Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Varundamine ja Taastamine". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
backup, ubuntu, install, xxxx, terminali, sudo, simple, config, koopiaid, linux, restoreVÕRUMAA KUTSEHARIDUSKESKUS Infotehnoloogia õppetool Süsteemitarkvara aruanne (Windows, Linux, Mac OS X) Juhendajad: 2014 Contents LINUX............................................................................................................................4 PAIGALDAMISE VÕIMALUSED JA SELGITUSED........................................................4 VALITUD SÄTETE PÕHJENDUSED JA SELGITUSED...................................................5 KASUTAJAD, NENDE PAROOLID JA SELGITUSED....................................................14 Kasutajate lisamine ning kustutamine...............................................
Windows NT 9 · 1.6.Windows 2000 11 · Pildid 13 · 1.7.Windows ME 13 · Pildid 17 · 1.8.Windows XP 17 · Pildid 21 · 1.9.Windows Vista 21 · Pildid 27 · 2.0.Windows 7 28 · Pildid 33 · Serveri operatsioonisüsteemid 34 · Linux 35 · Edubuntu 36 · Ubuntu 35 · Estobuntu 36 · Kubuntu 37 · Unix 38 · BSD 38 1.Operatsioonisüsteemid 1.1.Windows NT 3.1 oli esimeseks Microsoft Windows NT seeria operatsioonisüsteemiks,
(Because It's Time). Nüüdseks on Interneti ja BITNeti teenused enam vähem seostatud. Vene ajal elnud ja töötanud inimesed mäletavad IBM arvutite vene analooge - ES arvuteid. Eestis paistavad nad olevat välja suremas, aga mujal maailmas on nad üsna populaarsed. Seega ei ole midagi imelikku, kui Teil on vaja ühel päeval telnettida sellisesse arvutisse. IBM suurarvutite rakendused töötavad kas reare iimis või nn 3270 terminali re iimis. Esimesel juhul teil pole probleeme, küll võib Teil tekkida raskusi IBM suurarvutite lemmikuga - 3270 terminaliga. Viimane moodus on muide üsna effektiivne ja ökonoomne. Ta on orienteeritud formateeritud info vahetamiseks. Kui Teie telnet kutsungile vastab arvuti operatsioonisüsteemiga "VM" või "VMS", siis Te vajate suure tõenäosusega erilist klientprogrammi, mis kannab tavaliselt nime tn3270. IBM Unixis (AIX) on ta kindlasti olemas.
/dev/VolumeGroup00/LogicalVolume01 /var/www/virtual ext4 defaults 0 0 Kontrolli, et kõik töötab, ja näita, milline on töö tulemus korralduste mdadm , pvdisplay , vgdisplay , lvdisplay , mount ja df . Kasuta sobivaid võtmeid ja parameetreid, et tulemused oleks piisavalt detailsed ja kuvatakse tehtud töö seisukohast oluline info. student@server:~$ sudo mount student@server:~$ sudo df Kasutatud materjalid How To Create RAID Arrays with mdadm on Ubuntu 16.04 Growing - Linux Raid Wiki man lehed iseseisva töö juhendis üles tähendatud veebilehed praktikumitööde juhendid
+ turvalisus tagatakse kasutaja jaoks nähtamatult - nõuab lisakulutusi - aeglustab andmesidet, kuna salastamine nõuab aeglasemalt arvutilt rohkem protsessoriressurssi (tarkvarapõhine VPN) - muudab võrgu haldamise keerulisemaks 2 VPN Seadistamine, ühenduse loomine ja ühenduse lõpetamine asub siin (win7) ja siin (2000, XP, 2003) VPN Serveri seadistamine: Installida ja uuendada VPN serveri ja kliendi pakette: · $ sudo apt-get install pptpd ppp pptp-linux Neli faili tuleb konfigureerida serveri jaoks: · /etc/pptpd.conf · /etc/ppp/pptpd-options · /etc/ppp/options · /etc/chat-secrets) /etc/pptpd.conf: · option /etc/ppp/pptpd-options · logwtmp · localip 192.168.23.20 · remoteip 192.168.23.30-39 /etc/ppp/pptpd-options: · name pptpd · refuse-pap · refuse-chap · refuse-mschap · require-mschap-v2 · require-mppe-128 · proxyarp · nodefaultroute
Tallinna Polütehnikum Virtuaalmasina loomine VMware Workstation abil ja Ubuntu installeerimine VMware Workstation 9 Ubuntu 12.04 LTS Koostaja: Henri Muldre Juhendaja: Luisa Pani Tallinn 2012 Tere tulemast kasutama kasutusjuhendit, mis õpetab looma eelkõige virtuaalmasinat, kuhu on installeeritud Ubuntu. See juhend selgitab ka kokkuvõtlikkul määral virtuaalmasinatest ning vähesemal määral ka WMware Workstation 9 kasutamist. NB! Kasutusjuhend on mõldud kasutamiseks digitaalselt!
Jagatakse andmete hoiustamise ressursse võrgus olevate seadmete vahel. Võrgusalvesti ühendatakse kohtvõrku ja omistatakse IP aadress. RSA - River, Shamir, Adelman -(perekonnanimed, ilmselt selle loojad siis) Avatud võtme krüptoalgoritm, mis võimaldab nii krüpteerimist kui ka autentimist. POP3 - Post Office Protocol - klient/server protokoll, kus elektronposti sõnumeid võetakse vastu ja hoitakse ISP meiliserveris. SEC - Simple Event Correlator - (Risto Vaarandi poolt loodud) vabavaraline tarkvara monitooringusündmuste kui logifailide haldamiseks, mille abil on seoste leidmist võimalik automatiseerida. SQA – Software Quality Assurance- Tarkvara arenduse protsesside ja meetodite monitoorimine, et tagada kvaliteeti SOA – System Outage Analysis- ITILi meetod käideldavuse parendamiseks 4) Seleta lahti ITILi mõisted/lühendid: ITIL, PIR, RFC, CFIA, MTBSI
ja näib, et FTP ei tööta. Sel juhul tasub enne kopeerimisi anda käsk passiivseks andmevahetuseks ftp> passive Üleminekuks aktiivsele andmevahetusele on käsk active. 11. Interneti protokollid POP3, IMAP ja SMTP. Andmevahetuse kirjeldus ja pordid. Port Protokoll Seletus 110 POP3 Post Office Protocol 143 IMAP Internet Message Access Protocol 25 SMTP Simple Mail Transfer Protocol POP3 ja IMAP protokollid on selleks et postkasti serverist kirjad kätte saada. IMAP on e-maili parandatud lugemise protokoll. IMAP kasutamine POP3 asemel võimaldab serverisse kaustu ehk foldereid luua, vabastades meilikasutaja vajadusest saabunud kirjad alati oma arvutisse salvestada. Lisaks kirjavahetuse koondumise ühte kinlasse kohta ning mitmelt arvutilt töötamise mugavamaks muutmisele saab IMAPi
Krüptokontseptsioon B 1.7 Krüptokontseptsioon Kirjeldus Käesolev moodul kirjeldab tegutsemisviisi, kuidas on heterogeenses keskkonnas võimalik nii lokaalselt salvestatud kui ka ülekantavaid andmeid efektiivselt krüptoprotseduuride ja -võtetega kaitsta. Selleks kirjeldatakse, kuidas ja kus on heterogeenses keskkonnas võimalik kasutada krüptoprotseduure ja vastavaid komponente. Kuna krüptoprotseduuride rakendamisel tuleb tähelepanu pöörata väga paljudele komplekssetele mõjufaktoritele, on selleks vajalik koostada krüptokontseptsioon. Käesolevas moodulis kirjeldatakse krüptokontseptsiooni koostamist. Alustada tuleb vajaduse väljaselgitamisest ja mõjufaktorite kõrvaldamisest, millele järgneb sobivate krüptograafiliste lahenduste ja toodete valik, ning lõpuks tuleb hoolitseda selle kasutajate teadlikkuse tõstmise ja koolituste ning krüpto hädaolukorraks valmisoleku eest. Käesolevat moodulit võib kasutada ka juhul, kui ühele võim
e-mail POP3, SMTP, IMAP4 elektronpost usenet nntp uudised www http „ülemaailmne ämblikuvõrk“ Kaugpöördus Teenus lubab töötada eemal asuval arvutil ning kasutada selle arvuti kõike ressursse, k.a. perifeeriaseadmeid. Tööd korraldab tarkvara, mis imiteerib eemal asuva arvuti terminali. Tööks kasutatakse protokolli telnet (andmed krüpteerimata) või ssh (andmete krüpteerimisega). Failitransport Teenus on ettenähtud ühest arvutist teise andmete ülekandmiseks ja failiarhiividele ligipääsemiseks. Faile võib kanda üle kahes režiimis: binaarses (bitthaaval, sisu ei mängi rolli) või tekstirežiimis 3 (sümbolhaaval automaatse ümberkodeerimisega)
