Keiu Pirnpuu KUU FAASID Oma läheduse tõttu Maale on Kuu näiv liikumine teiste taevakehade liikumisest keerulisem, seepärast taevakaart kuu täpset asukohta ei näita. Küll aga näitab ta ära kuu faasi, mille järgi on ligikaudu võimalik hinnata ka tema näivat liikumist ja nähtavustingimusi. Kuu faas ehk Kuu näiv kuju KUU FAASID Kuu faasid: kuu loomine (kuud ei ole näha) Noorkuu* poolkuu (esimene veerand)* kasvav kuu Täiskuu* kahanev kuu poolkuu (viimane veerand)* vanakuu. KUU FAASID Kuu faaside kindlakstegemine on lihtne: Kuu, millest on näha parem pool, kasvab, ja millest vasak, kahaneb. Kuu Maalt vaadatuna ehk Kuu faasid VARJUTUSED Varjutus tähendab varju jäämist, varju sattumist Kuuvarjutus : +Toimub 3 korda aastas + Täielik kuuvarjutus + Osaline kuuvarjutus Päikesevarjutus: + Toimub kord või 2 korda aastas
Kuu faasd Noorkuu ajal on Kuu Maa ja Päikese vahel. Noorkuu ajal pole Kuud Maalt näha. Paari päeva pärast seda ilmub õhtutaevasse kitsas kuusirp, mille kaar on suunatud paremale. Täiskuu ajal paistab Kuu ümmargusena. Vana kuu on pärast täiskuud Maale paistev Kuu piirkond. Kuu faasid korduvad iga 29,5 ööpäeva tagant. Kuu faasid · Noorkuu · Vanakuu · Täiskuu Kuu tiirlemine Kuu tiirleb ümber Maa Vähim kaugus Maast on 356 410 km ja suurim kaugus 406 700 km. Keskmine kaugus on 384 000 km. Kuu kiirus orbiidil on 1,03 km/s. Kuu teeb ühe tiiru ümber Maa 27 29 ööpäevaga. Mõõtmed Kuu läbimõõt on 3476 km (4x väiksem kui Maal). Kuu mass on Maa massist 81 korda väiksem (7,36 × 1022 kg).
Saab ennustada päikesevarjutuse järgi KUU LÄBIB `SÕLME KOHTA' 2 KORDA KUUS, KUID KUI SEE JUHTUB TÄISKUU AJALE, SIIS TOIMUBKI VARJUTUS. KUUGA KATTUMINE Kuu katab oma teel kas tähti või planeete Neid saab ette ennustada Astronoomid saavad uurida varjutava keha mõõtmeid ja liikumist Noor Kuu kattumine Plejaadide täheparvega (Sõelatähed) KUU FAASID Kuu loomine (kuud ei ole näha) Noorkuu Poolkuu Kasvav kuu Täiskuu Kahanev kuu Poolkuu Vanakuu Kuu millest on näha parem pool kasvab, J- kujuline (juurde) Kuu millest on näha vasak pool kahaneb, K- kujuline (kahaneb) KUU FAAS SÕLTUB SELLEST, MILLIST KÜLGE PÄIKE TOL HETKEL VALGUSTAB.
Astronoomid on avastanud Kuul piirkonna, kus Päike kunagi ei looju. 73kilomeetrise Peary kraatri serv on päikese käes terve Kuu ööpäeva, st alati. See piirkond on soodne tulevastele kosmoseoperatsioonidele, sest mujal võib temperatuur muutuda päeva jooksul 250 kraadi. Kuu faasid kuu loomine(kuud ei ole näha) noorkuu poolkuu (esimene veerand) kasvav kuu täiskuu kahanev kuu poolkuu (viimane veerand) vanakuu Kasutatud kirjandus http://et.wikipedia.org/wiki/Kuu http://www.mapsharing.org/MSmaps/mappagesmoonmap/imagesmoonmap/2 http://www.pictinas.com/tomi/astro/televue/images/moon/moon041028.jpg http://www.google.ee/imgres? imgurl=http://www.vertigomagazine.co.uk/articles/images/article/Shadowofth eMoon_filmstill_13.JPG&imgrefurl=http://www.vertigomagazine.co.uk/showa rticle.php%3Fsel%3Dbac%26siz%3D1%26id
õhtutaevasse kitsas kuusirp, mille kaar on suunatud paremale. Täiskuu ajal paistab Kuu ümmargusena. Pärast täiskuud hakkab Maale valgustatuna paistev piirkond Kuul vähenema ning Päikese loojumise ja Kuu tõusu vahele hakkab jääma üha pikem ajavahemik. Seda aega kutsutakse vanaks kuuks. Nüüd on valgustatud Kuu vasakpoolne osa. Kuu faasid korduvad iga 29,5 ööpäeva tagant. Kuu faasid: 1) kuu loomine 2) noorkuu 3) poolkuu 4) kasvav kuu 5) täiskuu 6) kahanev kuu 7) poolkuu 8) vanakuu Kuu on Maa poole pööratud alati ühe ja sama küljega. Põhjus on selles, et Kuu teeb täispöörde ümber oma telje sama ajaga, mis tal kulub ühe tiiru tegemiseks ümber Maa. Kuid seejuures esineb teataval määral libratsiooni optilist ja füüsikalist. Optilise libratsiooni põhjuseks on Kuu orbiidi elliptilisus ja orbiidi tasandi võrdlemisi suur nurk ekliptika suhtes, samuti Maa mõõtmete olemasolu. Nii on Kuu näiv
