Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Allveelaevad aastani 1939 (0)

1 Hindamata
Punktid
ALLVEELAEVAD AASTANI 1939
Legendi kohaselt olevat allveelaevu esimest korda kasutanud Aleksander Suure sõjamehed aastal 332 eKr Tüürose (tänapäeva Liibanoni ) piiramisel. Et linna kaitsjad neid ei näeks, olevat nad liikunud vee all klaastünnides.
Esimene usaldusväärne teave allveelaeva ehitamisest pärineb aastast 1620. Allveelaeva konstrueerijaks oli hollandlane Cornelius Jacobszoon Drebbel, kes töötas Inglise kuninga James I teenistuses. Laev ehitati inglise matemaatiku William Bourne visandatud disaini järgi ning see kasutas edasi liikumiseks aere. Esimest korda katsetati sellist allveelaeva tüüpi Thamesi jõel aastate 1620 ja 1624 vahel. Aastal 2002 ehitati 2-inimese versioon Bourne'i laevast ühe BBC saate jaoks ning selle katsetamine vee all oli edukas.
Kuigi allveelaev oli esmalt mõeldud veealuse maailma uurimiseks, ei läinud kaua aega, kuni selle leiutajad avastasid allveelaevade sõjalisi võimalusi. 1648 seadis Inglismaalt Chesterist pärit piiskop John Wilkins paika allveelaeva strateegilised omadused oma raamatus „Mathematicall Magick“:
omadus – sa võid nähtamatuna minna ükskõik millisele rannikule kogu maailmas ilma, et keegi sind märkaks või takistaks;
sellega reisimine on ohutum – sellele ei mõju viie kuni kuue jala sügavusel ei tõusuvee ebakindlus ja tormi vägivald. Samuti on see kaitstud nii piraatide kui ka poolustel oleva külma ja jäisuse eest;
see võib olla suus eelis mereväe ees, kellele saab vee alt mürske lasta ning nad vees õhku lasta ilma, et nad maismaale jõuaksid
sellega saab kergesti ja nähtamatult saartele erinevat varustust tarnida (nt. toit, sõjatehnika jne);
see toob kirjeldamatut kasu allveelaevade eksperimenteerimisele
ESIMESED SÕJALISED ALLVEELAEVAD
Esimese sõjaväelise allveelaeva Turle (eesti k. kilpkonn ) disainis aastal 1775 ameeriklane David Bushnell. See oli väike ühele inimesele mõeldud tammetõru kujuline seadeldis, mis töötas käe jõul. Samuti oli see esimene kontrollitud liikumisega allveelaev, mis suutis iseseisvalt liikuda ning kasutas liikumiseks kruvisid . Ameerika Revolutsiooni ajal 7. septembril 1776 üritas Turtle Ezra Lee juhtimisel New Yorgi kaitselaeva HMS Eagle 'it põhja lasta, kuid see ei õnnestunud.
Aastal 1800 ehitasid prantslased ameeriklase Robert Fulton 'i kujundatud inimese jõul töötava allveelaeva Nautilus . Prantslased lõpuks loobusid selle laeva katsetamisest 1804, täpselt nii nagu ka britid, kes hiljem plaanisd Fultoni disaini järgi ehitada.
Submarino Hipopotamo oli esimene Lõuna-Ameerikas ehitatud laev, mida katsetati Equadoris 18. septembil 1837. See oli disainitud Jose Rodriguez Lavandera poolt, kes koos Jose Quevedo'ga ületas edukalt Guyase jõe Equadori südames. Lavandera astus mereväkke 1823 ning sai leitnandiks aastal 1830. Hipopotamo ületas Guayast veel kaks korda, kuid laevast loobuti riigi rahanappuse ja vähese huvi tõttu. Praegu on mõned laeva maketid nähtaval Equadori Mereväe Veeteede muuseumis .
Aastal 1851 kujundas Baieri suurtükiväelane Wilhelm Bauer allveelaeva, mida hakati tema enda järgi nimetama Brandtaucher'iks (eesti k. süüte-sukelduja). Laeva ehitas August Howaldt ning see töötas pöördratta põhimõttel. See läks küll esimesel katsel Kieli sadama lähistel põhja, kuid selle kolme-liikmelisel meeskonnal õnnestus pääseda. Allveelaev leiti 1887. aastal süvatööde käigus üles ning toodi pinnale 16 aastat hiljem. Hetkel on laev Dresdeni muuseumis eksponaadiks.
1856 ehitati Tšiili valitsuse tellimisel Tšiili ja Peruu Hispaania vastase sõja ajal allveelaev Flach. Laeva ehitas saksa insener Karl Flach. Allveelaev uppus 3. mail 1866 Valparaiso lahes koos 11-liikmelise meeskonnaga.
Esimene Ameerika Ühendriikide mereväe allveelaev prantsuse inseneri Brutus de Villeroi disainitud Alligaator oli oma 14,3m pikkuse ja 1,2m diameetriga suurim teada olev Ameerika Kodusõjaaegne allveelaev. See läks kaduma Cape Hatterase tormi ajal 1. aprillil 1863.
Esimene tõendatud Ameerika Põhjaosariigi allveelaev oli New Orleansis ehitatud Pioneer , mis oli 9m pikk. Kuigi Ponchartraini järves toimunud testimises 1862 aasta veebruaris õnnestus Pioneeril edukalt sihtmärgiks olnud kuvar põhja lasta, ei kasutatud seda kunagi lahingus. Teine samal ajal ehitatud allveelaev oli Louisianas ehitatud Confederate Submarine, mille kohta pole mingit ajalugu säilinud. Hetkel on ta nähtaval Louisiana Riigi Muuseumis.