PÄRNUMAA KUTSEHARIDUSKESKUS ARVUTID JA ARVUTIVÕRGUD MULTIMEEDIUM- JA SALVESTUSSEADMED Referaat Koostaja: Allan Pertel Rühm: AA-10 Pärnu 2011 Mis on multimeedium? Multimeedium (inglise keeles multimedia), eesti keeles ekslikult kasutusel ka kui multimeedia, on teabe mitme esitusvormi, näiteks teksti, kahe- või kolmemõõtmelise graafika, heli või video korraga kasutamine näiteks arvutis, telefonis, teatri- või kontserdilaval, kinos või mujal. Multimeedium on meedia ja sisu, mis ühendab endas erinevad sisuvormid. Terminit võib kasutada nimisõnana (meedium mitme sisu vormiga) või omadussõnana kirjeldamaks meediumit, millel on mitu sisuvormi. Terminit kasutatakse vastandina meediale, mis sisaldab vaid meedia traditsionaalseid vorme nagu prinditud või käsitsi toodetud materjalid. Multimeedia on teksti, audio, piltide, animatsiooni, video ja interak
võrgu kaasa arvatud wi-fi. Seejärel peab kasutaja otsustama, kas soovib ise analüüsida pahavara või siis pöörduda spetsialistide poole, on ka kolmas võimalus maksta lunaraha, aga see ei garanteeri failide taastamist ning samas lunaraha tasumine soodustab kuritegevust. Juhul kui kasutaja soovib eemaldada pahavara isepäi, siis tuleks jälgida CERT-EE soovitusi. Esiteks peaks operatsioonsüsteemi tagavarakoopiast taastada või siis teha uus install, see aitab vältida taasnakatumist. Samuti tasub enne taastamist kontrollida, kas tagavarakoopia on nakatatud ka. Teiseks on ka võimalik teha kindlaks, mis lunavaraga on kasutaja seade nakatatud, seda saab teha https://id-ransomware.malwarehunterteam.com/ abil, kui juhtumi ohver on teinud kindlaks, millise lunavaraga on tegemist, siis dekrüptorivõtme olemasolu on võimalik uurida veebilehe aadressil www.nomoreransom.org .(6)
Mis on andmeturve? Andmeturve on äärmiselt lai mõiste, mille erinevate tahkudega puutuvad kõik arvutikasutajad tihti kokku, isegi kui nad seda otseselt endale ei teadvusta. Oleme tuttavad kasutajanimede ja paroolidega, kui oma tööjaama sisse logime, kuid andmekaitse tähendab enamat kui vaid failidele juurdepääsu piiramist ja kettakasutuslimiite -- see mõiste hõlmab ka viiruseid. õigemini nende vastu võitlemist, varundamist. võrguserverite kaitset ja mitmeid muid. Infotehnoloogiat kasutades mõtleme enamasti ainult arvutitele, kuid andmekaitse mõiste jääb bittidest ja baitidest kõrgemale (kuigi ka neil on kindlasti oma osa), kattes ka füüsilisi ja organisatsioonilisi meetmeid. Kõige parematest paroolikaitsesüsteemidest pole midagi kasu, kui parool ise võrdub kasutajanimega. tvle võime serveri ette panna võimsa tulemüüri, kuid selle efekt muutub nulliks, kui igaüks võib asutuse uksest sisse astudes serveri kaenlasse võtta ja lihtsalt minema jalutada. Selli
GB FAT16 kettaid[5]. Windows NT ja Windows XP toetavad FAT16-ga ka suuremat, 64 kB klastrit ja seega kuni 4 GB kettaid. FAT12 ja FAT16 failisüsteemid piiravad vormindamisel juurkataloogi kannete arvu[7]. Ajaloolistel põhjustel on see 512. Kanneteks loetakse faili- ja katalooginimesid traditsioonilises 8.3 failinime vormingus. FAT16 suurim eelis teiste failisüsteemide ees on ühilduvus üsna erinevate operatsioonisüsteemidega, näiteks Windows 95/98/Me, OS/2, Linux ja mõned UNIX-i versioonid. Mida suuremaks lähevad kõvakettad, seda suuremaks muutuvad ka klastrid. Näiteks 2 GB ketta puhul on iga klaster juba 32 kB suurune ja kõik sellest väiksemad failid kasutavad ikkagi ära 32 kB, mistõttu suuremate ketaste puhul muutub FAT16 kasutamine ebaökonoomseks. FAT32 FAT32 on FAT failisüsteemi täiendatud versioon, mida esimesena toetas Windows 95B (tuntud ka kui Windows 95 OEM Service Release 2). FAT32-e toetab ka Windows 98/Me ja Windows 2000/XP
