaani järgi, mille müürid orienteeriti tavaliselt tuulte järgi. Kuna kagu-, edela-, loode-, ja kirdetuuli peeti müstilisteks, seetõttu olid müüriküljed nende ilmakaarte, nurgad aga põhiilmakaarte suunas. Mesopotaamia alade vanimad asukad olid sumerid. Nende päritolu on siiani veel selgitamata
Cheopsi püramiid katab 5,4 hektari suuruse pinna. See püramiid (nagu ta naabridki) 11 rajati ilma vundamendita kaljule. Vaatamata sellele on püramiidi alune ideaalselt tasaseks tehtud, esineb ainult kuni 2 cm suurusi kõikumisi. Sellele maa-alale mahuks vabalt ära ükskõik milline Euroopa suurim või kuulsaim palee: Buckinghami palee Londonis, Versailles Pariisis, Talvepalee Peterburis. Cheopsi püramiidi sisse mahuks ristiusu suurim kirik - püha Peetruse kirik Roomas. Cheopsi. püramiid on laotud umbes 2300000 kivipangast (203 kihis), millest igaüks kaalub 2,5 tonnist kuni 15,25 tonnini. Vaarao hauakambri graniidist laeplaadid kaaluvad igaüks umbes 50,75 tonni. Suurem osa kividest murti, tahuti ja lihviti Niiluse paremal kaldal asunud kivimurdudes. Püramiidi plokid on nii täpselt kokku sobitatud, et ühenduskohtade vahe ei ületa poolt millimeetrit. Egiptuse
annaabi.ee 