Teine Põhjaosariigi allveelaev oli 9 meetrine American Driver , mida kutsuti ka Pioneer II. See ehitati Mobiles Alabamas. Algselt oli see diasinidud liikuma elektrimootori jõul, kuid nagu välja tuli, oli see liiga nõrk. Järgmiseks prooviti aurumootorit, kuid see polnud samuti piisav. Lõpuks paigaldati sinna siiski käsitsi vändatav kontrasõukruvi. Driver läks kaduma Mobile lahes 1863 aasta veebruari lõpus.
Kolmas teadaolev Põhjaosariigi allveelaev oli H. L. Hunley, mis sai oma nime ühelt oma finantseerijalt Horace Lawson Hunley'lt. 12 meetrine Hunley ehitati samuti Mobiles ning startis 1863 aastal. Hunley oli samuti disainitud vändatava kontrasõukruvi abil liikuma, lisaks oli tema varustuses veel ka torpeedo . Laev mahutas kaheksa meest. 1864 aastal läks laev kogu meeskonnaga teadmata põhjustel põhja ning see leiti põhjast üles alles 1995 aastal ning tõsteti veest välja 2000 aastal.
Esimene mootori jõul töötav allveelaev ehitati Prantsusmaal 1863. Laeva nimi oli Polongeur.
Esimese põletusmootori jõul töötava allveelaeva, Ictineo II, konstrueeris Catalonias, Hispaanias Narcis Monturiol. 14 meetrine Ictineo oli mõeldud kahe-liikmelisele meeskonnale, suutis sukelduda 30m sügavusele ning võis seal vastu pidada kuni kaks tundi.
Aastal 1879 , Vaikse ookeani sõja ajal, lasi Peruu valitsus ehitada allveelaeva Toro Submarino, mis aga otseselt sõjategevust ei näinud.
Esimene masstoodanguga allveelaev oli inimjõul töötav ning selle loojaks oli poola leiutaja Stefan Drzewiecki. Aastal 1881 tellis Vene valitsus 50 seda tüüpi laeva. 1884 ehitas sama leiutaja elektrijõul töötava allveelaeva.
56 tonnine ja 19,5 meetrise alusega Nordenfelt I oli esimene aurumootori jõul töötavate allveelaevaede seeriast. Laev varustati 1885 aastal torpeedoga. Veepinnal sõites töötas laev aurumootori jõul, veealla laskudes lülitas aga mootori välja. Ottomany mereväe jaoks ehitati aastal 1886 Nordenfelt II (Abdülhamid) ja aastal 1887 Nordenfelt III (Abdülmecid), mõlemad laevad olid 30m pikkused ja mõlemad olid varustatud kaksik-torpeedodega. Abdülmahid oli esimene allveelaev ajaloos, mis tulistas veeall välja torpeedo. 1887 ehitati venelaste jaoks ka Nordefelt IV, millel oli kaksik-mootor ja kaksik-torpeedod, kuid see tunnistati ebastabiilseks.
Aastal 1896 disainis iiri leiutaja John Philip Holland esimese allveelaeva, mis suutis edukalt veepinnal sõites kasutada põlemis-mootorit ning vee all elektriaku jõudu. Holland VI alustas oma esimest sõitu 17. mail 1897 New Jersey mereväes Elizabethi laevastikus. 11. aprillil 1900 ostis Ühendriikide merevägi Holland VI endale ja nimetas selle ümber USS Holland'iks ehk SS-1. See oli esimene Ameerika töökorras olev allveelaev.
1900 aastate juunis prantslaste ehitatud Narval, millel oli nii auru- kui elektri mootor, oli esimene allveelaev, millel oli topelt kere. Laev kaalus 200 tonni ja suutis sukelduda 160 km sügavusle. 1904 aastalt prantslaste ehitatud Aigrette oli esimene allveelaev, mis hakkas pinnal sõite gaasi mootori asemel diisel mootorit kasutama. 1914 aastaks oli Aigrette-tüüpi allveelaevu ehitatud juba 76.
Jaapanis ehitati esimene allveelaev aastal 1904 ning selle konstrueerijaks oli Kawaski. Kawasaki allveelaeva hobujõud suurenes poole võrra ning kütusekulu vähenes ¼ võrra.
Vene merevägi eelistas Germaniawerfti allveelaeva, mis ehitati Kieli laevatehases. 1903.aastal Saksamaal hakkas allveelaev Forelle oma esimese täiesti töökorras mootori jõul liikuma. Forelle müüdi 1904.aastal Venemaale.
Allveelaev Fulton ehitati Ameerika Ühendriikide mereväele. Vene-Jaapani sõja(1904-1905) ajal müüdi see laev Vene mereväele.
Tänu blokaadi Port Arthuri saatis venemaa ülejäänud laevad Vladivastoki, kus 1.jaanuaril 1905.aastal oli kokku juba 7 laeva, et nendest sai luua esimene allveelaeva merevägi. 14.veebruaril saadeti uus allveelaeva merevägi patrulli, mis kestis tavaliselt 24 tundi. 29.aprillil 14905.aastal toimus vastasseis Jaapani sõjalaevadele.
Augustis 1914 olid U-laevad sõitnud oma baasi Helgolandi, et korraldada rünnak kuningliku mereväe sõjalaevadele Põhjameres. U-15 tulistas HHs Monarhi sõjalaeva, mille tulemusena see põhja langes.
Allveelaevad aastani 1939 #1 Allveelaevad aastani 1939 #2
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 2 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2012-05-09 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 5 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor Meril11n Õppematerjali autor

Sarnased õppematerjalid

Esimese maailmasõja uuendused sõjatehnikas
23
doc

Esimese maailmasõja uuendused sõjatehnikas

Prantsusmaale ultimaatumi, mis nõudis mobilisatsioonikäsu tühistamist. Seda ei tehtud ja Saksamaa kuulutas 1.augustil 1914. aasta algul Venemaale, seejärel Prantsusmaale sõja, tungides ühtlasi kallale Belgiale. Belgia neutraliteedi rikkumine sundis sõtta astuma Inglismaad. Esimene maailmasõda (algselt Maailmasõda) oli esimene suurt osa maailma maadest kaasanud sõda, mis kestis 28. juulist 1914.aastast kuni 11. novembrini 1918. aastani. Sõdivad riigid jagunesid Antandiks (6 suurriiki- Suurbritannia, Prantsusmaa, Itaalia, Jaapan, Venemaa ja USA sekkus 1917. aastal) ja Keskriikideks (Saksamaa, Austria-Ungari, Türgi, Bulgaaria). Üheski varasemas sõjas ei osalenud nii palju sõdureid, seetõttu sõja lõppedes oli sellest saanud ohvrite arvult teine konflikt ajaloos (Taipingi ülestõusu järel). Üle 9 miljoni inimese langes lahingutes. Rohkem ohvreid on hiljem olnud ainult Teises maailmasõjas. Esimene