Tapa Gümnaasium Internet Referaat Tapa 2012 Sissejuhatus Interneti kasutavad miljonid inimesed iga päev. Tänapäeval on imelik, kui kellelgi ei ole kodus interneti ühendust. Väga väheseid on neid kes tegelikult teavad, kust tuleb internet ning selle ajalugu. Mis on internet ? Internet on ülemaailmne väiksemate kohtvõrkude ühendus, kus infovahetus toimub vastava standardse protokolli alusel (alates aastast 1983 kasutatakse TCP/IP protokolli). Igal Internetti ühendatud arvutil on oma kindel ja ainulaadne aadress, mille kaudu see arvuti on leitav. Seda aadressi kutsutakse IP-aadressiks, näiteks 193.40.25.160. Enamkasutatavatel arvutitel on peale IP-aadressi ka nimi, kuna seda on lihtsam meeles pidada. Nagu IP-aadresski koosneb nimi kolmest või enamast sõnast, näiteks tehnika.eau.ee. Neist esimene sõna on arvuti enda nimi, järgmine määrab alamvõrgu ja ee tähendab riiki, kus arvuti asub. Kuna tegelikult käib võrgus arvutite leidmine siiski IP-aadr
lisatarkvara abil. 1.4. HFS+ HFS Plus on Apple poolt arendatud failisüsteem, mis on peamiselt kasutuses Mac OS operatsioonisüsteemiga. Alates Mac OS X versioonist 10.2.2 on toetatud ka failisüsteemi journaling. HFS+ lubab failinimesi pikkusega kuni 255 tähemärki ning salvestab nimesi UTF-16 kodeeringus. Toetatud on ka UNIX-stiilis failide ligipääsuõigused ning ACL ligipääsuõigused. HFS+ oskavad lugeda nii Mac OS, Linux kui ka Windows lisadega. 1.5. BSD - Fast Failisüsteem, mis üritab võidelda fragmentatsiooniga topelt suurusega sektorite sisse viimisega. Tavaliselt failide säilimiseks kasutatakse sektor suurusega 8 Kb. Samas iga faili lõpus jääb "kaalulisa" , mis on võrdne 4 Kb-ga. Sellel moel sektorit võib jagada 8-ks osadeks, 1 Kb igas osas. Nii saab kõik ruumi maksimaalselt ära kasutada. Pikkades failides palju
Andmeturve Meelis Roos Kursiivis tekst on Meelis Roosi loengukommentaaride põhjal lisatud. Kollasega märgitud osa kohta on Meelis Roos öelnud, et seda on ta tavaliselt eksamil küsinud. Kava · Turvaeesmärgid, ohud, riskianalüüs, turvapoliitika, turbestrateegiad, turvatasemed, turvastandardid · Mitmekasutajasüsteemide turve, DAC & MAC, usaldatavad süsteemid · Autentimismeetodid, paroolid, NIS(+), Kerberos, NT domeenid, LDAP kataloogid, Active Directory, single signon · PKI (avaliku võtme infrastruktuuride) idee, rakendamine autentimisel ja signeerimisel, hierarhiad · Ohud võrgus, tulemüürid, krüpto rakendamine · Rünnakute avastamine: IDS (Intrusion Detection System), logimine; taasteplaanid; turvaprobleemide PR · Viirused, ussid, trooja hobused, tagauksed, ... · Privaatsus ja anonüümsus Internetis · Pöördkodeerimine, seadused, kopeerimiskaitsed, ... Kirjandus · Infosüsteemide turve 1: turvarisk. Vello Hanson, Märt Laur, Monika Oit, Kristjan Alliksoo. Cy
Alustamine Windows XP-ga Tere tulemast Windows XP -- kõige töökindlama, võimalusterohkema ja põnevama Windowsi versiooni kasutajaks! See juhend sisaldab hõlpsastimõistetavaid juhiseid, kuidas kasutada arvutit, luua Internetiühendus, hallata faile ja kaustu, printida pilte ja dokumente, kuulata muusikat, kujundada piltide abil oma arvuti töölauda ning teha palju muud. See juhend võib sisaldada teie jaoks uusi termineid. Et saaksite tutvuda nende terminite tähendustega ning sellega, mil viisil need teie tegevusega seostuvad, on juhendile lisatud sõnastik. Edukat algust nii algajaile kui ka juba kogenud Windowsi kasutajatele! 1. osa: Windowsi põhitoimingud ja -mõisted Töölaud Hiir Juhtpaneel Printimine Failid ja kaustad 2. osa: Arvuti ühiskasutus Kuidas toimivad kasutajakontod? Arvuti häälestamine ühiskasutuseks Isikliku pildi lisamine 3. osa: Naut
Tallinna Reaalkool Operatsioonisüsteemid Windows ja Linux Informaatika kursuse lõputöö NIMI KLASS Juhendaja: NIMI Tallinn 2013 Sissejuhatus
Kohtvõrkudes kasutatakse tihti tsentraalset turvakopeerimist. Kuna ketaste mahud on pidevalt kasvanud, siis tasub koopia teha eelkõige enda koostatud failidest, mis peaksid paiknema kaustade My Documents, My Pictures ja My Music alamkaustades. Legaalselt hangitud programmifaile saab vajaduse korral taastada CD-delt. Kui paremat võimalust ei ole, kopeeri kõige väärtuslikumad dokumendifailid diskettidele. Turvakoopiate tegemiseks klõpsa nupul Backup Now ja järgi juhiseid. Vali mida ja kuhu kopeerida. Üleliigsete failide kustutamine Üleliigsete failide leidmiseks ja kustutamiseks võid kasutada stardimenüü korraldustega All Programs, Accsessories, System Tools, Disk Cleanup avanevat programmi, mis kontrollib kõvaketast ja leiab failid, mida võiks kustutada (nt mitmesugused ajutised failid). Kustuta aeg-ajalt ka dokumendid ja programmid, mida enam vaja ei ole. Kaustade pakkimine
olemas. Kuidas seda Ophcrack LiveCD plaati kasutada? · Veendu, et kompuutris, mille paroole Sa tahad leida või lahti murda või testida, oleks tema BIOS'is pandud alglaadimise seadmeks CD-ROM seade (Vista's saab kasutada ka ophcrack DVD-plaate). Kuidas seda teha, loe sellest siit. · Pane oma Ophcrack LiveCD plaat sahtlisse ja käivita kompuuter (või tee tema restart). · Nüüd tehakse alglaadimine sellest cd plaadilt ja laetakse Live CD, siis käivitatakse Linux Live skriptidekomplekt ja seejärel laetakse SLAX Linux'i distributsioon mällu (RAM). · Laetakse SLAX OS ning ekraanile ilmub Fluxbox desktop (Fluxbox'i töölaud). Tavaliselt ei pea Sa vajutama ühtegi klahvi vaid oota kuni ilmub see Fluxbox töölaud. Algul ilmub sinna töölauale väike terminaliaken umbes taolise kirjaga: "Found one partition that contains hashes: /mnt/hda1/Windows/system32/config Starting Ophcrack"
Oracle Corp 1983 C++ - 1983 Bell labs Apple Macintosh 1984 GNU project 1984 Richard Stallman GCC 1987, GNU Complier Collection, UNIX-ite jaoks Python 1989 FIDONET 1990, rahvusvaheline võrguots Eestis HTML 1990, Tim-Berners Lee WWW 1990 , Tim-Berners Lee lõi W3 Konsortiumi LINUXI arenduse algus - 1991 Päris netiotsad TCP/IP Eestis 1992 Debian - 1993 PHP keel 1994, Personal Homepage Tools nimelisest skriptide setist sai nime Linus Torvalds annab välja Linux kerneli 1.0 1994 Mosaic , later Netscape 1994, Andresseen Eest, esimene leht Päevaleht netis 1995 Windows 95 1995 ofc Pixari Toy Story 1995, esimene täispikk 3D anime Borland Delphi keel 1995 , Borland International Java 1995 , SUN AltaVista 1995 , esimene edukas ja võimas otsingumootor Palm Pilot 1995, U.S. Robotics Eesti internetipangad 1996 Deep Blue võidab Garri Kasparovit males 1997 GOOGLE 1998 Mozilla sünd 1998
