Veekriis ja veekogude reostumine Triin Repnau, Kadri Aller, Mari-Liis Metsanurm Vesi ja selle kulutamine ~ 71 % Maa pinnast on kaetud veega, sellest vähem kui 1 % kõlblik joogiveeks. Veeressursid on jaotunud ebaühtlaselt. Suurimad veekulutajad: maailmas -põllumajandus, tööstus, kodune majapidamine. Eestis - tööstus (84%), põllumajndus (9%) ja olmes kuluv vesi (7%). Veekasutus tööstusriikides 220 liitrit vett inimese kohta ööpäevas, arengumaades vastavalt 3 liitrit. Veekogude saasteallikad Erinevad heitveed. Nafta- põlevkivi-, paberitööstus jne. Tuumaelektri-jaamade avariidest pärit radioaktiivne aine. Tööstusest pärit jahutusvesi. Puhta vee kulu vähendamine Tööstuses vähendada otse puhtast loodusest ammutavat vett.
Veekriis ja veekogude reostumine Kuigi ligikaudu 71% Maa pinnast on kaetud veega, on vähem kui 1% sellest kõlblik joogiveeks, toiduvalmistamiseks, pesemiseks või põllukultuuride kasvatamiseks. Samal ajal on ilmne, et vee tarbimine kasvab kiiremini kui rahvastik. Samal ajal on maailma veeressursid jaotunud äärmiselt ebaühtlaselt: mõnel pool tuntakse teravat veepuudust, teisal teevad muret üleujutused. Suurimad veekulutajad on maailmas põllumajandus, tööstus ja kodune majapidamine, Eestis on järjekord pisut teine: lõviosa (84%) veest tarbib tööstus, teisel kohal on põllumajandus (9%) ja ligikaudu 7% veest kulutatakse olmes. Vastavalt elatustaseme tõusule kasvab ka igapäevane veekasutus: nii näiteks kulub tööstusriikides inimese kohta 220 liitrit vett
Loodus ei andesta vigu Ajal, mil maailm murrab pead, mida teha lähiajal ähvardava energiakriisiga, on jäänud kahe silma vahele, et vahepeal on saabunud veekriis, mis on kujunenud kõige tõsisemaks tevishoiu- ja keskkonnaprobleemiks maailmas. Maa pinnast on ligikaudu 72% kaetud veega, kuid sellest 97% on soolane, 2% jääs, seega vaid 1% on kõlblik joogiveeks, toiduvalmistamiseks, pesemiseks või põllukultuuride kasvatamiseks. Viimasel paaril sajandil on vee tarbimine kasvanud kiiremini kui rahvastik ning maailma veeressursid on jaotunud äärmiselt ebaühtlaselt: mõnel pool tuntakse teravat veepuudust, teisal teevad muret üleujutused.
Jakob Westholmi Gümnaasium VEEKRIIS JA VEE REOSTUS Referaat Autor: Tallinn 2013 SISUKORD Sissejuhatus Maailmas põhilisteks keskkonnaprobleemideks on veekriis veereostus. Vett on maailmas väga palju, kuid sellest joogikõlblik on ainult väga väike osa ja see aina kahaneb, kuna rahvastik kasvab väga kiiresti ja tänu selle kasvab vee tarbimine veel kiiremini. Kasutatav magevesi saadakse peamiselt pinna- või põhjaveevarudest. Suur osa veevarudest on väga tugevasti saastunud või liiga sügaval Maa sees või mingil muul viisil kättesaamatu. Paljud kohad on ilma joogiveeta ja seda ei viida sinna ning teistes kohtades on jälle vett väga palju ja seda
