Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto

Laamade liikumisvormid (1)

5 VÄGA HEA
Punktid
Laamade liikumisvormid #1
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 1 leht Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2011-04-17 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 15 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 1 arvamus Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor parimparim Õppematerjali autor

Märksõnad

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
9
docx

Litosfäär: Maa siseehitus, kivimid, vulkaanid, tsunamid, laamad, maavärinad

Kivimid on vahevöös plastilises olekus, peaaegu tahked (u 1% on sulanud olekus). Vahevöö ei ole ühtlaselt plastiline, on vedelamaid ja tahkemaid osi. Välistuuma piiril vahevöö kivimid sulavad ning väiksema tihedusega sula mass kerkib üles. Litosfäärini jõudes hakkab mass liikuma külgsuunas ning mingil hetkel vajub allapoole tagasi. Külgsuunas liikudes tirib mass endaga kaasa litosfääri laamasid, tekitades sellega mandrite triivimise. Seal kus laamad üksteisest eemale tiritakse, tungib magma maapinnale ja tahkub. Nii tekib kogu aeg uut maakoort juurde. Kohtades, kus laamad kokku surutakse, tekivad mäed (laamad surutakse ,,kortsu") või surutakse ühe laama serv teise alla. Astenosfäär ­suhteliselt õhuke kiht, kus kivimid on plastilised. Mandrite all 100 km alates kuni 200 km sügavuseni, ookeanide all 30-60 km Litosfäär- ei ole ühes tükis ümber maakera. Ta on jagunenud plaatideks, mida

Geograafia
thumbnail
4
doc

Litosfäär (litosfäär, laamad, maasiseehitus, maavärinad, vulkaanid)

Laamtekroonika- teadus, mis uurib laamade triivi(liikumist) Laam-maakoore hiiglaslik kivimiplaat, mis liigub(väga aeglaselt) atmosfääri peal. Maailmas on 9 suur ja 12 väikest laama. Laamaservad on ohtlikud, aktiivsed piirkonnad(maavärinad jne..) Maa siseehitus Seestpoolt liikudes väljapoole : 1. Sisetuum(tahke)6378km. 2. Välistuum(vedel) 3. Vahevöö(koosneb kivimitest ja on 3000km paks) 4. ASTENOSFÄÄR(kivimite ülessulamis piirkond, laamad liiguva selle peal) 5. Maakoor Litosfäär-maakoore ja astenosfääri vahel. Ookeaniline maakoor Mandriline maakoor Paksus Õhem, (5km) Paksem(25-40km) Kivimid Raskem. Nt basalt Kergem(graniit) Vanus Noorem 200milj. Vanem 3800milj. Liikuvus Pidevas liikumises Liigub vähem. Pinnavormid

Geograafia
thumbnail
10
doc

Litosfäär, vulkaanid, maavärinad, maakoor, laamad

· sarnased fossiilid erinevatel mandriel · vastavalt teatud vanusega settekivimite levikult konstrueeris Maa kliimavöötmete kaardid. 8. Laamtektoonika ­ mida kujutab, laamade liikumise põhjus; protsessid, mis tekivad laamade põrkumisel, lahknemisel ja nihkumisel; näiteid maailmast iga protsessi kohta. Laamtektoonika - teooria laamade tekkimisest, liikumisest ja selle mõjul tekkivatest geoloogilistest protsessidest. Laam ­ litosfääri plokk LT põhijooned: · Maakera katab jäik, tahke kest e litosfäär, mis pikaajaliste sisepingete tulemusena on kaotanud sidususe ja nidususe ning lõhestunud suuremateks ja väiksemateks laamadeks (umbes 14) · Litosfääri all asetseb osaliselt ülessulanud atenosfäär, mis pingete tulemusena ei kaota sidusust vaid hakkab voolama. · Maasiseste konvektsioonivoolude tulemusena liiguvad laamad erineva

Geograafia
thumbnail
2
docx

Maakoor, laamad, vulkaanid

maapinnal. Settekivimid - on kivim, mis on tekkinud lahustest väljasadestumise teel või murenemissaaduste ja organismide jäänuste ladestumisel ja kivistumisel. Moondekivim - on kõrge rõhu ja temp tingimustes moondunud kivim. Maak - on mineraalne maavara, millest eraldatakse metalle. Ookeanilaamade kesksuunaline lahknemine - algab ookeani keskahelikust. Sealt tungib maapinnale vahevööst tulikuum aines, mis rebestab ookeanilise maakoore ja laamad eralduvad üksteisest. Maapinnal tardunud magmast tekib ookeaniline maakoor. Ookeani keskahelik - läbib kõiki ookeane ja koosneb mäestike ahelikest, mida lõhestavad üksteisega paralleelselt, aga ahelikuga risti paiknevad lõhed. Mandri triiv - on mandrite liikumine üksteise suhtes. Kuum täpp - on muutumatu asukohaga keset litosfääri laama asetsev püsiv vulkaanilise aktiivsusega ala. Vulkaan - koonusekujuline mägi, mille sees on lõõrilaadne lõhe või lõhede

Geograafia
thumbnail
3
docx

Geograafia - Laamad

* Mandrid triivivad, kuna toimub konvektsioon, mille tõttu hakkavad laamad liikuma (lahknema ja põrkuma) ning sellega kaasneb mandrite triiv. * Aafrikas on vanemad kivimid, kuna Aafrika, kui maa, on kauem olnud, kui Atlandi ookeani keskosa, mis on alles kerkinud ja mille maakoor on veel õhem. * Kahe mandriliselaama kokkupõrkel on tekkinud Andide mäestik. * Mariaani süvik on tekkinud kahe ookeanilise laama põrkumisel. * Jaapani saared on tekkinud ookeanilise ja mandrilise laama põrkumisel. * Island on selle koha peal, kus ookeanilised laamad lahknevad

Geograafia
thumbnail
16
pdf

Maa ehitus, laamtektoonika, maavärinad, vulkaanid

4. ​Laamade liikumine & sellega kaasnevad protsessid VEEL FAKTE: -Nihkemurranguid, mis ulatuvad läbi kogu litosfääri, nim transformmurranguteks. (Nt. San Andrease murrang Põhja-Ameerikas)-Seal toimuvad vaid madala sügavusega maavärinad. -Kuuma täpi vulkanismi põhjustavad protsessid, mis toimuvad väga sügaval vahevöös, tõenäoliselt vahevöö ja välise tuuma piiril. (Nt. Hawaii saared on tekkinud kuuma täpi vulkanismi tagajärjel) -Litosfääri laamad liiguvad teineteise suhtes kiirusega 2-20cm/aastas. -Kui üks laam sukeldub teise alla, siis seda nimetatakse subduktsiooniks (-->vulkaanipursked/mäestikud) -Kui laamad lahknevad, siis seda nimetatakse divergeerumiseks. (basaltne magma, uus ookeaniline maakoor) 5. Vulkaanid (maakoorde tekkinud lõõrid) a. Paiknemine ● Laamade põrkumine (Nt. Euraasia laam + Vaikse ookeani laam=Jaapani vulkaanid) ● Ookeanide keskahelikes b. Kasu inimesele

Geograafia
thumbnail
1
docx

Maakera siseehitus, laamad

vulkaanipurskeid ja võtavad proove maapinnale voolavast laavast. Magma on kuum vedel kivimmass. See tekib maa sisemuses, kus on väga kõrge temperatuur. Sarnaste kivististe leidmine praegu üksteisest kaugel asuvatel mandritelt, tõestab, et mandrid on minevikus ühtse terviku moodustanud. Laamad on naaberalade suhtes liikuvad litosfääriplokid. Laamade liikumise põhjustab vahevöös ainete liikumine. Kui laamad eemalduvad, siis maakoor rebeneb. Kui põrkuvad ookeaniline ja mandriline laam, siis ookeanilaama serv jääb kergema mandrilaama alla. Kui põrkuvad kaks ookeanilist laama, siis ühe laama serv sukeldub vahevöösse. Kui põrkuvad kaks mandrilist laama, siis nende servad purunevad ja painduvad. Kui laamad liiguvad teineteise kõrval eri suundades, siis tekivad kõrged mäeahelikud. Islandi saar on tekkinud vulkaanilise tegevuse tulemusena. Kui kivimikihid pressitakse kurdudesse, toimub kurrutus. Näiteks Himaalaja ja Alpid.

Geograafia
thumbnail
16
ppt

Maa siseehitus ja laamtektoonika

laamtektoonika Koostaja: Reet Tuisk Avaldatud Creative Commonsi litsentsi ,,Autorile viitamine + jagamine samadel tingimustel 3.0 Eesti (CC BY-SA 3.0)" alusel, vt http://creativecommons.org/licenses/by-sa/3.0/ee/ Sisukord · Maa siseehitust saab uurida ... · Mis on Maa sees? · Kuuma sisemust tõestavad ... · Küsimused ootasid vastust ... · Mandrite triivi tõestavad ... · Miks mandrid triivivad? · Maakoor jaguneb laamadeks · Laamad lahknevad · Tekib uus ookean · Laamad põrkuvad · Toimuvad protsessid · Ookean kaob ... · Kordame · Eile, täna, homme ... Maa siseehitust võimaldavad uurida ... · Paljandid · Puuraugud · Seismilised lained · Laava keemiline koostis · Põhjavee keemiline koostis Mis ja kus on Eesti suurim looduslik paljand? Kus inimtekkeline?

Geograafia



Lisainfo

Konspekt

Kommentaarid (1)

Pisarakene profiilipilt
RUTA KUPITS: väga hea :)
00:07 15-12-2012



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun