Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Metallid praktikas (3)

1 HALB
Punktid
METALLID PRAKTIKAS
1. Metallide korrosioon
  • Korrosioon – metallide hävimine ümbritseva keskkonna toimel (raua roostetamine, vase roheliseks muutumine).
  • Metallide pinnale tekkiv oksiidikiht kas kaitseb metalli (Al) või hävitab metalli täielikult (Fe – oksiidikiht on poorne ).
  • Raua (või raua sulamite) roostetamine (korrodeerumine) – kõige suurem majanduslik kahju. Soodustavaks teguriks on veel ka mere lähedus ja tänavate soolatamine (Cl- ioonid ).
  • Metallide korrosioon – loomulik protsess, sest metallidest tekkivad jälle püsivad ühendid (metallid - redutseerijad).
  • Metallide korrosioon – redoksreaktsioon (4Fe + 3O2  2Fe2O3).
  • Keemiline korrosioon – toimub kuivade gaasiliste ainete reageerimisel metalliga. Mida kõrgem on to, seda kiiremini kulgeb (3Fe + 2O2 + to  Fe3O4 ).
  • Elektrokeemiline korrosioon – redoksreaktsioonid toimuvad metalli pinnal olevad elektrolüüdi (näiteks õhuke veekiht) lahuses. Metalli aatomid oksü- deeruvad (Fe0 – 2e-  Fe2+) ja hapnik redutseerub (O2 + 2H2O + 4e-  4OH-).
  • Raua roostetamine – 4Fe + 3O2 + nH2O  2Fe2O3  nH2O.

O2
H+ Fe2+
happeline elektrolüüdi lahus
Fe
  • Lisanditega metall korrodeerub kiiremini kui puhas metall.
  • Korrosiooni tõrje võimalused: 1) metalli isoleerimine väliskeskkonnast (värvimine, lakkimine, kaitsva oksiidikihi tekitamine), 2) metalli kaitsmine teise metalli kihiga (nikeldamine, kroomimine, katmine tsingi või tinaga),

3) elektrokeemiline kaitse (kaitstava metalli ühendamine aktiivsema
metalliga – protektor, siis oksüdeerub aktiivsem metall), 4) korrosiooni
aeglustite kasutamine.
2. Metallide saamine ühenditest
  • Vähesed metallid looduses ehedalt. Enamik metalle saadakse maakidestmetalli ühend mingi teise elemendiga. Fe2O3 – pruun ja punane rauamaak, Fe3O4 – magnetiit, FeS2 – püriit, Al2O3, SnO2, Cu2S , NaCl, KCl, CaCO3, MgCO3, BaSO4.
  • Maagi töötlemise põhietapid: 1) peenestamine ja rikastamine (maagis sisalduvate ainete füüsikaliste omaduste ärakasutamine – kulla kättesaamine kullaliivast), 2) särdamine ( kuumutamine õhuhapniku juuresolekul – ühenditest saadakse oksiidid), 3) redutseerimine (kasutatakse C, CO2, H2, aktiivsemaid metalle Al, Mg, Na).

  • Aluminotermiameetod, kus metallide redutseerimiseks ühenditest kasutatakse alumiiniumit. Näiteks: Cr2O3 + 2Al  Al2O3 + 2Cr.
  • Raua saamine – redutseerimine CO-ga. Fe2O3 + 3CO  2Fe + 3CO2 => Saadakse malm (süsiniku sisaldus rauas 2-5%).
  • Teras – rauale viiakse sisse vajalikud lisandid (peamiselt teised metallid), mis parandavad tema omadusi. Samas kõrvaldatakse mittevajalikud lisandid (räni, väävel, fosfor ). Süsinikku peab jääma alla 2%.

3. Metallide saamine elektrolüüsi abil.
  • Elektrolüüs – keemiline protsess, mis toimub elektrolüüdi lahuses või sulas elektrolüüdis elektrovoolu toimel.
  • Elektrolüüs on metallide saamis meetod, kus metallid redutseeritakse ühenditest elektrivoolu abiga.
  • Saadakse eelkõige mitmeid leelismetalle, aga ka teisi metalle ( alumiinium ).
  • Katood – ühendatud vooluallika negatiivse poolusega. Seal toimub redutseerumisreaktsioon.
  • Anood – ühendatud vooluallika positiivse poolusega. Seal toimub oksüdeerumisreaktsioon.

anood
katood
elektrolüüsivann
Naatriumi saamine elektrolüüsil
sula naatriumkloriidiga
Katoodil : Na+ + e-  Na
Anoodil: Cl- - e-  Cl; 2Cl  Cl2
Kokkuvõttev reaktsioon : 2Na+ + 2Cl- (elektrolüüs)2Na + Cl2 (2NaCl2Na+Cl2)
  • Elektrolüüsi kasutatakse ka metallide katmisel teise metalli kihiga (kroomimine, kuldamine, hõbetamine) või hästi puhta metalli saamisel.

4. Sulamid
  • Sulamid – koosnevad mitmest metallist või sisaldavad peale metallide ka mittemetalle.
  • Sulamite eelised – odavamad kui puhtad metallid, paremad omadused (keemiline vastupidavus, füüsikaline vastupidavus jne…).
  • Saadakse vedela metallisegu jahutamisel  moodustub ühtlane sulam (koostisosad on ühtlaselt jaotunud)
  • Ebaühtlased sulamid – koostisosad ei ole ühtlaselt jaotunud (malm).
  • Sulami sulamistemperatuur on enamasti madalam kui koostismetallidel .
  • Sulami kõvadus ja tugevus on enamasti suurem kui koostismetallidel (duralumiinium – lisaks Al veel Cu ja Mn).
  • Eriterased – sisaldavad mitmesuguseid legeerivaid lisandeid (peamiselt siirdemetalle). Suur korrosioonikindlus (lisandina kroomroostevaba teras), kulumiskindlus (lisandina mangaan, vanaadium – autovedrud).
  • Amalgaamid – elavhõbeda sulamid (tekib elevhõbeda kokkupuutest teiste metallidega).
  • Tähtsamad vasesulamid: vaata õpikust lehekülg 75.
Metallid praktikas #1 Metallid praktikas #2 Metallid praktikas #3
Punktid 10 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.
Leheküljed ~ 3 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2010-12-06 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 60 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 3 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor sandra1989 Õppematerjali autor
maagi töötlemine jne

Sarnased õppematerjalid

METALLID PRAKTIKAS
3
doc

METALLID PRAKTIKAS

olevad elektrolüüdi (näiteks õhuke veekiht) lahuses. Metalli aatomid oksü- deeruvad (Fe0 ­ 2e- Fe2+) ja hapnik redutseerub (O2 + 2H2O + 4e- 4OH-). · Raua roostetamine ­ 4Fe + 3O2 + nH2O 2Fe2O3 nH2O. O2 happeline elektrolüüdi lahus + 2+ H Fe Fe · Lisanditega metall korrodeerub kiiremini kui puhas metall. · Korrosiooni tõrje võimalused: 1) metalli isoleerimine väliskeskkonnast (värvimine, lakkimine, kaitsva oksiidikihi tekitamine), 2) metalli kaitsmine teise metalli kihiga (nikeldamine, kroomimine, katmine tsingi või tinaga), 3) elektrokeemiline kaitse (kaitstava metalli ühendamine aktiivsema metalliga ­ protektor, siis oksüdeerub aktiivsem metall), 4) korrosiooni aeglustite kasutamine. 2. Metallide saamine ühenditest