Veekriis ja veekogude reostumine ning sellega kaasnevad probleemid Eestis ja globaalselt Mai Triin Puström 12.Ki klass Jüri Gümnaasium 2014 Mis on veekriis? Kogu Maal olevast veest on kõlblik vähem kui 1%. Vee tarbimise kiire kasv. Veeressurside ebaühtlane jaotus. Tõsiseim tervishoiu- ja keskkonnaprobleem. Iga aasta sureb saastatud veest tulenevatesse haigustesse 3 miljonit inimest. Aastaks 2025 kannatab veepuuduse käes 2/3 inimkonnast. Kriitilised piirkonnad: India, Hiina ja Aafrika. Vee tarbimine Eestis Kogu Maailmas Tööstus Põllumajandus Põllumajandus Tööstus Olmekasutus Kodune majapidamine Veekogude reostus
Parasvöötme keskkonnaprobleemid Põhilised keskonnaprobleemid: · Veekogude reostumine · Tööstusjäätmed · Õhusaastus tööstuspiirkonnas · Veeressursside ammendumine Veekogude reostumine : · ~ 71 % Maa pinnast on kaetud veega, sellest vähem kui 1 % kõlblik joogiveeks. · Veeressursid on jaotunud ebaühtlaselt. · Suurimad veekulutajad: maailmas -põllumajandus, tööstus, kodune majapidamine. Eestis - tööstus (84%), põllumajndus (9%) ja olmes kuluv · vesi (7%). · Veekasutus tööstusriikides 220 liitrit vett inimese kohta ööpäevas, arengumaades vastavalt 3 liitrit. Põhilised reostajad on : · pinnase ehitus, kust põhjavesi maasse imbub · tööstusvete, mis sisaldavad keemilisi ühendeid või kõrvalsaaduseid, jõudmine vette · halvasti käsitletud või käitlemata heitvee jõudmine vette · pindmine äravool, mis sisaldab õliprodukte
· Kuigi Maast on kolm neljandikku kaetud veega, on vaid tühine osa sellest mage vesi. · Kogu maailma veevarust on ainult alla 1% joogikõlbulik Veepuudust esineb... · PõhjaAafrika riikides · LähisIda riikides · Mehhikos · Pakistanis · LõunaAafrikas · Hiinas · Indias Veepuudus piirkonniti Põhjused · Magevett on kogu maakera veevarudest vaid 1% · Suurimad veekulutajad on maailmas põllumajandus, tööstus ja kodune majapidamine · Antisanitaarsed olud ning veereostus arengumaades · Naftareostus · Maa üleväetamine, keemiliste tõrjevahendite kasutamine · Eriti saasteohtlikud on mageveekogud, põhjavesi on paremini kaitstud. naftareostus reovesi Põllumajanduse heitvesi Igapäevane vesi Tagajärjed · Vee saastumine põhjustab nakkushaiguste levikut · Magevee puudus paljudes maakera piirkondades (Aafrika ja Aasia)
Eralduvad gaase võib koguda ja kasutada kütmiseks. Prügilale ehitada puhastus- ja prügi töötlemis seadmed. Veekriis ja veekogude reostumine Pidevalt tilkuva kraani tõttu võid nädalas raisata keskmiselt 300-1000l vett.Vett tuleb tarbida mõõdukalt. Mis on probleemi põhjusteks? * Magevett on kogu maakera veevarudest vaid 1% * Suurimad veekulutajad on maailmas põllumajandus,tööstus ja kodune majapidamine * Antisanitaarsed olud ning veereostus arengumaades * Naftareostus * Maa üleväetamine, keemiliste tõrjevahendite kasutamine * Veekasutus tööstusriikides on 220l vett inimese kohta ööpäevas, arengumaades vastavalt 3 liitrit. Probleemi tagajärjed * Naftareostus põhjustab loomade hukkumist * Veekogude eutrofeerumine * Mürkained kogunevad organismidesse * Vee saastumine põhjustab nakkushaiguste levikut * Magevee puudus paljudes piirkondades.
Magevee probleemid maailmas Kersti Hein Kääpa P.K 9.klass Probleemi põhjused · Magevett on kogu maakera veevarudest vaid 1%; · Suurimad veekulutajad on maailmas põllumajandus, tööstus ja kodune majapidamine; · Antisanitaarsed olud ning veereostus arengumaades;. · Naftareostus; · Maa üleväetamine, keemiliste tõrjevahendite kasutamine; · Eriti saasteohtlikud on mageveekogud; põhjavesi on paremini kaitstud. Põhiprobleemid · Orgaaniline reostus (olme ja tööstusreoveed, põllumajandus) · Eutrofeerumine (asulate olmeveed, põllumaj. atm reostus, põhjasetted) · Ohtlikud ained (õlid, fenoolid, raskemetallid) Tagajärjed · Vee saastumine põhjustab nakkushaiguste levikut;
1,1 miljardil inimesel puudub ligipääs puhtale joogiveele 2,5 miljardil inimesel puuduvad elementaarsed sanitaartingimused Igal aastal sureb üle viie miljoni inimese saastunud vee poolt põhjustatud haigustesse Arengumaades kasutavad inimesed päevas keskmiselt 10 liitrit vett. Põhjused Maa üleväetamine, keemiliste tõrjevahendite kasutamine Suurimad veekulutajad on maailmas põllumajandus, tööstus ja kodune majandus Antisanitaarsed olud ning veereostus arengumaades http://www.terveilm.net/banners/422_TK_mdg7.gif Naftareostus Tagajärjed Vee saastumine põhjustab nakkushaiguste levikut Magevee puudus paljudes maakera piirkondades ( Aafrika ja Aasia ) Mürkained kogunevad organismidesse Naftareostus põhjustab loomade hukkumist http://static.neljas.ee/apps/kalev_media/200711/200x200/115633_1280_OilSlick20.jpg Lahendused Veetarbimise vähendamine
oleks optimaalne arv 20. Aastas tekib Eestis ühe elaniku kohta umbes 300 kg olmejäätmeid. Kui aga arvesse võtta ka tööstusjäätmed (näiteks põlevkivi põletamisel tekkinud aher- ja saasteained, mis kuuluvad nn. ohtlike jäätmete hulka), siis tuleb ühe eestimaalase kohta 10 tonni jäätmeid aastas. See on rekordiline number kogu Euroopa jaoks. 3 Veekriis ja veekogude reostumine Kuigi ligikaudu 71% Maa pinnast on kaetud veega, on vähem kui 1% sellest kõlblik joogiveeks, toiduvalmistamiseks, pesemiseks või põllukultuuride kasvatamiseks. Samal ajal on ilmne, et vee tarbimine kasvab kiiremini kui rahvastik. Samal ajal on maailma veeressursid jaotunud äärmiselt ebaühtlaselt: mõnel pool tuntakse teravat veepuudust, teisal teevad muret üleujutused.Suurimad veekulutajad on maailmas põllumajandus, tööstus ja kodune
kliimavööndi piires. 12. Toiduvõrgustikuks nimet. omavahel põimunud toiduahelate kogumit. 13. Arvuta biomass (näidisül: Milline võiks olla maksimaalne kulliliste biomass, kes on ära söönud 1 tonnist nisust toitunud närilised?). Iga järgnev toiduahela lüli saab talletada oma biomassis 10% toiduks tarbitud biomassist. Näriliste biomass saab suureneda 10% ühest tonnist. 1 tonn x 10% = 1000 kg x 0,1 = 100 kg 14. Kirjelda Eesti keskkonnaprobleeme. Prügimäed, veereostus, liikide hävimine, hapestumine. 15. Nimeta Eestis asuvaid maastikukaitsealasid, looduskaitsealasid ja rahvusparke. Rahvuspargid: Lahemaa, Vilsandi, Soomaa, Matsalu, Karula. Loodukaitsealad: Endla, Alam-Pedja, Nigula. Maastikukaitsealad: Ahja jõe ürgoru maastikukaitseala, Haanja looduspark. 16. Eesti kaitsealuseid taime- ja loomaliike ning nende kaitsekategooriaid. Vesilobeelia II kategooria, arukäpp III kategooria. Euroopa naarits I kategooria, madukotkas I kategooria, siniraag I kategooria
). Iga järgnev toiduahela lüli saab talletada oma biomassis 10% toiduks tarbitud biomassist. Näriliste biomass saab suureneda 10% ühest tonnist. 1 tonn x 10% = 1000 kg x 0,1 = 100 kg 15. Nimeta probleeme, mis tekivad seoses inimkonna kiire juurdekasvuga. Alusta kõige problemaatilisemast. Näljahäda, maailma taandareng, linnastumine, haiguste levik, mullastiku vaesumine, loodusvarade hävimine, keskkonnareostus jne. 16. Kirjelda Eesti keskkonnaprobleeme. Prügimäed, veereostus, liikide hävimine, hapestumine. 17. Oska nimetada Eestis asuvaid maastikukaitsealasid, looduskaitsealasid ja rahvusparke. Rahvuspargid: Lahemaa, Vilsandi, Soomaa, Matsalu, Karula. Loodukaitsealad: Endla, AlamPedja, Nigula. Maastikukaitsealad: Ahja jõe ürgoru maastikukaitseala, Haanja looduspark. 18. Oska nimetada Eesti kaitsealuseid taime ja loomaliike ning nende kaitsekategooriaid. Vesilobeelia II kategooria, arukäpp III kategooria.
Veekriis ja veekogude reostumine. Kuigi ligikaudu 71% Maa pinnast on kaetud veega, on vähem kui 1% sellest kõlblik joogiveeks, toiduvalmistamiseks, pesemiseks või põllukultuuride kasvatamiseks. Samal ajal on ilmne, et vee tarbimine kasvab kiiremini kui rahvastik. Samal ajal on maailma veeressursid jaotunud äärmiselt ebaühtlaselt: mõnel pool tuntakse teravat veepuudust, teisal teevad muret üleujutused. Suurimad veekulutajad on maailmas põllumajandus, tööstus ja kodune majapidamine. Vastavalt elatustaseme tõusule kasvab ka igapäevane veekasutus: nii näiteks kulub tööstusriikides inimese kohta 220 liitrit vett ööpäevas, kuna arengumaades on see näitaja vaid 3 liitrit. Veepuuduse ja madala elukvaliteediga on tihedas seoses antisanitaarsed olud ning veereostus.
prügilast eralduvat nõrgvett saab suunata kanalisatsiooni; eralduvaid gaase (metaani) võib koguda ja kasutada kütmiseks; prügilale on mõeldav ehitada puhastus- ja prügi töötlemise seadmed; kasutada tuleks korduvkasutatavaid ja looduslikke pakkematerjale; ohtlikud jäätmed tuleks viia selleks ettenähtud kogumispunktidesse. chryssy 1 2. Veekriis ja veekogude reostumine Probleemi põhjused: Magevett on kogu maakera veevarudest vaid 1%; Suurimad veekulutajad on maailmas põllumajandus, tööstus ja kodune majapidamine; Antisanitaarsed olud ning veereostus arengumaades;. Naftareostus; Maa üleväetamine, keemiliste tõrjevahendite kasutamine; Eriti saasteohtlikud on mageveekogud; põhjavesi on paremini kaitstud. Tagajärjed:
vastava kilega; prügilast eralduvat nõrgvett saab suunata kanalisatsiooni; eralduvaid gaase (metaani) võib koguda ja kasutada kütmiseks; prügilale on mõeldav ehitada puhastus- ja prügi töötlemise seadmed; kasutada tuleks korduvkasutatavaid ja looduslikke pakkematerjale; ohtlikud jäätmed tuleks viia selleks ettenähtud kogumispunktidesse. chryssy 1 2. Veekriis ja veekogude reostumine Probleemi põhjused: Magevett on kogu maakera veevarudest vaid 1%; Suurimad veekulutajad on maailmas põllumajandus, tööstus ja kodune majapidamine; Antisanitaarsed olud ning veereostus arengumaades;. Naftareostus; Maa üleväetamine, keemiliste tõrjevahendite kasutamine; Eriti saasteohtlikud on mageveekogud; põhjavesi on paremini kaitstud. Tagajärjed:
Vesi: Globaalsed veeprobleemid: Maakera veeressursid jaotuvad väga ebaühtlaselt. Elutaseme tõusuga suureneb ka veekasutus kiiremini kui rahvastik. Tööstusmaades kasutatakse 220 liitrit vett ööpäevas, arengumaades 3 liitrit. Maakera veeressursid jaotuvad: 71% maailmameri, 2,6% magevesi. Magevesi on pinnavesi ja põhjavesi, mis on tugevasti saastunud, liiga sügaval või muul viisil inimestele kättesaamatu, näiteks 75% on seotud jääliustikega. Pinnavee kasutamisel tuleb arvestada ka reostust ja vesi vajab enne kasutamist eelnevat töötlmist. Aast jooksul tarvitatav veehulk moodustab vaid 0,003% maakera magevee koguhulgast. Põhjavee kvaliteet on enamasti hea. Põhjavee varude
Hästi ökoloogiliselt uuritud 2.Laialt tuntud, levinud, paikne 3.Selge sõltuvus (+ voi -) teatud abiootilistest keskkonnatingimustest 4. Kitsas või kindel taluvusala antud keskkonnatingimuste suhtes 5.Reageerib kiiresti tingimuste muutusele Kemikaalide säästlik tarbimine.- inimeste teadvustamine ja üritama üle minna looduslikemale vahenditele. Atmosfääriõhu kaitse.- olulisemad happelisuse neutraliseerijad on leelismetallid, biokütustele üleminek jne. Õhu koostis ja saasteallikad. Atmosfääril on kihiline ehitus: troposfäär, stratosfäär, mesosfäär, ionosfäär ja eksosfäär. Inimkonda enimmõjutav on troposfäär ja stratosfäär. OSOON: Troposfääris liiga palju ja kasvab, stratosfääris kahaneb. Troposfääris 10% osoonist. Stratosfääris 90% osoonist. !Stratosfääri sattunud väga pikaealised ühendis hävitavad osooni kihti Saasteallikad: heitgaasid, süsinikdioksiid, õli kasutamine (USA), haloonid (kasutatakse
tundlikkusest saastainele. Kriitiline koormus - sadestuv saastaine või saastainete kogus, mille puhul nende poolt mõjutatud ökosüsteemide tundlikes elementides ei teki pikemas perspektiivis negatiivseid muutusi (praeguse teadmise taseme juures). Pikemas perspektiivis - sest looduslikud muutumisprotsessid ise aeglased. Kriitiline kontsentratsioon - kontsentratsioon, mille puhul on tõenäoline kriitilise koormuse teke. Õhu koostis ja saasteallikad. Atmosfääril on kihiline ehitus: troposfäär, stratosfäär, mesosfäär, ionosfäär ja eksosfäär. Inimkonda enimmõjutav on troposfäär ja stratosfäär. OSOON: Troposfääris liiga palju ja kasvab, stratosfääris kahaneb. Troposfääris 10% osoonist. Stratosfääris 90% osoonist. !Stratosfääri sattunud väga pikaealised ühendis hävitavad osooni kihti Saasteallikad: heitgaasid, süsinikdioksiid, õli kasutamine (USA), haloonid (kasutatakse
Eelmise sajandi jooksul on üldine maailma merepind tõusnud umbes 15 cm ning globaalse soojenemise tagajärjel tõuseb aastaks 2030 veelgi 18 cm. Tulemuseks on üleujutatud alad saartel ning rannikualadel. Veekriis. Ligikaudu 71% Maa pinnast on kaetud veega, kuid vaid vähem kui 1% on sellest kõlbulik joogiveeks, toiduvalmistamiseks, pesemiseks või põllukultuuride kasvatamiseks. Samal ajal kasvab vee tarbimine kiiremini kui rahvastik. Seejuures on maailma veeressursid jaotunud äärmiselt ebaühtlaselt: mõnel pool tuntakse teravat veepuudust, teisal teevad muret üleujutused. Kasutatav magevesi saadakse peamiselt pinna- (järved, jõed) või põhjaveevarudest. Suur osa veevarudest on kas tugevasti saastunud, sügaval maa sees või muul viisil kättesaamatu. Vastavalt elatustaseme tõusule kasvab ka igapäevane veekasutus: nii näiteks kulub tööstusriikides inimese kohta 220 liitrit vett ööpäevas, arengumaades on see näitaja vaid 3 liitrit.
ja dilämmastikoksiid) hävitavad osooni kihti., kasvuhoonegaasid- Hoiavad kinni tagasipeegelduvat päikesekiirgust lasevad läbi Päikeselt tuleva kiirguse, kuid takistavad soojuse tagasipeegeldumist kokku üIe 40. Gaasid, mille molekulid neelavad infrapunast kiirgust Atmosfääri kogunenud kasvuhoonegaasid neelavad üha rohkem maapinnalt lähtuvat soojuskiirgust ja tagajärjeks on temperatuuri tõus. 90% CO2 ja veeaur. Õhu koostis ja saasteallikad: on Maa atmosfääri moodustav gaaside segu. Õhk koosneb peamiselt lämmastikust (78%), hapnikust (21%), argoonist (0,9%) ja süsinikdioksiidist (0,04%). Heitgaasid(trantsport;põletamine), Atmosfääri heidetud saasteained (gaasilised, tahked) tekitavad sudu, happevihmu, osoonikihi kahanemist ja kasvuhooneefekti. Näiteks süsinikdioksiidi ja metaani hulga suurenemine atmosfääris tugevdab ajapikku globaalset
2. Gaaside eraldamine · Absorptsioon aine siirdub gaasilisest vedelasse · Adsorptsioon aine siirdub gaasilisest tahkesse · Põletus ja katalüütiline töötlus 3. Teised · Kondenseerimine · Biofiltratsioon · Osoneerimine, biokeemilised, fotoplasmakatalüütilised, plasmakeemilisedd jt meetodid Veeprobleemid: · Pinnaveed on saastunud · Maakera veeressursid jaotuvad ebaühtlaselt · Vesi on taasuv, kuid siiski piiratud loodusvara · Eutrofeerumine Lahendused: · Vee kokkuhoid ja korduvkasutamine · Vee reostuse vähendamine · Tammide ja veehoidlate rajamine vee varumiseks ja üleujutusohu vähendamiseks · Merevee kasutamine (magestamine) · Jäämägede teisaldamine Reovee probleemid: · Toitesoolad ja orgaanilised ained põhjustavad eutrofeerumist · Bakterid ja viirused piiravad vee kasutamist
Kõrbestumine - looduslik protsess, ala muutub erosioonitundlikuks Muldade sooldumine, nt korrapäratul niisutamisel Toidupuuduse järeldused: Peamine põhjus inimtegevus (toidu tootmine, ressursside mitteratsionaalne kasutamine jne) Inimtegevusega kaasneb kõrbe äärealade taimestiku väljasuremine ning kõrbe pealetung; looduslik taluvusvõime, bioloogiline kandevõime ületatakse Kliimamuutused ...antud kliimas ebasobiv sügav harimine, liigne väetamine jne. ENERGIAKASUTUS Üha kasvav fossiilkütuste kasutamine on kaasa toonud keskkonnasaastumise ja kergesti kättesaadavate ressursside ammendumise. See omakorda hakkab üha enam mõjutama valikuid elektritootmisel, transpordivahendite valikul ja igapäevases majapidamises. Maa on energeetiliselt avatud dünaamiline süsteem. Energia eraldub ja lisandub pidevalt. Energia - skalaarne füüsikaline suurus, mis iseloomustab keha või jõu võimet teha tööd. E = 1J
Mida saab ette võtta:Takistamaks saaste imbumist pinnasesse kaetakse prügimäe alla kavandatav ala eelnevalt vastava kilega; prügilast eralduvat nõrgvett saab suunata kanalisatsiooni; eralduvaid gaase (metaani) võib koguda ja kasutada kütmiseks; prügilale on mõeldav ehitada puhastus- ja prügi töötlemise seadmed; kasutada tuleks korduvkasutatavaid ja looduslikke pakkematerjale;ohtlikud jäätmed tuleks viia selleks ettenähtud kogumispunktidesse. 2. Veekriis ja veekogude reostumine Probleemi põhjused: Magevett on kogu maakera veevarudest vaid 1%; Suurimad veekulutajad on maailmas põllumajandus, tööstus ja kodune majapidamine; Antisanitaarsed olud ning veereostus arengumaades;. Naftareostus; Maa üleväetamine, keemiliste tõrjevahendite kasutamine; Eriti saasteohtlikud on mageveekogud; põhjavesi on paremini kaitstud. Tagajärjed:Vee saastumine põhjustab nakkushaiguste levikut; Magevee puudus paljudes maakera
KESKKONNAÖKOLOOGIA Keskkond EL mõiste Vesi, õhk ja maa ning nende vahelised seosed, aga ka nende ja elusorganismide vahelised seosed Keskkonnakaitse tegevus, millega üritatakse soodustada ühelt poolt ürglooduse ja teiselt poolt inimese ja tema lähiümbruse koostoimet. Keskkonnakaitse meetmete kogum elusorganismide ja nende elukeskkonna säilitamiseks, kaitseks ja talitluse tagamiseks. Keskkonnakaitsele tugiteaduseks ökoloogia. ÖKOLOOGIA õpetus looduse vastastikustest mõjudest; 1789 Gilbert White "Selbourni loodusõpetus Ökoloogiat on mõjutanud: *loodusõpetus * rahvastiku uurimused * põllumajandus * kalandus * meditsiin 1866 - Ernst Haeckel (Saksa zoolog) esitas esimese definitsiooni. Selle kohaselt uurib ökoloogia organismide suhteid elusa ja eluta keskkonnaga. Tänapäeval ökoloogia on loodusteaduste haru, mis uurib organismide hulka ja territoriaalset jaotumist ning neid reguleerivaid suhteid. Ökoloogia seosed teiste teadusharudega: ·
ainehulka. Reostuskoormust võib väljendada ka inimekvivalentides. Degradatsioon mullateaduses laiemas tähenduses mulla viljakuse vähenemine orgaanilise ja mineraalosa muundumise ning mõningate ainete eemaldamise tagajärjel. Kitsamas tähenduses viljaka mulla kahjustamine või hävitamine. 10 Punktreostus koldeline, nt asulais, tootmisettevõtteis ja farmides moodustuvat reostus. Veereostus võib pärineda ühest punktist. Hajureostus suuri alasid hõlmav reostus, mida põhjustavad põllul, aias ja metsas kasutatavad väetised ja mürkkemikaalid, õhusaaste jms. Vee reostusallikat on raske identifitseerida. Lubatud piirkontsentratsioon (LPK) vees, õhus, mullas või toiduaineis sisalduva aine riiklikult normitud või rahvusvaheliste lepetega sätestatud kontsentratsioon, mille ületamise korral vesi, õhk, muld või toiduaine loetakse saastatuks (reostatuks)
tarbimistasemete juures on hinnatud juba pikka aega. Kasutada olevate loodusvarade suurus ja tagavara sõltub tema kogutagavarast maakeral, kasutamise intensiivsusest, hinnatasemest, tarvitamisele võtmise kulutustest ja tehnika arengust. Loodusvara jätkumist või mittejätkumist teatud piirkondades mõjutab ka ala üldine arengutase. (E-õpe. Loodusvarad. http://www.e- ope.ee/_download/euni_repository/file/248/Keskkonnaprobleemid.zip/loodusvarad.html (2012, 4 veebruar).) 2.6. Veekriis Ligikaudu 71% Maa pinnast on kaetud veega, kuid vähem kui 1% kõlbab joogiveeks, toiduvalmistamiseks, pesemiseks või põllukultuuride kasvatamiseks. Samal ajal kasvab vee tarbimine kiiremini kui rahvastik. Seejuures on maailma veeressursid jaotunud äärmiselt ebaühtlaselt: mõnel pool tuntakse teravat veepuudust, teisal teevad muret üleujutused. Kasutatav magevesi saadakse peamiselt pinna- (järved, jõed) või põhjaveevarudest. Suur osa
mulda, soodustavad õhuga rikastumist, huumuse teket, eritavad mulda jääkaineid biokeemiline aineringe 8 6. Mulla vanus aja jooksul muld areneb (genees). Aja jooksul muutub mullakiht paksemaks, vesi kannab aineid mullas ümber ja kujunevad mulla horisondid. Mida noorem on muld, seda rohkem sõltuvad tema omadused lähtekivimist. 7. Inimtegevus positiivne mõju: keskkonna ökoloogilist tasakaalu arvestav väetamine, kuivendamine. Negatiivne mõju: erosiooni võimendumine, mulla puhverdusvõime (vastupanu välismõjutustele) ületamine. Külmas ja niiskes kliimas, kus mullateke on aeglane, on mullad väga tundlikud inimtegevusele ja taastuvad ning vabanevad saasteainetest väga aeglaselt. Ekvatoriaalkliimas võib vale põlluharimine mullad sootuks hävitada (metsade mahavõtmine, erosioon, pinnase kivistumine), muldade niisutamisega võivad mullad soolduda jne. 13
Toimub taimede toiteelementide, eriti fosfori ja lämmastiku ning orgaanilise aine lisandumise ja skumuleerumise tagajärjel. Looduslik protsess, mille kiirenemisele inimene oma tegevusega kaasa võib aidata. Looduslikes veekogudes kulgeb aeglasemalt ( tuhandeid aastaid) ja seda põhjustab peamiselt valgala muldade erosioon. Protsessi kiirendab: · reovee juhtimine veekogudesse · liigne põldude väetamine · maaparandus valgalal jne. inimtegevus Tüüpilised entrofeerumise tunnused on : · elustiku (sh. Kalastiku) liigilise koosseisu muutumine veekogus (ka diatoomvetikate asendumine nn. sinivetikatega (sinikutega), mille tagajärjel esineb nn. vetikate õitsemist) · Liigilise mitmekesisuse vähenemine, sest domineerima hakkavad kõrge produktiivsusega liigid. · Vee läbipaistvuse vähenemine
Toimub taimede toiteelementide, eriti fosfori ja lämmastiku ning orgaanilise aine lisandumise ja skumuleerumise tagajärjel. Looduslik protsess, mille kiirenemisele inimene oma tegevusega kaasa võib aidata. Looduslikes veekogudes kulgeb aeglasemalt ( tuhandeid aastaid) ja seda põhjustab peamiselt valgala muldade erosioon. Protsessi kiirendab: · reovee juhtimine veekogudesse · liigne põldude väetamine · maaparandus valgalal jne. inimtegevus Tüüpilised entrofeerumise tunnused on : · elustiku (sh. Kalastiku) liigilise koosseisu muutumine veekogus (ka diatoomvetikate asendumine nn. sinivetikatega (sinikutega), mille tagajärjel esineb nn. vetikate õitsemist) · Liigilise mitmekesisuse vähenemine, sest domineerima hakkavad kõrge produktiivsusega liigid. · Vee läbipaistvuse vähenemine
PILET nr. 1 1. TEHNOÖKOLOOGIA KUI TEADUSALA MÕISTE TÄHENDUS 2. MIS ON SADAMA EESKIRI? 3. JÄÄTMEKÄITLUSE ARENGUD 1) Tehnoökoloogia on teadusala, mis uurib ja kavandab meetodeid ja meetmeid inimese elukeskkonna kaitseks ja parendamiseks ning inimühiskonna jätkusuutlikkuse tagamiseks. Tehnoökoloogia on õppeaine, mis tutvustab meetodeid ja meetmeid, mis on vajalikud inimese elukeskkonna kaitseks ja parendamiseks ning ühiskonna jätkusuutlikkuse tagamiseks. Tehnoökoloogia nimetus on tuletatud selle sisust: tehno (kr. techne tehis, kunst, meisterlikkus) + öko (oikos - kodu, kodukoht) + loogia (logos - õpetus). 2) Sadama eeskiiri on dokument,mis peab olema iga sadamal ja kus on peavad olema kirjeldatud vähemalt: 1) sadama üldandmed; 2) veesõidukite sadamasse sisenemise korraldus; 3) laevaliikluse korraldus sadama akvatooriumil; 4) veesõidukite sadamas seismise korraldus; 5) veesõidukite sadamast lahkumise korraldus; 6) osutatavad sadamateenused ja
korral Põhjavee alanemine: suur veevõtt, pikk kuivaperiood, kaevanduspiirkondades põhjavee väljapumpamine jmt Tagajärjed: madalamate kaevude kuivaksjäämine, mere lähedal võib põhjustada põhjavee sooldumist, kuna merevesi hakkab valguma põhjavette. Põhjavee reostumine: tööstusjäätmete või reostuse juhtimine veekogudesse, pinnasesse, põllumajandusreostus(üleväetamine ja valel ajal väetamine, reostus sõnnikuhoidlatest), transpordireostus(õnnetused teedel, teede soolatamine), olmereostus jmt Tagajärjed: joogivee kõlblikuse vähenemine ning võimalik kahjulikkus tervisele MÕISTED Veereziim- veetaseme ajaline muutumine Maailmameri- katkematu kihina 70,8% Maa pinda kattev hüdrosfääri osa, mille alla ei kuulu järved. Rannaprotsessid- rannikul lainetuse ja vee liikumise tagajärel toimuvad protsessid. Setete kuhjumise, rände ja kulutusprotsessid.
ühendid satuvad mulda. Muldade hapestumine tähendab, et mulla pH langeb alla 5,6. Mulla hapestumine toimub seetõttu, et taimed seovad oma biomassi palju toiteelemente ning mullas tekivad orgaanilise aine lagunemise käigus orgaanilised happed. Sademeterikkas kliimas kaotavad mullad eriti palju aluselisi katioone (Ca2i, Mg2+) leostumise tõttu. Põldude üleväetamine ja valel ajal väetamine, kahjurite tõrje. Raskemetallide sattumine mulda jne. Millised muldade hävimist põhjustavad tegurid on eriti iseloomulikud kaardil kujutatud kohtades. Muldade sooldumine, muldade hapestumine, tuule erosioon. Mõisted: füüsikaline ja keemiline murenemine, murend, mullatekketegur, lähtekivim, mulla mineraalne osa, huumus, mineraliseerumine, mullahorisont, mullaprofiil, mulla veereziim, leetumine, kamardumine, soostumine, gleistumine, sooldumine, erosioon, kõrbestumine;