Eesti Esimene Erakosmeetikakool Rahvusvaheline CIDESCO-kool Tatjana Zarov VEENILAIENDID Referaat Õppegrupp 51 õe Juhendaja Sirje Tammeoks Tallinn 2014 1 SISSEJUHATUS. Veenilaiendid on haigus, mis esineb 10-20% maailma rahvastikus ja käib inmkonnaga kaasas alates inimese tekkimisest. Rahvasuus kutsutakse veenilaiendeid ka veenikombudeks, krampsoonteks või vaariksiteks. Enamusjaolt kimbutab see haigus vanemas eas naisterahvaid, aga võib tekkida ka noorukieas ja meesterahvastel. Veenilaiendid ei ole ainult kosmeetiline ebameeldiv viga, vaid ka tõsine tüsistus, mis võib lõppeda surmaga. Selles referaadis uurime, mis on veenilaiendid, mis on veenilaiendite tekkimisel soodustavad faktorid, kus ja millest nad võivad tekkida, kuidas saab seda haigust ennetada ja leevendada juba tekkinud probleemi, samas ka
Veenilaiendid Veenilaienditeks ehk varikoosiks nimetatakse laienenud pindmisi veene, mis esinevad kõige sagedamini jalgade säärte ja reite osas. Veenilaiendid võivad olla nahasiseste kapillaarsete veresoontena piiritletud või ulatuslikumad, või siis moodustada viinamarjakobara taolisi komusid ja vääte. Kuidas tekivad veenilaiendid? 1) Veeniseina elastsus kaob ja samaaegselt tekib hüdrostaatilise rõhu toimel veeni diameetri laienemine: veen muutub looklevaks ning võivad tekkivad kotjad muutused, mille tulemusena veeniklapid ei sulge enam veenivalendikku ja tekib venoosse verevoolu tagasivoolu häire. 2) Klapihõlmade ehitus kahjustub, mis tekib tihtipeale seoses põletikuga. Siin häirub samuti vere tagasivool (valesuunaline vool), mille tulemusena suureneb perifeersema
ja valusid. Õhtuti võib sääremarjas või mujal alajäsemes tekkida krampe. Esineb jalgade turseid. Samuti võib pärast pikka seismist või istumist (eriti soojade ilmadega) tekkida sügelus ja rõhumistunne. Tihti jätate kaebused tähelepanuta, kuna teie sugulastel ja sõbrannadel on samad mured. Kuid tegemist ei ole kosmeetilise probleemi, vaid haigusega. See nõuab kohe tegutsemist ning arsti poole pöördumist, sest me kõik ihkame kauneid jalgu. Ometigi võivad nina naha alla pistnud veenilaiendid ühel heal päeval kõikidele kaunitele soovidele kriipsu peale tõmmata. Kuidas ära tunda algust? Vaevused ehk algsümptomid, mis võivad esineda alajäsemete veenilaiendite korral: · väsimus, valu ja raskustunne jalgades (leevenduvad lamades ja liikudes); · krambid sääremarjas või mujal jalgades (tavaliselt õhtuti ja öösel); · hoovalud; · tursed jalgade sääreosas; · ,,sipelgate jooks" jalgadel; · sügelus ja rõhumistunne jalgadel
SISUKORD SISUKORD....................................................................................................................1 SISSEJUHATUS............................................................................................................2 VEENILAIENDID.........................................................................................................3 Veenilaiendite põhjused............................................................................................. 4 Veenilaiendeid soodustavad:..................................................................................4 Ennetamine.................................................................................................................5 Ravivõimalused..........................................................................................................5 Skleroteraapia..........