Keemia
Mmetallide saamine-korrosioon ja sulamid
4
docx

Mmetallide saamine, korrosioon ja sulamid

silindrid, kolvid) elektrokeemiline korrosioon: On seotud galvaaniaelementide tekkimisega (juhib elektrit), toimub kui kaks erinevat metalli on kontaktis elektrolüüdi lahusega bioloogiline korrosioon: Biokorrosioon tekib bakterite, seente ja vetikate poolt eritatavate ainete toimel (nt rauabakterid ja väävlibakterid) 4) Kaitse korrosiooni eest roostevabase terase kasutamine elektrokeemiline katmine (värv, õli, passiivne metall, lakk) iseeneslik kaitse (tekib oksiidikiht) 5) Korrosioonitõrje Korrosiooni tõrje roostevaba teras kroomimine katmine inhibiitor ­ korrosiooni aeglustaja (nt NaNO3) 6) Kuidas esinevad looduses: a) aktiivsed metallid; b) vähemaktiivsed metallid; c) väärismetallid aktiivsed metallid looduses ­ ühendite koostises (sooladena) vähemaktiivsed metallid looduses ­oksiidsed mineraalid väärismetall looduses ­ mineraalidena, lihtainena ehedalt

Metallid
Metallid - seotud mõisted
4
doc

Metallid - seotud mõisted

>METALL Malm ­raud + (2-5%)süsinikku, aga ka teisi lisandeid Metallid ­ peegeldavad hästi valgust, plastilised, soojusjuhid, elektrijuhtivus(hõbe, vask) Redutseerija ­ loovutab elektrone ehk ta oksüdeerub Rooste ­ 4Fe + 3O2 + nH2O = 2Fe2O3 * nH2O Sulamid -koosnevad mitmest metallist või sisaldavad peale metalli(de) ka mittemetalle Sulamite eelised ­ odavamad, paremate omadustega kui vastavad puhtad metallid, Särdamine - maagi kuumutamine õhuhapniku juuresolekul, et viia nendes sisaldavad ühendid üle oksiidideks Teras ­ raud + (alla 2%) süsinik Vasesulamid ­ Cu + tina =pronks (skulptuurid, medalid, seadmed) Cu + nikkel+veidi Fe +Mn =melhior (lauatarbed, mündid, ehted) Cu + nikkel +tsink = uushõbe e alpaka (lusikad, ehted, kellaosad) Cu + tsink = valgevask e messing (veekraanid, masinaosad)

Keemia
Anorgaaniline keemia
9
doc

Anorgaaniline keemia

vasakult paremale nõrgenevad elementide metallilised omadused ja tugevnevad mittemetallilised omadused, rühmades ülevalt alla tugevnevad metallilised omadused ja nõrgenevad mittemetallilised omadused. 3. Elementide sümbolid Elementidele antakse ka kindel keemiline sümbol, mis põhineb elemendi ladinakeelsel nimetusel. Keemilised sümbolid võimaldavad keemikute suhtlemist hoolimata keelte erinevustest. 4. Lihtained, liitained, metallid, mittemetallid, oksiidid, happed, alused, soolad Lihtaine on keemiline aine, milles esinevad ainult ühe elemendi aatomid. Lihtaine on näiteks kolmeaatomiline osoon (O3). Liitaine on keemiline ühend, milles esinevad kahe või enama keemilise elemendi aatomid. Liitained on näiteks vesi (H2O), keedusool (NaCl) ja süsihappegaas (CO2). Metallideks nimetatakse keemilisi elemente, millel on vabu elektrone ja

Keemia
Kordamine keemia KT - korrosioon-sulamid
4
docx

Kordamine keemia KT - korrosioon, sulamid

Kordamine keemia KT'ks - sulamid, korrosioon jms 1. Sulamid sulam koostisosad kasutusala Duralumiinium alumiinium + vask, magneesium, lennukitööstus mangaan Silumiin alumiinium + räni keemiatööstuse aparaadid Amalgaam elavhõbe + hõbe või mõni muu hammaste täidised metall Ehtehõbe hõbe + vask Ehtekuld kuld + vask Melhior vask + nikkel laevade aurujõuseadmete kondensaatoritorusi, arstiriistad, lauanõud, metallraha Messing e. valgevask vask + tsink puhkpillid, antiseptik, padrunikestad

