6. maksustamise ühetaolisus kõiki maksukohuslasi, kes on ühesugustes tingimustes maksustamise seisukohalt, tuleks maksuseadustes kohelda võrdselt. Maksu tunnused: 1. maks on kehtestatud maksuseaduse või kohaliku volikogu määrusega vastavalt seadusele. 2. maks on rahaline kohustis. 3. maksu eesmärk on vajaliku rahalise ressursi kogumine riigi ja kohalikuomavalitsuse avalik-õiguslike ülesannete täitmiseks. 4. maksu puhul puudub otsene vastuteene maksumaksjale. 5. maksukohustus tekib seaduses ettenähtud korras, suuruses ja tähtajal. 6. maksu kohustust tuleb täita vastuvaidlematus korras. Maksude eesmärgid * maksude põhieesmärk on raha kogumine avalik-õiguslike ülesannete täitmiseks. Seda nim. Maksu koormamisfunktsiooniks ehk maksu fiskaalseks funktsiooniks. (eelarveline eesmärk). Maksul võib olla ka kõrvalmõjusid ehk kujundamisfunktsioon, mis jaguneb: 1
käimise lõpetada. 9. Ta seletas seda sellega, et ta tahab linna elama minna ja omale meelepärast elu elada, elada vaeselt, kuid vabana. 10. Ma arvan et erinevusi on rohkem, kuna tänapäeva naised ei pea minema oma õe lapsi kasvatama, kui õde peaks ära surema, ega õemehega abielluma. Pärast mehe surma ei pea ka abielluma, kui ei taha. Pere eest peab muidugi ikka hoolt kandma. 11. Vahel on nii, et kui sa midagi tahad siis pead ka vastuteene osutama. 12. Minu jaoks oli see romaan tüütu lugeda ja liiga igav oli ka.
Iga inimene peaks tööle minnes unustama oma huvid, kuna kokkulepitud palka saab ta nagunii, ta suunab fookuse ettevõtte huvidele, sest selleks on ta palgatud. Oma ameti kuritarvitmist kohtame paljudes valdkondades. Isegi, kui seda peetakse valdavalt avaliku sektori nähtuseks, leidub seda siiski ka mujal. Altkäemaksu andmine tundub esmapilgul üsna lihtne, kuna on tekkinud arusaam - kui maksad, surudki läbi endale kasuliku muudatuse, mida oled soovinud. Olgu see siis raha, kingitus, vastuteene, parem suhtumine või eelisjärjekord. Minu arvates peaks iga ettevõtet teeniv töötaja oma ametikohal teenima ettevõtte või riigi huve ning leidma parima lahenduse, mis oleks ettevõttele või riigile kõige kasulikum. Korruptsioon on halb, kuna igasugune vale ja ärakasutamine on ebaaus ning ebaeetiline. Kasu saamise korral ei ole inimene enam erapooletu ning ta ei teeni oma ettevõtet, vaid iseennast.