Looduslik kaaslane ehk kuu võib tiirelda ka mõne teise planeedi või tähe ümber. Päikesesüsteemis on selliseid kuusid palju. Kuu faasid Kuna Kuu tiirleb ümber Maa, muutub tema kuju ehk faas pidevalt, sõltuvalt sellest, kui suur osa Kuu valgustatud pinnast on Maalt nähtav. Faasid: 1. Kuu loomine (kuud ei ole näha) 2. Noorkuu 3. Poolkuu (esimene veerand) 4. Kasvav kuu 5. Täiskuu 6. Kahanev kuu 7. Poolkuu (viimane veerand) 8. Vanakuu Kuu teke Kuu tekke kohta on palju teooriaid. Teadlased on oletanud, et Kuu võib olla miljoneid aastaid tagasi Maa küljest eraldunud tükk. Tänapäeval arvab enamik astronoome, et Kuu ja Maa on tekkinud umbes 4,5 miljardit aastat tagasi ühest ja samast gaasi- ja tolmupilvest. Luna 3 1959. aastani ei olnud keegi Kuu tagakülge näinud. Sama aasta oktoobris lähetas Vene tehiskaaslane Luna 3 (all) Maale esimesed Kuu tagakülje fotod. Kuule laskumine
Madalaim õhutemperatuur on 89,6 °C HUVITAVAID FAKTE Seni vanimad märgid elust on 3,5 miljardit aastat vanad Kõrgeim punkt merepinnast on Mount Everest 8848 m Sügavaim koht on Mariaani süvik Vaikses ookeanis 11 022 m MAA KUULT VAADATUNA KUU Meile kõige lähim taevakeha Kuu orbiit on küllaltki piklik Üks kuu 27 päeva ja 8 tundi Noorkuu Päikese ja Maa vahel Täiskuu terve öö Vanakuu nähtav vaid pärast keskööd Tuhkvalgus KUU Mass 81x väiksem Raskusjõud 6x väiksem Emaplaneediga võrreldes kõige suurem Päikesetuul Kuu atmosfäär Tumedad laigudmered Heledad laigudmandrid Libratsioon Esikülgmereline Tagakülgmandriline KUU MAA POOLNE KÜLG TUMEDADMERED HELEDADMANDRID KRAATRID Galileo Galilei 1609 a. Kõrgem mägi Bradley
kraadise nurga all, tänu millele on Maa aastaajad ja keskkonnatingimused leebed. Kuu ja Maa vaheline kaugus suureneb igal aastal 3,82 ± 0.07 cm võrra, kuid see ei suurene konstantselt. Kuu faasid Kuna Kuu tiirleb ümber Maa, muutub tema kuju ehk faas pidevalt, sõltuvalt sellest, kui suur osa Kuu valgustatud pinnast on Maalt nähtav. Faasid: 1. Kuu loomine (kuud ei ole näha) 2. Noorkuu 3. Poolkuu (esimene veerand) 4. Kasvav kuu 5. Täiskuu 6. Kahanev kuu 7. Poolkuu (viimane veerand) 8. Vanakuu Kuu teke Kuu tekke kohta on palju teooriaid. Teadlased on oletanud, et Kuu võib olla miljoneid aastaid tagasi Maa küljest eraldunud tükk. Tänapäeval arvab enamik astronoome, et Kuu ja Maa on tekkinud umbes 4,5 miljardit aastat tagasi ühest ja samast gaasi- ja tolmupilvest. Kuule laskumine Esimese juhitava laskumise Kuule tegi 1966 NSV Liidu kosmosesõiduk Luna 9. Kolm aastat hiljem, 1969. a juulis, väljus USA astronaut Neil Armstrong Apollo 11
·Nad korduvad iga 29,5 ööpäeva tagant. ·Kuu faaside kindlakstegemine on lihtne: Kuu, millest on näha parem pool, kasvab, ja millest vasak, kahaneb · Sünoodilise kuu pikkus on 29 ööpäeva ja 12 tundi. · Noorkuu ajal on Kuu Maa ja Päikese vahel. Sellel ajal pole Kuud Maalt näha. · Faasid: Kuu loomine (kuud ei ole näha) noorkuu poolkuu (esimene veerand) kasvav kuu täiskuu kahanev kuu poolkuu (viimane veerand) vanakuu . Päritolu teooriad 1) kaksikplanetaarne hüpotees 2) eraldumishüpoteesi 3) haardhüpoteesi Ükski neist oletustest ei sobi väga hästi. Uuema ja detailsema informatsiooni järgi Kuu kivimitest eelistatakse 4) kokkupõrke hüpoteesi: Maa põrkus kokku ühe väga suure objektiga (umbes niisama suurega kui Marss või veelgi suuremaga) ja Kuu moodustus välja pursanud materjalist. Kuu külastus Esimene
taevast allaviskamise päev jm. Reede ei sobinud tööde alustamiseks ja suuremate muudatuste ettevõtmiseks, kolimiseks, reisideks, pulmadeks, kosjadeks, ristseteks ega isegi matusteks. Keelatud oli karjalaskmine; lammaste niitmine, loomade tapmine. Reede sobis üksnes selliste tööde puhul, mille sihiks oli millegi kahjustamine, lõpetamine või kahandamine, nagu näiteks tüütute söödikute ja putukate tõrjumine (ehkki sedagi oli soodsam neljapäeviti, eriti vanakuu neljapäeviti alustada). Viie reedega kuud peeti õnnetuks. Reedet peetakse tänini õnnetuks päevaks ja mitmel pool seostatakse ikka veel õnnetusi, sh autoavariisid just halvaendelise reedega.
