100 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 100 punkti.
~ 2 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2018-04-17
Kuupäev, millal dokument üles laeti
4 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Photographer
Õppematerjali autor
hõlmama reflektiivset praktikat. Nagu ma sain aru, siis raamat egrutav lugejat võtma kriitilist seisukohta, see on minu jaoks väga huvitav. Isiklikult minu elus on lood ühed olulisemad asjad, minu jaoks on väga oluline see, et ma tean, et ükskõik millest ma soovin vestelda on mul olemas lähedased kelle poole pöörduda ja ma ei pea kunagi olema oma mures üksinda. Minu jaoks on samuti oluline see, et mul oleks mida rääkida ja et mul oleks kellele rääkida. Lood on mäestused, mis püsivad igavesti meiega ja olgu need siis negatiivsed või positiivsed lood on inimesed üldjuhul alati valmis neid jagama. Tõsi, on inimesi kes ei ole avatud ja jätaksid need lood pigem enda teada, kuid samas olgem asusad, siis on ka neil kasvõi see üks inimene kellele nad oma lugusi alati jutustavad. Minu lähedased on minu igapäevaste lugudega väga hästi kursis, ei möödu kasvõi ühte päeva kus
........................8 Depressiooni ilmingud erinevalt east ja soost..................................................................9 Depressioonist vabanemise viisid..................................................................................13 Depressiooni kognitiiv-käitumusliku psühhoteraapia....................................................16 3 1. Depressiooni mõistmine Depressioon on emotsionaalne seisund, mida peaaegu igal inimesel vähemalt kord elus ette tuleb. see on psühholoogiline põhireaktsioon, mida esineb kogu elukaare jooksul sünnist kuni surmani (Almgvist jt 2006: 215). Depressioon on laastav haigus, mis mõjutab inimest tervikuna - ta hinge, ihu ja vaimu. Depressiivset hingevalu on asjaosaliste arvates palju raskem taluda kui näiteks valu, mida tekitab murdunud jalaluu. Erinevalt füüsilisest valust kerkib emotsionaalne valu esile palju aeglasemalt ja kestab kauem
stressireaktsioone nimetatakse stressoriteks. Erinevatel inimestel kutsuvad stressireaktsiooni esile erinevad sündmused. Näiteks vali muusika raadiost meeldib ühele, teist aga häirib oluliselt. Samas erinevad inimesed ka selle poolest, kuidas nad samadele stressoritele reageerivad. Näiteks eesseisev eksam põhjustab mõnes tugeva eksamihirmu teine aga suudab selles olukorras rahulikuks jääda. Individuaalne stressikogemus sõltub inimese hinnangutest: 1) Sündmusele endale Sündmusi võib hinnata positiivseteks, neutraalseteks või negatiivseteks oma tagajärgede poolest. Negatiivse hinnangu saanud sündmust hinnatakse selle poolest: - kui palju kahju see inimesele tegi näiteks äsja töö kaotanud mehe enesehinnang võib langeda või ta kogeb tugevat häbitunnet oma tööasju kokku pakkides. - kui palju kahju see veel teha võib näiteks töö kaotanud mees võib mõelda probleemidele, mida sissetuleku alanemine võib põhjustada talle ja tema perele.
..............................................................................16 2 SISSEJUHATUS Kõik inimesed tahavad, et nende elus oleks kõik hästi. Iga lapsevanem tahab oma lapsele parimat, iga õpetaja tahab, et tema õpilastel läheks koolis hästi, iga eriala spetsialist tahab, et tema tööd hinnataks ja väärtustataks. Kõigil on soovid ja unistused, kuid elus tuleb osata taluda ka tagasilööke ja pettumusi. Kui palju me ka ei sooviks, prooviks on elus nii tõusu kui mõõna perioode. Ei saa elada vaid naeratus näol, kui silmis on pisarad, me kõik oleme omamoodi elus saanud tunda raskeid hetki, probleeme, raskus tunnet hinges ja muid negatiivseid emotsioone. Kuid kõik oleneb inimesest, kes neid tundeid kogeb. On tugevaid, on nõrgemaid, täpselt nii palju, kui on maailmas inimesi on ka erinevaid isiksusi. Mõned
Ta tegi kõvasti tööd, tehes ilma igasuguse hädaldamisega lõputult ületunde. Kliendid imetlesid teda. Ta teenis head palka. Talle tehtud lisasoodustused olid helded. Seega jäi meil vaid üle imestada, miks ta küll soovis New Yorgist lahkuda ja liituda meie meeskonnaga Connecticutis? Vastus oli lihtne. Teises ettevõttes ei andnud keegi kunagi mingilgi isiklikul moel talle teada sellest, et teda väärtustatakse. Isegi pärast seda, kui ta oli aasta jooksul miljoni dollari väärtuses kaupa müünud mis moodustab tohutul hulgal T-särke ja lipse - , ei tulnud ükski inimene talle ütlema : ,, Ohoo, suurepärane töö! Sa oled imeline! ,, Ei! Mitte kordagi! Mitte kunagi! Kas ta ülemus saatis talle kunagi tänutäheks lillekimbu? Ta ei saanud isegi ühtegi karikakart. Ja see tegi haiget. Seetõttu tundus tema töö lihtsalt tähtsusetuna.