Kuid tänapäeva inimene on juba selline, kes on valmis saama ja tahtma, mitte midagi vastu andmata. Sellisena aga ühiskond ei toimiks lihtsalt. Seega mida saame ja peaksime teiste jaoks tegema? Kellegi heaks millegi tegemine ei peaks toimuma sundimise meetodil. See, mida keegi teeb või ei tee, on igaühe enda südametunnistusel. Igal ühel peaks olema tunne, et aitaks kedagi, ilma midagi vastutasuks saamata. Aidates jääb loomulikult lootus, et ühel päeval sinule vastuteene osutatakse, kui sul seda kõige rohkem vaja on. Kuid abi osutamise soov kui selline peaks tekkima ilma vastutasu ootamata. Iga vaimselt terve inimene hoiab oma lähedasi. Inglise luuletaja John Donne on öelnud, et ükski inimene ei ole saar, täiesti omaette. Inimeste vahel toimub koostöö, suhtlemise käigus leitakse probleemidele lahendused. Sõbrad ei pruugi jääda igaveseks, kuid siiski soovime neid hoida enda lähedal. Perekonnaga oleme aga tahes-tahtmata alati seotud ja seega on
Nt lume koristamine. 3. Trahv erinevalt maksust on trahvi eesmärk sundida, mõjutada isikut lõpetama õigusvastane tegevus või hoiduma tulevikus sellisest tegevusest. Trahvi ja selle suuruse määrab reeglina mingi ametnik või ametkond. Trahvirahad lähevad riigi eelarvesse. 4. Riigilõiv tasutakse mingi teenuse eest või mingite dokumentide väljastamise eest. Seega on riigilõivul erinevalt maksust otsene mõõdetav vastuteene. Probleemiks on riigilõivu suuruse määramine. Riigilõivu suuruse määramine toimub kahel alusel: 1) vastavalt kulu printsiibile; 2) ekvivalendi põhimõttel kuna alati ei ole võimalik kõiki kulusid arvestada ja kindlaks määrata. See arvestab kliendi eesmärke ja vajadusi. Ekvivalendi põhimõte, mis võtab riigilõivu suuruse määramisel aluseks esmalt välja arvestatud kulu ja lisaks teenuse taotleja
kuidas aitasid) Teema ,,Muinasjutuklassika" 9. Küsimused (võimalikud ka mõistutekstid) järgmiste muinasjuttude kohta: Vennad Grimmid ,,Vahva rätsep" kavalusega saab raskustest üle ,,Lumeeit" - ilus- kole, laisk-virk. Usin inimene saab teenitud palga. W. Hauff ,,Väike Mukk" H. Cr. Andersen ,,Vankumatu tinasõdur" - Samuil Marsak ,,Kaksteist kuud" - lahkusega võidab kõik. abivalmidus R. Kipling ,,Kass, kes kõndis omapead" - vastuteene saab tasutud. Koos saab kõigest üle. Kavalus. Uhkus ajab upakile. Lähtudes eelnevatest muinasjuttudes mõelda: Kas ja missuguseid vastandusi iga muinasjutt sisaldab? (laisk-virk; kaval-rumal; ahne- lahke jne) Missuguseid lahendusi pakub iga muinasjutt toimetulekuks keerulistes olukordades? Teema ,,Tänapäeva kunstmuinasjutt" 10. Teada järgmisi teoseid koos autoritega (lisaks nimetada iga teose olulisemaid tegelasi ja
valdav osa siiski tagurlikud ja ei arvanud, et peaks midagi muutma 1802 Eestimaa talurahvaregulatiiv "Iggaüks" piiramatu omandiõigus vallasvarale kinnitab koormised talukohta saab pärandada talupoegade müügi piiramine valla- ja kihelkonnakohtud (annab talupoegadele teatud vabadust juurde) talupoegadele töö eest, mis nad kohtus teevad, peab hüvitist maksma (nt aumärgid, ametirahad) vastuteene: keiser kinnitab aadlike krediidikassa keisri silmis head mainet luues andis keiser neile raha krediidikassast said nad võtta laenu mõisad laienevad 18. sajand hoogsalt, aga paljud satuvad majanduslikkesse raskustesse ja lähevad pankrotti ning oli vaja asutust, kust nad saaks raha laenata aadlikud mõtlesid, et väga hea et nende olukorda leevendatakse, teeks siis õige talupoegadele head
Väikesaartetoetused + Hooldajatoetused jne... KOV eelarvete kogumaht = TB+SF+E 7. Maksuteooria alused Maks- on (riigi) võimu poolt (riigi) enda kasuks kehtestatud kohustuslik makse, mis maksumaksjale otsest kasu ei anna. Lõiv- makstakse tavaliselt juhul, kui soovitakse mõne riigiasutuse teenust (notar, kohtu jt). Teenusest loobumisega saab vältida lõivu maksmist. Seega on lõivu puhul tegemist vabatahtliku maksega. Tasu-iseärasuseks on vastuteene olemasolu. Näiteks lasteaiamaks, elektrimaks jt. On sisuliselt tasu või avalike (riiklike või munitsipaal-)ettevõtete poolt realiseeritava toodangu hind. 8. Maksundus Maksustamise eesmärgid: · Rahandusteaduses on eristatud maksustamise fiskaalseid ja mittefiskaalseid eesmärke. · Esimesel juhul peetakse maksude ainsaks funktsiooniks riigikassa tulude kindlustamist. · Teisel juhul nähakse maksudes ka majandus-ja sotsiaalpoliitika instrumenti.
