Kõndides funktsioneerivad lihased alajäsemete veenipumpadena. Foto 1. Alajäseme veenisüsteem Foto 2. Klapisüsteem 3 Eesti Esimene Erakosmeetikakool Mari Sarv Rahvusvaheline CIDESCO Kool 38 E Alajäsemete veenide alatalitusest tekivad veenilaiendid. Pindmised veenilaiendid Varikoos on pindmiste veenide laienemine, mille puhul veenilaiendid võivad olla piiritletud või ulatuslikumad ja enamasti moodustavad kobaraid ja vääte. Säärte seesmisele ja tagumisele pinnale ning reite sisepindadele ilmuvad väädilised looklevad moodustised, mis kohati kujunevad komudeks. Haiguse algstaadiumis tavaliselt segavad veenilaiendid ainult kosmeetiliselt. Nad on eriti väljendunud, kui inimene seisab püsti
Eesti Esimene Erakosmeetikakool Rahvusvaheline CIDESCO-kool VEENILAIENDID Referaat Laura Sikk Tallinn 2012 VARIKOOS – VEENILAIENDID Jalal on kolm veenisüsteemi: pindmised veenid, süvaveenid ja perforantveenid, mis ühendavad pindmist ja süvasüsteemi. Süvaveenide süsteemis toimub verevool liiges- ja lihaspumba abil. See tähendab, et lihaste kontraktsiooni tulemusena ja liigutuste tõttu liigestes liigub veri veenides alt üles raskusjõule vastassuunas. Füsioloogiline verevoolusuund kindlustatakse veeniklappide abil, mis takistavad vere tagasivoolu. Veenilaienditeks ehk varikoosiks nimetatakse laienenud pindmisi veene,
Eesti Esimene Erakosmeetikakool Rahvusvaheline CIDESCO-kool Tatjana Zarov VEENILAIENDID Referaat Õppegrupp 51 õe Juhendaja Sirje Tammeoks Tallinn 2014 1 SISSEJUHATUS. Veenilaiendid on haigus, mis esineb 10-20% maailma rahvastikus ja käib inmkonnaga kaasas alates inimese tekkimisest. Rahvasuus kutsutakse veenilaiendeid ka veenikombudeks, krampsoonteks või vaariksiteks. Enamusjaolt kimbutab see haigus vanemas eas naisterahvaid, aga võib tekkida ka noorukieas ja meesterahvastel
Eesti Esimene Erakosmeetikakool Rahvusvaheline CIDESCO-kool Karina Rusman Veenilaiendid Referaat Tallinn 2013 SISUKORD SISUKORD ............................................................................2 SISSEJUHATUS ....................................................................3 1.VEENILAIENDID.........................................................3 1.1 Mis on veenilaiendid?........................................................3 1
Eesti Esimene Erakosmeetikakool Rahvusvaheline CIDESCO-kool Marian Ilves VEENILAIENDID Referaat Tallinn 2014 MIS ON VEENILAINEDID? Jalal on kolm veenisüsteemi: pindmised veenid, süvaveenid ja perforantveenid, mis ühendavad pindmist ja süvasüsteemi. Süvaveenide süsteemis toimub verevool liiges- ja lihaspumba abil. See tähendab, et lihaste kontraktsiooni tulemusena ja liigutuste tõttu liigestes liigub veri veenides alt üles raskusjõule vastassuunas. Füsioloogiline verevoolusuund kindlustatakse veeniklappide abil, mis takistavad vere tagasivoolu. Alajäsemete veenide alatalitluse tagajärjel tekivad veenilaiendid.
SISUKORD SISUKORD....................................................................................................................1 SISSEJUHATUS............................................................................................................2 VEENILAIENDID.........................................................................................................3 Veenilaiendite põhjused............................................................................................. 4 Veenilaiendeid soodustavad:..................................................................................4 Ennetamine.................................................................................................................5 Ravivõimalused..........................................................................................................5 Skleroteraapia..........
