Kuu
Fakte Kuust
Kuu on Maa looduslik kaaslane.
Ta on Maale lähim taevakeha
(keskmine kaugus 384 400 km).
Kuu teeb ühe tiiru ümber Maa 27 ööpäeva ja
8 tunniga
Kuu läbimõõt on 3476 km, mis on ligi 4 korda
väiksem kui Maa läbimõõt.
Keskmine tihedus on 3,3 g/cm3.
Raskusjõud on Kuu pinnal kuus korda väiksem
kui Maa pinnal.
Kuu asend Maa suhtes
Kuu on Maa poole pööratud alati ühe ja
sama küljega.
Põhjus on selles, et Kuu teeb
täispöörde ümber oma telje sama ajaga ,
mis tal kulub ühe tiiru tegemiseks ümber
Maa.
LÄÄNEEUROOPA KUNST Auguste Herbin LääneEuroopa kunst 19201940 Esimese maailmasõja järel sai populaarseimaks Läänemaailma kunstipealinnaks Pariis Kui Pariisis oli kunst ilutsev ja visuaalset naudingut pakkuv,siis Saksmaal domineeris lihtsavormiline esemete tootmine (koolkond "Bauhaus") Pariisi näitustel oli ülekaalus elektiline stiil(plakati-ja raamatukujunduse ning tarbekunsti vallas) 1920. a algul tekkis sürrealism ja levis kubismist lähtunud purism Kunsti tunnusjooned Jäljendati nähtavat maailma Maaliti looduse järgi(maastikke,lilli jne) Lihtsad motiivid(natüürmort, aktid, portreed) Hinnati maalilist ilu Värvivalik subjektiivne ja joonistus vabam(modernistlik realism) Peamine polnud see, mida pildil kujutati ,vaid kuidas seda kujutati Auguste Herbin Sündis Kes ta oli? Tema tööd.. Mer II http://www.mchampetier.com/Screenprint-Auguste-Herbin-20341-work.html
Mehhiko laht Silver Kolde Kevin Liimask 11a Varud, toodang, tootjad Nafta varud 1970 miljonit m3 Nafta tootmises kuues koht maailmas (600 000 m3 päevas) Piirkonnas tegutsevad naftafirmad: PEMEX, Standard Oil Nafta tootmine aastate lõikes Sihtgrupp 41% USA kasutatavast naftast ja 30% maagaasist saadakse Mehhiko lahest, seega läheb enamus USA turgudele Tootmistingimused Naftat puuritakse veepeal olevate puurtornide abil,mida on lahes 3701. Nafta ise asub merepõhja all, selles tulenevalt on nafta tootmine raskendatud, kuna kohati on mere sügavus väga suur ning samuti on oht merereostuse tekkeks Probleemid Õnnetuse puhul võib tekkida tõsine keskkonnareostus (nagu 2010 kevadel) - ajaloo suurim õnnetuses merekeskkonna naftareostusest, kus merre lekkis plahvatuse tagajärjel ligi 5 miljonit barrelit naftat Nafta ülespumpamisel tekivad maa-alused tühimikud (täidetakse mereveega) Kui tarbimine läheb väga suureks, suureneb ka t
Lamborghini Kevin Liimask Silver Kolde Ajaloost Algselt tegeles firma traktorite tootmisega. Autotootmist alustas Ferruccio Lamborghini 1963. aastal. Esimeseks autoks Lamborghini 350GT. Miura 1966. aastal. Peale pankroti ostis firma ära Chrysler Corporation 1987 aastal. 1998. aastal müüdi edasi Audile, mis kuulub Wolkswagen Groupi Alates 2000 aastast hakkas Lamborghini tootma arvestatavat kasumit, tipphetkedeks jäid aastad 2007, 2008. Tootlikkus Lamborghini toodab aastas 3000 autot. Lamborghini tulust moodustavad lõviosa kaks autot: Gallardo V10 mootor Murcielago V12 mootor Motosport Lamborghini on osalenud: F1 võidusõidusarjas (1989-1993) FIA GT Championship American Le Mans Series Tuntuim Lamborghini toodetud võidusõiduauto on BMW M1 Kasutatud kirjandus http://www.google.ee/imgres? imgurl=http://www.leenwallpapers.com/images/gallery/Lamborghini.jpg&imgrefurl=http://www.leenwallpapers.com/cars/Lamborghini.ht ml&u
HENRIK SEPP Kuu on Maa looduslik kaaslane. Ta on Maale lähim taevakeha (keskmine kaugus Maast 384 400 km). Kuu tiirleb ümber Maa mööda elliptilist orbiiti, mille ekstsentrilisus on 0,0549. Orbiidi kalle ekliptika suhtes on 5,1454°. Kuu vähim kaugus Maast on 356 410 km ja suurim kaugus 406 700 km. Keskmine kaugus on 384 000 km. Kuu kiirus orbiidil on 1,03 km/s. Kuu teeb ühe tiiru ümber Maa 27 ööpäeva ja 8 tunniga, see on sideeriline kuu. Sünoodilise kuu pikkus on aga 29 ööpäeva ja 12 tundi. Kuu faasid korduvad iga 29,5 ööpäeva tagant. Kuu läbimõõt on 3476 km, mis on ligi 4 korda väiksem kui Maa läbimõõt. Suurim näiv nurkdiameeter on 33'40. Kuu mass on Maa massist 81 korda väiksem, olles 7,36 × 1022 kg. Keskmine tihedus on 3,3 g/cm3. Raskusjõud on Kuu pinnal kuus korda väiksem kui Maa pinnal. Esimene kosmiline kiirus on 1,7 km/s Teine kosmiline kiirus on 2,4 km/s. Tumedaid laike Kuu pinnal kutsutakse meredeks, kõige
PÄRNUMAA KUTSEHARIDUSKESKUS LAOHOIDJA HISPAANIA Referaat Juhendaja: Ene Külaot Pärnu 2011 SISUKORD Üldandmed ja rahvastik Loodusvarad Majandus ja välismajanduse sidemed Kokkuvõte Kasutatud materjalid · Üldandmed Hispaaniast Hispaania riigi pindala on 504 748 km2. Sellest 12 287 km2 hõlmavad saared. Hispaania pealinn on Madriid, pealinnaks sai ta 7. Maist 1561. Aastal. Rahvast elab Hispaanias 39 887 240 inimest. Riigis räägitakse nii Hispaania kui ka Kastiilia keelt. Riigi põhiseadus kehtib alates 1978. Aastast. Rahaühikuks on neil samuti Euro. Hispaania on konstitutsiooniline monarhia, kus võim on päritav. Hispaanias on väga mitmekesine keel ja kultuur. Riik on jaotatud 17 autonoomseks piirkonnaks, milles
KAPADOOKIA ASEND Riik Väike-Aasia idaosas , Göreme , Türgi Sammaste ja koobaste kuningriik Kapadookias Merepinnast 11001,3 km kõrgusel http://www.google.ee/imgres? imgurl=http://theologhia.files.wordpress.com/2007/11/map_of_turkey.gif&imgrefurl=http://theologhia. wordpress.com/2007/11/06/cateva-fotografii- interesante/&usg=__jPChQUk7Ld0NUD2tIOo2dCLDO3Y=&h=260&w=507&sz=8&hl=et&start=0&zoo m=1&tbnid=ippMMUpmYrvvdM:&tbnh=99&tbnw=194&prev=/images%3Fq%3Dcappadocia %2Bturkey%2Bmap%26um%3D1%26hl%3Det%26biw%3D1366%26bih%3D586%26tbs %3Disch:1&um=1&itbs=1&iact=hc&vpx=897&vpy=96&dur=48&hovh=161&hovw=314&tx=128&ty=46 &ei=brkHTbOeHMTrObLRxaoJ&oei=brkHTbOeHMTrObLRxaoJ&esq=1&page=1&ndsp=18&ved=1t:4 29,r:4,s:0 · Kapadookia on vabaõhu muuseum · Seal on püramiidi, koonuste ja seenek
EDA-INES ETTI MUUSIKA REFERAAT 2 SISUKORD: BIOGRAAFIA.....................................................................................................................3 ELULUGU...........................................................................................................................3 MUUSIKALINE KARJÄÄR.............................................................................................. 3 TELEVISIOON JA RAADIO............................................................................................. 4 SAAVUTUSED...................................................................................................................5 DISKOGFRAAFIA............................................................................................................. 6 Albumid:.......................................................
Tartu Forseliuse Gümnaasium Hispaania pulm Koostaja: Ly Rähn Juhendaja: Helina Haljaste TARTU 2011 Sisukord 1. Sissejuhatus............................................................................................................................3 2. Pulmariided............................................................................................................................4 3. Pulmatoidud...........................................................................................................................5 4. Tavad.....................................................................................................................................6 5. Tseremoonia..........................................................................................................................7 6. Kokkuvõte........................................................................................
Kõik kommentaarid