Kuu tiirleb ümber Maa orbiidil, mille tasand on Maa orbiidi tasandi suhtes 5' kaldu. Kuu tiirlemisest ümber Maa on tingitud Kuu näiva kuju ehk Kuu faasi pidev muutumine sõltuvalt sellest, kui suur osa Kuu valgustatud pinnast on Maalt nähtav. · kuu loomine (kuud ei ole näha) · noorkuu · poolkuu (esimene veerand) · kasvav kuu · täiskuu · kahanev kuu · poolkuu (viimane veerand) · vanakuu. Kuu faaside kindlakstegemine on lihtne: Kuu, millest on näha parem pool, kasvab, ja millest vasak, kahaneb. Parem käsi ehk hüva käsi on rahvatraditsioonides seotud kasvamise ning lisandumisega, vasak käsi ehk kura käsi aga vähenemise ja kadumisega. See reegel kehtib põhjapoolkeral. Päikesevarjutuse teke, olevus? Päikesevarjutus leiab aset siis, kui Kuu on Maa ja Päikese vahel, varjates päikesevalguse. Maalt vaadatuna on
Maa sulas ning koostiselemendid hakkasid gravitatsiooniliselt diferentseeruma. Sellest ajast on Maal rauast tuum. Kuu Faasid Kuu tiirlemisest ümber Maa on tingitud Kuu näiva kuju ehk Kuu faasi pidev muutumine sõltuvalt sellest, kui suur osa Kuu valgustatud pinnast on Maalt nähtav. Kuu faasid: · 1.kuu loomine (kuud ei ole näha) · 2.noorkuu · 3.poolkuu (esimene veerand) · 4.kasvav kuu · 5.täiskuu · 6.kahanev kuu · 7.poolkuu (viimane veerand) · 8.vanakuu Kuu faaside kindlakstegemine on lihtne: Kuu, millest on näha parem pool, kasvab, ja millest vasak, kahaneb. Parem käsi ehk hüva käsi on rahvatraditsioonides seotud kasvamise ning lisandumisega, vasak käsi ehk kura käsi aga vähenemise ja kadumisega. See reegel kehtib põhjapoolkeral. Mnemotehniliselt on faaside kindlakstegemiseks kasutusel ka järgnev meetod: Kui kuu "kasvab" ehk nähtavat osa tuleb juurde, on näha mõttes kuu peale kirjutatud J-tähe poolne külg. Kui kuu
ümber Maa, kus sellest moodustuski Kuu. Kuu ajalugu Roomlased panid Kuule nimeks Luna, kreeklased Selene jaArtemis, ning tal on palju teisi nimesid erinevates mütoloogiates Kuud külastas esimesena Vene kosmoselaev Luna 2 1959. aastal Esimesena maandusid kuule Neil Armstrong ja Edwin Aldrin 20. juulil 1969. Kuu faasid Kuu loomine (kuud ei ole näha) Noorkuu Poolkuu (esimene veerand) Kasvav kuu Täiskuu Kahanev kuu Poolkuu (viimane veerand) Vanakuu. Kuu pind Palja silmaga on Kuul näha tumedaid laike, astronoomid kutsuvad neid meredeks. Heledaid alasid seevastu nim. Mandriteks. Vett ega mingit muud vedelikku Kuul ei leidu. Kui mikroskoobiga vaadata on Kuul hoopis mitmekesisem vaatepilt: näha on mäeahelikke, lõhesid, orge ja tema kuulsaid kraatreid. Kuu pind on kaetud puudritaolise ainega, mida nim. Regoliidiks. See meenutab märga liiva. Suurem osa mandrite kivimitest on bretshadeks nimetatav keeruline
varjata). Päikesevarjutused moodustavad tsükli, mida nimetatakse saaroseks. Selle abil on võimalik päikesevarjutusi ennustada. Saarost tunti ja päikesevarjutusi suudeti ennustada juba vanaajal. 5.Kuuvarjutused: Kuuvarjutus leiab aset siis, kui Maa on Päikese ja Kuu vahel. 6.Kuu iseloomustus · Maale lähim taevakeha · Kuu faasid ( kuu loomine kuud ei ole näha, noorkuu, poolkuu, kasvav kuu, täiskuu, kahanev kuu, poolkuu, vanakuu) · Läbimõõt u 3500 km · Mass on Maa massist 81 korda väiksem · Raskusjõud on Kuu pinnal 6 korda väiksem kui Maa pinnal · Tumedaid laike Kuu pinnal kutsutakse meredeks, heledaid mandriteks · Kuu on Maa poole pööratud alati ühe ja sama küljega · ,,Igavese päikese tipp" piirkond , kus Päike kunagi ei looju 7.Maa · Alates Maast on kõigil planeetidel kaaslased · Maa kaaslaseks Kuu
pikem ajavahemik. Seda aega kutsutakse vanakuuks. · Faasid korduvad iga 29,5 ööpäeva tagant. Kuu faasid: · kuu loomine (kuud ei ole näha) · noorkuu · poolkuu (esimene veerand) Kuu Maalt vaadatuna ehk Kuu faasid · kasvav kuu · täiskuu · kahanev kuu · poolkuu (viimane veerand) · vanakuu. Kuu mõju Kuu mõju algab juba kolm päeva enne faasivahetust. Üldine on kujutelm, et kasvav kuu edendab, õnnestab, tervistab ning pärast täiskuud kahanema hakkav kuu rikub, määndab, suretab. Ärilisi tehinguid on soovitatav sõlmida noorkuu ajal, lõpetada aga viimases veerandis. Kõiki asju, mida tahetakse kasvatada, võiks lõigata noorkuu ajal (k.a juukseid). Poolkuu (esimene veerand) sellel ajal on parim teha kõike seda, mis on kasulik
Neil viljadel puudub ravijõud, veelgi enam nad võivad olla ohtlikud, eriti lastele. MILLAL RAVIMTAIMI KOGUDA Parim kogumisaeg on siis, kui taim sisaldab kõige rohkem toimeaineid, seetõttu järgigem etteantud juhiseid eri taimede kohta. Õite, lehtede kogumiseaeg on kuiv, päikesepaisteline päev, soovitav enne keskpäeva. Korjamisel ei tohi olla taim märg. Eesti rahvatarkuse järgi on parim aeg ravimtaimede kogumiseks vanakuu periood (täiskuust noorkuuni), siis koguvat taim enesesse enam toimeaineid. Varakevadel kogutakse pungi, mil nad on paisunud, kuid pole veel puhkenud. Õisi korjatakse taimel esimeste õite ilmumisel. Lehti korjatakse enne õite puhkemist, mil lehed on täiesti välja arenennud. Vilju kogutakse valminutena, kuid enne ülevalmimist. Koort eemaldatakse kevadel, mil koor on lahti. Koort kogutakse ühe-kaheaastastelt okstelt.
ka virmalised jälgitavad keskmiselt 60-kraadisel või kõrgemal laiusel. KUU FAASID Kuu tiirlemisest ümber Maa on tingitud Kuu näiva kuju ehk Kuu faasi pidev muutumine sõltuvalt sellest, kui suur osa Kuu valgustatud pinnast on Maalt nähtav. Kuu faasid: kuu loomine (kuud ei ole näha) noorkuu poolkuu (esimene veerand) kasvav kuu täiskuu kahanev kuu poolkuu (viimane veerand) vanakuu. Kuu faaside kindlakstegemine on lihtne: Kuu, millest on näha parem pool, kasvab, ja millest vasak, kahaneb. Parem käsi ehk hüva käsi on rahvatraditsioonides seotud kasvamise ning lisandumisega, vasak käsi ehk kura käsi aga vähenemise ja kadumisega. See reegel kehtib põhjapoolkeral. LOODED Looded on taevakeha kuju perioodilised moonutused, mille põhjustab teise taevakeha gravitatsiooniline külgetõmme. Enamasti peetakse loodete all silmas Maa ning eriti
Nõrkadel komeetidel saba harilikult puudub, heledatel on märgatav ioonsaba, väga heledatel on nähtavad mõlemat tüüpi saba. Kuu faasid Kuu tiirlemisest ümber Maa on tingitud Kuu näiva kuju ehk Kuu faasi pidev muutumine sõltuvalt sellest, kui suur osa Kuu valgustatud pinnast on Maalt nähtav. · kuu loomine (kuud ei ole näha) · noorkuu · poolkuu (esimene veerand) · kasvav kuu · täiskuu · kahanev kuu · poolkuu (viimane veerand) · vanakuu. Kuu faaside kindlakstegemine on lihtne: Kuu, millest on näha parem pool, kasvab, ja millest vasak, kahaneb. Parem käsi ehk hüva käsi on rahvatraditsioonides seotud kasvamise ning lisandumisega, vasak käsi ehk kura käsi aga vähenemise ja kadumisega. See reegel kehtib põhjapoolkeral. Mnemotehniliselt on faaside kindlakstegemiseks kasutusel ka järgnev meetod: Kui kuu "kasvab" ehk nähtavat osa tuleb juurde, on näha mõttes kuu peale kirjutatud J-tähe poolne külg
alla -180 kraadi. Kuu siseehitus Seismiselt on kuu väga vaikne. Seal pole tuult, lained ega laamade liikumist. Sagedased on Maa (loode)jõududest tekitatud Kuuvärinad. Need toimuvad 700-1100 km sügavusel ja on üsna nõrgad. Kuust endast tingitud värinad on haruldased ja väga võimasad 25-300 km sügavusel. Kuuvärinaid põhjustavad kraatrite külgedelt allaveerevad kivid või pinnale langevad meteoriidid. Noorkuu vanakuu Kuu faasid Nagu kõik arvatavasti on märganud, paistab Kuu selle aja jooksul väga erinevalt ja pole teatava ajavahemiku vältel üldse näha. Seda faasi nimetatakse noorkuuks ja Kuu on sel ajal Päikese ja Maa vahel. Mõne päeva pärast ilmub ta kitsa sirbina õhtutaevasse ja tema kumerus on suunatud paremale. Valgustatud (seal on Kuul päev) ja valgustamata (seal on öö) osade piirjoonel (nn. terminaatoril) tõuseb Päike -- sinna saabub Kuul hommik. Iga