Antud printsiipi ei saaa rakendada kõikide riigilõivude puhul. · Ekvivalendi printsiip kasutatakse tänapäeval rohkem. Tasu suurus sõltub toimingu eesmärgist ning töhendusest taotleja jaoks, arvestada püütakse ka viimase maksevõimelisust (passi taotlemine ajaliselt kas kiir- või tavakorras). Sarnaselt maksudele ei tohi olla riigilõiv väljasuretava eesmärgiga. Kuna lõivu peamiseks tunnuseks on vastuteene, ei tohiks lõivud olla progresseeruvad sõltuvalt maksja sissetulekust ega omada muid subjektiivseid kokkupuuteid maksjaga. Passi väljastamise näide: 50 eur 80 eur KP RL Ekvivalendi printsiibil · KP RL kulude printsiibi alusel arvestatud riigilõiv on 50 eur ja ekvivalendi printsiibi kohaselt on arvestatud juurde lisatasu väärtuse eest, mida saadakse (näiteks kiiruse).
ei anna. Maksu kohustuslikkus tähendab, et maksumäärad ja muud maksudega seotud asjaolud määratakse kindlaks seadustega ning kodanikud peavad maksuseadusi täitma nagu teisigi seadusi. Otsese kasu puudumine tähendab, et maksuna laekuvaid vahendeid kasutatakse avalike teenuste osutamiseks. Tavaliselt pole aga määratud konkreetset avalikku teenust, mida maksumaksja enda poolt makstud maksude eest saab. Tasu: otsese vastuteene olemasolu. Tasu on vabatahtlik, kuna saad kauba või teenuse tarbimisest loobuda kui tahad. Mõiste seotud eelkõige erakauba tarbimisega. Lõiv: tasumine seotud konkreetse vastuteene saamisega. Lõiv on tasu konkreetse teenuse eest kui seda teenust osutab riik ning maksmine on vabatahtlik. Seadusejärgne maksumäär on kehtestatud maksuseadustega. Efektiivne maksumäär on tegelikult makstav maksumäär. Erinevus tuleneb maksuvabastustest ja erinevatest
Lubadused kui teed X, siis võidad Y Ähvardus karistusele viitamine (kui ei tee X, siis ei saa Y) Eksperdiks olemine (pos) - nt loomulikule asjade käigule viitamine (kui teed X, siis järgneb tasu, nt. saad parema töökoha) Eksperdiks olemine (neg) sama; viidatakse neg tagajärgedele (keegi teab, mis siis juhtub) Meeldimine enne palve esitamist inimese viimine vastavasse meeleollu, seisundisse Eelnevalt millegagi tasustamine järgneb vastuteene küsimine Negatiivne stimulatsioon (jätkuv) Võlg mõjustatavale on juba midagi antud, võimaldatud (nt X peab midagi tegema, sest keegi on tema heaks juba midagi teinud) Vastumeelsuse tekitamine - karistamine (nt. millegi keelamine, ei võimaldata positiivset kogemust) Moraalile rõhumine - kui ei kuuletu, siis oled ebamoraalne (nt. millegi tegemine on moraalselt vale) Enesetunne (pos) millegi tegemine paneb mõjustatava hästi tundma (kui teed X, siis oled enda üle uhke)
Koormiste mõiste tuleb 2st seadusest. 1. I seadus on riigikaitseliste ja sundkoormsite seadus, mida rakendatakse ainult sõjaseisukorraväljakuulutamisel. Sundtöö, sundmajutus, sundtransport. 2. Eriolukorral -Mida võivad rakendada kohalikud omavalitsused hea korra ja päästetöödel. Erinevalt maksust on trahvi pealmine eesmärk sundida isikuid loobuma õigusvastasest tegevusest või korduvatest õigusrikkumistest. Riigilõivule on vastuteene. Maksja saab vastu mingi dokumendi nt või osutatakse mingi teenus. Suuruse määramiseks kasutastakse kahte moodust – kuluprintsiip ja ekivalantsiprintsiip.Tuleb lähtuda kuluprintsiibist. Võtab arvesse kliendierisoove ja kliendivõimaliku tulu, kliendivajadusi jm. Sund & vabakindlustus - Mõlemal juhtul tuleb maksta kindlustuspreemiat. Mõlemal juhul kui tekib kindlustusjuhtub on mõlemal juhul võimalik saada kindlustushüvitis
Eelarve kaks poolt on nagu tavaline ettevõtte bilanss tasakaalus. Tänapäeval on saanud lausa tavaks see, et enamikus arenenud riikides ületavad eelarvekulud tulusid. Eespool kirjeldatud olukorda nimetatakse eelarve puudujäägiks ehk defitsiidiks. 47.Maks, liv, maksukandja jt. maksundusalased phimisted. Maks on riigi poolt enda kasuks kehtestatud kohustuslik makse, mis maksumaksjale otsest kasu ei anna. Maksu iseärasuseks on seega kohustuslikku ja otsese vastuteene puudumine. Kohustuslikkus avaldub sel viisil, et maksumäärad ja muud maksudega seotud asjaolud määratakse kindlaks seadustega ning kodanikud peavad maksuseadusi täitma nagu teisigi seadusi. Seda tagab riik oma seaduste täitmist tagava jõustamismehhanismiga. Teiseltpoolt, kuigi räägitakse otsese vastuteene puudumisest, kasutatakse maksuna laekuvaid vahendeid avalike teenuste osutamiseks. Pole aga
eest, vaid eelistavad võtta suures ulatuses altkäemaksu tulevikus toimepandavate ebamääraselt piiritletavate, kuid rohkete ja ulatuslike korruptiivsete tegude eest, ning osutuvad seega paušaalselt äraostetuks kogu oma tegevusvaldkonnas39. Samas peab ametiisiku tegu olema mingilgi määral konkretiseeritav, vähemalt üldistes joontes määratletav, sest vastasel juhul ei saa rääkida seosest teene ja vastuteene vahel. Samuti nõuab teenistusalast tegu § 331 tekst expressis verbis. Selles küsimuses, kas ja kui täpselt peab ametiisiku tegu olema määratletav, on Saksa kriminaalõiguslikus kirjanduses kaks seisukohta. Üks suund püüab teo konkreetsust siiski suuremas või vähemas ulatuses määratleda, teine lähtub aga enam kaitstavast õigushüvest ning ülalnimetatud ekvivalentsussuhtest.
,,Quid Pro Quo".Näiteks sõdur, kelle käsuks oli vange võtta. tungis vaenlase alale ja hakkas vaenlast juba pantvangi võtma, kuid siis pakkus vaenlane sõdurile pooleksmurtud leiva juppi, mille järel sõdur jättis vaenlase rahule ja naases tühjade kätega baasi .Kõige huvitavam fakt vastastikse reegli juures on, et teine inimene ei pea minult teenet küsinud olema, vaid ma võin talle lihtsalt enda poolt algul ,, teenet pakkudes" efekti saavutada. Vastuteene mitte tegemine, tähendab inimestele tohutut ebamugavust ja häbisse jäämise võimalust. Isegi kui inimene ei meeldi, saavad nad teene osutamisega enne palve esitamist mõjutada meid seda täitma. See reegel surub peale soovimatut võlgnevust. Kohustus vastu võtta ananb võimaluse valida inimesed, kellele soovime võlgu olla. Vastastikuse reeglit saab tõhusalt kasutada naiste ärakasutamisel tehes naisele
c) Reegel võib sundida ebavõrdseid vahetusi tegema ebameeldivast võlgnevustundest vabanemiseks nõustub inimene sageli palvega otsustada oluliselt suurem teene kui see, mille ta ise saanud on. Vastastikkuse reegel võib veel nõustumise tõenäosust suurendada, mis on variatsioon selle reegli põhiteemast selle asemel, et teha esimene teene, mis kutsub esile vastuteene, võib esimesena teha järeleandmise, mis sunnib teist tegema omapoolset järeleandmist. Parim kaitse vastastikkuse reegli survet kasutatavate inimeste vastu ei ole kõigi pakkumiste süstemaatiline tagasilükkamine. Selle asemel peaksime esimesed teened või järeleandmised heas usus vastu võtma, kuid olema valmis neid vajadusel pettuseks umber defineerima. Selliselt käituda ei tunne me enam vajadust omapoolse teene või järeleandmisega vastata.
kohasust. Seega - petmine ei tasu ära. • retsiprookne altruism – Selle koostöövormi puhul abistab üks isend kõigepealt teist ja kunagi hiljem vastab teine esimesele samaga. Seega igal üksikul korral saab üksnes abistatav kasu ja üksnes abistaja maksab hinda. Selline abistaja ja abistatava rolli ajaline lahutatus loob paratamatult olukorra, kus petmine tasub ära. Kui see, keda eelmisel korral abistati, jätab oma tookordsele abistajale järgmisel kohtumisel vastuteene osutamata, ei kaota ta midagi, vaid ainult võidab, kuna ta ei pea maksma abistamise hinda. Oma kasu on ta aga eelmisel korral juba kätte saanud. Vangi dilemma – Inimeste puhul on üpris tavalised sellised situatsioonid, kus oma abistaja petmine talle vastuteene osutamata jätmise teel mitte üksnes ei tasu ära, vaid kus petmine on väga ahvatlev. See on olukord, kus mõlemapoolne koostöö küll tasub ennast mõlemale isendile ära rohkem kui vastastikune
püsib koos põhimõtteliselt samaga tasumise alusel: halba püütakse tasuda halvaga -- kui mitte, siis peetakse seda orjalikkuseks --, või head heaga -- kui mitte, siis ei leia aset ka hüvitamine, kuid hüvitamisega püsitakse ju koos. Seetõttu ehitavad nad ka käidavasse kohta kariitide templi 190 -- kuna see tähendab vastukingitust. Sellele, kes on lahke olnud, tuleb osutada vastuteene ja teine kord ka ise lahkust osutada. Põhimõtteline vastavus vastuandmisel teostub vastaspoolte diagonaalse ühendusseviimise kaudu191. Olgu A näiteks ehitaja, B -- kingsepp, C -- maja, D -- jalanõu. Nüüd peab ehitaja saama kingsepalt tema töö ja talle ise enda oma vastu andma. Kui siis, esiteks, lähtuda vastavalt põhimõttelisest võrdsusest, siis leiab aset vastutasumine ja juhtub see, millest kõneleme
Altkäemaks võib olla rahaline, kuid see võib olla ka muu hüve, näiteks kingitused või soodustused. Altkäemaksu eesmärgid võivad olla erinevad, näiteks, et saada teavet(varjatud allikast), kiirendada mõnda protsessi(haiglast analüüside saamine) või, et hoida ära mõne teo tagajärg(juhilubade kaotamine). Altkäemaksu võtmine suures ulatuses on alates 40 000 eurot. 23. Altkäemaksu andmine ja vahendus. Oluline on, et ametiisik on altkäemaksu andjaga ühel meelel, et tasu on vastuteene tehtud ametialase teo eest. Altkäemaksu vahendamine on lõpule viidud altkäemaksu andja nimel ametiisikule ettepaneku tegemisega altkäemaksu võtmiseks. Ametiisik on füüsiline isik, kellel on avaliku ülesande täitmiseks ametiseisund, sõltumata sellest, kas ta täidab talle pandud ülesandeid alaliselt või ajutiselt, tasu eest või tasuta, teenistuses olles või vabakutselisena või lepingu, nimetamise või valimise alusel. 24
- Vahetuskaupadeks on ka viisakused, rituaalid, abi, naised, lapsed ja pidusöömingud. - Kink tekitab vastukingi nõude. - Kink on totaalne maksunõue/sotsiaalne fakt, spirituaalsed mehhanismid seovad andja saajaga. - Mauss eristas: andmist, vastuvõtmist ja vastuandmist. Võõrandamatus Maussi kingikontseptsioonis - Kingimajanduses asjad andjatest ei võõrandu (pigem nagu laenatakse kui müüakse) - Andja identiteet jääb asja külge rippuma, sikutades lõpuks saajalt vastuteene või kingi välja. - Vastamata kink on vastuolu, sest ta ei loo sotsiaalseid suhteid - Solidaarsust luuakse läbi sotsiaalsete seoste, mille loob kingivahetus. Kriitika - Ei testi etnograafilisi fakte, pigem kasutab neid oma ideede toetamiseks - Ei arenda teemasid korralikult lõpuni - kas on ikka tõsi, et tasuta kinke pole olemas? (näit. Heategevus, raha andmine vaestele, India kerjusmungad Jainistid) - Kas seos andja ja objekti vahel ikka on nii tugev
2. IGAT INIMEST PEAB TUNNUSTAMA ÕIGUSE SUBJEKTINA 3. LEPINGUTEST PEAB KINNI PIDAMA 4. IGASUGUSE JURIIDILISE MENETLUSE TINGIMUSED JA KULGEMINE PEAVAD VÄLISTAMA ERAPOOLIKUSE 5. KEDAGI EI TOHI TAKISTADA ENNAST KAITSMAST EBAÕIGLASE RÜNDE VASTU 6. KELLEGI JAOKS EI TOHI KORRALINE ÕIGUSTEE OLLA SULETUD VÕI ENNEOLEMATULT RASKEKS TEHTUD TÕELISED ÕIGLUSE KRITEERIUMID 1. IGAÜHELE PEAB ANDMA NIIPALJU VAHENDEID KASUTAMISEKS, KUIPALJU TA TEENIB 2. IGALE TEENELE PEAB VASTAMA VASTUTEENE, MIS ON KOHANE VASTAVALE SUHTLEMISVAJADUSELE 3. KAHJUDE KORRAL PEAB OLEMA TAGATUD NENDE HEASTAMINE, MIS ON KOHANE VASTAVALE SUHTLEMISVAJADUSELE 2. Juriidilise argumentatsiooni teooria Juriidiline argumentatisooni on oskus või võime põhjendada õiguslikku tähendust omavaid otsustuseid õigesti. Juriidiline argumentatsioon on muutunud Euroopa õigusfilosoofias põletavaks probleemiks möödunud sajandil, viimase mõnekümne aasta jooksul.