ja valusid. Õhtuti võib sääremarjas või mujal alajäsemes tekkida krampe. Esineb jalgade turseid. Samuti võib pärast pikka seismist või istumist (eriti soojade ilmadega) tekkida sügelus ja rõhumistunne. Tihti jätate kaebused tähelepanuta, kuna teie sugulastel ja sõbrannadel on samad mured. Kuid tegemist ei ole kosmeetilise probleemi, vaid haigusega. See nõuab kohe tegutsemist ning arsti poole pöördumist, sest me kõik ihkame kauneid jalgu. Ometigi võivad nina naha alla pistnud veenilaiendid ühel heal päeval kõikidele kaunitele soovidele kriipsu peale tõmmata. Kuidas ära tunda algust? Vaevused ehk algsümptomid, mis võivad esineda alajäsemete veenilaiendite korral: · väsimus, valu ja raskustunne jalgades (leevenduvad lamades ja liikudes); · krambid sääremarjas või mujal jalgades (tavaliselt õhtuti ja öösel); · hoovalud; · tursed jalgade sääreosas; · ,,sipelgate jooks" jalgadel; · sügelus ja rõhumistunne jalgadel
Veenilaiendid Veenilaienditeks ehk varikoosiks nimetatakse laienenud pindmisi veene, mis esinevad kõige sagedamini jalgade säärte ja reite osas. Veenilaiendid võivad olla nahasiseste kapillaarsete veresoontena piiritletud või ulatuslikumad, või siis moodustada viinamarjakobara taolisi komusid ja vääte. Kuidas tekivad veenilaiendid? 1) Veeniseina elastsus kaob ja samaaegselt tekib hüdrostaatilise rõhu toimel veeni diameetri laienemine: veen muutub looklevaks ning võivad tekkivad kotjad muutused, mille tulemusena veeniklapid ei sulge enam veenivalendikku ja tekib venoosse verevoolu tagasivoolu häire. 2) Klapihõlmade ehitus kahjustub, mis tekib tihtipeale seoses põletikuga. Siin häirub samuti vere tagasivool (valesuunaline vool), mille tulemusena suureneb perifeersema
Eesti Esimene Erakosmeetikakool Rahvusvaheline CIDESCO-kool Gerly Poroson VEENILAIENDID Referaat Juhendaja Sirje Tammeoks Tallinn 2011 Sissejuhatus Veenilaiendid on väga levinud haigus, mis kõige rohkem kimbutab vanemas eas naisi, kuid kokku võivad puutuda sellega ka noored ning meesterahvad. Veenilaiendite puhul muutuvad nahaalused veenid elisetungivateks, laiadeks ja looklevateks ning neid mitte ravides võib tekkida äge põletik ja haavandid. Veenilaiendeid esineb 10-20% maailma rahvastikust, kõige enam jalgadel. Tihti jäetakse esmased veenilaiendite esinemise kaebused tähelepanuta, kuna paljudel on sama mure. Kuid tegemist ei ole kosmeetilise probleemiga ning need vajavad arsti poole pöördumist ja tegutsemist. Selles referaadis uurin täpsemalt, mis on
verd tugevamalt tõugata perifeeriasse. (Erütrotsüüdid- on kõige suuremad vererakud). Vereringele on hea piisavalt vett Q10 -eriti kes ei liiguta võimas antioksüdant. Tagajärg: krooniline isheemiatõbi, ajuarterites isheemiline ajuinfarkt, peaaju verevalum, peaaju atroofia, raskusnõdrameelsus. Kõigi arterite ja arterioolide lupjumine, sulgumine, kudede kärbus. Veenilaiendid e varikoos? VEENILAIENDID: Ehk varikoos. Venoosses süsteemis on tekkinud verepais, veenid ja klapid venivad välja, soonesein kaotab elastsuse, tekivad sõlmed, sopistused. Soodustab: geneetiline soodumus, istuv-püsti töö, füüsiline koormus või ülekaal, rasedus. Esialgu kosmeetiline : pindmised laienemine -ilu probleem. Hiljem raskustunne, tursed, säärekrambid, sipelgatunne, valu. Soodustavad kõhukinnisus, maksa ja sapihaigused, müoom ja kroonilised põletikud veresoone vaagnas (kuse suguteede põletikud). Kui mitte
uni- üks unilateraalne (ühepoolne) vaso- veresoonte- vasokontraktsioon (veresoonte ahenemine) -algia valu neuralgia (närvivalud) -eemia veri aneemia (kehvveresus) -ektoomia eemaldamine tonsillektoomia (kurgumandlite eemaldamine) -foobia hirm klaustrofoobia (hirm suletud ruumide ees) -iit põletik bursiit (limapauna põletik) -lüüs lahustamine trombolüüs (trombi lahustamine) -meeter mõõteriist kapnomeeter (süsihappegaasi mõõtja) -meetria mõõtmine oksümeetria (hapnikusisalduse mõõtmine) -oos haigus psühhoos (vaimuhaigus) -paatia haigestumine nefropaatia (neerude haigestumine) -rütmia reeglipärasus arütmia (südame- või ajutegevuse
2. keskse kihi moodustavad 1)süvalahkliha-ristilihas, mis fikseerib kusiti ja soodustab lihaskimpude vahel paiknevate lisasugunäärmete sekreetide eritumist, 2)kusitisulgurlihas, mis ahendab tahteliselt kusitit ja tuppe. 3. pindmise kihi moodustavad 1)välimine pärakusulgur, mis ahendab tahteliselt pärakut, 2)pindmine lahkliha-ristilihas, mis fikseerib lahkliha kõõlustsentrumi, 3)istmikuluu-korgaskeha lihas, mis surub kinni kõdisti veenid, mistõttu tekib kõdisti suurenemine ja erektsioon, 4)sibulakäsnkeha-lihas, mis naisel ahendab tupeesikut. Süva kihi lihased koos sidekirmetega moodustavad vaagnavahese (diaphragma pelvis) ning keskse kihi lihased kusesuguvahese (diaphragma urogenitale). Sünnituse korral venitab loote eesasetsev osa kogu vaagna põhja lihaste süsteemi ja viimane moodustab lihastest toru, mis on sünnituskanali pikenduseks. Normaalse vaagna mõõtmed
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