10.klassi ajalugu
Muuseumid
40
docx

Muuseumid

Oma osa on mereharidusel ja esimestel sammudel aurulaevanduse vallas, kuni pöördeliste sündmusteni I Maailmasõja ja Vabadussõja ajal. Kolmandal korrusel võtab külastajaid vastu kõige klassikalisem tuukriülikond koos selle juurde kuuluva varustusega. Siin on eksponeeritud laevanduse areng 1920. aastate algusest kuni 1990.aastate lõpuni. Loomulikult ei pääse siingi mööda pöördelistest ja traagilistest sündmustest aastatel 1939 - 1945 ning kõiki puudutanud reisilaev "Estonia" hukust 1994.aastal. Neljas korrus on pühendatud kalandusele ning siin on hea võimalus vaadata sisse vana kalatraaleri roolimajja ning kujutada end elama mitmeteks kuudeks ühtejärge kunagise suure ookeanitraaleri BMRT kitsasse kajutisse. Kodumere kalandusele lisaks on siin ainulaadne võimalus takseerida ka seinale kinnitatud vaala selgroolüli. Seisatada tuleks Saaremaalt pärit väikese ja lihtsa sõudepaadi ees ja panna end

Informaatika
Mõned Eesti muuseumid
42
docx

Mõned Eesti muuseumid

Oma osa on mereharidusel ja esimestel sammudel aurulaevanduse vallas, kuni pöördeliste sündmusteni I Maailmasõja ja Vabadussõja ajal. Kolmandal korrusel võtab külastajaid vastu kõige klassikalisem tuukriülikond koos selle juurde kuuluva varustusega. Siin on eksponeeritud laevanduse areng 1920. aastate algusest kuni 1990.aastate lõpuni. Loomulikult ei pääse siingi mööda pöördelistest ja traagilistest sündmustest aastatel 1939 - 1945 ning kõiki puudutanud reisilaev "Estonia" hukust 1994.aastal. Neljas korrus on pühendatud kalandusele ning siin on hea võimalus vaadata sisse vana kalatraaleri roolimajja ning kujutada end elama mitmeteks kuudeks ühtejärge kunagise suure ookeanitraaleri BMRT kitsasse kajutisse. Kodumere kalandusele lisaks on siin ainulaadne võimalus takseerida ka seinale kinnitatud vaala selgroolüli. Seisatada tuleks Saaremaalt pärit väikese ja lihtsa sõudepaadi ees ja panna end

Arvutid i
Merekultuur ja etikett
71
docx

Merekultuur ja etikett

KUTSEÕPE PÕHIKOOLIS JA GÜMNAASIUMIS VALDKOND: LAEVA TEKIMEESKOND ERIALA: MADRUS VALIKAINE MEREKULTUUR JA ETIKETT KOOSTAS: PAUL KOOSER 2012/2013 Õ.A. AINEKAVA 1. Õppeaine nimetus: Merekultuur ja etikett 2. Õpperühmad: merendusklassid 3. Üldmaht: 40 tundi 4. Õppeesmärk: Õpetusega taotletakse, et õppija teab merekultuuri ja selle mõju kutselise meresõidu arengule. Tunneb laevadel kehtivat etiketti ja oskab käituda vastavalt etiketinõuetele. 5. Õppesisu ja õppeaine temaatiline plaan: Õppesisu(käsitletavad teemad ja alateemad) Tundide arv 1.MEREKULTUUR 1.1Merekultuuri mõiste 1.2Meresõidu ajalugu. Foniiklased ja nende peamised 8 tegevusalad(sadamalinnade ehitus,kaubandus ja meresõit) 1.3Maailma tuntumad meresõitjad ja nende retked 1.4Ees

Merendus
Sõda ja Saaremaa
28
doc

Sõda ja Saaremaa

Pilt 9 Nõukogude 315. rannakaitsepatarei tuulikuks maskeeritud vaatlustorn Sõrve säärel. Ülaosa varemeis. Foto SMF SMF 3865: 3 22. juuni hommikuks olid sakslased mineerinud ka Saaremaa ja Hiiumaa ümbruse väinad. Irbe väina sulgesid miinitõkked ,,Eisenach" ja ,,Erfurt", Soela väina miinitõke ,,Coburg". Hiiumaa ja Vormsi vahelisse Hari kurku oli paigutatud miinitõke ,,Gotha", Soome lahe sulges ,,Apolda" ja Tallinnast loodes oli ,,Corbetha". Saaremaast läänes valvasid Saksa allveelaevad U-144, U-145, U-149 (Melzer 1960, 24­27, kaart 9). Sel kombel püüti lõksu püüda Liivi lahes ja Muhu väinades olevaid Nõukogude laevu ning takistada sisenemist ja väljumist Soome lahest. Sakslaste peamine eesmärk oli takistada Nõukogude sõjalaevade rünnakuid oma Soome ning Põhja-Rootsi vahet sõitvate kauba- ning varustuslaevade vastu (BA MA, RM 45-I/137). Laevaliiklus merel hakkas kohe nõudma ka ohvreid. 29. juunil uppus Soela väinas pommitabamusest aurik ,,Marta". 19

Ajalugu
Eesti XX sajandi algul
147
docx

Eesti XX sajandi algul

Töölistele ja talupoegadele jäi ¼. Järsult vähenes rahvuslike ääremaade esindajate arv duumas. Peaaegu kõik vähemusrahvused, ka eestlased, olid alaesindatud. Valimistsensust tõsteti, nii said valituks vaid jõukamad maaomanikud (vaid üksikud eestlased). Baltimaades tuli 2/3 valijameestest baltisaksa ülemkihtide seast. Baltisakslased said suurema esindatuse kui kogu eesti rahvas (eestlasi vaid 2). III duuma oli valitsusele meeltmööda, see kestis 1912 aastani. IV Riigiduuma 1912.a sügis. Valijate aktiivsus väiksem. Muutusi poliitiliste jõudude vahekorras ei toimu. Eestlastel oli samuti siin vaid 2 esindajat ja baltisakslastel 3. Üldkokkuvõttes ei täitnud Riigiduuma eestlaste ootusi ja nende illusioonid parlamendi suhtes hajusid. Rahvusliku liikumise edusammud: ühistegevusliikumise laienemine, seltsiliikumise edenemine (Vanemuine ja Estonia, haridusseltsid,

Ajalugu
Uusaja konspekt
44
doc

Uusaja konspekt

vägedelt lüüasaamist. Vittorio Emanuele II Ta oli ühendatud Itaalia kuningriigi kuningas, enne seda Sardiinia kuningas. Sardiinia kuningaks sai Vittorio Emanuele II 1849. aastal. Selleks jäi ta 17. märtsini 1861, mil võttis endale Itaalia kuninga tiitli. Ta oli esimene ühendatud Itaalia kuningas pärast 6. sajandit. Itaalia kuninga tiitlit kandis ta oma surmani 1878. aastal. Itaallased andsid talle epiteedi Padre della Patria ("Isamaa isa"). Itaalia jäi kuningriigiks 1946. aastani. Benso di Cavour, 1852. aastal sai Piemonte peaministriks Camillo Benso Cavour, kes pani suurt rõhku Põhja-Itaalia majanduslikule arengule. Cavour saab Sardiinia- Piemonte peaministriks 1852, arendab seal riigi vabakaubanduspoliitikat, õigusreforme jne. Tema rahvusliku ühendamise programm Sardiinia juhtimisel * loobumine revolutsioonilisest pöördest ja iseseisvast vabadusvõitlusest (Mazzini) * absolutismi kaotamine liberaalne evolutsiooni teel ja Itaalia vabastamine välisabiga

Kategoriseerimata
Eesti uusima aja ajalugu
204
pdf

Eesti uusima aja ajalugu

Sisukord Eesti XX sajandi algul..............................................................................................................................................1 Ühiskonna politiseerumise algus..............................................................................................................................3 1905. aasta revolutsioon...........................................................................................................................................5 Revolutsioonist Ilmasõjani.....................................................................................................................................10 Eesti Ilmasõjas........................................................................................................................................................14 1917. aasta...........................................................................................................................................................

Ajalugu




Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun