............................................................................................................................................... ............ 4. Tõmba joon alla õigele vastusevarjandile. · Suuimaid geoloogilisi perioode nimetatakse ajastuteks / eoonideks / aegkondadeks. · Pealiskorra / pinnakate moodustavad pudedad kivimid. · Eesti pinakatte kivimid on kujunenud vanaaegkonnas/ kaeskaeggkonnas / uusaegkonnas 5. Koosta mõistega moreen geograafiliselt tõese sisuga lause. .......................................................................................................................................... ................. 6. Lubjakivid ja põlevkivis võib leida kauges minevikus elanud organismide kivistisi enh fossiile, graniidist aga mitte. Põhjenda. .....................................................................................
Devonist kvaternaarini allus Eesti maismaa valdavalt kulumisele, seetõttu asetseb Eesti pinnakate otse vanaaegkonna kivimeil. 3) Settekivimiline pealiskord kujunes Palesoikumis ja pinnakate Kainosoikumis Kvaternaari ajastul. (pealiskord on settekivimiline ja pinnakate koosneb puredatest setetest). Settekivimid tekkisid oraganismide jäänuste ladestumisel veekogu põhja või murenemissaduste kuhjumisel maismaal ja nende hilisemal kivimstumisel. 4) Arvatakse, et vanaaegkonnas kattis suuremat osa Eestist soe ääremeri, milles oli rikkalik elustik. Sellel ajastul ladestus rikkalikult teokodasid ja lubivetikaid, millest tekkisid paas ja fosforiit ning põlevkivi. Skandinaavia kohal kõrgusid devoni ajastul mäed, millest jõed kandsid kaasa rikkalikult punakat liiva. Sellest tekkis punane meie liivakivi. 5) Turvas - kütteturvas Põlevkivi - kütus ja õlitoore Lubjakivi - tsemendi- ja ehituslubjakivi
kruusa, liiva, savi jt setete kuhjumisel ja kivistumisel. Tekivad liivakivi, lubjakivi, savikilt, kivisüsi, põlevkivi. Moondekivimid tekivad maakoores varasemalt olemasolnud kivimite ülessulamisel ja uuesti tardumisel. Levinumad moondekivimid on marmor, gneiss, sarvkivi, kristalne kilt, kilt jne. 4. Millises aegkonnas ja millistel ajastutel on kujunenud peamised settekivimid Eesti alal? Peamised settekivimid kujunesid Eesti alal Devoni ja Siluri ajastutel, vanaaegkonnas. Miks avanevad Põhja-Eestis ja Lõuna-Eestis maapinnale erinevate ajastute settekivimid? Kuna Lõuna-Eesti oli pikemat aega vee all. Miks ei leidu Eesti- alal devonist nooremaid settekivimeid? Kuna devoni lõpus kadus Eesti alalt vesi ja toimus maismaastumine. Miks on kivimikihid kaldu lõuna suunas? Kivimikihid on lõuna poole kaldus, kuna Lõuna-Eesti oli pikemat aega vee all kui Põhja-Eesti. Mida tõestab soojaveeliste merede organismide kivististe
*keemiatööst toora *rohtt,põõsad,puud roosõielised: *kasvuturvas kaheiduleh: *marjataimed- kivisöe teke: *seemnes 2 idul maasikas,vaarikas, *vanaaegkonnas *enamsti sammasj murakas *soostunud sõnajalgt *-||- rööprood või *roosid- metsadvees, kaarrood *niidutaimed-ojamõõl
Homoloogilised organid- Bioloogiline reegel- Isendi lootelise arengu käigus korduvad liigi ajaloolise arengu etapid Populatsioon-ühisel territooriumil elavad samaliigilised isendid Hübriid- kahe erineva liigi omavahelisel ristamisel saadud järglane Inimese rudimendid: Pimesool- kabjalised, rohusööjad kihvad-nahkhiir, koer sabalüli – koeral info saba liputades Taimede areng: -sinivetikate laadsed -endosüntees(päristuumsete teke) -merevetikate eellased(vanaaegkonnas hiilgeaeg) -pool sõnajalamoodi veetaimed -hiiglaslikud sõnajalad (karboni ajastul) -kliima jahenemine ( I paljasseemnetaimed) -õied viljad -katteseemnetaimed Loomade areng: -eeltuumne organism(gemosünteesi teel laavast, heterotroofne toit) -päristuumsed, heterotroofsed(käsn, meduus, korall) -peajalgsed, limused ussid (vanaaegkond) -poolmaismaalised taimed, pool selgrootud -kahepaiksed -roomajad -imetajad -linnud
Skorpion Skorpionilised (Scorpiones) on lülijalgsete hõimkonda ämblikulaadsete klassi kuuluv selts. Skorpione on umbes 2000 liiki. Evolutsioon Skorpionid on maismaalülijalgsete kõige ürgsem selts. Nad põlvnevad vanaaegkonnas elanud erüpteriididest. Esialgu olid nad veeloomad, kuid kohastusid pikapeale eluga maismaal. Tänapäeval on nad üksnes maismaaloomad. Skorpionilised on kivististes suhteliselt hästi säilinud. Kivististe abil on täielikult jälgitav skorpioniliste üleminek vee-elult maismaaelule. Juba siluriston leitud skorpione, kes meenutasid tänapäeva liike, kuid hingasid tagakeha lõpusjalakestega. Viimased muutusid maismaaskorpionidel kopsudeks. Samuti muutus jalgade ehitus.
PALJUNEMINE Skorpionidel eelneb viljastamisele omapärane pulmamäng. Skorpionid on enamasti sünnitajad, kuid mõned liigid munevad ka mune, milles loode on juba lõplikult välja arenenud.Loodete arenemine emaihus kestab kaua mõnest kuust kuni aastani ja enamgi. Looteid on 5-6-st kuni mõnekümneni, harvem saja ümber. Vastsündinud skorpionid kogunevad ema seljale ja jäävad sinna 7-10 päevaks. EVULUTSIOON Skorpionid on maismaalülijalgsete kõige ürgsem selts. Nad põlvnevad vanaaegkonnas elanud erüpteriididest. Esialgu olid nad veeloomad, kuid kohastusid pikapeale eluga maismaal. Tänapäeval on nad üksnes maismaaloomad. Skorpionilised on kivistites suhteliselt hästi säilinud. Kivististe abil on täielikult jälgitav skorpioniliste üleminek vee-elult maismaaelule. SALVAMINE Väikestele selgrootutele mõjub skorpioni mürk peaaegu hetkeliselt ja nad muutuvad kohe liikumatuks. Suuremad hulkjalgsed ja putukad võivad seevastu elada veel päeva või paar pärast torget
aluskorrast ning seda katvast kuurutamata kivimitega pealiskorrast Pinnakate -pealiskorra pindmine osa, mis koosneb pudetatest setetest Aluspõhi -kõik pinnakatte all olevad kivimid Kilp -aluskorra positiivne kurd, mis ulatub läbi pealispinna ja paljandub otse maapinnal Eesti aluskord -koosneb kristalsetest kivimitest (graniit, gneiss, kvatsiit), pealis-korra moodustavad vanaaegkonnas meredes kulunud settekivimite lasund Kuesta -A sümetrilise läbilõikega reljeef Ürgorg -sügavad aluspõhjaga lõikuvad orud Loopealne e. alvar -paetasandiku osa, kus pinnakate on väga õhuke või puudub Pinnakatte -Põhja- ja Kesk-Eestis 2-3m, Lõuna-Eesti tasandikel 5-10m paks. Moreen -mandri liustike kuhjatud erinevate suurusega kivimiosakeste segu Mineraalsed setted -kruus, liiv ja viirsavi Elutekkelised -turvas ja muda setted
kerkisid ja kulusid mäed, ning tekkis ka esimene elu, mis oli algselt ainult vees. Algul tekkisid vees mikrokerad, umbes 3,7 miljardit aastat tagasi, peale neid arenesid eeltuumsed, siis päristuumsed ja siis hulkraksed. Umbes 540 miljonit aastat tagasi tekkisid vetikad, mida suudan ka mina ettekujutada ja praegugi võib neid näha vees, kuigi siis võisid nad näha veidi teistsugused välja. Alates 500 miljonit aastat tagasi võib planeedil Maa näha kalu. Vanaaegkonnas arenes elu ka maale. Olid olemas molluskid, putukad, kahepaiksed ja roomajad, kujunesid maismaataimed, nagu samblad, sõnajalgtaimed ja paljasseemnetaimed, see kõik toimus umbes 435-225 miljonit aastat tagasi. Keskaegkonda on ka nimetatud dinosauruste ajastuks. Sellele ajastule iseloomulik on esimesed imetajad ja linnud, ning ka õistaimed. Ning lõpuks peale 13,5 miljardit aastat peale Suurt Pauku tekkisid esimesed inimesed, ehk keda võib juba kutsuda meie sugulasteks
Orosir Rhyac Sider Neoarhaikum Mesoarhaikum Paleoarhaikum Eoarhaikum 9.Enamik orgaanilise päritoluga settekivimeid, nagu põlevkivi on tekkinud soodes, kus toimus mittetäielik kõdunemine hapnikupuuduses. Põlevkivi leitakse merepõhjas moodustunud settekihtide vahelt mõnemeetriliste kihtidena. Fosforiit ja põlevkivi on tekkinud ajal, mil Eesti oli kaetud merega. Vanaaegkonnas kattis suuremat osa Eestist soe ääremeri, milles oli rikkalik elustik. Sellel ajal ladestus rikkalikult teokodasid ja lubivetikaid, millest tekkisid fosforiit ja põlevkivi.
Musta mere rannikule ulatub Atlandi ookeani mõju. (max 2 punkti) 2. Millise nähtuse levikut on kujutatud juuresoleval kaardil. Kaardil on kujutatud korallriffide levik maakeral (max 2 punkti) Kuidas saab seda nähtust seostada Eesti maapõues leiduvate kivimitega? Vanaaegkonnas, kui Eesti ala paiknes ekvaatori läheduses laius seal soe meri ning korallide kivistised on säilinud settekivimites fossiilidena. (max 2 punkti) 3. Seleta mõiste Okeaania. Okeaania moodustavad Vaikse ookeani saared ja saarestikud. (max 1 punkt)
Soontaimed – 410-440 miljonit aastat tagasi, siirdumine maismaale, paljunemine eostega, polnud lehti, varred ja risoomid Eostaimed – 280-360miljonit aastat tagasi – sõnajalgtaimed Paljasseemnetaimed – 300-350 miljonit aastat tagasi Katteseemnetaimed – 130-65miljonit aastat tagasi LOOMAD 540 - 400 miljonit aastat tagasi - hulkraksete loomade areng vees. Kujunesid välja loomade peamised ehitustüübid nn. Kambriumi plahvatus. Trilobiidid - madalmerede lülijalgsed, kes elasid Vanaaegkonnas ehk Paleosoikumis (550-250 miljonit aastat tagasi). Käsnad - veekogu põhjale kinnitunult elavad primitiivsed, tõeliste kudede ja elunditeta hulkraksed. Lõuatud - 480 miljonit aastat tagasi Primitiivsed selgroogsed, kelle põhitunnuseks on lõualuude puudumine ja kõhrest luustik. Uimedest oli olemas vaid suur sabauim. Kõhrkalad - 400 miljonit aastat tagasi Iseloomulik kehakuju. Kõhrest luustik ning hambakesetaolised soomused. PUTUKAD Üks putukate suuri eeliseid oli lennuoskuse omandamine
kes võrku satuvad. Ämblikuvõrke on palju tüüpe. Sagedased on ratasvõrgud, mida teevad näiteks võrkurlaste hulka kuuluvad ristämblikud. Mõned Lääne-Eestis ja saartel esinevad lehterämblikud koovad lehterjaid võrke. Need asuvad madalal rohustus, sobides maa ligi liikuvate saakloomade püüdmiseks. Osa ämblikke võrku ei koo, vaid varitseb saaki. Skorpionid. Skorpione on umbes 2000 liiki. Skorpionid on maismaalülijalgsete kõige ürgsem selts. Nad põlvnevad vanaaegkonnas elanud erüpteriididest. Skorpionid toituvad elavatest loomadest. Nende menüüsse kuuluvad ämblikud, koibikud, hulkjalgsed, putukad ja nende vastsed. Teatakse juhtumeid, kus skorpionid on söönud väikeseid sisalikke ja hiirepoegi. Kui väikeses terraariumis peetakse koos palju skorpione, on täheldatud kannibalismi. Skorpion läheb jahile öösel. Eriti aktiivne on ta palaval ajal. Ta liigub aeglaselt, saba üles tõstetud, sõrad ettepoole suunatud ja pisut avatud
tagasi) : · tekkis Maa (4500 miljonit a. tagasi), · tekkis elu (3500 mln a. tagasi) esimesed elusolendid, kelleks olid bakterisarnased tuumata organismid. Aguaegkonnas (2500-542 mln a. tagasi): · tekkisid esimesed fotosünteesivad organismid · tekkisid esimesed tuumaga organismid (u 1900 mln a. tagasi) · esimesed hulkraksed organismid (u 1500 mln a. tagasi) · tekkisid esimesed hulkraksed loomad (u 570 mln a. tagasi) · meres oli selgrootute mitmekesisus suur Vanaaegkonnas (542-251 mln a. tagasi): · tekkisid esimesed maismaataimed (u 400 mln a. tagasi) · seejärel arenesid eostaimed, oli eostaimede valitsemisaeg (350 mln a. tagasi) · esimesed paljasseemnetaimed (270 mln a. tagasi) · tekkisid esimesed selgroogsed (u 500 mln a. tagasi) · esimesed maismaaselgrootud (400 mln a. tagasi)) · esimesed maismaaselgroogsed (370 mln a. tagasi) · arenesid roomajad, kaasaarvatud saurused · eostaimede (sõnajalgade) metsad
Kõrvemaast ulatub Lääne-Virumaa alale vaid selle kitsas kirdenurk. Tasast ja laialdaselt soostunud (Tuksmani soo, Laukasoo) maastikku ilmestavad mandrijäätekkelised pinnavormid (Tapa–Pikasaare ja Ohepalu–Viitna oosistik, Uku–Viitna mõhnastik). [6] Pealiskord Mis on pealiskord Pealiskord koosneb erinevatest settekivimitest, mis on tekkinud hulgaliselt settematerjali, millest aastamiljonite jooksul mpeamiselt vanaaegkonnas, 650-350 miljonit aastat tagasi. Sel ajal Eestit katnud veekogudes settis oodustusid settekivimid, peamiselt lubja ja liivakivid. Pealiskorra kogupaksus ulatub 100 meetrist 600 meetrini 4 Pealiskorra kivimid on nõrgalt kallutatud ja rõhtlasuvusega. Nad on kujunenud maakoore platvormsel arengul, mistõttu ei ole kurrutatud.
d) Hõlmikpuud praeguseks on säilinud ainult üks reliktne liik (nt hõlmikpuu Peeter Süda tänavas, Tallinnas e) Palmlehikud tänapäeval on säilinud üks selts palmlehikulaadseid Katteseemnetaimed 140 miljonit aastat tagasi Loomariigi evolutsioon 540-400 miljonit aastat tagasi hulkraksete loomade areng vees, kujunesid välja loomade peamised ehitustüübid nn Kambriumi plahvatus Trilobiidid madalmerede lülijalgsed, kes elasid Vanaaegkonnas 550-250 miljonit aastat tagasi Käsnad veekogude põhjale kinnitunult elavad primitiivsed, tõeliste kudede ja elunditeta hulkraksed Esimesed selgroogsed kalad 500 miljonit aastat tagasi Lõuatud 480 miljonit aastat tagasi, primitiivsed selgroogsed, kelle põhitunnuseks on lõualuude puudumine ja kõhrest luustik, uimedest oli olemas vaid suur sabauim Kõhrkalad 400 miljonit aastat tagasi, iseloomulik kehakuju, kõhrest luustik ning hambakesetaolised soomused
Arendamine tuleb pooleli jätta. Klassikaline skeem kolme paleosoilise evolutsioonilise fauna dünaamikast viimase 600 miljoni aasta jooksul kohta. Sepkovski. Mereliste selgrootute taksonite esmailmumise dünaamika. Tertsiaar on amerikanism. Tegelikult on see kolmeodsaline jaotus paleogeen, neogeen, kvaternaar. Suurem osa hinnangutest toetub vaid toesega liikidele. Meres keskmiselt 40 prots toesega, biomassist u 50 protsenti. Minevikus ei ole suhe olnud sama, vaid muutunud. Vanaaegkonnas oli see kindlasti väiksem. Seega tuleks statistikas mingit koefitsienti arvutada, kuid ei tea, mille alusel, mis meetod olema peaks. Veel varem oli neid 1 protsent. Usaldusväärselt ei saa hinnata liike. Koejäljendite säilimime ) mineralisatsioon ennetab lagunemise) on kindlasti erandlik nähtus. Koefitsient võib-olla 1, midagi või isegi 2, midagi, aga täpselt ei tea, et hinnata muutusi jne. Liikide säilimispotenstiaal
Karjäär ehk avakaevandus, maapealne kaevandus Kaevandus koht, kus kaevandatakse maavarasud ; eristatakse maa-alust kaevandust ja avakaevandust ehk karjääri PINNAMOOD Pinnamood ehk reljeef maapinna ebatasasuste kogum, mille moodustavad mitmesugused pinnavormid ja mis kujuneb maakoore pideva arenemise tagajärjel Vana mäestik pikka aega geoloogilistele välisjõududele allunud mäestik, millele on iseloomulikud ümarad tipud, laugevad veerud ja laiad orud (tekkinud vanaaegkonnas või varem) Noor mäestik lühikest aega geoloogiliste välisjõudude toimele allunud mäestik, millele on tüüpilised sügavad orud, järsud nõlvad ja teravad tipud (kesk- ja uusaegkonnas kujunenud mäestikud) Absoluutne kõrgus arv, mis näitab koha kõrgust merepinnast meetrites ; Eestis lähtutakse Soome lahe veetaseme keskmisest kõrgusest Kroonlinnas Suhteline kõrgus kõrgus, arvestades positiivse pinnavormi jalamilt
See aitab lahendada ruumilisi ülesandeid. Nt saab selle abil leida tuletõrje või kiirabiauto kiireima tee sihtkohani suurlinna ummikutes. 8. Mida näitab geoloogiline skaala? Maakoore kivimkihtide tekkimise järjekorra ja vanuse kindlaksmääramist. 9. Mis eoonis on tekkinud Eesti aluskord? Millal tekkisid kõige vanemad kivimid eesti alal? Vanaaegkond. 250 miljonit (???) 10. Mis aegkonnas ja ajastutel kujunes Eesti pealiskord? Nimeta kivimeid, millest see koosneb. Vanaaegkonnas ja kambriumi ajastul. Savid, liivakivid. 11. Iseloomusta aluspõhja settekivimite avamusalade paiknemist Eestis? 12. Mis settekivimeid Eesti maapõues leidub? 13. Iseloomusta Eesti põhja- lõunasuunalist settekivimikihtide lasumust. 14. Mille poolest erineb pinnakate aluspõhjast? Pinnakate koosneb pudedatest setetest, aga aluspõhi koosneb kristalsetest ja settekivimitest. 15. Millest koosneb eesti pinnakate?
Erineb piirkonniti. Pinnamood oma kivimmaterjaliga ja vormidega on kõige püsivam maastiku komponent. Aluskord kristalsed kivimid (graniit, gneiss, kvartsiit jt.), tekkisid ca 1,62,6 miljardit aastat tagasi aguaegkonnas; Eestis lasub aluskord: PõhjaEestis 100 m sügavusel maapinnast. Lõuna Eestis ca 500 m sügavusel maapinnast. Pealiskord Kujunenud vanaaegkonna meredes, kus kuhjunud settekivimid (lubjakivi, liivakivi jm). Tekkisid vanaaegkonnas ca 3,5 5,5 sada miljonit aastat tagasi. Katavad kristalseid kivimeid. Eestis: Vendi(um), Kambrium, Ordoviitsium, Silur, Devoni ajastu kivimid. Pinnakatteks nimetatakse aluspõhja kivimeid katvaid kobedaid setteid, mis on tekkinud murenenud aluspõhjakivimeist või mujalt kohale kantud. Eestis kattub pinnakate mõiste Kvaternaari setetega ning koosneb peamiselt purdsetteist (liiv, kruus, moreen), vähemal määral
maakoores sette- või tardkivimitest muutunud füüsikalis-keemiliste tingimuste toimel. Metamorphic rocks have been changed, usually by heat and pressure, from their original condition into rock with new minerals and/or structures. , Kontinentide triiv 1915. a. avaldas saksa geofüüsik A. Wegener teooria, mille kohaselt triivivad mandrid loodete toimel idast läände ja tsentrifugaaljõu toimel poolustelt ekvaatori poole. Wegeneri seletuse järgi eksisteeris vanaaegkonnas ühtne Pangea manner, mis keskaegkonnas lagunes osadeks ning tekkisid Atlandi ja India ookeanid. Teooria sai üldtunnustatuks 1960-ndatel aastatel. Laamtektoonika Maa litosfäär liigendub eri suurusega plaadikujulisteks plokkideks e. laamadeks, mis "ujuvad" plastilisel astenosfääril. Laamad nihkuvad horisontaalselt 1-10 cm aastas. Litosfäär koosneb 8 suurest ja umbes 20 väiksemast laamast. Laamade piirid e. murranguvööndid asuvad tavaliselt ookeanides vee all. Mõnedel
Maa pöörlemisest põhjustatud inertsjõud, mille mõjul kõik kehad kalduvad liikudes otsesihis kõrvale. Põhjapoolkeral on kalle paremal, lõunapoolkeral vasakul. 20) Kes on Alfred Wegener ja millise teooria pakkus ta välja 1915. aastal? 1915. a. avaldas saksa geofüüsik A. Wegener teooria, mille kohaselt triivivad mandrid loodete toimel idast läände ja tsentrifugaaljõu toimel poolustelt ekvaatori poole. Wereneri seletuse järgi eksisteeris vanaaegkonnas ühtne Pangea manner, mis keskaegkonnas lagunes osadeks ning tekkis Atlandi ja India ookeanid. Teooria sai üldtunnustatuks 1960-ndatel aastale. 21) Kirjelda suurt ja väiket veeringet. Väike veeringe esineb maailmamere ja selle kohal asuva õhkkonna vahel. Suur veeringe toimub mere ja maapinna kohal asuva õhkkonna vahel. 1. Sademed.Pilevad liiguvad gravitatsiooni tulemusena mööda tsirkuleerivat atmosfääri sisemaa kohale ja lasevad vee sademetena Maale. 2
Eestis lasub aluskord: PõhjaEestis 100 m sügavusel maapinnast LõunaEestis ca 500 m sügavusel maapinnast. Aluskorra pind tasaseks kulutatud, kallak lõunasse. Üksikud kõrgemale tõusvad kerkealad. 2. Pealiskord Kujunenud vanaaegkonna meredes, kus kuhjunud settekivimid (lubjakivi, liivakivi jm). Tekkisid vanaaegkonnas ca 3,5 5,5 sada miljonit aastat tagasi. Katavad kristalseid kivimeid. Eestis: Vendi(um), Kambrium, Ordoviitsium, Silur, Devoni ajastu kivimid. Ka nendel kihtidel kallakus lõunasse 3. Pinnakate aluspõhja kivimeid katvad kobedad setted, mis on tekkinud murenenud
Seega on geoloogilist aineringet käitavaks jõuks nii päike kui ka geotermilised protsessid. 46)Kes on Alfred Wegener ja millise teooria pakkus ta välja 1915. aastal? 1915. aastal avaldas saksa geofüüsik A.Wegener teooria, mille kohaselt triivivad basaldikihil isostaatiliselt ujuvad graniidist mandrid loodete toimel idast läände ja tsentrifugaaljõu toimel poolustelt ekvaatori poole. Wegeneri seletuse järgi on vanaaegkonnas eksisteerinud ühtne Pangea manner keskaegkonnas lagunenud osadeks koos Atlandi ja India ookeanide tekkega. Teooria sai üldtunnustatuks 1960-ndatel aastatel. 47)Millised piirkonnad maakeral on kõige rikkamad maavarade poolest? Lähis-Ida (nafta), Venemaa (maagaas), Põhja ja Lõuna Ameerika (põlekivi). 48)Kui ei oleks vee tsüklit, mis siis Maakeral ei oleks? Kui ei oleks vee tsükli Maakeral siis ei olnud ühtegi organismi, sest kõik organismid Maakeral vajavad vett.
PINNAEHITUS a)(ALUSPÕHI): Aluskord–kristalsed kivimid (graniit, gneiss, kvartsiit jt.), tekkisid ca 1,6-2,6 miljardit aastat tagasi aguaegkonnas; Eestis lasub aluskord: Põhja-Eestis 100 m sügavusel maapinnast, Lõuna-Eestis ca 500 m sügavusel maapinnast. Aluskorra pind tasaseks kulutatud, kallak lõunasse. Üksikud kõrgemale tõusvad kerkealad. Pealiskord- Kujunenud vanaaegkonna meredes, kus kuhjunud settekivimid (lubjakivi, liivakivi jm). Tekkisid vanaaegkonnas ca 3,5 - 5,5 sada miljonit aastat tagasi. Katavad kristalseid kivimeid. Eestis: Vendi(um), Kambrium, Ordoviitsium,Silur,Devoni ajastu kivimid. Ka nendel kihtidel kallakus lõunasse b) (PINNAKATE):Pinnakatteks nim. aluspõhja kivimeid katvaid kobedaid setteid, mis on tekkinud murenenud aluspõhjakivimeist või mujalt kohale kantud. Eestis kattub pinnakate mõiste Kvaternaari setetega ning koosneb peamiselt purdsetteist (liiv, kruus, moreen), vähemal määral
monotropoidne mükoriisa 1. Arbuskulaarne mükoriisa (AM); Seened hõimkonnast Glomeromycota moodustavad sobilike taimpartnerite rakkudes arbuskuleid, või ka vesiikulid. Hüüfid on vaheseinteta. Peremeestaimed: sammaltaimed, enamus sõnajalgtaimede rühmi Kõik paljasseemnetaimede rühmad, enamus katteseemnetaimede rühmi. AM on fülogeneetiliselt vanim mükoriisa tüüp põhilised tunnused esinesid juba 400 miljonit aastat tagasi vanaaegkonnas Ordoviitsiumis peamiseks anatoomiliseks tunnuseks on põõsasjalt harunenud seenehüüfide e. arbuskulite esinemine taimejuure rakkudes. Arbuskulid tekivad juure parenhüümkoe rakuvaheruumides kasvavate seenehüüfide kõrvalharude tungimisel läbi juure rakukesta. Arbuskulit moodustav seenehüüf tungib läbi juure rakukesta, kuid mitte läbi plasmalemma -rakumembraani. Arbuskuli eluiga onumbes üks nädal
nelgilaadsed, ja 333 sugukonda millest liigirohkeimad on korvõielised, liblikõielised, piimalillelised ja madaralised. Algelisem selts on magnoolialised (uuemail andmeil seltsi Chloranthales esindajad), kõiki kaheidulehelisi peetakse neist arenenuks. Eesti taimestiku ürgsemad seltsid on tulikalaadsed ja vesiroosilaadsed, viimastest lahknevad ühe haruna üheiduleheliste klassi seltsid. Kaheidulehelised on arenenud arvatavasti vanaaegkonnas seemnesõnajalalaadseist (sõnajalgtaimed), hulgaliselt tekkis neid juura lõpus ja eriti kriidiajastul. tulikalised- (Ranunculaceae) on õistaimede sugukond, mis hõlmab üle 2000 liigi[1]. Paljud neist on laialt levinud külma ja mõõduka kliimaga maades, mõned aga kasvavad troopilistel aladel. Tulikalistel on sageli taimkattes tähtis osa, eriti niisketel niitudel ja metsades. Peamiseks eluvormiks on mitmeaastased rohttaimed, mis talvituvad risoomide ja mugulatena,
suunalised) ja lõhedest. Mõnedest murrangutest on säilitanud oma tektoonilise aktiivsuse (tähistavad liikuvate plokkide piire). Aluskorra kivimite pealispind oli mandrilise kulutusperioodi lõpuks, enne kattumist pealiskorra settekivimitega, tugevasti liigestatud. Pealiskord koosneb erinevatest settekivimitest, mis on tekkinud peamiselt vanaaegkonnas. Sel ajal Eesti katnud veekogudes settis hulgaliselt settematerjali, millest aastamiljonite jooksul moodustusid settekivimid, peamiselt lubja ja liivakivid. Pealiskorra kivimid on nõrgalt kallutatud ja rõhtlasuvusega. Nad on kujunenud platvormsel arengul, mistõttu ei ole kurrutatud. Pealiskord koosneb erinevatel aegadel kujunenud ladestustest ning igale geoloogilisele ladestule vastab üks geoloogiline ajastu. 4
Ta töötas põhiliselt Saksamaa ülikoolides meteoroloogia ja geofüüsika professorina. 1918. aastal töötas ta lühikest aega ka Tartu ülikoolis. Wegener võttis osa mitmest ekspeditsioonist Gröönimaale, kus ta 1930. aastal ka hukkus. 1915. aastal avaldas saksa geofüüsik A.Wegener teooria, mille kohaselt triivivad basaldikihil isostaatiliselt ujuvad graniidist mandrid loodete toimel idast läände ja tsentrifugaaljõu toimel poolustelt ekvaatori poole. Wegeneri seletuse järgi on vanaaegkonnas eksisteerinud ühtne Pangea manner keskaegkonnas lagunenud osadeks koos Atlandi ja India ookeanide tekkega. Teooria sai üldtunnustatuks 1960- ndatel aastatel. Tegelikult käis ta selle idee välja juba 1912. aastal. 21) Kirjelda suurt ja väikest veeringet. Veeringeid jaotatakse tema ulatuse järgi: 7 Väike veeringe esineb maailmamere ja selle kohal asuva õhkkonna vahel.
• Esinevad lihtsilmad, kuni 8. • Hingamiselunditeks on raamatkopsud. ( skorpionid, lestad, ämblikud ) • Lahksugulised, areng otsene, toimub munas. Kehas on eristunud vaid kaks piirkonda: pearindmik ja tagakeha. Pearindmikul on neli paari jalgu ja ainult kaks paari suiseid, mis paigutuselt vastavad vähkide alalõugadele: lõugtundlad ja lõugkobijad. Ka lõugtundlased olid algselt mereloomad, aga tänaseks on alles peamiselt need rühmad, kes asusid juba Vanaaegkonnas elama maismaale. Hingavad õhku kopsude või õhusoonte abil. Lülijalgsed: Lülijalgsete (Arthropoda) hõimkonnas on keha väliselt lülistunud, kitiinkattes. Osa eeskeha lülisid on enam või vähem omavahel kokku kasvanud, moodustades pea ja rindmiku. Algselt on igal lülil olnud üks paar lülistunud jäsemeid; pealülide jäsemed on moondunud tundlateks ja suisteks, tagakeha omad tihti kadunud. 108. Kombitspärgsete ( Lophophorata ) ja okasnahksete ( Echinodermia ) sümmeetria.
Mõnedest murrangutest on säilitanud oma tektoonilise aktiivsuse (tähistavad liikuvate plokkide piire). Aluskorra kivimite pealispind oli mandrilise kulutusperioodi lõpuks, enne kattumist pealiskorra settekivimitega, tugevasti liigestatud. Lääne- ja Lõuna-Eesti aluskorra kivimid on tugevamalt moondunud kui Põhja-Eestis ja kuuluvad nn. Grauneliidifaatsiese moondekivimite hulka (ühed vanimad aguladekonna kivimid). Pealiskord koosneb erinevatest settekivimitest, mis on tekkinud peamiselt vanaaegkonnas, 650-350 miljonit aastat tagasi. Sel ajal Eestit katnud veekogudes settis hulgaliselt settematerjali, millest aastamiljonite jooksul moodustusid settekivimid, peamiselt lubjaja liivakivid. Nende kogupaksus ulatub 100 meetrist Eesti põhjaosas 600 meetrini lõunas. Pealiskorra kivimid on nõrgalt kallutatud ja rõhtlasuvusega. Nad on kujunenud maakoore platvormsel arengul, mistõttu ei ole kurrutatud.
kvartsiidid ja kildad. Esineb ka tardkivimeid - graniite, millest tuntumad on rabakivid. Aluskord Eesti alal ei paljandu. Põhja-Eestis lasub ta ligi 100 m sügavusel, Lõuna-Eestis aga veelgi sügavamal (Võrus 600 m, Ruhnu saarel isegi 800 m sügavusel). Kõige lähemale maapinnale, umbes 20 m sügavuseni, ulatub aluskord üksikutes kohtades Hiiumaal. Pealiskord koosneb erinevatest settekivimitest, mis on tekkinud peamiselt vanaaegkonnas 650- 350 miljonit aastat tagasi. Sel ajal Eestit katnud veekogudes settis hulgaliselt settematerjali, millest aastamiljonite jooksul moodustusid settekivimid, peamiselt lubja- ja liivakivid. Nende kogupaksus ulatub 100 meetrist Eesti põhjaosas 600 meetrini lõunas. Pinnakatteks nimetatakse kõige nooremaid ja kõige pealmisi, veel pudedaid setteid, mis on
Kalad (koos sõõrsuudega) on pigem selgroogsete varasem arengutase, eluvorm: algusest pääle vees elavad selgroogsed, vastandina maismaal tekkinud neljajalgseile. Sobib siiski praktilises töös. Selgroogsete klasse, ja ühtlasi kalu traditsioonilises, eluvormi mõttes (siis klass Pisces) jagatakse kaheks suureks rühmaks: lõuatud ehk sõõrsuud (Agnatha, Cyclostomata) ja lõugsuused (Gnathostomata). Lõuatute hulka kuuluvad kaks klassi: Cephalaspidomorpha, kes olid ohtrad ja mitmekesised vanaaegkonnas, kuid keda tänapäeval esindavad vaid silmud; ja pihklased (Myxini). Kaasaegsed silmud ja pihklased on usjad, luudeta ja soomusteta; toituvad elus või surnud kaladest, kasutades suuiminappa ja sarvhambaid. Vanaaegkonnast tuntakse rohkete kivististena klassi Cephalaspidomorpha esindajaid, kelle lame pea ja eeskeha olid kaetud luukilpidega. Tõenäoliselt sõelusid nad toiduks (ripsmete abil või imedes) põhjast detriiti ja pisioleseid. 83. Jagatakse suureks rühmaks:lõuatud e
Klass linnud (Aves) Klass imetajad (Mammalia) Kahepaiksed on parafüleetiline rühm, kuna nende seast on võrsunud ka roomajad ja muud neljajalgsed. Nii et fülogeneetilises mõttes on kahepaiksed, nagu kaladki, graad (tase), mitte klaad (sugupuu haru). 83. Kalade (Pisces) laiemas mõttes, või kalade ja sõõrsuude (Cyclostomata) jaotamine klassideks, nonde lühike võrdlus Lõuatute hulka kuuluvad kaks klassi: Cephalaspidomorpha, kes olid ohtrad ja mitmekesised vanaaegkonnas, kuid keda tänapäeval esindavad vaid silmud; ja pihklased (Myxini). Kaasaegsed silmud ja pihklased on usjad, luudeta ja soomusteta; toituvad elus või surnud kaladest, kasutades suuiminappa ja sarvhambaid. Vanaaegkonnast tuntakse rohkete kivististena klassi Cephalaspidomorpha esindajaid, kelle lame pea ja eeskeha olid kaetud luukilpidega. Tõenäoliselt sõelusid nad toiduks (ripsmete abil või imedes) põhjast detriiti ja pisioleseid.
Millised nad olid? Ordoviitsiumis tekkisid samblad, aga esimesed maismaa soontaimed tekkisid Siluri lõpus. Need olid nematofüüdid. 2. Mille poolest on oluline Devoni ajastu maismaataimede evolutsioonis? Hilis-Silurist kuni Hilis-Devonini olid levinud imelikult suured taimed. Devonis tekkis juurde mitmeid koldade ja sõnajalgade hulka kuuluvaid taimi. Seemnetaimede eellased tekkisid Devoni lõpul. 3. Kirjelda lühidalt maismaa taimede evolutsioonis põhirühmade teket Vanaaegkonnas ja Keskaegkonnas. Ordoviitsiumis tekkisid sammaltaimed (kõige lähedamasteks sugulasteks peetakse mändvetikaid). Siluris tekkisid soontaimed sh koldtaimed. Devonis koldtaimede mitmekesistumine, sõnajalgtaimede teke ja seemnetaimede eellased. Karbonis toimus sõnajalgtaimede/koldade/osjade mitmekesistumine, paljasseemnetaimede teke. Juura alguses katteseemnetaimede teke. Juura lõpus kahe ja üheiduleheliste lahknemine. Oligotseenis efektiivse C4 fotosünteesi teke. 4
kõrgusvahed on väikesed, alla 200 m. Reljeef võib olla kergelt lainjas. Tsüklon e madalrõhkkond - võimas õhupööris, mille keskel on õhurõhk madalam kui äärtel, õhk liigub väljastpoolt keskele. Tõus ja mõõn, vt looded. V Vagumus - piklik orutaoline vooluvee, liustikujää, tuule või karsti toimel tekkinud pinnavorm. Valgla e valgala - maa-ala, millelt saab oma vee veekogu või selle osa. Vallseljak, vt oos. Vana mäestik - Vanaaegkonnas või varem tekkinud, pikka aega välisjõududele allunud mäestik, iseloomulikud on lauged nõlvad, laiad orud, ümarad tipud. Vrd noor mäestik. Veehoidla - looduslikku nõkku või maapinda kaevatud süvendisse moodustatud tehisveekogu. Veelahe - ümbritsevast kõrgem ala, mis eraldab üksteisest vesikondi ja jõgikondi. Vesikond - maa-ala, millelt saavad oma vee ühte veekogusse suubuvad jõed. Vettkandev kiht - kivimikiht, kus paikneb põhjavesi.
annaabi.ee 