kevad (TartuMaarja); keskmisest varasema kudemisrände puhul peeti otstarbekaks külvitöödegagi varem alustada (Saarde); kui haug eelistas kudeda madalas vees, oli oodata kehva viljaaastat (Põlva). Esimesest kevadisest püügist loodeti esimesena saada haug (Türi, Pärnu, Tarvastu), igatahes on haug ahvenast, särjest või latikast eelistatavam. Olgu unna või noodaga, arvati neid parem püüda olevat noorelkuul ja vanakuu põhjas (Iisaku). Rahvapärimuslikud kujutlused hiidhaugist on ette puutunud ka kalanduse asjatundjatele ning leidnud korrigeerimist. Teated enam kui 100 aastastest ülisuurtest haugidest ei ole seni paika pidanud. Eesti vete suurimaid eksemplare on arvatud jäävat 20 kg piiresse. Rahvasuus lisab teadmine, et veekogus elutseb hiidkala, mainet samuti ka tema asupaigale. Hiidhaugi suurust, vanust ja ebatavalist välimust iseloomustatakse
pööripäevad · Fenoloogilised aastaajad-ilmast sõltuvad, nt kui temperatuur üle nulli siis algab kevad jne · Kuu tiirleb ümber Maa, liigub läänest itta, pöörleb ümber oma telje nii, et Maa poole jääb üks ja sama külg, looded. Faasid: sõltub kui suur osa valgustatud on, parem- kasvab, vasak-kahaneb, kuu loomine-ei ole näha, noorkuu, poolkuu, kasvav kuu, täiskuu, kahanev kuu, poolkuu, vanakuu · Sideeriline kuu-Kuu teeb ühe tiiru ümber Maa 27 ööpäeva ja 8h-ga, tegelik tiirlemisperiood, tähtede suhtes Sünoodiline kuu-29 ööpäeva ja 12h, Päikese suhtes Maalt vaadatuna · Suhteline heledus on seotud väljuva kujutise suurusega ja märgib, kui hästi binokliga näha on, mida suurem, seda parem. Siirius on kõige suurema näiva heledusega täht tähistaevas · .
erinevaid külgi. 8. Päikesevarjutus leiab aset siis, kui Kuu on Maa ja Päikese vahel, varjates päikesevalguse. 9. Kuufaas kestab umbes 29,5 päeva. Täisfaasi kuulub Kuu loomine ja muutumine nooreks kuuks, noorest kuust saab poolkuu, seejärel hakkab kuu kasvama, kuni saab täis sellega on pool faasi läbi. Kõik läheb edasi vastupidi. Kuu hakkab jälle kahanema, kuni tekib poolkuu, järele jääb veel vanakuu. 10. Kuna vaatleme teiste planeetide ja taevakehade erinemist tähtede taustal, siis Maa liigub palju kiiremini kui nt. Jupiter ja seega tekivad näivad silmused, sest vahepeal tundub justkui Jupiter liiguks tagasi mitte edasi ja siis tekivadki näivad silmused. 11. Päikesesüsteem sündis umbes 5 miljardit aastat tagasi tähtedevahelise ruumi gaasi- ja tolmupiludest. Järkjärgult moodustus keskele helendav tulekera Päike, mis omandas
(TartuMaarja); keskmisest varasema kudemisrände puhul peeti otstarbekaks külvitöödegagi varem alustada (Saarde); kui haug eelistas kudeda madalas vees, oli oodata kehva viljaaastat (Põlva). Esimesest kevadisest püügist loodeti esimesena saada haug (Türi, Pärnu, Tarvastu), igatahes on haug ahvenast, särjest või latikast eelistatavam. Olgu unna või noodaga, arvati neid parem püüda olevat noorelkuul ja vanakuu põhjas (Iisaku). Rahvapärimust seoses haugi ja haugipüügiga on tutvustanud ka A. Luts. Rahvapärimuslikud kujutlused hiidhaugist on ette puutunud ka kalanduse asjatundjatele ning leidnud korrigeerimist. «Teated enam kui 100aastastest ülisuurtest haugidest ei ole seni paika pidanud,» märgib N. Mikelsaa. Eesti vete suurimaid eksemplare on arvatud jäävat 20 kg piiresse. Rahvasuus lisab teadmine, et veekogus elutseb hiidkala, mainet samuti ka tema asupaigale.
Keskmine tihedus on 3,3 g/cm3. 2 Kuu faasid Kuu tiirlemisest ümber Maa on tingitud Kuu näiva kuju ehk Kuu faasi pidev muutumine sõltuvalt sellest, kui suur osa Kuu valgustatud pinnast on Maalt nähtav. Kuu faasid on kuu loomine (kuud ei ole näha), noorkuu, poolkuu (esimene veerand), kasvav kuu, täiskuu, kahanev kuu, poolkuu (viimane veerand) ja vanakuu. Kuu faaside kindlakstegemine on lihtne: Kuu, millest on näha parem pool, kasvab, ja millest vasak, kahaneb. Parem käsi ehk hüva käsi on rahvatraditsioonides seotud kasvamise ning lisandumisega, vasak käsi ehk kura käsi aga vähenemise ja kadumisega. See reegel kehtib põhjapoolkeral. Mnemotehniliselt on faaside kindlakstegemiseks kasutusel ka järgnev meetod: Kui kuu "kasvab" ehk nähtavat osa tuleb juurde, on näha mõttes kuu peale kirjutatud J-tähe poolne külg. Kui kuu
paremale. Täiskuu ajal paistab Kuu ümmargusena. Pärast täiskuud hakkab Maale valgustatuna paistev piirkond Kuul vähenema ning Päikese loojumise ja Kuu tõusu vahele hakkab jääma üha pikem ajavahemik. Seda aega kutsutakse vanaks kuuks. Nüüd on valgustatud Kuu vasakpoolne osa. Kuu faasid korduvad iga 29,5 ööpäeva tagant. Faasid: 1. Kuu loomine (kuud ei ole näha) 2. Noorkuu 3. Poolkuu (esimene veerand) 4. Kasvav kuu 5. Täiskuu 6. Kahanev kuu 7. Poolkuu (viimane veerand) 8. Vanakuu Mõõtmed Kuu läbimõõt on 3476 km, mis on ligi 4 korda väiksem kui Maa läbimõõt. Suurim näiv nurkdiameeter on 33'40. Kuu mass on Maa massist 81 korda väiksem, olles 7,36 × 1022 kg. Keskmine tihedus on 3,3 g/cm3. Raskusjõud on Kuu pinnal kuus korda väiksem kui Maa pinnal. Esimene kosmiline kiirus on 1,7 km/s Teine kosmiline kiirus on 2,4 km/s. "Mered" ja "mandrid" Tumedaid laike Kuu pinnal kutsutakse meredeks, kõige suuremat, täiskuu ajal selle
due to the Earth's rotation. , . , . Kuu faasid Kuu teeb tiiru ümber Maa 27 päeva ja 8 tunniga. Noorkuu ajal on Kuu Päikese ja Maa vahel ning meile nähtamatu. Järgneb paremale suunatud kumerusega kuusirp. Valgustatud osal on Kuul päev, tumedal osal öö. Valgustatud osa muutub iga päevaga (ööga) suuremaks ja kuu loojub üha hiljem. Täiskuu ajal paistab Kuu kogu öö. Seejärel valgustatud osa väheneb ja Kuu tõuseb üha hiljem. Vanakuu ajal e. viimasest veerandist on Kuu nähtav vaid pärast keskööd. Atmosfääri tsirkulatsioon Ekvaatori tsoonis soojenenud õhk tõuseb, tekib madalrõhkkond. Tõusev õhuvool liigub kuni troposfääri ülaosani ja hakkab sealt liikuma pooluste suunas. Kesklaiusteni jõudes on ta nii jahtunud, et laskub alla ja tekitab subtroopilise kõrgrõhkkonna tsooni. Ookeanil on selles tsoonis nõrkade tuulte vöönd, nn. "hobuste laius". Sealt
suuruste defineerimise aluseks. 3) Aeg on pidev — me ei saa ühest ajahetkest teise ilma vahepealseid ajahetki läbimata. 4) Aeg on pöördumatu — me saame ajas vaid edasi minna, tagasipöördumine ja juba toimunu muutmine pole tänapäeva teadlaste arvates võimalik. Aja mõõtmiseks saab kasutada näiteks: 1) taevakehade näivat tiirlemist (Päikese tõusmine ja loojumine); 2) kuu faaside (Kuu loomine, noorkuu, täiskuu, vanakuu) vaheldumist; 3) küünla lühenemist põlemise käigus; 4) liiva voolamist läbi liivakella väikese ava; 5) kõikvõimalike pendlite võnkumist; 6) aatomitest väljuva kiirguse laineid. Aega mõõdetakse kellaga. - päikesekell; - pendli ja pommidega seinakell; - liivakell - kronomeeter (eriti täpne mehaaniline kell); - elektrooniline kell; - aatomikell (täpseim) erandiks kalender 16 22.3. Mida näitab kiirus? Kiiruse ühik.
seda kuu päritoluga vesinikku hakata kasutama ka raketikütusena. Kuusirp, poolkuu ja täiskuu. Kuuvarjutus Kuu tiirlemisest ümber Maa on tingitud Kuu näiva kuju ehk Kuu faasi pidev muutumine sõltuvalt sellest, kui suur osa Kuu valgustatud pinnast on Maalt nähtav. Kuu faasid: · kuu loomine (kuud ei ole näha) · noorkuu · poolkuu (esimene veerand) · kasvav kuu · täiskuu · kahanev kuu · poolkuu (viimane veerand) · vanakuu. Kuu faaside kindlakstegemine on lihtne: Kuu, millest on näha parem pool, kasvab, ja millest vasak, kahaneb. Parem käsi ehk hüva käsi on rahvatraditsioonides seotud kasvamise ning lisandumisega, vasak käsi ehk kura käsi aga vähenemise ja kadumisega. See reegel kehtib põhjapoolkeral. Mnemotehniliselt on faaside kindlakstegemiseks kasutusel ka järgnev meetod: Kui kuu "kasvab" ehk nähtavat osa tuleb juurde, on näha mõttes kuu peale kirjutatud J- tähe poolne külg
valgem kui kuuvalgel ööl Maal. Tuhkvalgusega osa tundub olevat väiksema läbimõõduga kui sirp. Siin on tegemist puhtalt nägemise iseärasusega: tugevamini valgustatud ese näib suuremana sama suurest, kuid nõrgemini valgustatud esemest. Kuu faasid korduvad iga sünoodilise kuu järel, see on ka Kuu ööpäeva tegelik pikkus ehk see on siis 29 ja pool päeva. Noorkuu Vanakuu Täiskuu 11 Kuuga seotud varjutused Päikesevarjutus toimub siis, kui noorkuu möödub täpselt Päikese ja Maa vahelt. Seetõttu langeb Kuu vari Maale. Kui vaatleja viibib Maal õiges kohas, siis tundub talle, nagu oleks Päikese valgus kustutatud ning päevast saab äkki öö
· Hoolas peremees käis jaaniöösel ümber oma viljapõldude, lugedes nõiasõnu ning pistes kadakaoksi vilja, et siis ükski nõid ta põllule kahju ei saaks teha. · Kui augustikuul puulehed kollaseks (vahatses) lähevad, tuleb kevadel ruttu hein maha; kui aeglaselt lehed kollaseks lähevad, tuleb hein visalt. · Kui augustikuul puulehed kollaseks (vahatses) lähevad, tuleb kevadel ruttu hein maha; kui aeglaselt lehed kollaseks lähevad, tuleb hein visalt. · Vanakuu kuival (viimasel veerandil) ei tohi lina külva, saab kerge, kare, tõrva kirbenine (mustad täpid). · Lina tuleb noorel kuul teha, siis saab ta raske ja kiud pehme. · Kui toomel marjade asemel kaunad ilmuvad, siis saavat halb odra suvi. · Noore kuuga om vil'lä tegemine paremb. Kartul vana kuuga, sis saa kartul muredamp, noore kuuga om vesine. Kui noore kuuga külvad erne, sis saava pehme' erne'. Kui vana kuu kuiva sisse lääb, siis saava kaleda
Kohtupidamiseks oli oluline koguneda lageda taeva alla.Kokku tuldi avalikus kohas, mäel või künkal. Pühadusele võis osutuda suur kivi, puudiring. Koht tuli pühitseda eriliselt. Püha ja mittepüha maapind oli vaja teineteisest lahutada.Püha ala märgistati kividest või puudest ringiga – kohturing. Ka aeg pidi püha olema. Kolm korda aastas kindlal ajal koguneti.Asja arutati päevavalgel, päikesetõusust loojanguni. Noor ja täiskuu olid kohtupidamiseks soodsad, kuid vanakuu ei sobinud üldse.Istungeid võis pidada ka germaanlaste aasta kolmikjaotusel: kevade, suve ja talve saabumisel. Kohtunik juhatas kohtuistungit ja küsis otsustajatelt , millist õigust nad kasutavad.Sellle, mida ta kuulis, kuulutas ta otsusena välja.Üksnes kuningakohtus ei juhatanud istungit kohtunik.(krahv) Kohtunik istus kohtu ees, silmapaistval toolil. Kohtunikul on mantel õlgadel, sau käes ja ei kandnud relva.Kohus oli lõppenud, kui ta saua käest pani
Kohtupidamiseks oli oluline koguneda lageda taeva alla.Kokku tuldi avalikus kohas, mäel või künkal. Pühadusele võis osutuda suur kivi, puudiring. Koht tuli pühitseda eriliselt. Püha ja mittepüha maapind oli vaja teineteisest lahutada.Püha ala märgistati kividest või puudest ringiga – kohturing. Ka aeg pidi püha olema. Kolm korda aastas kindlal ajal koguneti.Asja arutati päevavalgel, päikesetõusust loojanguni. Noor ja täiskuu olid kohtupidamiseks soodsad, kuid vanakuu ei sobinud üldse.Istungeid võis pidada ka germaanlaste aasta kolmikjaotusel: kevade, suve ja talve saabumisel. Kohtunik juhatas kohtuistungit ja küsis otsustajatelt , millist õigust nad kasutavad.Sellle, mida ta kuulis, kuulutas ta otsusena välja.Üksnes kuningakohtus ei juhatanud istungit kohtunik.(krahv) Kohtunik istus kohtu ees, silmapaistval toolil. Kohtunikul on mantel õlgadel, sau käes ja ei kandnud relva.Kohus oli lõppenud, kui ta saua käest pani
