Liivakõrbed (0)

Lõik failist

Sarnased õppematerjalid

7

doc

SAHARA KÕRB – ISELOOMUSTUS

Ekvaatori läheduses tõusev kuum õhk liigub põhja ja lõuna poole. Kõrgemal atmosfääris jahtub see ja laskub lähistroopilistes alades, tekitades sellega kaks kõrgrõhuala - põhjas ja lõunas. Kui õhk laskub alla, soojeneb see ja kogub endasse niiskust, kuivatades sellega maapinda. Nii on tekkinud kaks kõrbevööndit, mis asuvad enamasti 30 laiuskraadidel mõlemal pool ekvaatorit. 4.Kõrbete tüübid Ainult viiendikul Sahara pindalast on levinud liivakõrbed - ergid, sellised on Liibüa kõrb, Suur Ida-Erg ja Suur Lääne-Erg. Liivakõrbed on peamiselt madalamatel aladel ja neile on iseloomulikud kõrged luiteahelike rivid, mis on vahel 100 m kõrgused. Mägedes ja üldsekõrgematel aladel levivad kivikõrbed - hammadad. Hammadat katavad kas suured kivikuhjatised või on säilinud terviklik siledakslihvitud kaljupind. Kivimid on tihti tumedat, isegi musta värvi, mistõttu hammadad on väga sünge ilmega. Taimi kasvab hammadas vaid

Geograafia

6

doc

Sahara Kõrbe pind

Sageli esineb kõrbes liivatorme ­ samuume. Selline liivatorm kannab edasi tuhandeid tonne liiva, tuiskab seda oaasidesse ja võib põhjustada inimeste ja loomade hukkumist. Sahara taimkate on väga liigivaene ja hõre, paljudes kohtades puudub see täielikult. Sahara kuumust ja veepuudust suudavad taluda sisalikud, maod, kilpkonnad, välejalgsed antiloobid ja gasellid. Mõnikord eksib jahiretkel kõrbesse ka gepard. Kõrbe äärealadel elutseb hüääne ja saakaleid. Sahara liivakõrb. Sahara kõrbeala ei ole sugugi ääretu liivaväli nagu sageli arvatakse. Mägedes ja üldsekõrgematel aladel levivad kivikõrbed - hammadad. Hammadat katavad kas suured kivikuhjatised või on säilinud terviklik siledakslihvitud kaljupind. Kivimid on tihti tumedat, isegi musta värvi, mistõttu hammadad on väga sünge ilmega. Taimi kasvab hammadas vaid kaljulõhedes, kuhu harvade vihmade järel vett koguneb ja kust Päike ei saa seda ära aurutada

Geograafia

20

odp

Kõrbete tüübid

http://www.miksike.ee/documents/main/referaadid/pa  Kasutatud kirjandus http://uus.miksike.ee/documents/main/elehed/8klass/ http://74.125.77.132/search?q=cache:iEeaiRnZrmYJ  Kõrbete tüübid Savikõrb raske lõimisega muld, muutlik veereziim Lössikõrb tekkinud eelmäestikes lammisetetest Soolakõrb suur soolasisaldus Kivikõrb koosneb vanade mäestike kulumismaterjalist Liivakõrb kõige levinum, liigirikkaim  Savikõrbed http://www.miksike.ee/docs/elehed/8klass/3loodusvoondid/8-3-27-1.htm/  Savikõrbed rasked mullad ja muutlik veereziim kevaditi esineb ajuti liigniiskust, sest savi on vettpidav, kuid peagi vesi aurab ja maapind muutub kuivaks ja kõvaks, praguneb ning koorub pealt plaatidena lahti.

Geograafia

3

doc

Ajaloo referaadi nõuded

1. REFERAADI VORMISTAMINE 1.1 Teksti vormistamise nõuded Tööde vormistamisel kasutatakse reavahet 1,5; tähesuurust 12 p ja võimaluse korral srifti Times New Roman või Arial. Lehekülje ääred jäetakse vabaks vasakult ja paremalt 3,17 cm, ülevalt ja alt 2,5 cm. Tekst joondatakse mõlemast servast. Tekst kirjutatakse ainult ühele lehekülje poolele. Alapeatüki ette jäetakse vaba ruumi kaks rida, punkti ja tabeli pealkirja ette üks rida. Ühekohalised arvud kirjutatakse tekstis sõnadega (v.a loetelus), suuremad arvud ja murrud numbritega. Aastaarvud näidatakse numbritega. Leheküljed nummerdatakse, v.a. tiitelleht. Peatükkide pealkirjad kirjutatakse suurtähtedega (Heading 1). 1.2 Pealkirjade vormistamine Tekstitöötlusprogrammides on olemas pealkirjade (Heading) stiilid, mis vormistavad pealkirjad vastavalt nende tasemele ühtlaselt ja võimaldavad moodustada automaatselt sisukorra. Enne töö vormistamist tuleb üle kontrollida nende tähesuurus ja vormindus ning va