Veenilaiendid ehk varikoos Mis on veenilaiendid ? Veenilaienditeks ehk varikoosiks nimetatakse laienenud pindmisi veene, mis esinevad kõige sagedamini jalgade säärte ja reite osas. Veenilaiendid võivad olla nahasiseste kapillaarsete veresoontena piiritletud või ulatuslikumad, või siis moodustada viinamarjakobara taolisi komusid ja vääte. Rahvasuus teatakse neid ka kui krampsooni, veenikomusid ja vaarikseid. Kuidas tekivad veenilaiendid ? Üks võimalus on, et veeniseina elastsus kaob ja samaaegselt tekib hüdrostaatilise rõhu toimel veeni diameetri laienemine: veen muutub looklevaks ning võivad tekkivad
Eesti Esimene Erakosmeetikakool Rahvusvaheline CIDESCO-kool VEENILAIENDID Referaat Laura Sikk Tallinn 2012 VARIKOOS – VEENILAIENDID Jalal on kolm veenisüsteemi: pindmised veenid, süvaveenid ja perforantveenid, mis ühendavad pindmist ja süvasüsteemi. Süvaveenide süsteemis toimub verevool liiges- ja lihaspumba abil. See tähendab, et lihaste kontraktsiooni tulemusena ja liigutuste tõttu liigestes liigub veri veenides alt üles raskusjõule vastassuunas. Füsioloogiline verevoolusuund kindlustatakse veeniklappide abil, mis takistavad vere tagasivoolu. Veenilaienditeks ehk varikoosiks nimetatakse laienenud pindmisi veene, mis esinevad kõige sagedamini jalgade säärte ja reite osas. Veenilaiendid võivad olla nahasiseste kapillaarsete veresoontena piiritletud või
VEENILAIENDID ehk varikoos (ld.k. Varices cruris) FAKTID Veenilaiendid on nii naiste kui ka meeste probleem (enamjaolt naiste), olenemata vanusest Need on suurenenud veenid, tavaliselt sinakat-lillakat tooni sõlmed, mis meenutavad vihmausse Väga levinud tervisehäda Eestis, esined umbes igal 10-ndal naisel On ka sisemised veenilaiendid, mida ei ole näha FAKTE ON PALJU Veenilaiendid võivad põhjustada ägedat põletikku ehk tromboflebiiti ning haavandeid jalgadel TEKE Veenilaiendid tekivad säärtele ja reitele Tekivad verevoolu aeglustumisel Leiab aset pindmistes veenides TEKKE PÕHJUSED Ka istuv töö soodustab veenilaiendeid Neid soodustab ka rasedus! Esineb rohkem vanematel inimestel, enamasti naised (naissuguhormoonide toime tõttu) Pärilikul eelsoodumusel on veenilaiendite tekkes väga suur osa TEKKE PÕHJUS
Eesti Esimene Erakosmeetikakool Rahvusvaheline CIDESCO-kool Marian Ilves VEENILAIENDID Referaat Tallinn 2014 MIS ON VEENILAINEDID? Jalal on kolm veenisüsteemi: pindmised veenid, süvaveenid ja perforantveenid, mis ühendavad pindmist ja süvasüsteemi. Süvaveenide süsteemis toimub verevool liiges- ja lihaspumba abil. See tähendab, et lihaste kontraktsiooni tulemusena ja liigutuste tõttu liigestes liigub veri veenides alt üles raskusjõule vastassuunas. Füsioloogiline verevoolusuund kindlustatakse veeniklappide abil, mis takistavad vere tagasivoolu. Alajäsemete veenide alatalitluse tagajärjel tekivad veenilaiendid. Veenilaienditeks ehk varikoosiks ehk varix`ks nimetatakse laienenud pindmisi veene, mis esinevad kõige sagedamini jalgade säärte ja reite osas
Eesti Esimene Erakosmeetikakool Rahvusvaheline CIDESCO-kool Karina Rusman Veenilaiendid Referaat Tallinn 2013 SISUKORD SISUKORD ............................................................................2 SISSEJUHATUS ....................................................................3 1.VEENILAIENDID.........................................................3 1.1 Mis on veenilaiendid?........................................................3 1
2 Eesti Esimene Erakosmeetikakool Mari Sarv Rahvusvaheline CIDESCO Kool 38 E Veenisüsteem Alajäsemete veenisüsteem hoolitseb 90% vereringluse eest südamesse ja sealt tagasi. Veenisüsteem koosneb sügavatest ja pindmistest veenidest ning neid ühendavatest ühendveenidest. Kõigis veenides on klapid, mis soodustavad vere tagasivoolu ja takistavad vere voolamist vales suunas. Toimiva klapisüsteemi kõrval on alajäsemete tugevatel lihastel oluline tähtsus veenivereringluse toimumisel. Kõndides funktsioneerivad lihased alajäsemete veenipumpadena. Foto 1. Alajäseme veenisüsteem Foto 2. Klapisüsteem 3
Eesti Esimene Erakosmeetikakool Rahvusvaheline CIDESCO-kool Veenilaiendid Referaat Birgit Kallas 50e Tallinn 2013 Veenilaiendid Veenilaiendiks ehk varix´ks nimetatakse laienenud veene , mis kõige sagedamini esinevad jalasäärtel ja reitel. Veenilaiendid võlvuvad ning kumavad sinakalt läbi naha ja tulevad enam esile seisvas asnedis. Veenilaiendeid esineb 10 - 20% maailma rahvastikust. Ohustatud on nii mehed, kui naised, sõltumata vanusest. Sagedamini esineb neid siiski naistel, soodustavateks teguriteks on nii ealised muutused kui rasedus. Veenilaiendid põhjustavad verevoolu aeglustumist, mille tagajarjena tekib sageli veenitromboos. Järjest suurenevad tursed ning verevarustuse häired võivad viia varikoossete haavantite tekkele
Veenilaiendid Riivo Kalmer Veenilaiendid Veenilaiendid tekivad jalgade pindmiste veenide laienemise tõttu. Sääre veenilaiendid on väga sage haigus, mida esineb sagedamini naistel ja vanemas eas. Sääre ja ka reie nahaalused veenid muutuvad esiletungivateks, laiadeks ja looklevateks. Tekkepõhjused Veenides on klapid mis takistavad vere voolamist allapoole. Kui klapid ei tööta õigesti siis hakkab veri ülespoole voolama. Pindmised veenid venivad välja,laienevad ja muutuvad looklevaks. Sümptomid Sageli esineb väsimustunne jalgades, valu ja jalgade tursumine. Öösiti võivad esineda jalgades krambid. Pikaaegse haiguse korral tekivad ka nahamuutused või haavandid. Ravivõimalused Veenilaienditele võib määrida hepariini sisaldavat verd vedeldavat geeli. Kõige levinumaks on veenilaiendite
Veenilaiendid 9.a klass Mis on veenilaiendid ? Veenilaienditeks ehk varikoosiks nimetatakse laienenud pindmisi veene, mis esinevad kõige sagedamini jalgade säärte ja reite osas. Veenilaiendid võivad olla nahasiseste kapillaarsete veresoontena piiritletud või ulatuslikumad, või siis moodustada viinamarjakobara taolisi komusid ja vääte. Mis on veenilaiendite tekkepõhjused? Veenilaiendite tekkepõhjus on sageli selles,et veri meie sees surutakse ülespoole jalalihaste kokkutõmmete abil ning veenides on klapid, mis takistavad vere voolamist allapoole. Kui nende klappide töö on puudulik, siis veri võib hakata tagasi voolama.Pindmised veenid venivad välja, laienevad ja muutuvad looklevateks. Vanemas eas kaotavad veenid oma elastuse, mis soodustab veelgi nende välja venimist. Riskirühm Varikoosi esineb 10-20% maailma rahvastikus
- rekanalisatsioon- organiseerunud trombis moodustuvad sekundaarsed verevoolu kanalid. Tromboosi tagajärjel tekib arterites kohalik verevarustuse vähenemine e. isheemia, mis võib viia infarkti tekkele, veenides tekib venoosne hüpereemia ja tsüanootiline ehk paisinfarkt. Emboolia veresoone topistumine mujalt saabunud tahke, vedela või gaasilise materjali ehk emboliga. Embolite liigid: trombemboolia enamasti lähtub alajäseme veenilaiendite tromboosist, kõige ohtlikum kopsuarteris- äkksurm; rasvemboolia pikkade toruluude murdude korral ,maksa, pankrease vigastuse korral; õhkemboolia operatsioonide komplikatsioomnina, vereülekannetel; gaasemboolia tuukrihaiguse korral; septiline nakkushaiguste ja sepsise korral; rakkemboolia kasvajate korral metastaasid või irdunud koetükikesrd aterosklerootiliste naastude piirkonnast; amnionivedeliku emboolia sünnituse, abordi korral kui emakaveenidesse satuvad
Ida-virumaa Kutsehariduskeskkus Juuksuri erialal Marina Varlashina Kutsehaigused mis ohustavad,meie erialal. Katri n Veber Võimalikud kutsehaigused on tüsistunud veenilaiendid jalgadel, ärrituslik nahapõletik ja allergilised haigused. Juuksurid puutuvad tööl kokku mitmesuguste keemiliste ainetega, mil on nahka ja limaskesti ärritav, aga ka allergiat tekitav toime. Allergia võib ilmneda isegi kliendi juuste ja kõõma suhtes. Tähtsamateks keemilisteks allergeenideks on juustevärvid, mis sisaldavad ammoonium- parafenüleendiamiini, persulfaati, ursooli jm, püsiloki kemikaalid, ampoonid (sisaldavad
Veenilaiendid Mis on veenilaiendid? · Laienenud pindmised veenid · Esinevad kõige sagedamini jalgadel säärte ja reite osas · Paistetavad nahapinnast kõrgemale · Edasi arenedes lisanduvad valuhood, raskustunne jalgades, tursed ja sügelus Tekkepõhjused · Valesuunaline vere voolamine veenides, mille põhjustab klappide töö puudulikkus · Vanemas eas kaotavad veenid elastsuse Riskirühmad · Naised (eriti vanemas eas) · Ülekaalulised · Inimesed, kelle perekonnaliikmetel esineb veenilaiendeid · Siiski on ohustatud ka mehed Ärahoidmine · Tekkimist ei ole võimalik ära hoida · Vaevusi saab leevendada · Saab aeglustada haiguse süvenemist Ennetamine ja leevendamine · Ole füüsiliselt aktiivne · Väldi ülekaalu · Hoidu vöökohalt ja reitest pigistavatest rõivastest · Väldi pikaajalist paigalseismist ja istumist
Mida rohkem ladestusi tekib, seda vähem verd läbib. Toob kaasa KNS -käsu tõsta rõhku, et verd tugevamalt tõugata perifeeriasse. (Erütrotsüüdid- on kõige suuremad vererakud). Vereringele on hea piisavalt vett Q10 -eriti kes ei liiguta võimas antioksüdant. Tagajärg: krooniline isheemiatõbi, ajuarterites isheemiline ajuinfarkt, peaaju verevalum, peaaju atroofia, raskusnõdrameelsus. Kõigi arterite ja arterioolide lupjumine, sulgumine, kudede kärbus. Veenilaiendid e varikoos? VEENILAIENDID: Ehk varikoos. Venoosses süsteemis on tekkinud verepais, veenid ja klapid venivad välja, soonesein kaotab elastsuse, tekivad sõlmed, sopistused. Soodustab: geneetiline soodumus, istuv-püsti töö, füüsiline koormus või ülekaal, rasedus. Esialgu kosmeetiline : pindmised laienemine -ilu probleem. Hiljem raskustunne, tursed, säärekrambid, sipelgatunne, valu. Soodustavad kõhukinnisus, maksa ja sapihaigused,
võib vere maht näiteks lihases suureneda kuni 20 korda. Ainuüksi inimese lihaskoe kapillaaride kogupikkus on umbes 100 000 km. Veenid ehk tõmbsooned Veenid on veresooned, mille ülesandeks on vere viimine vere viimine kudedest tagasi südamesse. Nad jagunevad kopsuveenideks, südameveenideks ning ülemise ja alumise õõnesveeni süsteemiks. Südameveenid viivad südames süsihappegaasiga küllastunud (venoosse) vere südame paremasse kotta. Ülemine õõnesveen, millesse suubuvad veenid peast, ülajäsemeist ja rinnakorvist, suubub südame paremasse kotta ülevalt, jämedam alumine õõnesveen, kuhu kogutakse veri kõhu, vaagna ja alajäsemete piirkonnast, aga samasse altpoolt. Veenide seinad on pehmed ja suhteliselt õhukesed. Ristipidi läbilõigatult langeb veen kokku. Nende lihaskiht on õhem kui arteritel. Silelihasrakud paiknevad veeniseina keskmises rakukihis. Nende abil toimub veenisisese rõhu säilitamine, mis on vajalik vere voolamiseks.
Vereringe avastamine Meditsiiniajaloo üheks kõige tähtsamaks sündmuseks loetakse vereringe avastamist 17. sajandil. Vereringe avastajaks oli inglise arst ja anatoom William Harvey. Varasemalt arvati, et venoosne veri ja arteriaalne veri on kaks erinevat vedelikku. Vereks peeti ainult venoosset verd ning arvati, et maks toodab seda pidevalt juurde ning veenid kannavad ta lihastesse ja kudedesse laiali. Enne William Harvey sündi oli aga Galenos, Vana-Rooma arst, avastatud väikese vereringe. Galenose arvates olid venoosne ning arteriaalne vereringe üksteisest eraldatud ning puutusid omavahel kokku vaid nähtamatute pooride kaudu. Ka Araabia teadlasel ja arstil Ibn al-Nafisel oli väikesest vereringest oma arusaam ning ta väitis, et veri liigub südamest kopsudesse, kus rikastub hapnikuga, siis liigub veri taas kopsudesse ning
organisatsioon ja kaltsifikatsioon- hüüve asendub tihesidekoega rekanalisatsioon- organiseerunud trombis moodustuvad sekundaarsed verevoolu kanalid. Patoloogia, kui tromb arteris- Kohalik verevarustuse vähenemine e. isheemia, mis võib viia infarkti tekkele. Patoloogia, kui tromb veenis- Venoosne hüpereemia ja tsüanootiline e. paisinfarkt. Emboolia veresoone topistumine mujalt saabunud tahke, vedela või gaasilise materjali ehk emboliga. Trombembol- enamasti lähtub alajäseme veenilaiendite tromboosist, kõige ohtlikum kopsuarteris- äkksurm Rasvembol- pikkade toruluude murdude korral ,maksa, pankrease vigastuse korral Õhkembol – operatsioonide komplikatsioonina, vereülekannetel Gaasembol – tuukrihaiguse korral; Septiline embol – nakkushaiguste ja sepsise korral; Rakkembol – kasvajate korral metastaasid või irdunud koetükikesrd aterosklerootiliste naastude piirkonnast; Amnionivedeliku emboolia – sünnituse, abordi korral kui emakaveenidesse satuvad
William Harvey (1. aprill 1578 Folkenstone, Kent 3. juuni 1657) oli inglise arst ja anatoom. Ajalukku läinud vereringe avastajana ja oma embrüoloogia alaste töödega (tõestas oma 1651. aastal ilmunud teoses et iga organism saab alguse munast, ta pidas munarakku munaks) Varasemad arvamused vereringest Kuni Harvey ajani valitses seisukoht, et arteriaalne ja venoosne veri on kaks erinevat vedelikku. Vereks peeti ainult venoosset verd ning arvati, et maks toodab seda pidevalt juurde ning veenid kannavad ta lihastesse ja kudedesse laiali, mis see selle vere siis omakorda "ära tarbivad". Arteriaalseses veres nähti "elujõu" kandjat kopsudest läbi südame kudedesse. Selline oli ka Galenose seisukoht. Harvey õpetaja Hieronymus Fabriciuse tegi olulise avastuse teel vereringe mõistmiseni, ta avastas veeniklapid, aga mõistis valesti nende eesmärki - ta oletas, et nad on vere voolamise aeglustamiseks. Väikese vereringe avastamistest Miguel Servet oli veerand sajandit enne W
Veenilaiendid ehk varikoos Ann Merit, Heleriin ja Johan Mis on veenilaiendid? laienenud pindmised veenid esinevad peamiselt säärtel ja reitel sinakat-lillakat tooni moodustavad lookleva võrgustiku paistetavad nahapinnast kõrgemale edasi arenedes lisanuvad valuhood, raskustunne jalgades, tursed, sügelus ja krambid Esinemine esineb 10-20 % maailma rahvastikust ei olene vanusest esineb 10-15 % meestest esineb 20-25 % naistest soodustavad-rasedus, ealised muutused Põhjused kaasasündinud sidekoe
mis on aga vaid abistava tähtsusega. Niisuguseks teguriks on näiteks rindkere imev toime, mis on tingitud sellest, et sissehingamise ajal on rõhk rinnaõõnes atmosfääri rõhust mõnevõrra väiksem. Vere voolamisele veenides avaldavad mõju ka lähedal asetsevad lihased. Et veeni sein on õhuke ja väga elastne, suruvad lihased kontraheerudes veeni kergesti kinni ja tõukavad vere südame suunas. Vere tagasivoolu takistavad klapid, mis avanevad ainult vere voolu suunas. Eriti suur tähtsus on alajäsemete veenide klappidel, kus veri liigub alt üles Seda soodustab veresooni ümbritsevate skeletilihaste tegevus. Vere voolamist vastupidises suunas takistavad südame poolkuuklappe meenutavad veenide poolkuu klapid, mis on avatud südame poole. SÜDAME TÖÖ On kodade ja vatsakeste rütmiliselt korduvad kokkutõmbed ja lõtvumised.
Peatükk 6. Süda paneb vere liikuma. NB! Õpi südame osad lk 30 + test moodles Inimese süda on nelja osaline. Südame arterid varustavad südame rakke hapniku ja toitainetega. Vasakus südame pooles on venoosne veri ja paremas pooles on arteriaalne veri. Südameklapid kinglustavad vere ühesuunalise liikumise südame kodadest vatsakestesse ja vatsakestest edasi veresoontesse (arteritesse). Kui koda tõmbub kokku, siis on hõlmased klapid avatud ha veri liigub vatsakesse. Vatsakeste kokkutõmme sulgeb hõlmased klapid ning juhib vere arteritesse. Poolkuuklapid lasevad verel liikuda ainult ühes suunas. Kodade lihaskude on õhem kui vatsakestel, sest kodade töö on lihtne. Kõige paksemad on südamelihased vasakus vatsakeses, kust veri pumbatakse üle organismi laiali. Südamelihaste kokkutõmmet nimetame südamelöögiks. 1
). Üldiselt südamest: Asukoht: paikneb rindkereõõnes, keskseinandi alumises-keskmises osas; 2/3 vasakul, 1/3 paremal pool keskjoonest. Mõõtmed: kaal ca 300g, suurus vastab ca inimese enda lõdvalt kokkupandud rusikale. Välised orientiirid: kujult tüvikoonus – ülal lame põhimik (basis), all kumera otsaga tipp (apex). Tiputõuge tunda 5-6 roidevahemikus. Põhimiku piirkonnas väljuvad ja sisenevad suured veresooned – eespool kopsutüvi, selle taga aort, veel tagapool veenid. Südame ümber on perikard, mis sarnaneb peritoneumi ja pleuraga. Südame seina ehitus: A.Endokard – südame sisekest, kaetud endoteeliga (õhuke sisemine rakukiht, sarnaneb siseelundite epiteeliga); endoteeli all on elastse sidekoe kiht, mis moodustab ka klapid. B.Müokard – südame lihaskest, kodade seintes 2-kihiline, kuni 3mm paks; vatsakeste seintes 3-kihiline, paremal ca 5mm, vasakul ca 15mm paks. Kodade ja vatsakeste lihased on eraldi ja töötavad ka eraldi! C
PERORAALSED VASOPROTEKTORID Jana Jakovleva Tallinna Tervishoiu Kõrgkool F3 2013 Tallinn C05 VASOPROTEKTORID » C05A LÕHEDE PAIKSEKS RAVIKS KASUTATAVAD AINED » C05AA Kortikosteroidid » C05AB Antibiootikumid » C05AD Lokaalanesteetikumid » C05AE Lihasrelaksandid » C05AX Teised hemorroidide ja päraku lõhede paikseks raviks kasutatavad ained. » C05B VEENILAIENDITE RAVI » C05BA Hepariinid või heparinoidid paikseks kasutamiseks » C05BB Skleroseerivad ained lokaalseks süstimiseks » C05BX Teised skleroseerivad ained » C05C KAPILLAARE STABILISEERIVAD AINED 1.Venoruton 1000 mg, kihisevad tabletid Venoruton mõjub kõige väiksematele veresoontele (kapillaaridele), vähendades vee ja teiste ainete leket läbi veresoonte seinte. Veenilaiendite ja teiste jalaveenide haigustega patsientidel esineb liigne leke nimetatud
Keskmine kiirus veenides. Süda apikneb rindkere keskjoonest veidi vasakul pool kopsude vahel, teda kaitseb rinnakorv. Südant ümbritseb südamepaun, mis on täidetud vedelikuga. See vähendab südame töötamisel hõõrdumist. Lihaseline vahesein jaotab südame kaheks pooleks. Kummalgi pool on koda ja vatsake. Süda on 4 osaline. Vasakusee poolde suubuvad kopsuveenid, paremasse kehaveenid. Kummagi vatsakese ja koju vahel on ühendus, mille vahel on klapid. Südamelöök on südamelaste kokkutõmme. Südametsükkel: kodade kokkutõmme---vatsakeste kokkutõmme---südame lõtvumine Elektikardiogramm on graafiline üleskirjutus. Südamelöökide sagedus sõltub keha ehitusest, selle olekust ja veel mitmetest teguritest. Arterid on veresooned, mis viivad verd südamest kehasse. Nad on paksude seintega, suure elastsusega ja nende sees on suur rõhk. Pulss on arterite kokkutõmbumine ja lõtvumine. Veenid juhivad vere kehast südamesse
KORDAMISKÜSIMUSED 1. Väikeses vereringe on kopsuvereringe 2. Suures vereringe on kehavereringe 3. Veenid toovad verd südamesse, veenides on klapid mis tagavad vere ühesuunalise voolu. 4. Arterid viivad verd südamest välja, suurim arter on aort. Pärgarter varustab verega südamelihast 5. Kapillaarid ühendavad arterid veenidega. Seinad koosnevad ühest rakukihist. Neis toimub nii gaaside kui ka toit- jääkainete vahetus. 6. Kaelalahase paigaldamise vajadus: lülisamba vigastuse korral või selle kahtlustamise korral. 8Kui inimene on kukkunud kõrgelt või kuskilt ja kahtlustatakse kaela vigastust) 7
Kuigi selline süsteem on igati ökonoomne, võib mõnikord perifeersetes kudedes (sealhulgas nahas!) tekkida puudulik verevoolutus. Massaaziga suudetakse aga ka passiivselt kapillaare avada. Samuti parandab massaaz oluliselt vere tagasivoolu südamesse veenide kaudu. Kuigi veenides on negatiivne rõhk, mis peaks vere südamesse tagasi ,,tõmbama", pole see alati piisav. Kui ka lihaspump ei suuda venoosset voolu parandada, võivad kujuneda veenilaiendid. ...lümfisüsteemile: Lümfikapillaaridel on kudedes kaks omamoodi vastakat funktsiooni: kudesid puhastav soodne ja kahjulikke aineid (viiruseid, kasvajarakke) edasikandev ebasoodne mõju. Kui lümfi äravool kudedest on ebapiisav, tekkivad tursed. Kergelt võivad lümfaatilised tursed tekkida silmade ümbruses. Spetsiifiline massaaz aitab kiirendada lümfiringet, seega viia kehast välja liigset vedelikku ja jääkaineid. ...närvidele:
meditsiinilise, mitte kosmeetilise probleemiga ning siin saab aidata laserravi. Veresoontevõrgustik võib näonahale ilmuda loomuliku vananemisprotsessi käigus ühtviisi nii meestel kui naistel. Jalgadel esineb veresoontevõrgustik sagedamini naistel. Veenilaiendid võivad olla tingitud geneetilistest põhjustest, rasedusest, sünnitusest, rasestumisvastaste preparaatide tarvitamisest, hormoonravipreparaatide kasutamisest või päikesekahjustustest. Ämblikuvõrgusarnased peenikesed veenilaiendid ei kujuta endast tavaliselt meditsiinilist probleemi, kuid nad võivad põhjustada psüühilist ebamugavustunnet suve- ja rannariiete kandmisel. Laserprotseduuride arv ei sõltu peenikeste veenilaiendite arvust, ulatusest ega sügavusest. Enamasti piisab ühest kuni kolmest pooletunnisest protseduurist 1-1.5-kuuliste vaheaegadega. Üldjuhul ei vaja patsient laserravi jooksul tuimestust. Parema tulemuse saavutamiseks jalgadel on mõnikord vaja kombineerida laserravi ja skleroteraapiat
Edasi tuleb intima päriskiht, mis koosneb sidekoest ja silelihaskiududest 2. veresoonte keskkesta paksus on väga erinev, see võib koosneda kas peamiselt sidekoest või lihaskoest ning selle peal võib olla välimine elastsest sidekoest membraan 3. veresoonte väliskest sarnaneb siseelundite väliskestaga, koosneb sidekoest. Veresoonte jaotus: · läbimõõdu järgi: suured arterid ja veenid, väikesed arterid ja veenid, kapillaarid · seina ehituse järgi: sidekoelised arterid, lihaselised arterid, kapillaarid ja veenid · närvide ja hormoonide toime järgi makrotsirkulatsioon (suured, silmaga nähtavad arterid ja veenid) mikrotsirkulatsioon (silmaga nähtamatud arterioolid, veenulid ja kapillaarid) Vereringed algavad südamest suurte arteritega (aort ja kopsutüvi) nendes on suur vererõhk, kiire
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