kaaren. Kuldnokk (rahvakeeli ka rästas) on mõnes paigas niisama armas majalind kui pääsuke. Talle pannakse väikesed kastid puude külge, millel on hommikupoolses küljes väike ümmar- gune auk sees. Kuhu kuldnokk on harjunud tulema, sinna ta tuleb. Kevadel on linnu nokk kol- lane kui kuld, kuid talvel tume, suled mustjassinised, valgete ja kollaste otstega ning läigivad nagu hommikune koidupuna. Vanasõnu kuldnokast: 1. Kui kuldnokad tulevad vanakuu põhjas 4. Kui kuldnokal on pojad pesas, siis pida- välja, siis teise kuu vanas põhjas läheb vat põllumehel külv maas olema. talve ära. 5. Kui sügisel mustad rästad enne ärami- 2. Ööbik laulab öölaulu, kuldnokk laulab nekut põllumeest veel vaatamas käivad koidulaulu, lõoke laulab lõunalaulu. ja oma vanade kohtade juures puude 3
Valitses palju reegleid, millal just õige aeg ja kuidas (kuufaasid, tuulesuund, langetussuund) raiuda teatud otstarbeks vajalikku puud. Neid õpetusi anti põlvest põlve edasi. Puu kiire ja korraliku kuivamise ning kauase säilimise saavutamiseks soovitati raiuda okaspuud noore kuu ja lehtpuud vana kuu ajal. Kuid selles küsimuses võisid valitseda vastakad seisukohad, mille üle vaieldi. Vastuolulisust näitab seegi, et saartel oldi vastupidisel arvamisel s.t. okaspuid tuleb langetada vanakuu ajal ja lehtpuid noore kuuga. Ehitus- jm. tarbepuid soovitati langetada põhja- ja idakaare e. "kõva" tuulega (annab tugevuse ja hoiab koitamise eest), lõuna ja läänekaare tuultega e. "pehmetega" tuli aga langetada neid tarbepuid mis nõudsid painduvust. Isegi puude langetamise suund olevat tähtis olnud ja taganud puidu kvaliteedi. Kuigi teadlaste arvates mitmed uskumused põhjendatud pole, aitasid need paika panna väga rohkete ja mitmekesiste talutööde kalenderplaani ja
Selle linna oli rajanud amatsoonid. Seal austati Artemist suht tavaliselt. Kujunes välja kultuskuju, nö paljurinnaline Artemis (rinnaehe, kus ripuvad asjad alla, mis hiliantiigis peeti rindadeks. Praeguseks peetakse seda loodusandiseks). Kuju on ka üleni kaetud metsloomade kujutistega. Hekate Seotud Artemisega- nõod. Mõlemad päris taevastest jumalatest. Ta seondus oluliselt Kuuga, kuigi Selene on oli. Artemis oli noorkuu, Selene täiskuu ja Hekate vanakuu. Kui Hekate on taevas, on ta Selene, kui maa peal, siis Artemis, kui maa all, siis Persephone. Kuuga seondumine annab talle kolmenäolisuse kui kolm kuufaasi. Ta oli ka öiste ristteede jumalanna, kus rituaalselt pakuti öiseid Hekate lõunaid- kuukujuliste pätside pakkumine ja teistpidi halva välja viskamine. Seega seondus ta ka menstruatsiooniga. Koeraohver, koer oli Hekate lemmikohvriloom. Ta on seotud ka merega. Tema partnerid võisid olla Triton ja merekoletis Phorkys Skylla
Et puutööd nõudsid valgust, oli meeste töökohaks rehetoa aknaalune valgem osa. Suvel ehitati ka elamuid ja kõrvalhooneid. Kogu puutöödeks vajalik tarbepuu ja ehitusmaterjal varuti talvel, detsembrist veebruarini, mil mahlad puus veel ei liigu ja puu "surnud" on. Kvaliteedi huvides jälgiti puude langetamisel hoolega kuufaase, tuule suunda jms. Kõige levinum arvamus oli, et okaspuid tuli raiuda noorkuu ja lehtpuid vanakuu ajal. Enimkasutatavad puuliigid on kuusk, mänd, kask, haab ja tamm. Vanimad ja enamkasutatavad tööriistad on olnud kirves ja nuga. Nende kõrval olid kasutusel ka mitmesuguseid erinoad nagu lusikanoad, voolmed ja liimeistrid ning puuridest põletusorad, oherdid, vindlad ja käämrid. Vajalike mõõtmiste tarvis kasutati silmamõõtu ja käemõõte (vaks jt). Kapitalistlike suhete areng külas 19. sajandi teisel poolel tõi kaasa muutusi ka puutöötehnikas.
Mina olen niiviisi oma kätelt kaotanud tuhandeid soolatüükaid, Huck. Mängin nii palju konnadega, et mul on alati palju tüükaid. Mõnikord hävitan neid oaga.» «Jah, uba on hea. Mina olen ka neid oaga ära võtnud.» «Ah oled? Kuidas sina seda teed?» «Võtad oa ja teed ta pooleks, lõikad siis soolatüügast, nii et sellest verd tuleb, teed ühe oapoole veriseks, kaevad augu ja matad selle oapoole vanakuu ajal keskööl ristteel rnaha, teise poole aga põletad ara. See oatükk, millele verd peale pandi, hakkab tõmbama ja tõmbama, püüdes teist poolt enda juurde tõmmata, ja aitab nii verel soolatüügast ära tõmmata, ja see tulebki varsti ära.» «Jah, just nii, Huck, just nii seda tehakse, Aga parem on veel, kui matmise ajal öeldakse: «Uba maha, tüügas ära! ära tule mind enam piinama!» Nii teeb Joe Harper, ja tema on peaaegu Coonville'is ära käinud ja igal pool mujal
annaabi.ee 