Ajalugu

3

doc

Kuidas kirjutada retsensiooni - juhend

JAKOB WESTHOLMI GÜMNAASIUM KONTSERDI VÕI TEATRIETENDUSE PEALKIRI Retsensioon Õpilase ees- ja perekonnanimi klass Õpetaja ees- ja perekonnanimi Tallinn 2007 KONTSERDI (MUUSIKATEATRI) RETSENSIOON Retsensioon ­ arvustus, arvamus ­ raamatu, teatrilavastuse, filmi, kontserdi vms. kriitiline analüüs ja argumenteeritud hinnang. Toetuspunktid retsensiooni kirjutamiseks: * Kontserdi aeg ja koht * Esinejate nimed (koor(id), orkester, solist(id), dirigent jne.) ja lühitutvustus * Kontserdi kava sisuline iseloomustus - millises zanris teoseid esitati, millisest ajastust olid teosed pärit, kas kava oli oma ülesehituselt huvitav jne. * Kontserdi ettekande analüüs - esineja(te) tase, esitatu korrektsus-puhtus, laulja(te), koori(de) puhul hääle ilu, kõlavus, teksti selgus, dünaamika jne., üldine kontserdi meeleolu ja õnnestumine. * Muusikateatri

Muusika

2

docx

Tiitelleht

Kool kus õpid Osakond või klass kus käid Ees-perekonnanimi TÖÖ PEALKIRI Referaat Juhendaja: ees-perekonnanimi Tartu 2014 

Eesti keel

23

ppt

Kõrb

Troopiline kliimavööde Lähistroopiline Parasvööde Kliimadiagramm  Õhumassid Suvel troopiline õhk Talvel parasvöötme õhk  Temperatuur Päeval kuni 50 kuumakraadi Öösel võib langeda alla nulli  Tuuled Parasvöötmes läänetuuled Troopilises passaadid Lähistroopilises suvel passaadid ja talvel läänetuuled  Aastaajad Kaks aastaaega: Suvi Talv  Kõrbete liigid Liivakõrbed Kivikõrbed Soolakõrbed Lössikõrbed Savikõrb  Taimestik Sügavale ulatuvad juured Lihavad varred Nahkjad lehed  Loomastik Taluvad hästi kuumust Väike veevajadus Soomuseline kehakate Kaitsevärvus  Inimtegevus · Rändkarjakasvatus · Oaasipõllundus  Kõrbete põliselanikud · Beduiinid · Austraalias aborigeenid · Rändeluviisiga kõrbeelanikud on nomaadid  Maailma suurimad kõrbed

Geograafia

2

docx

Kõrb

Kõrbed: Levivad Põhja-Ameerikas ja Ees-Aasias. Ameerikas levib poolkõrbete ja kõrbete vöönd põhjast lõunasse. Kliima on kuiv (alla 250 mm). Temperatuuriamplituud on suur: päeval võib ulatuda 50, aga öösel alla 0. Ka talvise ja suvise temperatuuri vahe on suur. Kõrbetele on iseloomulikud kuumad ja kuivad tuuled, mis võivad tormiks kasvada. Taimestik sisaldab vastupidavaid taimi. Kaktustel on vee omastamiseks lai juurestik ja aurumise vähendamiseks muundudnud lehed ­ okkad. Mitmeaastased taimed on puju,kaameliastel. Tähtsaim kultuurtaim on dattel,kultuurtaimed arbuus ja melon. Loomastik on hästi kuumust taluv. Neil on soomuseline kehakate,varjevärvus,väike veevajadus. Loomad on võimelised kiiresti liikuma ja nad tegutsevad öösel,teevad suveuniakut. Palju närilisi: suslik,liivarott. Roomajad: gürsa,eefa. Tuntuim kaamel. Inimesed tegelevad rändkarjakasvatusega , vähesel määral põlluharimine,nomaadid rändavad. Oaasides kasvatatakse puuvilju. Nafta! Keskkonnapr

Geograafia

Kommentaarid (0)