pc, sun, oracle, macintosh, apple ja microsofti tooteliinid. Küberkaitse termineid: turvateater, malware, cookie, phishing, social engineering. UNIX JA C– umbes 1969. a (töötasid tegelikult UNIX-it välja mitu aastat) AT&T Bell Laboratories programmeerijad Kenneth Thompson ja Dennis Ritchie töötasid DEC-i PDP arvutil(odavamat sorti suured arvutid) välja UNIX operatsioonisüsteemi(esimene op-süsteem, mis on siiamaani kasutusel), UNIX-ist arenes hiljem palju harusid(nt Linux, mille pealisehitus on Android, macOS, OS X, iOS). Kenneth Thompson mõtles välja keele B, mis baseerus varasematel keeltel, Dennis Ritchie koos Kernighaniga tegi keele C (ALGOL –> BCPL -> B -> C), et oleks kergem UNIX-it kirjutada, C keel on oluline, kuna peaaegu kõik arvuti baasasjad on C keeles (op süsteemid (Windows, Linux, Apple, BSD põhised), suuremad infrastruktuurid, tekstiredaktorid, andmebaasid, veebiserverid jne), selles keeles on lihtne teha vigu ja neid üles leida on raske,
Õppides peamisi erinevusi Linnuxi ja Windowsi operatsiooni süsteemide vahel Lektor Hadeel Tariq Al-Rayes Võrdlus Microsoft Windowsi ja Linuxi operatsioonisüsteemide vahel on juba väga kauaaegne vestlusteema personaalarvutite tootjate hulgas. Läbi kogu Windowsi võidukäigu perioodi alates win 9X kuni win7 tutvustamiseni, on Windowsil olnud kõrgeimad müüginumbrid ja säilitanud absoluutse turu liidrikoha lauaarvutitele operatsioonisüsteemi pakkujate osas. Samal ajal Linux on kogunud silmapaistvat toetust oma Tasuta avatud lähtekoodiga tarkvaral põhineva operatsiooni süsteemiga. Pärast esialgset kokkupõrget mõlemad operatsioonisüsteemid liikusid üle tavakasutajaskonnaga persoonaalarvuti turul ja konkureerisid erinevate seadeldistega, just eelkõige serverite, mitmesuguste manussüsteemide ja mobiilse(telefoni) interneti pakkumise osas. Linux ja Microsoft Windows erineb filosoofia poolest, maksumuse, mitmekülgsuse ja
Fail on loogiliselt grupeeritud kogus andmeid (infot). Igal failil on hulk omadusi, mis teda iseloomustavad, kõige tüüpilisemad omadused on: · Nimi · Tüüp · Asukoht · Suurus · Ligipääsu- ja kasutusõigused · Loomise, muutmise ja viimase kasutamise kuupäev · Looja või omanik Faili tüübi määramiseks on mitmeid erinevaid võimalusi: Microsofti operatsioonisüsteemid lisavad failile faililaiendi, Linux kirjeldab faili tüübi ära numbri abil ning näiteks MacOS lisab faili programmi nime, millega fail loodi jne. Faili tüüp omakorda vihjab enamus juhtudel sellele, milliseid andmeid failis hoitakse ja mis rakendus seda failis olevat infot tõlgendada oskab Failide asukohta kirjeldatakse tavaliselt kahest vaatenurgast: kus fail füüsiliselt andmekandjal asub ning milline on faili asukoht failisüsteemi mõistes. Faili asukohta failisüsteemis kasutaja
Põhimõisted: Kodeerimine - Andmete teisendamine mingi koodi abil, näit. helisignaali teisendamine analoogkujult digitaalkujule enne laserkettale salvestamist, binaarandmete teisendamine tekstandmeteks enne edastamist e- postiga jne. Kodeerimine selles tähenduses ei sea eesmärgiks mitte informatsiooni salastamist, vaid selle teisendamist salvestamiseks või edastamiseks sobivale kujule, kuigi sageli on kodeeritud informatsioon ühtlasi ka inimesele loetamatu Moduleerimine - Sides tähendab moduleerimine informatsiooni lisamist elektroonilisele või optilisele signaalikandjale. Moduleerida võib nii alalisvoolu seda sisse ja välja lülitades kui ka vahelduvvoolule ja valgusele. Alalisvoolu moduleerimise näiteks on traditsioonilises telegraafis kasutatav Morse koodi edastamine morsevõtme abil. Enamik tänapäevaseid raadio- ja telekommunikatsiooniseadmeid kasutab vahelduvvoolu moduleerimist teatud kindlas sagedusribas. Levinumad modulatsioonimeetodid on järgmised: · ampl
