Sotsiaalteenused Sotsiaalnõustamine Proteeside, ortopeediliste jm abivahendite andmine Koduteenused Eluasemeteenused Hooldamine perekonnas Hooldamine ja rehabilitatsioon hooldekandeasutuses. Sotsiaaltoetused puuetega inimestele: Kuidas taotleda? Sotsiaaltoetuse määr 400 krooni. Täiskasvanule Lapsele Hooldajale Puudega lapsevanemale Puudega õppurile Täiendkoolitus Puudega vanaduspensioniealise inimese toetust saavad vanaduspensioniikka jõudnud puudega inimesed. Puudega lapse toetus on 1080 krooni ning raske ja sügava puudega lapse toetus 1260 krooni kuus. Puudega tööealise inimese toetust saadakse alates 16 eluaastast kuni vanaduspensioniikka jõudmiseni. Pensionite liigid: Vanaduspension Rahvapension Töövõimetuspension Toitjakaotuspension Pensionikindlustus: 1. sammas riiklik pension 2. sammas kogumispension 3. sammas täiendav kogumissammas Pensionilisad, eripensionid:
Antud hetke 2009 esimesel poolaastal on tööandja maksemäär 0.3% ja teisel poolaastal 0.5% ja töötajal esimesel polaastal 0.6% ja teisel poolaastal 1%. Töötaja töötuskindlustusmakset peab maksma kõik töötajad. Samuti peavad töötaja töötuskindlustusmakset maksma Eesti Vabariigi välisesinduses töötavate teenistujatega kaasasolevad mittetöötavad abikaasad, kes saavad abikaasa tasu. Töötuskindlustusmakse maksekohustus lõpeb vanaduspensioniikka jõudmisel või ennetähtaegse vanaduspensioni määramise kuu viimasel kuupäeval. Töötuskindlustusmakset ei pea maksma: · Töötajad, kes on jõudnud vanaduspensioniikka (mehed alates 63 eluaastast ja naised olenevalt sünniaastast (1953 või hiljem..63 eluaastast ja varem iga aasta lühemaks) · Füüsilisest isikust ettevõtja · Notarid, kohtutäiturid või muud avaliku õigusliku ametit pidavat sõltumatud isikud · Vabakutselised loovisikud
Tagatispension TÖÖPENSION Teenitakse välja oma palagatööga ja ettevõtlusega. Kui ollakse vähemalt töötanud 1 aasta. Maksimum 1300 EUR. RAHVAPENSION Kellel pole tööpensioni või Rahvapensioni määr on 134,10 selle määr jääb väikeseks. eurot Saamiseks peab elama vaid Määratakse: mõne aasta Soomes 63- aastasele isikule kellel Maksimum on saada kuni puudub nõutav pensionistaaz 586 eur, kuid selleks peab Vanaduspensioniikka jõudnud seal elama 40 aastat. isikul, kellele maksti püsiva töövõimetuse alusel Miinimum on 62,5 eur piisab rahvapensioni 5 aastasest elamisest. Toitja surma korral pereliikmetele Püsiva töövõime kaotuse korral TAGAGATISPENSION
· Täiendav maksuvaba tulu tööõnnetus- või kutsehaigushüvitise korral on 64 eurot kuus (rakendamiseks peab olema väljamakse saaja avaldus). · Sotsiaalmaksu määr on 33%. Sotsiaalmaksu minimaalse kohustuse aluseks olev kuumäär on 278,02 eurot, st sotsiaalmaksu minimaalne kohustus on 91,75 eurot kuus. · Töötuskindlustusmakse määrad on töötajale 2,8%, tööandjale 1,4%. Töötaja makse (2,8%) kinnipidamine lõpeb (1,4% jääb) vanaduspensioniikka jõudmise kuule järgnevast kuust. Maksu tunnuseks on konkreetse vastuhüve puudumine!!!! Maksel on konkreetne vastuhüve! http://stud.sisekaitse.ee/Elling/Maksususteem RIIKLIK MAKS Mida maksustatakse? Maksumäär? Kes maksu tasub? Füüsilise isiku tulumaks tulu, mis ületab 21% Töötaja/ residendist 144 eurot kuus (sellest 11,4% kov-le) füüsiline isik
graafik (graafik nr 1) Graafik 1 Kogumispensioniga liitujate arv Perioodi algus Perioodi lõpp Muutus (2002-05-15) (2006-05-30) 6 142 492 098 485 956 Kogumispensioni väljamakseid on õigus hakata saama siis, kui inimesel on täidetud KÕIK kolm järgnevat tingimust: 1. Isik on jõudnud vanaduspensioniikka 2. määratud on riiklik pension 3. liitumisest kogumispensioniga on möödunud vähemalt viis aastat Seega - kogumispensioni ei ole võimalik saada enne riiklikku pensioni. Samas, kui on lastud endale määrata riiklik pensioni, ent näiteks jätkatakse töötamist, on soovi korral õigus kogumispensioni väljavõtmist edasi lükata. Kogumispensioni suurus sõltub ühelt poolt sissemaksetest ehk töötasu suurusest ja sellest, kui kaua on sissemakseid tehtud
Maksuvaba tulu rakendamiseks peab olema väljamakse saaja avaldus. Täpsem info: Maksuvaba tulu alates 1. jaanuarist 2018 » Sotsiaalmaksu määr on 33%. Sotsiaalmaksu minimaalse kohustuse aluseks olev kuumäär on 470 eurot (2017. aastal kehtinud 430 euro asemel), s.t sotsiaalmaksu minimaalne kohustus on 155,10 eurot kuus. Töötuskindlustusmakse määrad on töötajale 1,6% ja tööandjale 0,8%. Töötaja töötuskindlustusmakse (1,6%) kinnipidamise kohustus lõpeb töötaja vanaduspensioniikka jõudmise või ennetähtaegse vanaduspensioni määramise kuu viimasel kuupäeval. Siinjuures säilib tööandjal kohustus ka edaspidi maksta vanaduspensionieas töötajale või töötajale, kellele on määratud ennetähtaegne vanaduspension, makstud palgalt töötuskindlustusmakset tööandjale kehtestatud 0,8%-lises määras. Näide Seoses vanaduspensioniea tõstmisega (2017. aastal), kui isikukood algab numbritega 35409... või 45409..
ning vastav leping on sõlmitud suuliselt; asub õppima statsionaarses või täiskoormusega õppes; asub aja-, asendus- või reservteenistusse; vähemalt kord 30 päeva jooksul ei pöördu kokkulepitud viisil Eesti Töötukassasse vastuvõtule, välja arvatud juhul, kui ta ei saanud ühendust võtta mõjuva põhjuse tõttu. Kui Te ei saa kokkulepitud ajal ja viisil vastuvõtule pöörduda, teatage sellest kohe oma konsultandile;jõuab vanaduspensioniikka;soovib, et tema töötuna arvelolek lõpetatakse; 5. Kellel on õigus ettevõtluse alustamise toetust saada ja kui suur see on? 1) on vähemalt 18-aastane ja 2) on läbinud ettevõtluskoolituse või kellel on kutse- või kõrgharidus majanduse alal või ettevõtluskogemus. 6. Kellel on õigus taotleda palga toetust? Palgatoetus on tööandjale töötu töölerakendamiseks makstav toetus. Palgatoetusega saab tööle rakendada töötu, kes on töötuna
maksujõuetuse korral. NB! Alates 1. maist 2009 kaob Tööturuamet, tema funktsioonid võtab üle Eesti Töötukassa. Töötuskindlustusmakset maksavad: 1) kindlustatu (maksemäär 0,6%) 2) tööandja (maksemäär 0,3%) Seaduse mõttes ei ole kindlustatud isik: FIE; notar, kohtutäitur, vandetõlk või mõni muu avalik-õiguslikku ametit pidav sõltumatu isik, samuti vabakutseline loovisik jt; vanaduspensioniikka jõudnud isik jt. Kogumispensioni maksed: Kogumispensioni liigid on: 1) kohustuslik kogumispension; 2) täiendav kogumispension. Kohustusliku pensionikindlustuse makset maksavad: 1) kohustuslikus korras liitujad; 2) vabatahtlikus korras liitujad. Makse tasumise kohustus on neil, kes on sündinud alates 1983. aastast. Enne 1983. aasta 1. jaanuari sündinud isikutel on õigus ja kohustus maksta makset, kui nad on esitanud vastava avalduse (vabatahtlikud liitujad).
php?id=11245#hyvitis 6.Kui kaua võib maksimaalselt saada töötuskindlustushüvitist? Hüvitise maksmise periood ·kui teil on kindlustusstaazi vähem kui 56 kuud, määrab töötukassa teile hüvitise 180 kalendripäevaks; ·kui teil on kindlustusstaazi 56-110 kuud, määrab töötukassa teile hüvitise 270 kalendripäevaks; ·kui teil on kindlustusstaazi 111 kuud või enam, määrab töötukassa teile hüvitise 360 kalendripäevaks. Kui te jõuate hüvitise perioodi jooksul riiklikku vanaduspensioniikka, määratakse teile töötuskindlustushüvitis kuni vanaduspensioniikka jõudmise kuupäevani. 7. Kui suur on töötuskindlustushüvitis ehk kuidas seda arvutatakse? Andmed hüvitise suuruse arvutamiseks saab töötukassa Maksu- ja Tolliametilt. Hüvitise suuruse arvutamiseks leitakse kõigepealt teie ühe kalendripäeva keskmine töötasu. Arvesse lähevad viimasele kolmele töötamise kuule eelnenud üheksal töötamise kuul makstud tasud, millelt on kinni peetud töötuskindlustusmakse
Vältimatut sotsiaalabi osutavad valla- või linnavalitsuse määratud või volitatud isikud või asutused. Vältimatut sotsiaalabi osutatakse isikule seni, kuni ta ei ole enam elatusvahendite kaotuse või puudumise tõttu sotsiaalselt abitus olukorras. Täiendav riigipoolne toetus Välisriigist Eestisse elama asunud Eesti kodanikul, eesti rahvusest isikul ja temaga koos Eestisse elama asunud abikaasal, lapsel ja vanemal, kes on jõudnud riikliku pensionikindlustuse seaduses sätestatud vanaduspensioniikka, on õigus igakuisele sotsiaaltoetusele rahvapensioni määras , kui isiku kuusissetulek on alla rahvapensioni määra. Kui muude sotsiaaltoetuste andmisel ja tagamisel on otsustav osa kohalikel omavalitustel, on eelpool nimetatud sotsiaalabi osutamisel oluline tähendus Sotsiaalkindlustusametil. Taotlus nimetatud sotsiaaltoetuse määramiseks esitatakse Sotsiaalkindlustusametile. Nimetatud sotsiaaltoetus
Riigi rahastatavad teenused Erihoolekandeteenuste eesmärk on inimese iseseisva toimetuleku arendamine ja tegevuste juhendamine. Erihoolekandeteenused on: q igapäevaelu toetamise teenus; q töötamise toetamise teenus; q toetatud elamise teenus q kogukonnas elamise teenus q ööpäevaringne erihooldusteenus. Mõeldud on raske ja pikaajalise psüühikahäirega inimesele (nii vaimset alaarengut kui ka vaimuhaigust). Ei ole mõeldud vanaduspensioniikka jõudnud dementsuse diagnoosiga inimesele, kellel ei ole lisaks muud psüühikahäiret, ega inimesele, kellel on sõltuvus alkoholist või narkootilisest ainest juhtiva psüühikahäirena. Teenust saama suunamist ja teenuse osutamist korraldab Sotsiaalkindlustusamet (SKA). 9 KOV teenus ü Sotsiaalnõustamine ü Võlanõustamisteenus ü Päevakeskus ü Koduhooldus ü Tugiisik
maksujõuetuse korral. Maksavad: kindlustatu(2,8%), tööandja(1,4%). Kindlustatud isik ei ole:FIE,notar,kohtutäitur,vandetõlk,vabakutseline loovisik,vanaduspensioniikka jõudnud isik jne.Kogumispensioni liigid: 1)kohustuslik kogumispension(maksavad kohustuslikus korras liitujad ja vabatahtlikult liitujad)2)täiendav kogumispension. Makse tasumise kohustus on neil, kes on sündinud
juhul, kui tervis on kahjustatud kutsehaiguse, töövigastuse, politsei-, piirivalve-, päästeteenistuse või muude teenistuskohustuste täitmise, tuumakatastroofi, liiklusõnnetuse või vägivallakuriteo tagajärjel või kui inimene taotleb pensioni Eesti Vabariigi ja mõne teise riigi vahel sõlmitud lepingu alusel. Töövõime kaotuse protsendi võib määrata kestusega 6 kuud, 1 aasta, 2 aastat, 3 aastat, 5 aastat või kuni vanaduspensioniikka jõudmiseni (kuid mitte kauem kui 5 aastat). Kestuse alguskuupäev (püsiva töövõimetuse kindlakstegemise päev) on esmakordsel taotlemisel üldjuhul taotluse esitamise päev ja korduvekspertiisi puhul eelmise püsiva töövõimetuse ekspertiisiga määratud püsiva töövõimetuse kestuse viimane päev. Püsiva töövõimetuse tuvastamiseks tuleb inimesel täita vormikohane ekspertiisitaotlus. Taotluse vorm on kättesaadav elukohajärgses
