Otsustavus, julgus võime õigeaegselt ilma liigsete kõhklusteta ja mõtestatult leida lahendusi raskuste ületamiseks ja õigeaegselt otsused praktikas realiseerida Initsiatiiv, iseseisvus võime suunata oma tegevus püstitatud tähiste saavutamisele Enesevalitsemine, kannatlikus võime valitseda ja juhtida oma mõtteid, tundeid ja tegevust ka kõige keerulisemates ja raskemates situatsioonides Vastupidavusaladel loetakse juhtivaks tahteomaduseks PÜSIVUST, VISADUST Tugevat tahet on võimalik arendada ainult ,,KATEGOORILISE HOIAKU" puhul Kategoorilist hoiakut iseloomustab valmidus täita igal juhul ja täielikult treeningülesanne, saada vastav koormus ! Tahte arendamine ¤ Tee alati teadlikult just seda, mida vaja ja mis ei taha õnnestuda, mitte aga seda, mis meeldib ¤ Kujunda välja kategooriline hoiak treeningülesande täitmisse, loobu tingimuste esitamisest.
löögimahuks Mittetreenitud 500-700 70-80 Sprinterid 560-750 60-80 Keskmaajooksjad 750-900 50-60 Pikamajooksjad 900-1200 30-50 Kehaline koormus ja närvisüsteem Sportliku treeningu mõju närvisüsteemile sõltub kehalise koormuse iseloomust Närvisüsteemi erutuvus võib suureneda aktiivsematel spordialadel ( sprint,maadlus) Närvisüsteemi erutavus langeb vastupidavusaladel ( pikamaajooks,rattasõit) Spordiga tegeleja aju omastab hapnikku paremini ja puhkab seetõttu paremini. Ainevahetus Sporti tehes suureneb happniku vajadus, sellepärast effektiivsem treening on väljas Töötavad lihased vajavad suuremat energiakogust mida nad saavad süsivesikutest Peale trennilihas vajab taastumiseks valke Peale treeningut organism jätab kalorite põletust ( taastumise käigul) Spordi tegevus aitab kiirenedada ainevahetust
meessuguhormoonidega testosteroon. Muutused lihases vastupidavustreeningu tagajärjel: · Vastupidavusalade sportlaste lihase väliskuju mõõtmed erinevad kiirus jõualade sportlaste lihastest. · Vastupidavusalade treeningu põhieesmärk on lihaskiu ainevahetuse energeetika areng. Geneetiline eelsoodumus domineerivad lihaskiud · Jõualadel valged kiired lihaskiud · Vastupidavusaladel tumedad aeglased lihaskiud Aeglased lihaskiud kontraheeruvad 2x aeglasemalt kui kiired. Aeglased lihaskiud hüpertrofeeruvad suhteliselt vähe, kiired seevastu suhteliselt hästi ja kiiresti. Kestval lihastööl omavad olulist rolli lihasraku energeetilised protsessid: · Mitokondrite arvu tõus ATP taastootmine · Lihaskiudu ümbritsevate verekapillaaride arvu tõus · Energiatootmises osalevate ensüümide aktiivsuse tõus
Individuaalsed skeletilihased on nende kolme kiutüübi (I, IIa, IIx) kombinatsioonid, aga nende proportsioonid lihases varieeruvad sõltuvalt lihase tegevusest. Kuigi lihas on kombinatsioon kolmest erineva iseloomuga kiust, siis motoorne üksus saab koosneda vaid ühte tüüpi lihaskiududest. Seda demonstreerib lihaskontraktsioon. Näiteks nõrga kontraktsiooni puhul aktiveeruvad ainult tüüp I motoorsed üksused. Need kiud lähevad kasutusse peamiselt vastupidavusaladel. Tugevamal kontraktsioonil osalevad tüüp IIa kiud. Tüüp IIa osaleb ka tüüp I kiudude assisteerimisel. Maksimaalse kontraktsiooni annavad tüüp IIx kiud, mis aktiveeritakse alati viimastena. Neid kiudusid kasutatakse tarakaaluliigutustel ja need väsivad kiiresti. Arenenud elektromüograafia tehnoloogiad(EMG techniques) võimaldavad uurida, millised lihaskiud rakendatakse füüsilise harjutuse ajal tööle. Arvatakse, et skeletilihaskiudude totaalne arv organismis elu jooksul ei muutu
45%. Lihaselistel inimestel on lihaskoes oleva vedeliku tõttu vett rohkem. Vee tasakaalu hoidmine organismis on tähtis eeldus edukate sporditulemuste saavutamiseks. Isegi 2% veekadu toob esile janutunde ja alandab töövõimet. 6% vedelikukaotus on juba tõsine takistus sportimisel- tekib nõrkus ja agressiivsus, üle 18% vedelikukaotus on aga eluohtlik. Tugeva treeningu käigus võib vedeliku kaotus ulatuda kuni 2 liitrini tunnis, paljudel vastupidavusaladel võib see ulatuda kuni 5-6 liitrini. Niisuguses koguses vett on võimatu tarbida treeningu ajal, mistõttu peab vedelikukaotuse vastu valmistuma samamoodi kui energiakaotuse puhulgi! Enne treeningut on soovitatav juua küllaldaselt vett, et keha saaks normaalselt toimida. Paljud atleedid alahindavad vedeliku tähtsust ja kipuvad isegi tarbitava veekogusi piirama. Tavaliselt ei lähe neil siis ka treeningud hästi. Tähtis on teda, et higistamise hulk on sõltuv keha pindalast
negatiivset mõju maksa ainevahetusele, suureneb südamehaiguste risk. Naistel võivad tekkida mehelikud tunnused ülemäärane karvakasv, nahakahjustused, madal hääl. Meestel võib langeda seksuaalne aktiivsus. Androgeense (mehestava) ja anaboolse (ülesehitava) toimega ainet kutsutakse testosterooniks. (4) (3) Beeta-2 agonistid. Beeta-agonistid on valdavalt astma puhul kasutatavad ravimid, mis on spordis lülitatud dopinguainete nimekirja seoses laialdase kasutamisega vastupidavusaladel nagu näiteks tennis või suusatamine. Üldiselt on aga kõik beeta- 2 agonistid on keelatud. Erandiks on formoterooli, salmeterooli ja terbutaliini ravimid, mille kasutamiseks on vajalik taotleda meditsiiniline eriluba. Peptiidhormoonid ja muud sarnased ained. Erütropoetiin (EPO); kasvuhormoon (hGH), kortikotropiinid (ACHT, teracosactide); insuliinitaoline kasvufaktor (IGF-); mehaanilised kasvufaktorid; gonadotropiinid (LH), on keelatud ainult
Ahhal-tekiinid sobivad väga hästi kestvusratsutamisesse ehk rännakusse, aga ka koolisõitu, krossi ja takistussõitu. http://et.wikipedia.org/wiki/Ahhal-tekiini_hobune Tõu omadused Välimus elegantne, graatsiline, suursugune, tõule iseloomulikult kõrge peahoiakuga. Liikumine hoogne, avar, liuglev, elastne ning mugav ratsanikule. Kiire ja väga vastupidav hobune, kes on aretatud universaalseks kasutuseks- kasutatakse edukalt nii kiiruspordis, vastupidavusaladel kui ka klassikalistel ratsaspordialadel. Iseloomult temperamentne, vähem esineb närvilisust ja tasakaalukust. Intelligentne, õpib kiiresti, sageli tekib neil ühe inimesega tugevam side. Pikaealine, hea ja vastupidava tervisega, hea sigimisvõimega ning hea söödakasutavusega. Välimik Keskmiseks turjakõrguseks peatakse 155-160 cm. Pea on kehaga proportsionaalne, kerge, kuiv, profiil sirge või kumer. Silmad on suured, ilmekad, sageli viltused ja ülalauga rohkem kaetud.
söögiisu langus ja sõltuvuse tekkimine. Tuntuimad esindajad on amfetamiin, kofeiin, kokaiin, efedriin. Amfetamiin eeskätt stimuleerib kesknärvisüsteemi, kutsub esile rahulolutunde, parandab tähelepanu, konsentratsioonivõimet, võistlusvalmisolekut ja koordinatsiooni. Selle aine kasutamisel tõuseb vererõhk, pulsisagedus, tekivad hallutsinatsioonid ja surmahirm. Eluohtlikust soodustavad kuumus, kõrgmäestikus viibimine, organismi veekaotus, vigastused jne. Toime spordis avaldub just vastupidavusaladel - paraneb koormuse taluvusvõime. Efedriini kasutatakse meditsiinis eeskätt palaviku ja külmetushaiguste raviks. Ravi puhul ei ole tervisele suurt riski, kuid ettevaatlik tuleks olla toidulisandite puhul (efedriini tähistatakse sageli hiinakeelse terminiga Ma Huang). Kofeiin mõjub eeskätt peaajule, vähendab väsimust, parandab vaimset töövõimet. Spordis parandab vastupidavust keskmisel koormusel vähemalt 1 tund, toimides rasvade
· Jalgratas 20km 590 · Sõudmine 570 · Kiiruisutamine 520 · Squash 520 · Tennis 520 · Jalgpall 520 · Purjelauasõit 460 · Sulgpall 450 · Golf 410 Toitumine spordis päeva jooksul · Toituma peaks 5 -6 korda päevas ja viima sisse kerged treeningueelsed (-järgsed) ooted. · Toidu kalorsus peaks päeva jooksul jagunema Hommikusöök 20 % Oode 10 % Lõunasöök 30 % Oode 10 % Õhtusöök 30 % Toitumine vastupidavusaladel · Suur toiduenergia vajadus seoses suure treeningmahu ja kõrge intensiivsusega · Tähtsaim energiaallikas on süsivesikud · Piisav süsivesikukogus on 500-600g päevas · Arvestada tuleb nii manustamisaega kui glükeemilist indeksit · Valguvajadus 1,2 1,4g/kg, jõutreeningu perioodil ka 1,8 2,0. · Väga tähtis on vedeliku tasakaal Toidu kalorsus vastupidavusaladel · 1. hommikusöök · 2. hommikusöök · Lõunasöök
Mineraalained - * Kaltsium * Raud * Kaalium, naatrium * Magneesium * Tsink * Mangaan Vitamiinid - * C-vit * B-grupi vitamiinid * E-vit * D-vit * A-vit jt. Biokeemise kontrolliga saab kontrollida: 1.tervislikku seisundit, 2. organismi metaboolset reaktsiooni kehalisele koormusele (üksikule keh koormusele või ühele treeningule, organismi treenituse/ ületreeningu hindam, taastuskiiruse hindam). 1. Verest määratakse - Milliseid ühendeid? vastupidavusaladel 1. Substraadid (energiaallikad) glükoos, rasvhapped, glütserool, lipoproteiinid 2. Metaboliidid (AV vahe- ja lõpp produktid) *laktaat annab teavet treeningkoormuse koormustsoonide, koormuse intensiivsuse ja treeningvahendite kohta. Koormusproovil mõõdetakse iga koormusastme järgselt vere laktaadisisadus, mis aitab täpselt määrata anaeroobse ja aeroobse läve ning anda treeningjuhiseid vastavalt koormusele
kindlustamiseks erisuguseid energiaallikaid. Lihasrakus toimub see kahel viisil: 1) AEROOBSELT 2) ANAEROOBSELT Vastupidavuse ja tervise seisukohalt etendavad peamist osa aeroobsed energiatootmisallikad. Maksimaalsel pingutusel (kestus üle 10 minuti) saadakse 80% ja rohkem energiat aeroobsete mehhanismide arvelt. See on energeetikas domineeriv mehhanism. Anaeroobset mehhanismi tuleks vaadelda kui nn avariivõimalust. Treener Artur Lydiard on väitnud, et sooritustaseme määrab vastupidavusaladel aeroobne, mitte aga anaeroobne töövõime. 5 2 Aeroobne lihastöö 2.1 Aeroobne treening Alustades treeningut rahuliku kõnniga ning suurendades pidevalt kiirust, peate varsti üle minema sörgile. Veelgi kiirust suurendades tunnete, kuidas hingamine kiireneb, tekib hingeldamine ja jooksmine muutub ebamugavamaks. Kuni selle punktini oli tegevus sooritatud aeroobselt, s.t hapniku juuresolekul
korral 3000-4000 kcal, seevastu jõuvastupidavusaladel aga üle 6000 kcal. Seda tuleb kindlasti toitumisel arvestada (1, lk 75). Vastupidavus on võime vastu seista väsimusele. Vastupidavusalade sportlastel on oluline glükogeenipoode täitumus ning energia efektiivsus (süsivesikutest või rasvadest). Sportmängudes näiteks jalgpallis ja korvpallis on tähtis vastupidavus, aga näiteks korvpallis on vaja ka täiendavat lihasjõudu. Vastupidavusaladel on vaja tarvitada süsivesikuid, rasvasid ja vähesel määral valku (1, lk 77). Jõualadel on oluline maksimaalse jõu arendamine, lisaks tõstespordile kuuluvad siia rühma ka kuulitõuge, vasaraheide ja kettaheide. Maksimaaljõu arendamiseks tuleb toidus valgu osatähtsust suurendada (1, lk 81). Kiirusjõu aladel (sprint, kaugushüpe, ujumine, vehklemine kelgutamine ja nii edasi) on tähtis osa süsivesikutel
veerandi uuritavatest näiteks ameerika jalgpalli, jäähoki, maadluse, ragbi, võimlemise ja suusatamise puhul. Sellest kokku järeldub, et sportlased proovivad nikotiiniga sooritusvõimet parandada, olgu sellest siis kasu või mitte Kofeiini lagunemisel maksas tekib meie organismis paraksantiin, mis suurendab rasvade lammutamist ehk parandab organismi võimet saada energiat rasvadest. See on aga eriti oluline vastupidavusaladel – kui süsivesikuvaru organismis otsas on, siis on rasvad peamiseks energiaallikaks. Mõistlikes kogustes vähendab kofeiin väsimust, parandab keskendumisvõimet ja suurendab tähelepanu, seega parandab sportlase võimekust. Kuna kanepi tarvitamine halvendab harjutuste sooritamist ja psühhomotoorset võimekust (rahustav toime, reaktsioonikiiruse langus jne) on tema ergogeeniline mõju seatud kahtluse alla. Kanepit loetakse pigem ergolüütiliseks aineks, sest eelnevad
Lähtudes uuringutest, võib öelda, et kui manustada 4-6mg/kg kofeiini, aitab see nii lühikeste kui ka pikkade jõupingutustele kaasa, siiski kehtib see ainult aktiivsetele sportlastele. Koffeiin: Jõud- jõu kasutus Kirjandus on kahemõtteline kui arvestada kofeiinilisandite mõjusid jõualade sooritusel, ning täiendavad uuringud selles vallas on garanteeritud. Koffeiin ja naised Teadusuuringud, mis on käsitlenud naise kofeiini kasutust vastupidavusaladel, kõrge intensiivsusega aladel ja jõualadel, on kesised. Eriti kui võrrelda väljaandeid, mis on uurinud mehi. Anderson ja kolleegid on uurinud kofeiini mõju naissõudjatele, mõõduka ja kõrge doosiga (6 ja 9 mg / kg). Tulemused 2000 m sõudmisel: suurem annus kofeiini (9 mg/kg) põhjustas märkimisväärse aja paranemise (1,3%). Tulemuslikkus oli kõige märgatavam esimesel 500 meetril. Väiksema annusel puhul tulemus ei paranenud eriti märkimisväärselt, küigest 0,7%.
olu. Ebakindlus, hirm, ükskõiksus, tahte puudumine, hajameelsus jne muudavad suurepärase füsioloogilise seisundi baasilt alustatud sportliku soorituse ebaefektiivseks ja tulemusetuks. Treener ja sportlane saavad neid faktoreid teadlikult kujundada ning ajastada. KESKENDUMISVÕIME Keskendumisvõime tähendab suutlikkust fokuseeruda tegevusele. Sõltuvalt spordialast esitatakse keskendumis- võimele erinevaid nõudmisi. Vastupidavusaladel ja pallimängudes nõutakse pika aja jooksul püsivat mõõduka intensiivsusega keskendumisvõimet. Paljudel kergejõustiku aladel, nagu hüpped, visked, heited ja tõuked, aga ka laskmine jne, on oluline väga lühiajaliste keskendumisperioodide kordumine. Mõned alad, nagu sportvõimlemi- ne, sprint, kiirlaskumine jmt, nõuavad intensiivset, lühikeses perioodis kestvat keskendumist.
Spordiga tegelemisel tuleb sellega kindlasti arvestada. Kaaliumi sisaldavad preparaadid on olulise tähtsusega südamelihase düstroofia ennetamisel ja ravil, mis sageli tekib just kroonilise kehalise ülepingutuse korral. Kaaliumit leidub palju banaanides, kartulites, kapsas, porgandites ja rosinates. 2.4 RAUD Tähtsus sportlastele on suur. Raud osaleb organismi paljudes funktsioonides, mis on seotud kehalise pingutusega. Organismi rauavajadus kasvab eriti vastupidavusaladel, kus võib sageli esineda ka rauavaegust ja aneemiat. Sageli on sportlike tulemuste languse põhjuseks (eriti naistel) just organismi madal rauasisaldus. Organismi rauavarudest 2/3 osa asub hemoglobiinis, müoglobiinis, fermentides ja transferriinis. Raud on tähtis organismi 8 ainevahetuses. Spordis on raua tähtsus eeskätt organismi varustamisel hapnikuga. Rauda leidub rohkesti munas, maksas, tomatis, maasikastes, kalas ning õuntes.
amfetamiin, kofeiin, kokaiin, efedriin. · Amfetamiin eeskätt stimuleerib kesknärvisüsteemi, kutsub esile rahulolutunde, parandab tähelepanu, konsentratsioonivõimet, võistlusvalmisolekut ja koordinatsiooni. Selle aine kasutamisel tõuseb vererõhk, pulsisagedus, tekivad hallutsinatsioonid ja surmahirm. Eluohtlikust soodustavad kuumus, kõrgmäestikus viibimine, organismi veekaotus, vigastused jne. Toime spordis avaldub just vastupidavusaladel - paraneb koormuse taluvusvõime. · Efedriini kasutatakse meditsiinis eeskätt palaviku ja külmetushaiguste raviks. Ravi puhul ei ole tervisele suurt riski, kuid ettevaatlik tuleks olla toidulisandite puhul (efedriini tähistatakse sageli hiinakeelse terminiga Ma Huang). · Kofeiin mõjub eeskätt peaajule, vähendab väsimust, parandab vaimset töövõimet. Spordis parandab vastupidavust keskmisel koormusel vähemalt 1 tund, toimides
toiduvärv (E120), vitamiin B2, D-Panthenol. 8 BOOM Taastab hetkega kulutatud energia ja aitab vähendada väsimust. Energiajookide hulgas on ka pulbertooteid, millest saab veega segades värskendava joogi. Selliseid on Born Energy, Maxim Energy. Spordijoogid: Gutzy spordijook Gutzy spordijoogipulbrit kasutatakse sportimisel kaotatud energiavarude taastamiseks palli- ja vastupidavusaladel. Nad sobivad eriti hästi ka pingutuse järgse vedelikukao kompensatsiooniks ning süsivesikute tankimiseks. Joogipulbri pakend on kujundatud nii, et ka harrastussportlased ,,julgevad" seda proovida ning märkavad selle eeliseid. *Isomaltuloos on uus EU- uustoiduaineheakskiidu saanud süsivesik(ei ole uuendtoit ehk geenmanipuleeritud). Ta sobib suurepäraselt nii sportlastele kui ka harrastussportlastele. Isomaltuloos laguneb glükoosiks ja fruktoosiks kuid märgatavalt
suureneb ja on võimeline transportima enam verd (ja hapnikku) koormavatesse lihastesse. Vastupidavustreeningu tagajärjel suurenenud ja hea töövõimega süda kujutabki endast nn sportlase süda, suurenenud on põhiliselt südamemaht, kuid ka südamesein. 3)Mille põhjal võib spordiarst sportlasele öelda, et ta on noorpõlves treeninud mitmekülgselt ja arendanud vastupidavust? Puhkeolekus on treenitud sportlase südame löögisagedus hästi madal, vastupidavusaladel võib see olla vahemikus 30-50 lööki/min. 4) Kus on soovitatav sõudjatel läbi viia koormusproov? 5) Millised on peamised vastunäidustused spordiga tegelemiseks? Rasked organismi üldhaigused, sealhulgas ortopeedilised ja reumaatilised Südamelihase põletik Raske südame pärgarterite patoloogia, rinnaangiin 5 Rasked südamerütmi häired
edasi Vedelikukoguse määrab mao tühjenemise kiirus · Mao tühjenemise kiirus määrab ära maksimaalse vedeliku tarbimise · Jookide puhul on see 1000 1200 ml tunnis Intensiivsusel 70% maksimaalsest langus · Mõõdukal koormusel soovitus Iga 15min järgselt ca 250 ml vedelikku Treenitumad higistavad vähem · Vedelikukaotus viib vere viskoossuse tõusule, see omakorda südame löögisageduse kiirenemisele · Vastupidavusaladel oleneb higistamise suurus töövõimest Treenitumad higistavad vähem Joomine intensiivsel vastupidavuskoormusel · Mao tühjenemine on aeglasem Vähem vedelikku imendub ja liigu verre · Seepärast soovitatakse 4 korda 150ml 200 ml tunnis · Kestval koormusel alustada joomisega juba 30.minutil Ennetamaks vedeliku puudust hiljem Intensiivsel koormusel suurem vedelikukaotus KIIRUSJÕU ALAD JA VEDELIK
4. Valkude, rasvade ja SV-te õige vahekord inimese toidus tavaliselt ja soovitusi selle vahekorra muutmiseks seoses kehalise aktiivsusega. Toidupüramiid. Valkude, rasvade ja SV-te õige vahekord inimese toidus tavaliselt: * SV 55-60% üldisest kaloraazist, energeetiline väärtus 4,1 kcal/g; * rasvad 25-30%, 9,3 kcal/g; valgud 10-15%, 5,4 kcal/g. Soovitused vahekorra muutmiseks seoses kehalise aktiivsusega: *Vastupidavusaladel suurendada SV-te osakaalu 70%-ni rasvade arvelt, valgud jäävad samaks. Kindlasti tarbida rohkesti minvett. *Jõu- ja kiirusaladel suurendada valkude osakaalu 20%-ni rasvade arvelt ja natukene ka SV-te osakaalu. Kindlasti tarbida rohkelt vett. Üldine kaloraaz in suurem vastupidavusaladel, kuna koormus on mahukas ja kõrge intensiivsusega. Kiirus- ja jõualadel tuleneb suur kaloraaz suurest lihasmassist, sest lihasmassi säilitamiseks kulub suur osa toiduga saadavast energiast.
Mida väiksem on energiakulu seda parem töövõime Hinnatakse omastatud hapniku hulga järgi kas anaeroobse läve või VO2max kiirusel Ökonoomsuse arvelt on võimalik töövõime kasv kui sportlane on jõudnud oma VO2max laeni Ökonoomsus paraneb: Läbi ainevahetusprotsesside täiustumise, mida kõrgemal intensiivsusel saavad ülekaalu energiatootmises anaeroobsed protsessid, seda parem on ökonoomsus Läbi sporditehnika täiustumise Vastupidavusaladel soodustab ökonoomsuse teket: Suurem aeglaste lihaskiudude osakaal Madal kehamass Väike kasutatavate liigutuste arv sooritusel Madal psühhoemotsionaalne stress Ökonoomsus langeb väsimuse kuhjudes, sest: töösse haaratakse ka lihaskiud, mida tavaliselt antud intensiivsuse juures ei kasutata häirub närviimpulsside ülekanne, mis mõjutab lihase kontraktsiooni omadusi KEHALISTE VÕIMETE ARENDAMINE
baasvastupidavust ning aeroobse treeningu kogumaht aastas küündib 70 protsendini. Et intensiivne glükolüütiline treening ei lõhuks vajalikku aeroobset baasi, oleks vaja: 1) viia aeroobne vastupidavus baastreeningu ajal võimalikult kõrgeks, 2) võistlusetapil teha küllaldaselt säilitavat aeroobset treeningut, 3) võistlusetapil peaks kiirusliku vastupidavuse treening olema moodukalt tõusev. Koos aeroobse baasi loomisega on vaja vastupidavusaladel pöörata suurt tähelepanu spetsiifi lisele jõutreeningule.Eel kõige aitab aeroobse ja anaeroobse läve kiiruste tõusule kaasa aeglaste lihaskiudude jõutaseme tõstmine (lihasvastupidavus). Siit tuleneb ka vastupidavustreeningu üks kõige olulisem põhimote: mida kõrgemalt baasvastupidavuse ja jõuomaduste tasemelt alustatakse anaeroobse läve, maksimaalse O2 tarbimise ja kiirusliku vastupidavusetreeningut, seda kõrgemale töövoime tasemele ja parematele võistlustulemustele jõutakse
• glükogeeni vaegus ja sellest tingitud liialt madal vere laktaadisisaldus. 4. Tervislik seisund: • vastuvõtlikkus haigustele on oluliselt suurenenud • puhkeoleku pulsisagedus on suurenenud üle 10 löögi/min • koormuse järel on oluliselt suurenenud vere uurea ja kreatiinkinaasi tase • veres on suurenenud kortisooli ja katehoolamiinide tase. tekke põhjused: 1) treeningukoormuse liialt kiire suurendamine 2) treeningujärgne vähene puhkus 3) liialt kõrge intensiivsus vastupidavusaladel 4) liialt suur intervalltreeningu maht 5) pärast vigastust või haigust liialt kiire treeningutega alustamine 6) ebaõige treeninguskeem 7) liialt väike puhkepäevade arv. 29. Kehalise treeningu iseärasused erinevatel vanuseperioodidel 1) Eelkooliiga- Tuleks treenida motoorseid oskuseid, tasakaalu ja koordinatsiooni. 2) Prepuberteet (7-10a) – Areneb koordinatsioon ja sellega töö ökonoomsus. Lihased suhteliselt vähearenenud. Reaktsioonikiirus suureneb
erütrotsüüdid vabastatake varudest (põrnas ja luuüdis). 3. kõrgmäestikes elavatel rahvastel on tekkinud hemoglobiiniga muutus, mis tagab efektiivsema hapniku sidumise. kõige nõrgem lüli on imikud ja sünnitamine. Kohanemisel kõrgmäestiku vähese hapniku sisaldusega põhineb nn kõrgmäestikutreening. 1. erütrotsüütide hulk suureneb -> parem hapnikusidumis võime, eriti oluline vastupidavusaladel. Kõrgmäestikutreeningu alternatiivid: 1. "Alpi maja" (soomlastel ja "Alpi tunnel" seal saab ka treenida). sportlane pannakse vähese hapnikusisaldusega suletud ruumi elama. 2. erütropoetiin e. EPO kasutamine. seda sünteesivad neerud, saavutatakse võimas vereloome 3. veredoping. kasutati vereülekandeid, 1 kuu koguti verd, mõni päev enne võistlust pandi tagasi. sellega jäädi vahele uurides erütrotsüütide vanust. (rasestuti ja u. kolmandal
Maris Kallus KKS 2010 3. Energeetiliste ressursside superkompensatsiooni lokaalne iseloom: 4. Toidu kvalitatiivsete ja kvantitatiivsete parameetrite ning toitumisrežiimi mõju energeetiliste ressursside taastumise dünaamikale: Intensiivse treeninguga spordialadel võib glükogeeni hulga langus juba 30-45 minuti järel esile kutsuda kehalise töövõime languse, seevastu vastupidavusaladel tekib süsivesikute vajadus täiendava manustamise järele alles peale 60-90 minutit tööd. Parim viis süsivesikute manustamiseks on spordijoogid, mille süsivesikute sisaldus peaks olema 6-8%. Taastusperiood on aga tundlik toidu suhtes ja siin on tähtis üldine lokaalsus ja süsivesikute hulk, mida tagasihoidlikum on taastusperioodil saadav süsivesikute hulk, seda kesisem on glükogeenivarude taastumine. Glükogeeni normaalne varu on 90-100 mmol/kg, et varud
tagavara, mida organism saab vasatavalt vajadusele hõlpsasti kasutada 9. Kas sportlase toidus peaksid süsivesikud moodustama väiksema osakaalu kui tavainimese toidus, kui siis millises vahekorras peavad sportlase toidus olema esindatud süsivesikud valgud ja lipiidid energia saamise seisukohast? Olenevalt spordialast sõltub ka süsivesikute osakaal menüüs. Näiteks jõualadel võiks süsivesikuid olla 50%, valke 20% ja rasvu 30%. Vastupidavusaladel vastavalt 60, 15 ja 25%. 10. Mitu g süsivesikuid peaks inimene toiduga saama, kui ta päevane energiavajadus on 2000 kcal? Arvuta, kui 1g süsivesikuid annab 4 kcal. Kui päeva energia tuleb saada ainult süsivesikutest, siis: 2000/4,1=487,8g. Kui on kasutada ka valku ja rasva, siis: (0,55*2000/4,1=268,3g kuni 0,6*2000/4,1=292,7g). 11. Kuidas lagundatakse toiduga saadavad süsivesikud ja millistes seedesüsteemi osades need imenduvad?
8. Mille poolest erinevad ultravastupidavusalad n-ö tavalistest vastupidavusaladest? Milliseid ultravastupidavusalasid te oskate nimetada? - Taditsioonilistel vastupidavusalade võistlussoorituse kestus ületab märgatavalt aja, mis näiteks kulub maratonijooksjal. Nt. täispikk triatlon, pikk duatlon ja 100km maanteejooks. 9. Selgitage lühidalt, miks VO2max-i, anaeroobse läve ja liikumise ökonoomsuse seos saavutusvõimega on vastupidavusaladel tugev, ultravastupidavusaladel aga suhteliselt nõrk. - Ultravastupidavusaladel on tähtsamateks teguriteks sportlase võime säilitada organismis optimaalset energia-, vee-, elektrolüütide ja soojustasakaalu. 10. Loetlege vähemalt kolm tunnust, mille olemasolu suurendab ultravastupidavusala sportlasel hüponatreemia tekkimise ohtu. - Aeglased, pikalt rajal olevad sportlased. Kelle higi sisaldab rohkesti naatriumi ja
valt vereringesse. Kohanemisel kehalise koormusega (eeskätt vastupidavuskoor- mus) sportlase süda suureneb ja on võimeline transportima enam verd (ja hapnik- ku) koormatavatesse lihastesse. Vastupidavustreeningu tagajärjel suurenenud ja hea töövõimega süda kujutabki endast nn sportlase süda, suurenenud on eeskätt südamemaht, kuid ka südamesein. Puhkeolekus on seetõttu treenitud sportlase südame löögisagedus hästi madal, vastupidavusaladel võib see olla vahemikus "Sportlase süda" 3050 lööki/min. Ka kehalisel koormusel võib seetõttu suurema südame korral tekib vastupida- olla löögisagedus madalam. Hästitreenitud jooksjatel on leitud pulsiväärtused vustreeningu toimel minutis 1020 lööki madalamad. Südame suurenemine sõltub treeningumahust, intensiivsusest ja vanusest. Sü- dame suhtelisel suurenemisel üle 12 ml/kg naistel ja üle 13 ml/min meestel on
aineid, mis higistamise käigus tulevad naha pinnale. Juhul kui viheldakse, mõjub ka see meie nahale. Paljud peavad ka enda jahutamist sama oluliseks või vaata, et olulisemaks, kui sauna laval istumist. Saun on inimesele hea, kuna aitab astma ja kroonilise bronhiidi puhul. Sauna arvatakse aitavat ka liigeste haiguste, reumade puhul. Samuti võib saun aidata tavalise külmetuse puhul süpmptomeid ravida. Saun aitab vastupidavusaladel spordis, tõstes plasma ja punaste vereliblede hulka veres, parandab harjutustele vastupidavust, tõuseb suurim hingamisega sissevõetav hapniku hulk ning anaeroobse tegevuse edasilükkumine kroonilistes tingimustes. Saun ravib tihti kroonilist valu paremini, kui nii mõnigi teine teraapia. Samuti arvatakse olevat mõju selliste asjade puhul nagu glaukoomi, Sjorgreni sündroomi, kroonilise väsimuse sündroomi, lapse sünnist taastumise ning ka elustiilist tulevate haiguste puhul (diabeet,
annaabi.ee 