9. käsitsikirjutatud info arvutisse sisseviia 10. juhthoob (joystick), peamiselt arvutimängude tarbeks 11. kõnesisestusvahend, mis võimaldab inimkõne automaatset muundamist "kirjutatud" kujule. Klaviatuur - arvutiga tehtavate tööde puhul on kõige olulisemaks komponent. Selle individuaalsest sobivusest oleneb suuresti töö mugavus. Kui mõnele meeldib pehme ja pika klahvikäiguga või suurarvuti terminali moodi valjult klõpsuv sõrmistik või väiksemõõtmeline programmeeritav AnyKey-d sisaldav klahvik, siis see on täiesti maitseküsimus ja arvutiostja peab ostetava arvuti klaviatuuri lihtsalt proovima. Hiir - Windows-i töökeskkonnas sooritatakse enamus juhtimistegevusi arvutihiirega. Hiir on sisestusseade, mis aitab graafilises töökeskkonnas mugavamalt tegutseda. Rullikuga varustatud hiir kujutab endast väikest nuppudega varustatud karbikest, mis on juhtme abil
Referaat Koostanud: Raido Kurvits Põhimõisted Telekommunikatsioon - Telekommunikatsioon tähendab sidepidamist pikemate vahemaade taha, kui seda otsene kõrvakuulmine või silmanägemine võimaldab. Meile kõigile on tuttavad traditsioonilised traat-telefoniside ja traadita raadio- ning televisioonisaadete edastus. Tänaseks on neile lisandunud side nähtava või nähtamatu (infrapunase) valgusega optiliste sideliinide kaudu. Kodeerimine - Kodeerimine on informatsiooni esitusvormi muutmine kindla reeglistiku alusel. Numbritest koostatud koode nimetatakse arvkoodideks ehk digitaalkoodideks. Moduleerimine Moduleerimine on protsess, millega saatjas genereeritud kõrgsageduslikku võimsust muudetakse ülekantava signaali rütmis. Moduleerimise vaheaegadel saatjast väljakiirguv konstantse väärtusega võimsus on kandevlaine ehk kandevsagedus, mida on vaja vaid selleks, et temas moduleerimisprotsessi kestel tekitatud muutused üle kanda vastuvõtjani, kus neist muutus
Ülesandeid 1. Tee näide läbi. Vaata tulemust. 2. Lisa tervitusele hüüumärk. Salvesta ja vaata veebilehitsejas tulemust. 3. Veendu, et kood valideerub. 4. Tekita HTML-koodi sisse viga (nt. eemalda üks < märk). Tutvu vastavate validaatori veateadetega. 5. Paranda kood taas õigeks. Kopeeri validaatori antud ,,kvaliteedimärgi" lõik oma koodi sisse lehe lõppu (enne
). Veendu, et pilt tuli nähtavale. Visual Web Developer Expressi install Tasuta kasutatavate Express-toodete jaoks tarviliku leiab aadressilt www.microsoft.com/express . Veebi jaoks mõeldud toodete installimiseks on võimalik kasutada Web Platform Installerit, kus saab ,,linnukestega" ära märkida soovitud komponendid. Veebiosas Install-nupule vajutades saab vastava programmi kätte. Tasub programm omale alla laadida ja siis käima panna. Üldjuhul küsitakse, kas oled nõus laetud programmi käivitama. Vastavalt
UNIX operating system on a spare DEC minicomputer Thompson re-wrote Space Travel game in assembly language for Digital Equipment Corporation's PDP-7 with help from Dennis Ritchie. This experience, combined with his work on the Multics project, led Thompson to start a new operating system for the PDP-7. Advanced Micro Devices Incorporated is founded. Intel's Marcian (Ted) Hoff designs an integrated circuit chip that could receive instructions, and perform simple functions on data. The design becomes the 4004 microprocessor. Intel announces a 1 KB RAM chip, which has a significantly larger capacity than any previously produced memory chip. Bill Gates and Paul Allen, calling themselves the "Lakeside Programming Group" sign an agreement with Computer Center Corporation to report bugs in PDP-10 software, in exchange for computer time. Gary Starkweather, at Xerox's research facility in Webster, New York, demonstrates using a
olukordi - enne muidugi mitmel moel selle esinemist ise läbi katsetades. Kui raamistik pole surnud, vaid elab järgmiste versioonide tekkimise näol edasi, siis sellised teated on arendajatele igati tänuväärsed ning samas tõstavad saatja enesetunnet ja enesekindlust. Microsoft .NET platvorm Microsoft .NET raamistik (Framework) on platvorm programmide loomiseks. Enne .NETi oli võimalik programme luua mitmetele erinevatele platvormidele nt DOS, Win32, Linux jne. .NET platvormi loomise eesmärk on võtta programmeerija õlult kohustus tagada programmi ühilduvus erinevate protsessorite ja operatsioonisüsteemidega, andes rohkem aega programmiga põhifunktsionaalsusega tegelemiseks. Riistvara ja operatsioonisüsteemidega ühilduvuse tagamine on jäetud raamistiku loojate hooleks. Lisaks Microsoftile, kes pakub raamistiku Windowsi operatsioonisüsteemidele, arendatakse Novelli
0 tuli välja 1981.aastal. Kaheksakümnendate lõpus ja üheksakümnendate alguses tehti MS-DOS-le juurde graafiline kasutajaliides MS Windows. 1995. aasta augustikuus tuli müügile Microsoft Windows 95, mis on iseseisev operatsiooni-süsteem. Ta ei nõua, et arvutis oleks enne käivitatud MS- DOS, aga ta võimaldab enamasti kasutada ka MS-DOS-i programme ja MS Windows 3.x programme. PC tüüpi arvutitel kasutatakse ka teisi operatsioonisüsteeme, näiteks IBM OS/2, Solaris, SCO UNIX, Linux, Microsoft Windows NT. Operatsioonisüsteemi valik sõltub arvuti riistvara tüübist ja ka sellest, millise töö jaoks arvutit kasutatakse. Apple firma arvutitel jookseb näiteks Macintosh System. Et vältida konflikte riistvara ja tarkvara vahel, müüakse enamasti arvuti koos operatsioonisüsteemi OEM-versiooniga (Original Equipment Manufacturer). Operatsioonisüsteemi valikust sõltub edasine rakendusprogrammide valik, sest iga programm on kirjutatud töötamiseks kindlas keskkonnas.
juurde. 7 / 55 Google App Engine Andris Reinman Joonis 1. Google App Engine SDK graafiline liides programmide haldamiseks Windows ja Mac keskkondades sisaldab SDK graafilist töökeskkonda, mis võimaldab mugavalt luua uusi aplikatsiooniprojekte, neid serverisse laadida ning lokaalses veebiserveris testida. Linux keskkonnas graafiline liides (hetkel) puudub, selle asemel tuleb kasutada tekstilisi käsklusi. SDK käsud Run - Aplikatsiooni käivitamine GAE emulaatoris (lokaalne veebiserver) Linuxis asendab käsklus dev_appserver.py aplikatsiooni_kaust Stop - Lokaalse veebiserveri töö lõpetamine Linuxis tuleb sulgeda programm dev_appserver.py (klahvikombinatsioon ctrl+z) 8 / 55