näiteks pettumine sõbras, võimetus toime tulla esitatavate nõudmistega, rahulolematus oma välimusega, haigused ja õnnetusjuhtumid, pidev kritiseerimine vanemate ja õpetajate poolt, elukoha vahetus, konflikt perekonna ja ühiskonna väärtuste vahel, pinged perekonnas, rahapuudus, soov olla üliedukas, vägivald, probleemid koolis, lähedase inimese kaotus, mure oma tuleviku pärast jne. Ka areng ise võib olla stressi allikaks. Tuleb ette, et pinged, mida noor peab taluma, on tema jaoks ülejõu käivad ning kergest meeleolulangusest kasvab välja depressioon - haigusliku sügavusega kurvameelsus. Suhete osas on läbisaamine klassikaaslastega olulisem, kui suhted õpetajatega. Kõige tugevamad on siin stressi seosed tõrjutusega ning enda suhtes tuntud kaasõpilaste ja õpetajate vaimse vägivallaga. Kui klassis on laps, kes teistest erineb ja neile alla jääb, olgu jõult, tarkuselt, suhtlemisoskuse
Kiidetud võõrast on oodata, tema tulekust antakse teada ning kõigi majakondsete südant haarab naudingu ja valu piiril kõikuv rahutus. Tema saabumine toob peaaegu et hirmu neisse headesse hingedesse, kes tahaksid teda tervitada. Maja pühitakse puhtaks, kõik esemed lausa lendavad oma kohale, vana kuub vahetatakse uue vastu ja kui vähegi võimalik, tahavad nad tingimata talle lõunat pakkuda. Kiidetud võõra kohta toovad teised ainult häid kuuldusi, temast kuuleme meie ainult seda, mis on hea ja uus. Tema esindab meie ees inimkonda. Tema on see, keda me soovime. Olles teda enesele ette kujutanud ja kõikvõimalike omadustega ehtinud, küsime endilt, millised me ise sellise mehega vesteldes ja suheldes võime paista, ja hirm muudab meid ebakindlaks. Sama mõte ülendab vestlust temaga. Me räägime paremini kui tavaliselt. Meie kujutlusvõime on ülipaindlik, me mälu rikkam, ja me kidakeelsuse-deemon on seks korraks meist lahkunud. Pikki tunde võime
turundus- ja juhtimisnippe. Mitchelli ärifilosoofia põhineb lihtsal ’’kallistamisfilosoofial’’, mis on terves maailmas saanud väga suurt tunnustust. See raamat sisaldab palju tõsielulisi lugusid reaalsetest inimestest ja autor esitab oma meeskonna ’’kallistamise’’ põhimõtet, mis ei sõltu sellest, mis personaliga on tegemist. Jack Mitchelli tähtsamaks eesmärgiks on suurepärase isiklikustatud klienditeeninduse pakkumine silmas pidades ka seda, et töökaaslastega õigesti kohtlemata ei ole võimalik pakkuda head teeninduskaliteeti. Autor usub, et positiivse suhtumisega inimestes olev tahtejõud on aluseks igasuguse äri edule tervikuna. Raamat ’’Kallista oma töökaaslasi’’ on just see, mida tööandjad ja juhid vajavad. Raamatus on mõeldud töökaaslaste ’’kallistamist’’ metafoorina, mis on positiivne toiming, liigutus või tegu, muutes suhted isiklikumaks ja tekitab tunde, et inimesed tõesti hoolivad üksteistest
annaabi.ee 
Kõik kommentaarid