3) otsustus samade juhiste järgi, mis kõigi sarnaste situatsioonide puhul; 4) ei saa soodsamalt / ebasoodsamalt kohelda ilma piisava aluseta; 5) kedagi ei tohi piisava põhjuseta tahistada käitumast nagu ta tahab; 6) igaühelt tuleb nõuda seda, mille suhtes ta seda loodab ja ootab; Tõelised õigluse kriteeriumid: 1) igaühele kasutamiseks niipalju vahendeid, kui palju ta teenib 2) igale teenele vastuteene, mis on kohane vastuvale suhtlusvajadusele; 3) kahjude korral peab olema tagatud nende heastamine, mis on samuti kohane vastuvale suhtlusvajadusele (olulistikule). Juriidilise õigluse kriteeriumid: 1) kaitse igasuguse võimu kuritarvitamise vastu; 2) iga inimest tuleb tunnustada Õe subjektina; 3) lepingutest tuleb kinni pidada; 4) jur. menetluse tingimused ja kulgemine peavad välistama otsuste erapoolikuse;
ettelugemise pärast tülli läksid, pärast mida olid teineteise vastu õrnad.] Rüütel võttis öösel üksi kõndiva neiu süütuse kuritegu jõudis kuningani. Kuningas tahtis teda hukata, aga kuninganna halastas ja saatis ta aastaks otsima vastust küsimusele, mida naised enim tahavad. Rüütel käis ukselt uksele, aga kõikjal olid eriarvamused. Kui 1a hakkas täis saama, kohtas rüütel moori, kes talle vastuse ütles, aga ainult vastuteene eest. Rüütel ütles kuningannale õige vastuse: naine tahab armsama üle valitseda. Moor nõudis teeneks abielu rüütliga. Pulmaööl küsis moor, milles ta süüdi on, et rüütel väldib. Rüütel selgitas, et ta on nii kole. Moor ütles, et oodaku ja käitugu viisakalt, küll asjad muutuvad. Moor andis valiku: kas on kole ja vana, aga hea naine, kellega pole probleeme, või noor ja ilus, kes kergesti häbistada võib. Rüütel andis moorile
otsustuse parteilisuse. 5. Kedagi ei tohi takistada ennast kaitsmast ebaõiglase ründe vastu. 6. Kellegi jaoks ei tohi korraline õigustee olla suletud või enneolematult raskeks tehtud. Tõeliste õigluse kriteeriumite hulka kuuluvad I. Tammelo arvates järgmised põhimõtted. 1. Igaühele peab andma kasutamiseks niipalju vahendeid, kuipalju ta teenib. 2. Igale teenele peab vastama vastuteene, mis on kohane vastavale suhtlemisevajadusele. 3. Kahjude korral peab olema tagatud nende heastamine, mis on kohane vastavale suhtlemisevajadusele. 2. Juriidilise argumentatsiooni teooria NB! Seda katab Mario Rosentau aine „Õiguslik analüüs ja argumentatsioon“. §-i ülesleidmine on alles algus. Argumentatsiooni on vaja sealt edasi lahenduse leidmiseks. Argumentatsioonist sõltub juristi kvaliteet
(sõltumata oma varanduslikust seisust või sissetulekute suurusest). See teooria ei sobi aga ilmselt kokku tänapäeva maksuõiguse üldpõhimõtetega. Ohvriteooria pärineb piiblist. Selle teooria kohaselt on maksud kodaniku ohver riigile. Ohvri suurus sõltub andja varanduslikust seisust: rikkamad ohverdavad rohkem, vaesemad vähem. Maks ei ole siiski vabatahtlik sponsorlus, vaid sundkorras nõutav ohver. Ohvriga sarnaneb maks ka (otsese) vastuteene puudumise tõttu. Kaudselt viitab ohvrile ka asjaolu, et maksude maksmine või maksudest kõrvalehoidmine sõltub riigi ja selle institutsioonide autoriteedist rahva seas (sellest, kui püha riik rahva jaoks on). Piirvajaduse teooria õigustab sisuliselt progresseeruvat tulumaksu. Mida suurem on isiku sissetulek, seda vähem kannatab ta maksude maksmise tagajärjel. Suuremast
annaabi.ee 