Keemia
Keemia 10 klass-metallid
8
docx

Keemia 10 klass: metallid

Mida suurem on aatomiraadius, seda väiksem on sulamistemperatuur, sest seda nõrgem side aatomite vahel 2. Metallide keemilised omadused - lihtaine metalli reaktsioonid on redoksreaktsioonid 1) Reageerivad leelistega ● Reageerivad ZN ja Al Zn + KOH + 2H2O -> K [Zn(OH)3] + H2 2Al + 2KOH + 6H2O -> 2K[Al(OH)4 ] + H2 OH järgi tuleb ühe võrra suurem oa, sest k on ka Alumiiniumi puhul reageerib enne oksiid, siis vesinikku ei eraldu, muu on sama. Ja alles siis reageerib metall ise 2) Reageerivad soolalahusega a) Aktiivne metall + soola vesilahus 2K + CuSO4 + 2H2O -> K2SO4 + Cu(OH)2 + H2 1. 2K + H2O -> 2KOH + H2 kõigepealt reageerib veega 2. KOH + CuSO4 -> K2SO4 +Cu(OH)2 b) Ülejäänud metallid alates Mg Aktiivssema metalli aatomid loovutavad oma elektronid vähemaktiivsema metalli katioonile Fe + CuSO4 -> FeSO4 + Cu Fe + Cu -> Fe + Cu NB! Metallidega reageerivad ainult vees lahustuvad soolad

Keemia
Korrosiooni erinevad vormid
2
doc

Korrosiooni erinevad vormid

kaitsmine korrokindlamast m'st kaitsekihiga 3)katmine õhukese tina/tsingikihiga. Looduses 1)soolad2)oksiidsed mineraalid3)sulfiididena mineraalid&ühendi valem oks- al2o3,fe2o3,fe3o4,sno2,mno2 sulfiid-pbs,zns,fes2,cu2s,hgs kloriid-nacl,kcl karbo/sulfaat- mgco3,caco3,caso4,baso4 Karbotermia on kõrgel temperatuuril metalli redutseerimine maagist süsiniku või süsinikoksiidi abil. Fe2o3+cofe+co2 Alumiiniumoksiidi tekkimisel vabaneb palju soojust ja väljatõrjutud metall sulab 2Al + Cr2 O3 = Al2 O3 + 2Cr 2 Al + Fe2 O3 = Al2 O3 + 2Fe Aluminotermiat kasutatakse rasksulavate metallide (Cr, Mn jt.) tootmisel ning termiitkeevitusel Maagi töötlemine 1)rikastamine 2)särdamine (O2 tekivad m-oxid)3)redutseerimine Elektrolüüs - Elektrolüütide lahustes ja sulatistes, elektrivoolu toimel kulgev redoksprotsess. Redutseerumine ja oksüdeerumine kulgevad elektroodide pinnal.

Keemia
Metallid praktikas
2
doc

Metallid praktikas

Metallid praktikas 1. Metallide korrosioon Korrosioon - metallide hävimine ümbritseva keskkonna toimel (raua roostetamine, vase roheliseks muutumine). Metallide pinnale tekkiv oksiidikiht kas kaitseb metalli või hävitab metalli täielikult. Tugeva korrosiooni puhul võib materjal lakata täitmast funktsiooni, milleks ta on mõeldud. Mõned metallid, näiteks alumiinium, võivad moodustada korrosiooni takistava oksiidikihi. Raua roostetamine - kõige suurem majanduslik kahju. Soodustavaks teguriks on veel ka mere lähedus ja tänavate soolatamine. Lisanditega metall korrodeerub kiiremini kui puhas metall. Korrosiooni tõrje võimalused: 1) metalli isoleerimine väliskeskkonnast (värvimine, lakkimine, kaitsva oksiidikihi tekitamine) 2) metalli kaitsmine teise metalli kihiga (nikeldamine, kroomimine, katmine tsingi või tinaga)

Kategoriseerimata




Meedia

Kommentaarid (3)

RipleyS profiilipilt
RipleyS: See on jah netis ka täiesti saadaval.
13:09 22-01-2012
Zhery profiilipilt
Zhery: Seda saab netist täiesti tasuta ka
17:36 19-01-2012
joosefina profiilipilt
Karl-Joosep Küngas: Korralik Töö !
17:33 22-01-2012



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun