Mes vacances idéales. Kristiina Moosel 11.B Où vastu ? Moi, j'aime aller en vacances à l'etranger. J'aime à France: Paris et Etretat. Quand? J'aime partir à mon vacances en été. Il fait beau et chaud. Logement J'aime passer la nuit à l'hôtel cinq et quatre ètoiles. Surplombant la mer ou sur la Tour Eiffel. Intérets Mon intérets sont la danse, la natation, le surf, acheter et ainsi de suite. Le plus importante est au repos. Activités Je veux faire du tourisme. Je veux passer du temps de qualité avec mes amis. Bon voyage!
Cow Domesticated cow vas first found by the primitive man.The first cow vas bred in time from the tarvas. These were our ancestors.Humans were begining to hunt and catch the calfs of tarvas and keep them in orchards to raise the tarvas calfs.At first they were used to because of their strength for plowing. And thats the way tarvas was the helper for farmers,later dairy cow. The first cows did not give much milk because they had milk for their calfs and it were an expensive sweet and health medisine. They were using it mixed with water.
1996 Premio Lo Nuestro: Best Interpretation (Si Tú Te Vas), Premio Lo Nuestro: Best Composer (Si Tú Te Vas) Premio Lo Nuestro: Best New Artist, Premios Eres: Best Song, Premios Eres: Best Video, Premios Eres: Best Launch, Ace Award: Vocalist of the Year, Premio TV Novelas: Best Male Vocalist, Billboard Award: Album of the Year - New Artist, World Music Award: Hispanic Artist of the Year, World Music Award: Revelación of the Year 1997 Grammy: Best Latin Performer, ASCAP Award: Si Tu Te Vas, ASCAP Award: No llores Por Mi, ASCAP Award: Por Amarte, ACE Award: Performer of the Year, Radio Music Awards : Best Artist Contemporary Format 1998 Billboard Award: Best Latin Pop Artist 1999 American Music Award: American Music Award: Favorite Latin Artist 2001 World Music Award: Best Selling Pop Male Artist, World Music Award: Best Selling European Pop Artist, World Music Award: Best Latin Artist, American Music Award: Favorite Latin Artist 2002
Harjutus 4 Harjutus 5 Kär-bes jook-sis ak-na-lau-al. Ko-ti põh-jas o-lev auk tu-leb Lap-sed rüh-ki-sid vas-tu tuult koo-list ko-ju. Nen-de põ-sed kin-ni õm-mel-da. Poiss sei-sab mõ-te-tes-se va-ju-nult ü-hel õ-he-ta-sid, sõr-med kül-me-ta-sid ning var-bad va-lu-ta-sid. ja-lal ja nip-su-tab sõr-me-de-ga vas-tu tu-gi-too-li sel-ja-tu-ge. Sa-das lai-a lund. Künk-li-kul maas-ti-kul o-li ras-ke e-da-si Lau-lu ü-mi-se-des mars-sis salk-kond noo-ri möö-da künk-lik-ku jõu-da. O-ma lõ-buks kor-da-sid nad vap-ralt ma-te-maa-ti-ka tun- maas-tik-ku. Fo-nee-mi-dest pan-nak-se kok-ku kee-le nis õ-pi-tud kor-ru-tus-ta-be-lit. Lõ-puks pais-tis ee-malt väik-sei-mad tä-hen-dust kand-vad ük-su-sed ehk mor-fee-mid. ko-du-kü-la. Võ-ta ra-tas ja sõi-da kii-res-ti poo-di pii-ma too-ma.
mi lle korral predikaat P (x) on õige. S ellis t tões tus t nime tataks e kons truktiivs eks . Tões tus s is aldab s ellis e x leidmis t mille korral P(x) on tõene või s iis algorit mi koos tamis t s ellis e x leid mis eks . K ons truktiivs e tões tus e näide: tões tada et leidub täis arv mil le ruut on 81. Tões tus : 9*9= 81 M ittekons trukti ivne tões tus s is aldav j ärgmis i või malus i a) väite kinnita mi s eks kas utataks e juba tões tatud teoreeme b ) kas utataks e vas tuväite lis t tões tus t, ehk põhj endataks e, et eeldus , et ei leidu s ellis t x-i mill e korral P(x) on tõene viib vas tuoluni. Teoree mid es inevad s ageli kujul: x D . K ui on tõene P (x) s iis on tõene ka Q (x) P (x)-eeldus Q (x)-väide N äide : tões tada, et iga täis arvu n korral vahemikus 1 n 10 on n 2 n 11 algarv Tões tus s eks teis enda me ess pooltoodud kuj ule n N , P( x ) { n 1 n 10 } Q( x ) n n 11 on algarv 2 Tões tus :
Teadvus: Selge Turvalise keskonna säilitamine Sooritab elamistoiuminguid iseseisvalt, kuid praegu vajab abi mõnel toimingul Suhtlemine Kõne selge Hingamine ja hemodünamika Probleemideta, RR 140/70 mmHg, HS 28x min Nägemine Prillid Kuulmine kuulmisaparaat Valu Hüppeliigese piirkonnas, liikumisel VAS 5, puhkeasendis VAS 0 Kahjulikud harjumused Puuduvad Vaimsed probleemid Kontaktivõime hea Tähelepanu korras Naha terviklikkus Korras Söömine ja joomine sööb ise, neelamine: vaba Isu: halb Eritamine Urineerimine : probleemideta
Neerud renes Neer - ren Kusejuha - ureter Kusepõis - vesica urinaria Koorollus - cortec Säsiollus - medulla Toomasoon - vas afferens Viimasoon - vas efferens Kusiti - urethra Naise kusiti - urethra feminina Mehe kusiti - uretha masculina Munand - testis Munandimanus - epididymis Seemnejuha - ductus deferens Seemnepõieke - vesicula seminalis Seemneväät - funiculus spemraticus Eesnääre - prostata Suguti - penis Munandikott - scrotum Munasari - ovarium kreeka keeles oophoron
mi lle korral predikaat P (x) on õige. S ellis t tões tus t nime tataks e kons truktiivs eks . Tões tus s is aldab s ellis e x leidmis t mill e korral P(x) on tõene või s iis algoritmi koos tamis t s ellis e x leid mis eks . K ons truktiivs e tões tus e näide: tões tada et leidub täis arv mil le ruut on 81. Tões tus : 9*9= 81 M ittekons trukti ivne tões tus s is aldav j ärgmis i või malus i a) väite kinnita mi s eks kas utataks e juba tões tatud teoreeme b ) kas utataks e vas tuväite lis t tões tus t, ehk põhj endataks e, et eeldus , et ei leidu s ellis t x-i mill e korral P(x) on tõene viib vas tuoluni. Teoree mi d es inevad s ageli kuj ul: x D . K ui on tõene P (x) s iis on tõene ka Q (x) P (x)-eeldus Q (x)-väide N äide : tões tada, et iga täis arvu n korral vahemikus 1 n 10 on n 2 - n + 11 algarv Tões tus s eks teis enda me ess pooltoodud kujule n N , P( x ) = { n 1 n 10 } Q( x ) = n - n + 11 on algarv 2
- x ei ku u lu h u lk a A , k irju tam e x A H ulki tähis tame s uurte tähtedega j a nende ele men te väikes te tähtedeg a. Tühihulk Ø ={ } N äited hulkada defineerimis es t j a kas uta mis es t N 1. A ntud hulgad { a) x | x on reaalarv ja kehtib x 2 = 1} b) {x | x on täisarv ja kehtib x 2 = 3 } M illis ed on nende hulkade elemend id (loetled a). N 2. A ntud on hulkade elemendid a) {a ,i ,e ,o ,u ,ö ,ä ,ü} b) {1,3,5,7 ,9 ,...} defineerida vas tavad hulgad V aatle me kahte hulka A j a B. D ef. Hu lk a A n im etam e hu lga B alam h u lgak s ( A B ), s iis ja ain u lt s iis ku i iga h u lga A elem en t on k a h u lga B elem en t. A B tähendab, et x , x A j äreldub x B Prop er s ub s et-alam h ulk m is ei üh ti hu lgaga k u hu ta k u u lub . A B eh k täh en d ab et A B ja A B. N 3. A ntud on hulgad A = {2 ,4 ,6} , B = {2,6} ja C = {4,6} M illes ed antud hulkades t on mingi teis e ala mhulg ad. D ef
################################################################################ ## # Futur proche # (lhitulevik) - koosneb mitmest osast. nt. aller(minema) (oleviku prdes) + VERBE (infinintif aka TEGUSNA ALGVORMIS) Prded: Je vais Tu vas Il/Elle va Nous allons Vous allez Ils/Elles vont Nt: Je vais aller/faire/dire/manger jne!!!!!! ################################################################################ ### # Futur simple # (lihttulevik) Tuleviku lpud: Je ...-ai Yu ...-as Il/Elle ...-a Nous ...-ons Vous ...-ez Ils/Elles ...-ont 1) -er & -ir lpuliste verbide(tegusnade) puhul (V.A. ALLER) algvorm + tuleviku lpp nt: * mangerai * finira 2) tegusnad, mislppevad -e'ga nt. prendre: * prendr+ai * prendr+as * prendr+a
Liikumisaparaat 1. Luu kui organ. Luude, liigeste areng, ehitus, kasv, jaotus. Luu-keeruka ehit iseseisev org-lümbris,liigkõhr,lüdi.Sisal 50% H2O, 16% rasva, 12% teisi org.a, 22% anorg.a.Noorelt < org.a; vanadel < anorg.a.Kujult pikki(toru)-epifüüsid;mfüsaarplaat-ekõhr;meta;dia(luuüdi);lühikesi(käsn)- käsnollus;lamedaid(plaat); segaluid.Pneumaat-O2 sisal. 2. Lülid ja nende ühendid: lülidevahekettad, lülidevaheliigesed (nimetus, tüüp, funktsioon; kuklaliiges(ehitus, tüüp, funktsioon). Lülidvahket-2 naablüli keh vah lülis kael,rin,nimm.Lülidvahliig-2 naablõl liigpind vah.Kuklliig-ül:paar liig kuklpõnt&kandlül ül liiglohk vah.Ellip.(pea pain et&tah,jaa;kal par&vas)Al:4 iseseis liig olul telglül hamb&kandlül eeskaar hambloh vah ratasliig(pöör vas&par,ei) 3. Lülisammas tervikuna (ealised iseärasused, füsioloogilised kõverused, sidemed, liikumine). Lülsam 33/34lül-5osa-kael7,rin12,nim5,rist5,õnd4/5.et-lord;tah-küf;kül-skoli 4. Roided ja rinna...
eelnevad ravimitega seotud probleemid. Samuti hinnatakse raskusi, mis on põhjustatud keelest või kultuurist. Probleemid võivad olla seotud vanusega. Valu hindamise skaalad Valu hindamise skaalad on kõige sagedamini kasutatavateks meetoditeks, hindamaks ägedat valu ja selle leevendamist. Praktikas on nendeks kas sõnad või numbrid. Visuaalne analoogskaala (VAS) VAS annab patsiendile võimaluse hinnata ise oma valu astmes 0 10. Skaala kujutab endast 10 cm jaotustega riba. VAS annab patsiendile võimaluse hinnata ise oma valu astmetes 0 10. VAS jaotatakse mõtteliselt 10 osaks, kus 0 tähendab, et patsiendil ei ole mitte mingisugust valu ja 10 tähendab konkreetse patsiendi jaoks väljakannatamatut valu. Numbriline hindamisskaala Numbrilise hindamisskaala puhul palutakse patsiendil hinnata oma valu vahemikus 0 100 (101võimalikku tulemust). Hinnanguid on kerge anda, vanuritel on kergem mõista ja skaala on väiksema mõõtmisveaga
Püsikulu -150,000 -156000 RAHAVOOD PÕHITEGEVUSEST 450000 523800 Käibevara -150000 -19950 -22603.35 Dividendimaksud -50,000 -50,000 Kinnisvara -500,000 Tootmisliin (invest.) -1,300,000 RAHAVOOD KOKKU -1,950,000 380,050 451,197 NPV 254,140 __ antud projekt tasub end ära, tuleks vas Amortisatsioon (lineaarne) -300000 -300000 Olemasoleva toote läbimüük -50,000 -50,000 3 4 Pudeleid 250,000 Müügihind 4 1283689 1454420 Müügikasv 10% -513475.6 -581767.855 Hinnatõus 3%
Referaat: Keevitamine Koostaja: Õpperühm: Tallinn 2008 1 Sisukord: Sisukord:....................................................................................................................................................2 1. Sissejuhatus .......................................................................................................................................... 3 2. Kaarkeevitus..........................................................................................................................................3 2.1 Kaarkeevituse seadmed...................................................................................................................6 3. Kaitsevahendid......................................................................................................................................6 4. Keevituselektroodid......................................................
etre charge kohustatud etais j'avais un salaire palk -ais -ais -ait -ait F. S : leia sõna r-iga lõpp, ja lisa F.P aller + infinitif -ions -ions -ai avoir -j'aurAI je vais n. allons -iez -iez -as aller j'irAI tu vas v. allez -ient -ient -a faire je ferAI il va ils vont -ons savoir je saurAI -ez voir je verrAI -ont pouvoir je pourrAI vouloir je pourrAI vouloir je vodrAI venir je viendrAI
(kohustatud o.) vous vous levez il part je dois ils se levent nous partons tu dois vous partez il doit Aller - minema ils partent nous devons je vais vous devez tu vas Sortir - väljuma ils doivent il va je sors nous allons tu sors Prendre - võtma vous allez il sort je prends ils vont nous sortons tu prends vous sortez il prend
H ulki tähis tame s uurte tähtedega j a nende ele men te väikes te tähtedeg a. Tühihulk Ø ={ } N äited hulkada defineerimis es t j a kas uta mis es t N 1. A ntud hulgad { a) x | x on reaalarv ja kehtib x 2 = 1} -1 ja 1 b) {x | x } on täisarv ja kehtib x 2 = 3 tühihulk M illis ed on nende hulkade elemend id (loetled a). N 2. A ntud on hulkade elemendid a) {a ,i ,e ,o ,u ,ö ,ä ,ü} b) {1,3,5,7 ,9 ,...} defineerida vas tavad hulgad V aatle me kahte hulka A j a B. D ef. Hu lk a A n im etam e hu lga B alam h u lgak s ( A B ), s iis ja ain u lt s iis ku i iga h u lga A elem en t on k a h u lga B elem en t. A B tähendab, et x , x A j äreldub x B Prop er s ub s et-alam h ulk m is ei üh ti hu lgaga k u hu ta k u u lub . A B eh k täh en d ab et A B ja A B. N 3. A ntud on hulgad A = {2 ,4 ,6} , B = {2,6} ja C = {4,6} M illes ed antud hulkades t on mingi teis e ala mhulg ad. D ef
märg ata. · Kuid o n e s ine nud ka tug e vamaid maavärinaid, mille s o n tuhande d hukkunud · Paljud Jaapani mäe d o n vulkaanilis e d, mille de s t 67 o n aktiivs e d vulkaanid. Kliima · Ühe ks pe amis e ks kliima kujundavajaks o n Jaapani me ri, mis muudab kliima mõ õ dukamaks : talve d o n s o o je mad ning s ade me id ro hke m. · Ke vade l o n ilmad ag a s o o jad ning päike s e pais te lis e d, mis vas tanduvad s uve vihmade le ja ro iutavale kuumus e le . Sademetehulk · Nii Ee s tis kui ka Jaapanis o n s ade me te hulk s uur, kuid Jaapanis s iis ki s uure m. · Te mpe ratuur o n mõ ne de s piirko ndade s talviti väg a madal ning s uviti kõ rg e . Ee s tis s e e vas tu ag a s uve d ja talve d üpris pe hme d. · Erine vus e d tule ne vad ag a s e lle s t, e t Jaapan o n ig as t külje s t ümbrits e tud
2. kuni 4. postoperatiivse nädala vahelisel perioodil olulist erinevust narkootilise valuvaigisti kasutamises kahe rühma vahel polnud. 6. nädalal ilmnes trend ravirühma suurema väärtusega 6MWT osas (29,4 m vs 7,9 m, p-väärtus = 0,13 (pole statistiliselt oluline)). Rahulolekuhinnangutes oli oluline erinevus külmaaplikatsiooniga patsientide vahel, rahulolu oli suurem ravirühmas (p-väärtus alla 0,0001). 6. nädalal polnud erinevusi ROM, TUG, VAS ega põlve läbimõõtude väärtustes. Kõrvaltoimetes ja režiimi järgimises kahe rühma vahel erinevusi ei olnud. Krüopnemaatlise seadme kasutamine põlveliigse täisendoproteesimise järgselt vähendas narkootiliste valuvaigistite kasutamist 2 postoperatiivsel nädalal pärast haiglast väljakirjutamist. Samuti esines trend pikemale 6MWT-le. Patsientide rahulolu oli tunduvalt suurem krüopneumaatilise seadme külmaraviga rühmas võrreldes kontrollrühmaga.
nous travaillons nous avons nous sommes vous travaillez vous avez vous êtes ils travaillent ils ont ils sont Présent aller minema Présent parler rääkima Présent habiter elama je vais je parle j'habite tu vas tu parles tu habites il/elle va il/elle parle il/elle habite nous allons nous parlons nous habitons vous allez vous parlez vous habitez ils vont ils parlent ils/elles habitent j' étudie tu étudies il/elle étudie nous étudions
ils boivent Savoir - teadma Minevikus - Su je sais tu sais il/elle sait nous savons vous savez ils/elles savent Écrire - kirjutama Minevikus - Écrit j'écris tu écris il/elle écrit nous écrivons vous écrivez ils/elles écrivent Voir - nägema Minevikus - Vu je vois tu vois il/elle voit nous voyons vous voyez ils/elles voient Vouloir - tahtma Minevikus - Voulu je veux tu veux il/elle veut nous voulons vous voulez ils/elles veulent Aller - minema Minevikus - Allé j vais tu vas il/elle va nous allons vous allez ils/elles vont Répondre - vastama Minevikus Répondu je réponds tu réponds il/elle repond nous répondons vous répondez ils répondent Lire - lugema Minevikus - Lu je listu lis ile/elle lit nous lisons vous lisez ils lisent Perdre- kaotama Minevikus - Perdu je perds tu perds il/elle perd nous perdons vous perdez ils/elles perdent Venir - tulema Minevikus Venu je viens tu viens ill/elle vient nous venons vous venez ils/elles viennent
elada väga Kartulimardikas sageli erinevates moodustavad elupaikades ridasid. Kattetiivad kaitsevad lennutiibu, EHMESTIIVAL lamavad haukamistüüpi - Täismoondega Väliselt ISED puhkeolekus neil on tugevad vas.:puruvana sarnanevad kehal lõuad liblikatega, kuid katusetaoliselt, soomuste asemel lendavad loiult, karvased(pole imilonti) Täiskasvanud
Vereringe ühendab kõike kehaosi ja selle moodustavad veri,veresooned,süda.Vereringe üles. :pidev ainevahetus,kannab kehas laiali toitained ja hapniku, eemaldab jääkained.Süda on lihaseline elund mis paneb soontes vere liikuma.In. süda paikneb rindkere keskjoonest veidi vasakul pool kopsude vahel ning teda kaitseb luustund rinnakorv.Südant ümbritseb tihedast sidekoest südamepaun, mille õõs on täidetud vedelikuga mis vähendab südame töötamise hõõrdumist.Lihaseline sein jaotab süd. kaheks pooleks.(vas, par)Kummaski pooles koda ja vatsake=>süda 4 osaline.vatsakesed asetsevad süd all.Südam evas kotta subuvad kopsuveenid, sealt tuleb kopsudest hapniku rikas veri, paremaase suubuvad kehaveenid. Koja ja vatsakese vahel on klapp mille kadu liigub veri kotta ja vatsse,Südameklapid kindlustavad vere ühesuunalsie liikumise südame kodaderst vatsakestesse j avatsse edasi veresonnstesse.Süda töötab rütmiliselt.(kodade kookutõmbumine, vatsakeste kokku ...
yo me acuesto nosotros nos acostamos tu te acuestas vosotros os acuestais el/ella se acuesta ellos se acuestan Dormir magama yo me duermo nosotros nos dormimos tu te duermes vosotros os dormis el/ella se duerme ellos se duermen Ducharse dusi all käima yo me ducho nosotros nos duchamos tu te duchas vosotros os duchais el/ella se ducha ellos se duchan Irse ära minema yo me voy nosotros nos vamos tu te vas vosotros os vais el/ella se va ellos se van Cuidar hoolitsema yo cuido nosotros cuidamos tu cuidas vosotros cuidais el/ella cuida ellos cuidan
Laiendatud perekonda* kuulub lisaks tuum perekonnale veel täiendavaid liikmeid, kes kõik on omavahel lähisugulus-, partnerlus- või hõimlussuhteis Bigaamia* ehk kaksikabielu ühe mehesamaaegne abielu kahe naisega / ühe naise samaaegne abielu kahe mehega Polüandria* ehk mitmemehepida mine ühe naise samaaegne abielu mitme mehega Polügüünia* ehk mitmenaisepida mi ne ühe mehe samaaegne abielu mitme naisega Polügaamia* ehk mitmikabielu mehe või naise samaaegne abielu mitme vas tassoost Isikuga Külalisabielu* eri elukohtades elavate inimeste suhe (abielu või vabaabielu), mida iseloomustab osaliselt ühine majapidamine ja jagatud vaba aeg, vahel ka ühised lapsed. Kordusabielu* kord abielus olnud lahutatud või lesestunud inimese abi elu. Fiktiivabielu* abielu, mille sõl mimise aluseks on soov saada ametlikku paberit abielus olemise kohta, tegelikku abielu/kooselu ei planeerita.
Ven e m a al ja Kasah stani s. Hõb e d at leidub Sak s a m a al, Böö mi m a al, Slovakkias, ja Norras. Hõb e d at kaevad atud ka Rootsis ja Prantsu s m a al. Töötlemine: hõb e s e p i s e d , iluasjad, väike s e d tarbe e s e m e d , hõb eta min e . Varas e m al ajal oli hõb e d a kaaluühikuk s lood. Enam a sti leg e e ritaks e h õb e d at vas e g a , aga se d a kasutataks e ka kullasula mite s Ajaloo s oli hõb e tähtsak s mak s e v a h e n dik s (osalis elt on ta se d a ka tänapä e v al). Hõb e on ke e miline ele m e nt, süm b ol Ag (ladina ke el e s arg e ntu m ). Hõb e on peh m e läikiv suurima pe e g e l d u s v õi m e ning elektri ja sooju sjuhtivus e g a erak ord s e lt plastne ja h ästi se pi statav m etall. Ta kuulub vääris m et allide hulka
tunica kest hiatus lahi tuber köber hilus värat tuberculum köbruke tuberositas köprus impressio jäljend incisura sälk valva klapp insula saar vas soon isthmus kitsus vena, venae (v.; vv.) veen,veenid vesica põis labium mokk vesicula põieke RT 1 vestibulum esik INIMESE KEHA PÕHIOSAD
tender (riputama) oler (lõhnama) poder (võima,saama) KOLMAS PÕLVKOND Vivir Ebareeglipärased: IR (minema,käima) OIR (kuulama) SALIR (väljuma) VENIR (tulema) DECIR (ütlema) Yo viv-o voy oigo salgo vengo digo Tu viv-es vas oyes sales vienes dices El viv-e va oye sale viene dice Nos viv-imos vamos oimos salimos venimos decimos Vos viv-is vais ois salis venis decis
tunica kest hiatus lahi tuber köber hilus värat tuberculum köbruke tuberositas köprus impressio jäljend incisura sälk valva klapp insula saar vas soon isthmus kitsus vena, venae (v.; vv.) veen,veenid vesica põis labium mokk vesicula põieke RT 1 vestibulum esik INIMESE KEHA PÕHIOSAD pea
saama encontramos Escribirse kirjavahetuses olema me escribo te escribes se escribe nos escribimos os escribis se escriben Estirarse ringutama me estiro te estiras se estira nos estiramos os estirais se estiran Irse ära minema me voy te vas se va nos vamos os vais se van Lavarse ennast pesema me lavo te lavas se lava nos lavamos os lavais se lavan Levantarse üles tõusma me levanto te levantas se levanta nos levantamos os levantais se levantan Peinarse ennast kammima me peino te peinas se peina nos peinamos os peinais se peinan
TEGELAS TE TUTVUS TUS INGA- KERS TIN Kuskil 16-17 aastane tüdruk Pruunid juuksed Kõhn Sõbralik J ulge Kogub portselannukke JAKOB 17 aastane poiss Blondid juuksed Kõhn Pikk Nägi oma vanuse kohta noorem välja Erinevad hobid (nt kogub marke) MEELDEJÄÄVAIM LÕIK Ars t jäi ko rraks o ts e kui kõ hkle ma, e nt pig is tas s iis huule d kõ vas ti ko kku. Te ma näg u me e nutas mas ki. "Jako b Kruus e s uri e ile ö ö s e l ajuve re jo o ks u tag ajärje l." MEELDEJÄÄVAIM S ÜNDMUS ... ...oli siis, kui Inga Kerstin nägi esimest korda J akobit. See meeldis sellepärast, kuna Inga-Kerstin kirjeldas J akobit nii meeldejäävalt, mis tekitas just rohkem huvi raamatu vastu. S OOVITUS S o o vitan lug e da inims e te l: ...kellel on avatud mõtlemine, kes on huvitatud
MANUSTAMINE "NÕUDMISEL" VÄLDITUD VALU PUUDUB MITTEADEKVAATNE AINULT PEALE VALURAVI RAVIMI MANUSTAMIST ("VALU EI OLE") ("VALU ON") ANAES Conference de Consesnsus. Text court. 1997 RAVIMI MANUSTAMINE "Vajadusel" Rahulolekus = VAS >3 Liigutamisel = VAS > 4 Kui valu tugevust hinnatakse 10-pallise skaala järgi MANUSTAMISE VIIS Valida i/v või enteraalne manustamisviis i/m manustamine ainult erandjuhtudel Üleminek i/v-lt - p/o (p/r) manustamisele esimesel võimalusel PATSIENDI POOLT KONTROLLITUD ANALGEESIA (PCA) Patsiendi poolt kontrollitud analgeesia võttis kasutusele 1968 a. Philip H. Sechzer (13.09.1914 26.09.2004) Esimest korda kirjeldas 1971 a. (1, 2) 1991 a
Lisa täht, kui vaja. tah_-_tsin süüa, sügasin sea kärs_s_a, töö saadeti konkurs_-_ile, konkurs_s_ kuulutati väl_-_ja, ei saanud neid värs_s_e pähe, läk_-_sin poodi, õpin kesk_k_oolis, pean sin_-_d sun_-_dima, etteüt__luse tek_-_st, kiirustasin õh_-_tusele seans_-_ile, kors_-_tnast tõusis pak_-_su suit_-_u, pikutasin võrk_k_iiges, õhk_k_ond oli ärev, pal_l_gi oli õuele vedelema jäänud, keerutati vals_s_i, polnudki õhtust seans_s_i, mak_-_sti avans_s_i, puls_s_ tagus kiiresti, võttis äm_-_bri, õpin hom__seks, koh_-_tusime rist_t_eel, vesi oli kristal_l_selge, kihutas asfalt_t_eel, ehk_k_i tah__tsin koju jääda, hüp_-_lik jutt, saabumas oli kõrgrõhk_k_ond, läikis metal_-_selt, suh_-_tus lep_-_likult, kesk_k_üte lülitati sisse, kap_p_ki tassiti tuppa, panin metal_l_raha plekk_-k_arpi, mait_-_sev lil_l_kapsas, sõime kirs_s_e, kuulsad meresõit_-_jad, hüp_-_lesime Täida vajaduse korral lüngad. 1. Klassis peab valitsema töine õhkkond. 2. ...
7 0 0 -2 C 0 0 9 2 -1 1 K lu s a s s o ro o K S n s a a a t ti J a M ...
d. Eva Eva on on roh laie kem mat tüse e da puu m. sad ega . Kõh n kipu b ette pool e Ke Ük Mõl Mõl ha s em em de jal al ad as g sam hoia en ee a, vad d s, üks õun tei jalg a ne ees vas ta ja aku ga pilk s . suu käe (ta nat s. ga ud Eval b kõrv üks ru ale. jalg u Üks ees, mil käsi tein isu all e se) ja tag tein a. e õhu s. Ko Na Nai Mõl m ine ne em po ta ja ad - ga me erin sit , es eva sio m sam te on ee al ma
Otepää Referaat Kreeka Allan All 9.a Otepää Gümnaasium 2010 Sisukord: 1) Sisukord...........................................................................................................................................2 2) Sümboolika......................................................................................................................................3 3) Üldandmed.......................................................................................................................................3 4) Geograafiline asend..........................................................................................................................4 5) Loodus..............................................................................................................................................4 6) Rahvastik......................................................................
.. - zö mapell ... - Minu nimi on ... Il s'appelle ... - il sapell ... - Tema nimi on ... Je suis ... - zö süi Mina olen ... Je suis estonien. zö süi-z- estoniä Ma olen eestlane. Je suis estonienne. zö süi-z-estonienn Ma olen eestlanna. Moi, c'est ... - mua see ... - MINA olen ... (Comment) ça va ? (Komoo) sa va ? Kuidas läheb ? Comment vas-tu ? Komoo va tü ? Kuidas sul läheb ? Comment allez-vous ? Komoo-t-alle vuu ? Kuidas teil läheb ? Tu vas bien ? Tü va bia ? Läheb sul hästi ? Vous allez bien ? Vu-z alee bia ? Läheb teil hästi ? Oui, merci ! Ui, mersii ! Jah, aitäh ! Ça va, merci! Sa va, mersii ! Läheb (hästi), aitäh! Je vais bien, merci. Zö vee bia, mersii. Mul läheb hästi, aitäh. Et vous / toi ? E vuu / tua ? Ja teil / sul? Je vous présente ... - Zö vu presat ... - Ma tutvustan teile ... Très heureux / heureuse! Tre-z-öröö / örööz ! Väga rõõmustav !
Kõne Vabariigi aastapäeva puhul Austatud õpetaja, klassikaaslased! Eelmisel neljapäeval, 24. veebruaril, oli Eesti Vabariigi 93. aastapäev ja see on sündmus, mida tuleks kindlasti tähistada, riik korraldab selle puhul paraadi ja päev lõpeb presidendi piduliku vastuvõtuga, mida meist ilmselt kõik on näinud. Meie, eestlased, oleme üks väiksema rahva- arvuga rahvas, kellel on oma riik. Me oleme suutnud eestlust elus hoida ka siis, kui meie riik ei kuulunud meile endile. Jah, Eestil on raske olnud, kuid nüüd on rasked ajad möödas, riigi jõukusele pürgimist näitab ka eurole üleminek, mis toimus selle aasta alguses. See näitab meie taset Euroopas ja üldse kogu maailmas: ,,Jah, Eesti on juba arenenud riik, neil kehtib euro." Me võime olla õnnelikud, et Eestis on praegu ra- hulik elada ja kehtib demokraatia. Näiteks Egiptuses, Liibüas, Tuneesias ja mujal, kus kehtib diktatuur, on rahvas astunud riigikorra vastu ül...
HÄÄLDUSVEAD. RÕHK. KÕNETAKT. PALATALISATSIOON. SILBI EHITUS. SÕNAVÄLDE. TÖÖLEHT HARJUTAMISEKS. Hääldusvead Kui võõrsõna algab g, b või d-ga, siis tuleb neid häälikuid hääldada helitult. Poolheliliselt häälduvad g, b, d ainult heliliste häälikute vahel. Häälikuühendit hv (kohv, lehv) asemel hääldatakse sageli ekslikult f-ga. Nud-kesksõna tunnuse lühenenult hääldamine (lugend, vaadand) on stiililt kõnekeelne. Sõnaalguline jä esineb vaid sõnades jätkama, jätkuma, jänn ja jändama. Sõnu lüüa, müüa, süüa tuleks hääldada üi. Ainuke häälik, milles võib sõna alguss hääldamata jätta on h. Rõhk. Kõnetakt RÕHK-rõhk on suurenenud hääldusintensiivsus. Rõhk muudab kõne rütmilisemaks. Rõhulisele silbile järgneb tavaliselt 1-2 rõhutut silpi. KÕNETAKT-see on rõhuline silp koos tema juurde kuuluvate rõhutute silpidega. Kõnetakt ÜHESILBILISED KAHESILBILISED ...
Globaliseeruv maailm Toidukriis takistab arengut Maailmahariduskeskus 2012 Toidukriis •Põhjuseid Toitu on on maailmas mitmeid: piisavalt, ent(vesi, -kliimamuutused see on ebaühtlaselt looduskatastroofid jaotunud. jne) -pikaajaline vaesus ja • Miljardeid inimesi toiduhindade tõus ähvardab iga päev -raiskav ja ebaefektiivne näljahäda. toidutootmine • See, kuidas põuad, • Kliimamuutustega seoses on üleujutused, sagenenud orkaanid ja äärmuslikud maavärinad inimesi ilmastikunähtused. mõjutavad, oleneb suuresti nende elatustasemest. • Thinnatõusu •oid aruen hgin d a d e ...
Ee s ti Ühis pank, Elio n ja EMT - ning Ee s ti riik ko o s tö ö le ppe "Arvutikaits e 2009" · Aas tal 2009 pe aks pankade , te le ko mie tte võ te te ja riig i ühis inits iatiivi Arvutikaits e 2009 järg i o le ma ID-kaart võ i Mo biil-ID valdav is ikutuvas tus vahe nd kõ ikide s e -te e nus te s . ID-kaart · Ko hus tus liku riikliku do kume ndina o n ID-kaart kas utus e l pe ale Ee s ti ve e l pe a 100-s e rine vas riig is üle maailma. · Kuig i ID-kaarte o n e rine vate s riikide s kas utatud juba e nam kui 60, aas tat o n kiip ID-kaardil s uhte lis e lt värs ke nähtus . ID-kaardi turvae le me ndid ID-kaardi turvae le me ndid Mida s aab ID-kaardig a te ha · ID-kaart kui is ikut tõ e ndav do kume nt · ID-Pile t · ID-kaart klie ndikaardina · Ele ktro o niline is ikutuvas tus · Dig itaalallkirjas tamine · Andme te krüpte e rimine
L. Muuga tutvustab teost Gustav Ernesaksast: https://arhiiv.err.ee/vaata/pildi-sisse-minek-leili-muuga Natüürmort 1949; ÕLI, LÕUEND 54 X 73 CM ALGHIND: 22 000 el v a i kses, gu se g a vah va l vas ,,Tema õmsalt rõkata asti õ m vahel r s olevad, ena ülluslikud i k dialoog aga vahel ka id otsekui
Liikumine Valu on keha hoiatussignaal Valu tundmine on selle märk, et meie kehal on midagi viga. Neid signaale tuleb võtta tõsiselt ja valu põhjust tuleb üksikasjalisemalt uurida. Valu on see, mida me tunneme, kui stimuleeritakse tundlikke närvilõpmeid. Selliseid närvilõpmeid leidub hulgaliselt nahas ja teistes kehaosades. Valusensorid võivad tajuda erinevaid stiimuleid, nagu kuumus, rõhk või väänamine. Nende reaktsioonist lähtuvad signaalid võivad samuti varieeruda. Iga inimene tajub valu erinevalt ja psühholoogilised tegurid võivad taju täiendavalt mõjutada. Valu on üldiselt hoiatusnähuks, et organism on ohus, ülepingutatud või haige. Valu tugevus Valu tugevust ei saa mõõta, sest valu tunnetus on erinev. Seetõttu kasutatakse valutugevuse hindamiseks sageli küsimustikke. Kõige lihtsamaks valu kvantifitseerimise meetodiks on nn visuaalne analoogskaala (VAS). Patsiendil palutakse kirjeldada valu tugevust vahemikus 010, kus 0 on valu p...
Feodalism Feodalismi peamiseks tunnuseks olid vasalli ja senjööri vahelised suhted. Aga kas see siiski oli sellele ühiskonnale hea ning kas see oli pööre ühiskonnas. Sellest arutluses räägin sel-lest ja toon oma arvamuse. Feodaalkord kujunes välja varakeskajal, mis tomus järk-järgult ning lõplikult kujunes välja 11.sajandiks. Alguse sai Frangi riigis, aga lõpuks kandus edasi ka mujale Euroopasse. Feodaalkorra peamisteks osalisteks olid isand ehk senjöör ja tema sõjamees ehk vasall. See kord kestis väga kaua Miks kujunes üldse välja feodaalkord ? See sai alguse siis, kui Frangi riik lagunes Lääne-, lõuna- ja Ida-Frangi riigiks. Frangi riikide valitsejatel oli vaja uut sõjaväeorganisatsiooni, eriti tugevat ratsaväge, mille varustus oli aga kallis ning talupojad ei olnud võimelised seda ise muretsema ega saanud eriti väeteenistuses käia, kuna talupoegadel polnud aega sõjaliseks ettevalmistuseks. Fra...
KUIDAS KIRJUTADA ARUTLUST? Arutluse kirjutamine ajaloos (aga ka ühiskonnaõpetuses) ei nõua mitte ainult sügavaid teadmisi, vaid ka teema avamise, kavastamise ja materjali organiseerimise oskust, võimet analüüsida ja seostada teemat puudutavaid küsimusi, oskust sõnastada põhjendatud hinnanguid ja järeldusi ning valida sobivaid näiteid, oskust oma mõtteid selgelt väljendada ja kõige tähtsam head kõige olulisema tajumise võimet. Mida siis silmas pidada, et kirjutada head arutlust? Kõigepealt veendu, et mõistad arutluse teemat või küsimust õigesti ning saad aru, missugust käsitluslaadi see teema või küsimus eeldab. Kui arutluse teema on esitatud küsimuse kujul, kujunda kõigepealt oma seisukoht (oma vastus teemas tõstatatud küsimusele) sellest lähtuvalt saad alustada teema avamist. Kui on eeldatud võrdlust (võrdlevat analüüsi), peaks vastus kindlasti sisaldama tasakaalustatult mõlemat poolt või kõiki küsimuses esitatud pooli, mitte keske...
KUIDAS KIRJUTADA ARUTLUST? Arutluse kirjutamine ajaloos (aga ka hiskonnapetuses) ei nua mitte ainult sgavaid teadmisi, vaid ka teema avamise, kavastamise ja materjali organiseerimise oskust, vimet analsida ja seostada teemat puudutavaid ksimusi, oskust snastada phjendatud hinnanguid ja jreldusi ning valida sobivaid niteid, oskust oma mtteid selgelt vljendada ja kige thtsam head kige olulisema tajumise vimet. Mida siis silmas pidada, et kirjutada head arutlust? Kigepealt veendu, et mistad arutluse teemat vi ksimust igesti ning saad aru, missugust ksitluslaadi see teema vi ksimus eeldab. Kui arutluse teema on esitatud ksimuse kujul, kujunda kigepealt oma seisukoht (oma vastus teemas tstatatud ksimusele) sellest lhtuvalt saad alustada teema avamist. Kui on eeldatud vrdlust (vrdlevat analsi), peaks vastus kindlasti sisaldama tasakaalustatult mlemat poolt vi kiki ksimuses esitatud pooli, mitte keskenduma vaid hele. Sarnasuste ja erinevu...
Vabadusastmete arv 3 Kriitiline väärtus 2 (kriit.) #NAME? CHISQ.INV.RT 4. Parameetri empiirilise väärtuse võrdlemine kriitilisega ja otsust hüpoteesi kohta parameeter ei lange kriitilisse piirkonda 1,66 < 7,815 seega pole alus nullhüpoteesi tagasi lükata. Võtan vas progresseeruva tulumaksu kehtestamisse ei sõltu maj Olulisuse tõenäosuse leidmine olulisuse tõenäosus olulisuse nivoo p #NAME? > 0,05 otsus hüpoteesi kohta
loeng, 19.sept Piklikaju (medulla oblongata) piirneb seljaajuga altpoolt ja ülevalt sillaga. Piklikaju läbivad kõik pea-ja seljaaju ühendavad juhteteed, nii ülenevad kui alanevad. Piklikaju läbib suurt kuklamulku, mistõttu on eluliselt ohtlik piklikaju turse, sest piklikaju võib pitsuda, juhteteed pigistatakse kinni ja ühendaus ajuda vahel katkeb /on häiritud piklajus paikneb mitmed elutähtsad keskused hingasmis-, vasomotoorne (reguleerib veresoonte toonust, vas soon ld k) keskus. Hingamine hingamislihaste (diafragme ja roietevahelised lihased) osavõtul, mida innerveerivad seljaajust väljuvad närvid ja roietevahelistest lihastest väljuvad närvid mõjutatud piklaju närvirakkude poolt. Eriti ohtlikud vigastused 4.kaelasegmendist kõrgemalm sest sellest lähtub diafragma närv (nervus phrenicus). Kui selle närvi tuumadeni info ei jõua, ei jõua see ka hingamislihasteni. Kui vigastus allpool, toimub hingamine tänu diafragmale.
A. Vahtramäe 2012 1 Eritumine Organismi põhiliseks erituselundiks on neerud. Ööpäevas eritub neerude kadu umbes 1-1,5 l uriini. Lisaks neerudele toimub eritumine ka naha, kopsude, maksa ja seedetrakti kaudu. Kopsude kaudu eritatakse süsihappegaasi ja vett auru näol (umbes 0,3-0,4 l) ja mitmeid teisi lenduvaid aineid. Kopsude kaudu saame kiiresti ja efektiivselt reguleerida happe- leelistasakaalu. Nahas peituvate higinäärmete abil eemaldatakse organismist umbes 0,4-0,5 l vett, soolasid, erinevaid jääkprodukte (kusiaine e. uurea, kusihape, kreatiniin). Seega võib nahk teatud määral kompenseerida neerude vaegtalitlust, kuid täielikult neeru asendada ei saa. Seedetrakti sekretoorne osa seisneb peamiselt raskemetallide soolade eritamises, sapi ja vee eritamises soolestikku. Vett eritub seedetrakti kaudu umbes 0,15 l ööpäevas....
Kujuneb konfliktide lahendamise oskus Mängib üksi kui teistega koos, valides mängukaaslasi nii sümpaatia alusel kui ka ühisest huvist mänguteema vastu On lavastusmängu juhi rollis Jätab meelde teksti ja väljendab ennast ladusalt ja selge sõnaga Mängib tuttavaid lavastusmänge iseseisvalt, kusjuures kasvab nõudlikkus rolli täitmise suhtes Tunneb huvi lavastusmängude eri liikide (näpu-, laua-, varjuteatri) vas Ehitab keerulisi ehitisi erinevatest materjalidest, jälgides üldist plaani, sümmeetriat, arhitektuuri Ehitab plaani järgi Võrdleb esemeid mälu järgi Märkab juba väiksemaid erinevusi Näeb esemete vastastikuseid seoseid ja asendeid Tunnetab ümbritseva maailma mitmekesisust Oskab teha üldistusi ja leida esemetel ühist Sõnalistes õppemängudes koostab lühikese jutukese Mõtleb välja mänge ja mõistatusi
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