asumist on olnud tööturuteenuste ja -toetuste seaduse § 6 alusel töötuna arvel vähemalt kuus kuud. Näide: Töötasu on alla sotsiaalmaksu kuumäära ehk alla 320 euro. Töötaja on riikliku pensioni saaja, kuid ei ole vanaduspensionieas. Priit on töölepinguga töötaja (osalise tööajaga), kelle töötasu on 128 eurot, ta on riikliku pensioni saaja (soodustingimustel pensionär, ei ole veel vanaduspensioniikka jõudnud isik), ta on esitanud avalduse maksuvaba tulu (144 euro) arvestamiseks, ta ei ole ühinenud kohustusliku kogumispensioni II sambaga. Arvutuskäik SM alampalgalt 128 x 33% = 42,24 eurot Kuna töötaja on riikliku pensioni saaja, siis ei ole tööandjal minimaalset sotsiaalmaksukohustust 320 eurolt, sotsiaalmaksu arvestatakse alati tegelikult makstud tasult (SMS § 2 lхige 2). Töötuskindlustus 2,8% 128 x 2% = 2,56 eurot Tulumaks
Töötaja maksed laekuvad fondi, kust finantseeritakse töötuks jäämise puhul makstavaid hüvitisi. Tööandja maksed laekuvad fondi, kust toimub teiste hüvitiste finantseerimine (töö- või teenistussuhete ülesütlemine või tööandja maksujõuetus). Töötuskindlustusega kindlustatud isikuks ei loeta tööandja juhtimis- ja kontrollorgani liikmeid, mistõttu nendele makstud tasudelt makset ei tasuta. Vanaduspensioniikka jõudnud isikuid ei loeta kindlustatud isikuteks ja seetõttu neile makstud palkadelt töötaja makset kinni ei peeta. Tööandja makset tuleb nendele makstud töötasult siiski tasuda. Tööandja on kohustatud arvestama ja kinni pidama töötuskindlustusmakseid iga kindlustatu kohta, maksma tööandjale kehtestatud töötuskindlustusmakseid ning üle kandma need Maksuameti pangakontole hiljemalt väljamakse tegemise kuule järgneva kuu 10. kuupäevaks
Vastavalt TKindlS §-le 4 maksavad töötuskindlustusmakset: 1. kindlustatu (antud mõiste hõlmab töötajat, avalikku teenistujat ja töövõtjat); 2. tööandja ja riik või kohalik omavalitsus tööandjana (edaspidi tööandja). Töötuskindlustusmakset makstakse (TKindlS § 40 lg 1): kindlustatule makstud palgalt ja muudelt tasudelt kindlustatule ning tööandjale kehtestatud töötuskindlustusmakse määras; isikule, kes on jõudnud vanaduspensioniikka või kellele on määratud ennetähtaegne vanaduspension makstud palgalt ja muudelt tasudelt tööandjale kehtestatud töötuskindlustusmakse määras. 2012. aastal on töötaja maksemäär 2,8% ja tööandja maksemäär 1,4% (Vabariigi Valitsuse 01.12.2011. aasta määrus nr 145). Makse kogumine toimub paralleelselt kinnipeetud tulumaksu ja isikustatud sotsiaalmaksu kogumisega ja deklareeritakse ühisel deklaratsioonil TSD. 12. c Question 12
olema valmis vastu võtma sobiva töö ja kohe tööle asuma. (Ibid) Töötuna või tööotsijana arvelevõtmiseks tuleb isiklikult pöörduda Tööturuameti piirkondlikku struktuuriüksusesse ning esitada avaldus. Töötule koostatakse individuaalne tööotsimiskava, mille alusel hakatakse osutama tööturuteenuseid ja pakkuma tööd. (Ibid) Töötuna arvelolek lõpetatakse, kui isik (Teenused töötule... 2011): katkestab tööotsingu rohkem kui 30 päevaks; jõuab vanaduspensioniikka või talle on määratud ennetähtaegne vanaduspension; teist korda keeldub pakutud sobivast tööst või tööturukoolitusest; katkestab tööturukoolituse tööhõiveameti nõusolekuta; saab tööturutoetust või käesoleva seaduse § 3 lõike 4 punktides 14 loetletud juhtudel. Paljude inimeste jaoks on raske uskuda, et töötus on just tihti madalate palkade põhjustajaks. 1980ndate alguses esines samuti ülemaailma tööpuudus ning kui sellest
SM makstakse kuumääralt, v.a erandid (kantud või kustutatud registrist, riikliku pensioni saaja, abikaasale on väljastatud töövõimetusleht) - makstakse proportsionaalselt päevade arvuga. TÖÖTUSKINDLUSTUSPÕHIMÕTE: Kindlustatu: isik, kes on maksnud töötuskindlustusmakseid. Kindlustatu ei ole: FIE, JI juhtumis- või kontrollorgani liige, Riigikogu liige, President, Valitsuse liige, KOV liige, riigikontrolör, õiguskantsler, kohtunik, vanaduspensioniikka jõudnud isik, ennetähtaegset vanaduspensioni saav isik. TÖÖTUSKINDLUSTUS: sundkindlustuse liik, mille eesmärgiks on hüvitise maksmine töötajale töötuks jäämise, koondamise ning tööandja maksejõuetuse korral. Maksavad töötajad (2%) ja tööandja (1%). Seadus kehtib alates 01.01.2002. TKM administreerib Maksuamet. Hüvitiste maksmist administreerib Eesti Töötukassa. TÖÖTUSKINDLUSTUSMAKSE: Makse objekt: kindlustatule makstud töötasu, palk jm
Samuti heitunud. Töötututena käsitletakse kõiki neid inimesi, kes tahavad ja on võimelised töötama, kuid ei leia tööd. Töötud on osa majanduslikult aktiivsest rahvastikust. (st.töötute hulka ei kuulu laps, pensionär, koduperenaine). Töötute hulka ei kuulu ka need, kes on väga pikaajalise tööotsimuse tulemusena kaotanud lootuse tööd leida, ning seetõttu tööotsimisest loobunud ehk heitunud. Isikut ei võeta töötuna arvele, kui ta on noorem kui 16 aastat; ta on jõudnud vanaduspensioniikka; talle on määratud ennetähtaegne vanaduspension (eelpension); ta töötab töölepingu alusel, töövõtu-, käsundus- või muu teenuse osutamiseks sõlmitud võlaõigusliku lepingu alusel või on avalikus teenistuses, ta on äriühingu juhtimis- või kontrollorgani liige ja saab selle eest tasu; ta on registreeritud FIE Maksu-ja Tolliametis või äriregistris; ta õpib
kinni pidada seadusega kehtestatud makse. Kinni peetakse järgmised maksud ja maksed: ·töötuskindlustusmakse; ·kohustusliku kogumispensionimakse; ·tulumaks. Kindlustatu töötuskindlustusmakse määr 2011. aastal on 2,8% maksustatavalt summalt. Töötuskindlustusega kindlustatud isikuks ei loeta tööandja juhtimis- ja kontrollorgani liikmeid, mistõttu nendele makstud tasudelt makset ei tasuta. Vanaduspensioniikka jõudnud isikuid ei loeta kindlustatud isikuteks ja seetõttu neile makstud töötasult töötaja makset kinni ei peeta. Tööandja makset tuleb nendele makstud töötasult siiski tasuda. Kogumispensionis ei osale mitte kõik töötajad, vaid ainult teatud ring makse maksjaid. Kohustusliku kogumispensioni makset peetakse kinni määraga 2% kohustatud isikutele makstud töötasult, juhtimis- ja kontrollorgani liikme tasult ja muudelt tasudelt. Kohustatud
nõuetekohase avalduse ja vajalikud dokumendid või esitab nõutavad dokumendid isiku tuvastamist võimaldava infotehnoloogilise lahenduse kaudu. Otsuse isiku töötuna või tööotsijana arvelevõtmise või arvelevõtmisest keeldumise kohta teeb töötukassa mitte hiljem kui teisel tööpäeval alates avalduse esitamise päevast. Isikut ei võeta töötuna arvele, kui ta: 1) on noorem kui 16 aastat; 2) on jõudnud riikliku pensionikindlustuse seaduse §-s 7 sätestatud vanaduspensioniikka või talle on sama seaduse § 9 alusel määratud ennetähtaegne vanaduspension; 3) töötab töölepingu alusel, töövõtu-, käsundus- või muu teenuse osutamiseks sõlmitud võlaõigusliku lepingu alusel või on avalikus teenistuses; 4) on ametis Riigikogu liikmena, Euroopa Parlamendi liikmena, Vabariigi Presidendina, Vabariigi Valitsuse liikmena, kohtunikuna, õiguskantslerina, riigikontrolörina, riikliku lepitajana,
arvestamisega tunnistab tööandja ennast töötaja peamiseks tööandjaks ja võtab endale kohustuse maksta töötaja eest ka sotsiaalmaksu igakuuliselt vähemalt sotsiaalmaksu miinimumi ulatuses · Töötuskindlustusmakse jaguneb töövõtja ja tööandja vahel: brutopalgast läheb maha 20% ning tööandja maksab 1,0%. NB! Maksumäärad muutuvad alates 01.01.2015 · Töötaja makse 2,0% kinnipidamine lõpeb vanaduspensioniikka jõudmisele järgnevast kuust · Sotsiaalmaks - 33% · Kohustusliku kogumispensioni makse - 2% brutopalgast Töö eest saadud tasu maksustamine · igat väljamakset hinnatakse selle sisu järgi · Töö eest tehtud väljamakse maksustatakse palgana olenemata lepinguliigist ja tasu kajastamisest arvestustes · maksustamisel on oluline sisu, mitte vorm · käsunduslepinguga töö tegemisel ei saa kokku leppida, kes tasub maksud v.a. FIE
maamaks – maksustatakse kogu maa hasartmängumaks käibemaks 20% tollimaks aktsiisid (nt tubaka- ja alkoholiaktsiis) raskeveokimaks OTSESED RIIKLIKUD MAKSUD-tulumaks, sotsiaalmaks ,maamaks KAUDSED Kohalikud: müügimaks, paadimaks, reklaamimaks, teede ja tänavate sulgemise maks, mootorsõidukimaks, loomapidamismaks, lõbustusmaks, parkimistasu NB maksudel ja maksetel on vahe-> Maksed: töötuskindlustusmakse kogumispensionimakse Töötuskindlustusmaksega ei ole kindlustatud – FIE, vanaduspensioniikka jõudnu, Notar jt. Maksude kehtestamise peamine eesmärk- tagada riigi toimimiseks Maksumäärad: - Eesti Vabariigis on proportsionaalne maksumäär: võrdeline ehk ühesugune % (maksumäär) maksustatavatelt tuludelt - progressiivne ehk astmeline (KE,SDE) - regressiivne maksumäär Füüsilise isiku tulumaks – 21% maksustavatelt tuludelt, tulumaksuvaba miinimum 144€ Laekub nii riigieelarvesse kui omavalitsusse Sotsiaalmaks- riiklikuks ravikindlustuseks ja pensionikindlustuseks.
sobiva töö ja kohe (2 nädala jooksul) tööle asuma. Isik klassifitseeritakse töötuks: ● Kui ta ei ole töötanud kogu arvestusnädala jooksul; ● Täidab tööotsimiskava; ● On eelneva 4 nädala jooksul aktiivselt tööd otsinud; ● On valmis kohe tööle asuma. Isikui, kes ei vasta nendele tingimustele töötuks ei loeta ja seega ei kuulu tööjõu hulka. Töötuna ei võeta arvele: ● Kui isik on noorem kui 16 aastat; ● Kui ta on jõudnud vanaduspensioniikka; ● Kui talle on määratud enneaegne vanaduspension; 8 ● Kui ta töötab töölepingu alusel, töövõtu-, käsundus- või muu teenuse osutamiseks sõlmitud võlaõigusliku lepingu alusel või on avalikus teenistuses. Vaeghõivega - on tegemist siis, kui isik ei tööta täisajaga, soovib rohkem töötada ja otsib lisatööd ning on valmis
eest, residentsuspõhine, isikud, kes on saanud vanaduspensioniealiseks ja Eestis on viibinud/elanud 5 järjestikust aastat Soodustingimustel vanaduspension isik on teinud teatud tööd, teenib pensioni natuke nooremana; 1) raskete tingimustega töö, 2) eriti raskete tingimustega töö; kuni 10 aastat nooremana; Väljateenitud aastate pension ettenähtud nende erialade töötajate jaoks, kelle puhul on teada, et võttes töö iseloomu arvesse ei pruugi jõuda vanaduspensioniikka nt ühistranspordi juhid linnades, kus inimesi on 40 tuhat ja rohkem; artistid (balletitantsijad) Eripensionid politsei- ja piirivalve, kaitsevägi, prokuratuur, päästeteenistus, vabariigi president -Arvutatakse isiku viimase palga alusel Kohustuslik kogumispension II sammas, alates sünniaastast 1983; saab kasutada ainult siis, kui saabub vanaduseiga; raha on päritav; väljamakse on võimalik teha
- juriidilise isiku juhtimis- või kontrollorgani liige TuMS § 9 tähenduses, kellele ei laiene töölepingu seadus; (TkindlS § 3 lg 2 p 3) - Vabariigi President, Riigikogu liige, Vabariigi Valitsuse liige, riigikontrolör, õiguskantsler, kohtunik ja kohaliku omavalitsuse üksuse volikogu liige; (TkindlS § 3 lg 2 p 4) - jõudnud riikliku pensionikindlustuse seaduse §-s 7 sätestatud vanaduspensioniikka (edaspidi vanaduspensioniiga) või kellele on määratud riikliku pensionikindlustuse seaduse §-s 9 sätestatud ennetähtaegne vanaduspension. (TkindlS § 3 lg 2 p 5) Töötuskindlustuse kindlustusandja on töötukassa. (TkindlS § 3 lg 3) 58. Kes peab töötuskindlusmakset maksma? Töötuskindlustusmakse on sundkindlustuse makse liik töötuskindlustuse sihtotstarbeliseks rahastamiseks, mida maksavad: (TkindlS § 4 lg 1) - kindlustatu; (TkindlS § 4 lg 1 p 1)
seaduse §-s 40 nimetatud summadelt. 70. Millal tuleb töötuskindlustusmakset deklareerida ja tasuda? §42 Tööandja on kohustatud: 1) arvestama ja kinni pidama käesoleva seaduse § 40 lõike 1 punktis 1 nimetatud summadelt kindlustatu töötuskindlustusmakseid iga kindlustatu kohta. Kindlustatu töötuskindlustusmaksete arvestamise ja kinnipidamise kohustus lõpeb kindlustatu vanaduspensioniikka jõudmise või ennetähtaegse vanaduspensioni määramise kuu viimasel kuupäeval; 2) maksma käesoleva seaduse § 40 lõike 1 punktides 1 ja 2 nimetatud summadelt tööandja töötuskindlustusmakseid; 3) üle kandma käesoleva lõike punkti 1 alusel kinni peetud ja käesoleva lõike punkti 2 alusel maksmisele kuuluvad töötuskindlustusmaksed Maksu- ja Tolliameti pangakontole hiljemalt väljamakse tegemise kuule järgneva kuu
2) notar, kohtutäitur, vandetõlk või muu avalik-õiguslikku ametit pidav sõltumatu isik, samuti vabakutseline loovisik loovisikute ja loomeliitude seaduse § 3 tähenduses, keda käsitatakse maksustamise alal füüsilisest isikust ettevõtjana; 3) juriidilise isiku juhtimis- või kontrollorgani liige; 4) põhiseaduslike institutsioonide ametnikud (Vabariigi President, Riigikogu liikmed, VV liikmed, kohaliku omavalitsuse volikogu liikmed, riigikontrolör, õiguskantsler ja kohtunikud). 5) vanaduspensioniikka jõudnud isik ja isik, kellele on määratud ennetähtaegne vanaduspension. Alates 1. novembrist 2002 ei pea tööandjad töötavatele vanaduspensionäridele tehtud väljamaksetelt kinni pidama töötuskindlustusmakset, kuid tööandjad on endiselt kohustatud tasuma tööandja töötuskindlustusmakset ka töötava vanaduspensionäri palgalt ning muudelt tasudelt. Seaduse muutmine oli tingitud sellest, et
vabakutseline loovisik loovisikute ja loomeliitude seaduse § 3 tähenduses, keda käsitatakse maksustamise alal füüsilisest isikust ettevõtjana; 3) juriidilise isiku juhtimis- või kontrollorgani liige tulumaksuseaduse § 9 tähenduses, kellele ei laiene töölepingu seadus; 4) nimetatud avaliku teenistuse seaduse § 12 lõikes 2 ja lõike 3 punktides 13; 5) jõudnud riikliku pensionikindlustuse seaduse §-s 7 sätestatud vanaduspensioniikka (edaspidi vanaduspensioniiga) või kellele on määratud riikliku pensionikindlustuse seaduse §- s 9 sätestatud ennetähtaegne vanaduspension. Töötuskindlustuse kindlustusandja on töötukassa. 47.Hüvitise taotlemine tööandja maksejõuetuse korral Käesoleva seaduse mõttes on tööandja maksejõuetu, kui kohus on pankroti välja kuulutanud või lõpetanud pankrotimenetluse raugemise tõttu pankrotiseaduse § 29 lõike 1 tähenduses või
liimesriikide töötajaid peab kohtlema võrdselt oma kodanikega järgmistes valdkondades: tööhõive, elamistingimused, maksustamine, üldharidus ja kutseõpe. VABA LIIKUMISE PÕHIMÕTTED JA NENDE JÄLGIMINE (ISIKUD, KAPITAL, KAUBAD, TEENUSED) Samuti on töötajatel ja nende pereliikmetel õigus jääda liikmesriigi territooriumile pärast seda, kui nad on selles riigis töötanud. Viimase eesmärk on anda neile õigus jääda alaliselt peale töötamise lõpetamist liikmesriiki vanaduspensioniikka jõudmisel, mis on seadusega paika pandud selles riigis, täieliku töövõime kaotamise puhul või kui üks töötaja pereliikmetest töötab edasi. VABA LIIKUMISE PÕHIMÕTTED JA NENDE JÄLGIMINE (ISIKUD, KAPITAL, KAUBAD, TEENUSED) Praktikas tähendab tööjõu vaba liikumine seda, et ELi kodanikul on õigus siseneda teise liikmesriigi territooriumile töö otsimiseks või töötamiseks. Teiste liikmesriikide kodanikke tuleb kohelda võrdselt oma kodanikega, st teiste
• Kogumispensionimakse = brutopalk x 2% • Tulumaks = (brutopalk – maksuvaba miinimum – töötuskindlustus – kogumispensionimakse) x 21% Tööandja maksud: • Sotsiaalmaks = brutopalk x 33% • Tööandja töötuskindlustusmakse = brutopalk x 1% Töötuskindlustusega kindlustatud isik ei ole juriidilise isiku juhtimis- või kontrollorgani liige tulumaksuseaduse § 9 tähenduses, kellele ei laiene töölepingu seadus; samuti isik, kes on jõudnud vanaduspensioniikka või kellele on varem määratud riikliku pensionikindlustuse seaduse § -s 9 sätestatud ennetähtaegne vanaduspension (Töötuskindlustuse seadus § 3). Palga arvestamisel aitab sind veebileht http://www.kalkulaator.ee/ Isiku kogumispensioniga liitumist kontrolli isikukoodi järgi www.pensionikeskus.ee Et kalkulaatoreid kontrollida pead oskama ka netopalgast brutopalka arvutada valemite abil. Järgmine võrrand on sulle abiks:
kodanikuõiguste puudumist. EV andis kõigile Eesti elanikele EV taastamise hetkest täielikud sotsiaalsed õigused. Pole erinevust kodanike ja mittekodanike sotsiaalsetes õigustes, faktiliselt on üks erijuhtum. Välisriigist Eestisse elama asunud Eesti kodanikul, eesti rahvusest isikul ja temaga koos Eestisse elama asunud abikaasal, lapsel ja vanemal, kes on jõudnud riikliku pensionikindlustuse seaduse § 7 1. või 2. lõikes sätestatud vanaduspensioniikka, on õigus igakuisele sotsiaaltoetusele rahvapensioni määras, kui isiku kuusissetulek on alla rahvapensioni määra. (Sotsiaalhoolekande seadus, RT I 1995, 21, 323) Rändetoetused (integratsiooni SA) Tagasipöördumise toetust saavad taotleda need kaasmaalased (eestlased ja/või Eesti kodanikud), kes on 10 või rohkem aastat väljaspool Eestit elanud või välisriigis sündinud. Tagasipöördumistoetuse maksimaalmääraks on 2 000 eurot täiskasvanu kohta.
5. RIIGIKONTROLLI AUDIT Riigieelarvest erivajadustega inimeste rehabiliteerimiseks teenuste osutamine (järelaudit) Riigikontrolli aruanne Riigikogule, Tallinn, 25. juuli 2008 Mis on muutunud rehabilitatsiooniteenuste osutamises? Ülevaade: Rehabilitatsiooniteenust on õigus saada inimestel, kellele on määratud arstliku ekspertiisiga puude raskusaste või kes on esitanud Sotsiaalkindlustusametile taotluse selle määramiseks. Lisaks neile võivad teenust saada 16-aastased kuni vanaduspensioniikka jõudnud psüühikahäirega inimesed, kellel on arstliku ekspertiisiga määratud töövõime kaotus vähemalt 40% ulatuses. Alaealiste komisjon võib teha otsuse kasutada teenust mõjutusvahendina alla 18-aastase õigusrikkuja suhtes. Rehabilitatsiooniteenus koosneb kolmest osast: rehabilitatsiooniplaani (edaspidi plaan) koostamine, selle täitmise juhendamine ja plaani alusel koostatud tegevuskava järgi teenuste osutamine. Plaan tehakse 6-ks kuuks kuni 3-ks aastaks
annaabi.ee 
