Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Valguse interferents ja valguse difraktsioon (1)

5 VÄGA HEA
Punktid

Lõik failist

VALGUSE INTERFERENTS
JA
VALGUSE DIFRAKTSIOON
VALGUSE INTERFERENTS
Mõningates nähtustest käitub valgus nagu osakeste voog, mõningates nähtustes kui
laine. Valguse interferentsi nähtus on nähtus, kus valgus käitub nagu laine. Selleks, et
jälgida valguslainete interfereerumist, kasutatakse punktvalgusallikaid. Kahe sõltumatu
punktvalgusallika korral on interferentspildi saamine võimalik vaid teatud tingimustel.
Interferentsiks nimetatakse kahe laine liitumist, mille
tulemusena erinevates ruumipunktides tugevdavad või
nõrgendavad üksteist.
Interferentsi tekkimiseks peavad lained olema
koherentsed.
Koherentsuse tingimused:
Lainete sagedused(lainepikkused) peavad olema võrdsed.
Ühe valgusallika võnkumine teise suhtes ei tohi muutuda (näiteks
hetkeks katkeda).
Interferentspilti on näinud igaüks, kas on aga pööranud sellele tähelepanu või teadnud,
et tegemist on just interferentsiga. Kui mängida seebimullidega, siis näeme, et
seebimullid on vikerkaarevärvilised, ehkki seebilahus on ise värvusetu. Just valguse
interferents on see, mis teeb seebimullid nii mitmevärviliseks.
Valguslained peegelduvad osaliselt õhukese kelme pinnalt, osaliselt
aga lähevad kelmesse. Ka kelme teisel pinnal esineb valguslainete
osalinepeegeldumine.
Õhukese kelme kahelt pinnalt peegeldunud valguslained levivad ühes ja samas
suunas, kuid
läbivad erinevad teepikkused.
Click to edit Master text styles
Second level
Third level
Fourth level
Fifth level
Käiguvahe
Käiguvahe on teepikkuste erinevus(vahe), mis tuleb
lainetel läbida liitumispunkti jõudmiseks. Tähistatakse
(delta)
S2P-S P= 1
Click to edit Master text styles
Second level
Third level
Fourth level
Fifth level
Õlikile, seebimulli, putuka tiibade jt nähtuste "värvide" põhjendamine
interferentsi abil.
Kui kohtuvad koherentsed ehk seostatud lained (lained, mille jõudmisel
kohtumispunkti nende faasi vahe ajas ei muutu, tulgu neid sinna punkti kui tahes
palju), on tegemist lainete liitumise erijuhuga, mida nimetatakse interferentsiks.
Valguse interferents tähendab igaljuhul lainete liitumist, aga iga lainete liitumine ei
ole veel interferents!
Click to edit Master text styles
Second level
Third level
Fourth level
Fifth level
Õlikile tekib tänaval siis, kui näiteks lombile valgub peale õli. Õli valgub veepinnal
monomolekulaarseks kihiks. Õlikilele langeb valguslaine 0. Punktis A osa valgust
peegeldub lainena 1, teine osa murdub õlisse ja üks osa sellest väljub lõpuks lainena 2.
Lained 1 ja 2 levivad samas ruumi osas koos. Laine 2 on aga läbinud pikema maa kui
laine 1, st laine 2 on lainest 1 mahajäänud faasis, st nad kohtuvad erinevates faasides.
Tulgu laineid 0 nii palju kui tahes, kogu aeg on 1 ja 2 vahel sama faasinihe, st 1 ja 2 on
koherentsed ehk seostatud.
Tänaval langeb asfaldile tavaliselt valge valgus, st liitvalgus, mis koosneb "värvidest", st
nii laine 1 kui ka laine 2 sisaldavad kõiki "värve". Kui näiteks "punane" 1 ja "punane" 2
kohtuvad samas faasis ja tugevdavad teineteist, siis see koht näib meile punasena, sest
teised värvid kas tugevdavad vähem või koguni nõrgendavad teineteist. Õlikile ei ole igal
pool sama paks, järelikult naaberkohas võivad just näiteks "rohelised" 1 ja 2 kohtuda
samas faasis ning seda kohta näeme rohelisena.
Valguse difraktsioon
Nähtust, kus lained painduvad tõkete taha, nimetatakse difraktsiooniks
Click to edit Master text styles
Second level
Third level
Fourth level
Fifth level
Difraktsiooniks nimetatakse lainete paindumist tõkete taha. Tõkked takistavad
lainefrondi sirgjoonelist levimist.
Selle näthuse põhjuseks on see, et tõke lõikab kulglaine frondist osa välja.
Tõkke või ava suurus, mille korral difraktsioon saab märgatavaks, sõltub
lainepikkusest: mida
väiksemad on tõkke mõõtmed lainepikkusega võrreldes, seda märgatavam on lainete
difraktsioon.
Valguse difraktsiooni kasutatakse spektraalriistades.

Vasakule Paremale
Valguse interferents ja valguse difraktsioon #1 Valguse interferents ja valguse difraktsioon #2 Valguse interferents ja valguse difraktsioon #3 Valguse interferents ja valguse difraktsioon #4 Valguse interferents ja valguse difraktsioon #5 Valguse interferents ja valguse difraktsioon #6 Valguse interferents ja valguse difraktsioon #7 Valguse interferents ja valguse difraktsioon #8 Valguse interferents ja valguse difraktsioon #9 Valguse interferents ja valguse difraktsioon #10 Valguse interferents ja valguse difraktsioon #11 Valguse interferents ja valguse difraktsioon #12 Valguse interferents ja valguse difraktsioon #13 Valguse interferents ja valguse difraktsioon #14
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 14 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2008-03-23 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 222 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 1 arvamus Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor ketu Õppematerjali autor
kokkuvõte ja näited. presentatsioon

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
6
docx

Valgusoptika

näitja õhu suhtes). Üleminekul ei muutu ainult levimise suund, vaid kapikkus ja kiirus. (n = Lambda1/ Lambda2 = V1/V2) Mida suurem on valguse kiirus, seda optiliselt hõredam on keskkond. Kui valgus langeb hõredamast keskkonnast tihedamasse, siis murdub ta pinnanormaali poole. Snelli seadust nimetatakse ka murdumisseaduseks. Valguse interferents

Optika
thumbnail
2
docx

Dispersioon, difraktsioon, interferents

Valguse dispersiooniks nim aine absoluutse murdumisnäitaja sõltuvust valguse lainepikkusest (dispersio ­ hajumine). Avastas Newton 1666. aastal. Spekter: Spekter näitab, millistest komponentidest liitvalgus koosneb. Prisma ei muuda valget valgust, vaid lahutab selle koostisosadeks (sest prisma murdumisnäitaja oleneb valguse lainepikkusest). Mida väiksem on lainepikkus, seda rohkem kalduvad valguslained murdumisel esialgsest suunast kõrvale. Kõige rohkem kaldub kõrvale violetne, kõige vähem punane valgus. Aine murdumisnäitaja on seda suurem, mida väiksem on valguse lainepikkus. Kõigi ainete murdumisnäitaja väheneb valguse lainepikkuse suurenedes (erinevus 12%). Dispersioon esineb ka valguse läbiminekul paralleelsest klaasplaadist, kuid siis väljuvad erivärvilised valguslained

Füüsika
thumbnail
2
doc

Optika

OPTIKA Valguskiir ­ valguse levimise suuna geomeetriline vaste, sirge, mis on risti lainefrondiga. Täielik peegeldus- nähtus, mis esineb valguse levimisel optiliselt tihedamast keskkonnast optiliselt hõredamasse keskkonda. Kui suunata valgus kahe keskkonna lahutuspinnale optiliselt tihedamast keskkonnast, siis on valguse murdumisnurk suurem langemisnurgast. Mingi langemisnurga korral on murdumisnurk võrdne 90º. Seda nurka nimetatakse täieliku peegeldumise piirnurgaks. Sellest suuremate langemisnurkade korral valgus ei tungi teise keskkonda, vaid peegeldub esimesse tagasi. Interferentsiks nimetatakse lainete liitumist, mille tulemusena lained tugevdavad või nõrgendavad üksteist. Lainete liitumise tulemus on määratud käiguvahega. Käiguvahe on

Füüsika
thumbnail
6
docx

Füüsika KT konspekt: VALGUSLAINED ja ELEKTROMAGNETLAINED

FAASIS OLEVA NAABERPUNKTI VAHEL. LAINEPERIOOD- AEG, MIS KULUB VALGUSENERGIAL ÜHE LAINEPIKKUSE LÄBIMISEKS. LAINE SAGEDUS (F) NÄITAB MITU LAINET MOODUSTUB AJAÜHIKUS (EHK MITU VÕNGET TEEB ELEKTRIVÄLI AJAÜHIKUS). LAINETE LEVIMISKIIRUS NÄITAB KUI PIKA VAHEMAA LÄBIB LAINE ENERGIA AJAÜHIKUS. VALGUSE INTENSIIVSUSE MÄÄRAB AJAÜHIKUS KIIRGUNUD ELEKTRIVÄLJA ENERGIA. KUNA ELEKTRIVÄLJA TUGEVUS AJAS PERIOODILISELT MUUTUB, KASUTATAKSE VALGUSE INTENSIIVSUSE MÕÕTMISEKS RUUTKESKMIST ELEKTRIVÄLJA TUGEVUST. VALGUSE ÄÄRMISED VÄRVUSED: PUNANE (630-760NM) JA VIOLETNE (380- 420NM), MILLE VAHELE JÄÄVAD KÕIK VIKERKAAREVÄRVID: ORANŽ (630-600), KOLLANE (600-570) , ROHELINE(570-520), HELESININE (520-470) JA SININE (470- 420). PÕHIVÄRVUSED ON PUNANE, ROHELINE JA SININE, SEST NEID VALGUSLAINEID ERINEVA INTENSIIVSUSEGA LIITES VÕIB SAADA KÕIKVÕIMALIKU VÄRVIGA VALGUSI, KAASA ARVATUD VALGET VALGUST.

Füüsika
thumbnail
4
doc

Laineoptika

muutuvad perioodiliselt. Valguslainet iseloomustavad suurused: 1 v = f = T = T f periood T (1s)- aeg, mis kulub valguslainel ühe lainepikkuse läbimiseks. lainepikkus (1nm) - näitab kaugust valguslaine kahe samas võnkefaasis oleva naaberpunkti vahel. laine sagedus f (1Hz) ­ näitab mitu täisvõnget teeb laine ühes ajaühikus. Kiirus (1m/s)- näitab, kui pika tee läbib laine ajaühikus. c- valguse kiirus vaakumis. (võib kasutada ka õhus) c = 3·108 m/s E- Lainefaas, mis määrab muutuva suuruse väärtuse antud ajahetkel. I- Valguse intensiivsus, mis näitab kui palju energiat valguslaine kannab ajaühikus läbi pinnaühiku. Kiired- sirged, mis näitavad laine levimissuundi. Valgus- elektromagnetlained, mille lainepikkus vaakumis on vahemikus 380-760 nm. Elektri-ja magnetvälja muutused laines- muutuvad ajas ja ruumis sinusoidselt ja samas faasis. 2. Valgus ja värvus:

Füüsika
thumbnail
3
docx

Laineoptika

Kordamisküsimused kontrolltööks ,,Laineoptika" 1. Milles seisneb valguse interferentsi nähtus? Lainete liitumise nähtus, mille tulemusena võnkumiste amplituud võib suureneda või ka väheneda. 2. Mida tähendab valguslainete koherentsus? Kaks valguslainete võnkumist toimuvad ühtemoodi ehk samas faasis. 3. Mis suurust nimetatakse käiguvaheks? Teepikkuste erinevus, mis tuleb lainetel läbida liitumispunkti jõudmiseks. 4. Mida tähendab interferentsi maksimum (või miinimum)? Kuidas toimuvad

optika ja elektromagnetlained
thumbnail
6
rtf

Füüsika referaat

Füüsika referaat 11 H Valguse difreaktsioon Nähtust,kus lained painduvad tõkete taha nimetatatakse difraktsiooniks. Valguse difraktsioon ilmneb ,kui avade (tõkete) mõõtmed pole väga palju suuremad valguse lainepikkusest (d = 2..5) Difraktsioon esineb ka siis, kui veelained läbivad tõketes olevaid avasid. Valguse sattumine varju piirkonda Varju piirkonnaks nimetame seda ruumiosa,kuhu sirgjooneliselt leviv valgus ei satu. Joonis : Tasalaine frondi tekkimine Huygensi printsiibi kohaselt. Tasalaine frondiks on elementaarlainete puutepind. Huygensi printsiibi abil saab seletada valguse sattumist varju piirkonda. Difraktsioonipilt ja Hygensi-Fresneli printsiip

Füüsika
thumbnail
11
doc

Optika küsimused ja vastused

1. Milles seisneb Inglismaalt pärit füüsiku Isaac Newtoni 17. Sajandil loodud valguse korpuskulaarteooria? Korpuskulaarteooria kohaselt on valgus osakeste voog, mis levib sirgjooneliselt. 2. Milles seisneb Hollandist pärit füüsiku Christjan Huygensi 17. Sajandil loodud laineteooria? Laineteooria kohaselt on valgus laine, mis saab levida lakkamatult kogu universumist. 3. Kuidas seletab 20.sajandi algul loodud kvantteooria valgust? 20.sajandi kvantteooria kohaselt on valguse käitumine ühes olukorras lainele omane, kuid teises olukorras osakeste liikumisele omane. Valguse osakesed on footonid. 4. Mille poolest erineb elektromagnetlaine heli-ja veelainetest? Elektromagnetlaines ei võngu keskkond ning pole laineharju ega -põhju 5. Joonista magnetlainete ajast sõltuvuse graafik ja koordinaadist levimise suunas sõltuvuse graafik 6. Millised on valguslained oma oma olemuselt (risti või pikilained)? Valguslained

Füüsika




Meedia

Kommentaarid (1)

T6nis profiilipilt
T6nis: päris kõike vajalikku ma ei leidnud
21:35 07-01-2009



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun