Bütsantsi printsessiga. Nii astus Venemaa tihedasse läbikäimisse Bütsantsiga, kust koos ristiusuga võeti üle ka võtted kirikute ehitamiseks ja ikoonide aalimiseks. Palju kreeklastest meistreid tuli nüüd Bütsantsist Venemaale. Oma loomingus arvestasid nad aga kohalikku rahvakunsti, eriti just kõrgeltarenenud puuarhitektuuri. Nii tekkisid Venemaal omapärane ehitusstiil, mille kõige silmahakkavamaks välistunnuseks sai sibulkuppel. Sofia peakirik Kiievis. 1017-1031. Makett. Püha Sofja peakirik Kiievis kaasajal. Oma käega pani Vladimir nurgakivi Kiievi Püha Sofia kirikule. See Bütsantsi ja Kiievi meistrite ühistööna loodud ehitis on silmapaistvamaid mälestisi vanavene kunstist. Ühe teise kiriku jaoks tellis vürst Vladimir Bütsantsist jumalaema ikooni. See tuli aga peagi loovutada Vladimiri linnale, millest on vahepeal saanud uus keskus. See "Vladimir Jumalaema" nime
VANAVENE KUNST Sofia peakirik Kiievis. 1017-1031. Makett. Püha Sofja peakirik Kiievis kaasajal. Baroksed tornikiivrid pärinevad 18. sajandist Vladimiri Jumalaema. u. 1150. Püha Dmitri peakirik Vladimiris. u. 1193-1197. Pokrovski kirik Nerli jõe ääres. 1165. Novgorodi kreml linnulennult. Kullatud keskkupliga kirik on Sofia peakirik. Sofia peakirik Novgorodis. 1045-1050. Aristotle Fioravanti. Uspenski katedraal Moskva Kremlis. 1475-1479. Postnik ja Barma. Vassili Blazhennõi kirik Moskvas, Punasel Väljakul. u. 1555-1561. Vassili Blažennõi kirik Kiži puukirikud Oneega järve saarel Puusindlitega kaetud sibulkuplid Issanda Muutmise kirik Kizhis. 1714. Punane Väljak Moskvas. Tagaplaanil Kremli kindluse Spasski väravatorn (15. saj) ja Ivan Blazhennõi kirik (16. saj.) Pihkva kreml. 13.-15. sajand. Tagaplaanil Kolmainsuse peakirik Theophanes Kreeklane. Issanda muutmine. u. 15. saj. algus. Theophanes Kreeklane. Neitsi Maarja. u. 1405. Detail. Andrei Rubljov.
VANAVENE ARHITEKTUUR JA MAALIKUNST 10.17.sajand Skulptuur: 910. saj. moodustus idaslaavlaste riik, keskusega Kiievis(17.saj.) Bütsantsi riik(ristiusk) Sofia peakirik Kiiesvis (11.saj. esimene pool, kreeka rist, viielööviline, idaseinas 9 apsiidi, kuplitega tornid) Sofia peakirik Novgorodis(lihtne ja range välisilme) Georgi peakirik Juejevi kloostris, Lunastaja kirik Nereditsas Pihkva ehituskunst( kirikud Petseri kloostris ja Irboskas) VladimirSuzdalimaa arhidektuur(12.saj. lõpp13.saj. alguses, erandlikud reljeefsed kaunistused, Uspenski kirik Vladimiris, Dimitri katedraal Vladimiris, Pokrovski kirik Nerli jõe ääres) Moskva Aristotele Fioravanti (Uspenski kirik) Kizi saarelt pärit puukirikud(15.sajand) Vassili Blazennõi peakirik Moskvas(16.sajand) Vanavene ilmaliku kultuuri mälestusmärgid
Kanepi Gümnaasium Liis Seeme 10.b TEKST ARHITEKTUUR 3.10.sajandi lõpul abiellus Kiievi vürst Vladimir Bütsantsi printsessiga. Nii astus Venemaa tihedasse läbikäimisse Bütsantsiga, kust koos ristiusuga võeti üle ka võtted kirikute ehitamiseks ja ikoonide maalimiseks. Venemaal tekkis omapärane ehitusstiil, mille kõige silmahakkavamaks välistunnuseks sai sibulkuppel. 4.Oma käega pani Vladimir nurgakivi Kiievi Püha Sofia kirikule. See Bütsantsi ja Kiievi meistrite ühistööna loodud ehitis on silmapaistvamaid mälestisi vanavene kunstist. 5. ja 6..Pühakuid ja igasuguseid fantastilisi loomi kujutavad reljeefid ning põimuvast paelast ornamendid sarnanevad keskaegsele skulptuurile Lääne-Euroopas, samuti avaldub neis sugulus vanaarmeenia kunstiga. Dmitri kirik Vladimiris ning Pokrovski kirik Nerli jõe ääres- need on parimad näited vanavene arhitektuurist. 7
(nüüd Istanbul) · 313 läks Constantinus üle ristiusku, kuulutas välja usuvabaduse · Ristiusk sai ametlikuks religiooniks · Lõplik eraldumine Lääne Rooma riigist toimus 395 · Riigi langedes jäi püsima IdaRooma riik, mida hakati nimetama Bütsantsiks · Esialgu riigikeel ladina keel, hiljem mindi üle kreeka keelele · Kreeka ja idamaise kunsti sulam Bütsantsi kunsti õitseaeg · Keiser Justinianus I ajal 6. saj. · Suurim saavutus Hagia Sophia kirik [aja sofiia] · Esmakordselt kaeti kupliga suur nelinurkne ruum · Kasutusele võeti kumerad kividest laotud kolmnurgad · Kiriku seinad kaetud mosaiikidega · Türklaste vallutuse järel sai kirikust mosee, mosaiigid kaeti kinni · Hoonele lisati kõrged ringrõduga tornid e. minaretid · kirik tänapäeval Euroopa suurimaid kunstiväärtusi Keiser Justinianus saatjaskonnaga. Mosaiik san Vitale kirikus Ravennas (Itaalia) Bütsantsi kirik, kunst
VANAVENE KUNST ARHITEKTUUR VENE KIRIKUD 9-10.saj Lihtsad Terviklikud Vormid, proportsioonid selged Vene kirik oli maastiku lahuta- matu osa KIIEV 9.-10.saj idaslaavlaste keskus, Bütsantsi, kreeka, rooma ehitus- meistrid Kiievi Sofia katedraal (1017-37) Kiievi Sofia katedraal KIIEVI SOFIA KATEDRAAL Jaroslav Targa tellimus 13.kullatud kupliga Põhiplaan - ruudukujuline Mosaiigid 17.saj restaureeritud NOVGOROD Ehitusstiil- lihtsad valged seinad, kullatud kuplid Novgorodi Sofia katedraal rangeilmeline Novgorodi Sofia katedraal Novgorodi Sofia katedraal AJALOOLINE TAUST 13.saj tatarlaste sissetung Pikk vabadusvõitlus Kunst allub valitsevale võimule 14.-15.saj Moskva vabaneb tatari-mongoli ikkest(1380- Kulikova lahing)
Sellest ajast saab alguse varakristlik arhitektuur. Rooma tempel oli jumala eluase, kuhu vaid preester tohtis sisse astuda.Rahvale oli mõeldud templit ümbritsev ala. Kristlik rituaal seevastu nõudis ruumi, kuhu sai koondada inimesi. Sellepärast ei võetud kirikuehituses eeskujuks antiiktempleid, vaid avalikusele määratud profaanhooneid kohtu- ja turubasiilikaid ning kohandati neid vastavalt koguduse vajadustele. Varakristlik kirik oli välisilmelt lihtne hoonetekompleks. See algas kõrge müüriga ümbritsetud neljakandilise siseõuega, nn. Aatriumiga, kuhu viis tänavalt värav. Seespool ümbritsesid õue sambad. Õue keskel asus kaev. Värava vastasküljel oli narteks avar lahtine koda kiriku peasissekäigu ees. Eeskoda oli mõeldud paganatele ja patustele. Kiriku neljakandilise ruumi nn. Pikihoone jaotasid sambaread kolmeks või viieks lööviks
VANAVENE ARHITEKTUUR JA MAALIKUNST Vanavene kunst hakkas kujunema 9.10.saj. Seda võib pidada Bütsantsi kunsti jätkuks ja edasiarenduseks. KIRIKUD Kiievi Sofia katedraal südamik meenutab kreeka risti. Välisilmes domineerivad kuplitega tornid. Novgorodi Sofia katedraal välisilme väga lihtne ja range. Esinduslikum ja toredam laad. Tuntuimad kirikud Novgorodis ja selle ümbruses: Georgi peakirik Jurievi kloostris, Lunastaja kirik Nereditsas. VladimirSuzdalimaa arhitektuur kuulsaimad on Dmitri katedraal Vladimiris ja Jumalaemale pühendatud Pokrovski kirik Nerli jõe ääres. 14saj. tõusis Kiievi asemel ehituskunsti keskuseks Moskva, kus töötasid mitmed itaalia meistrid. Kuulsaim neist oli Aristotele Fioravanti. Vene ehituskunst arenes suurema vormirikkuse, fantaasiakülluse ja maalilise toreduse suunas. Konstruktviine selgus ja loogilisus vähenes. Vassili Blazennõi peakirik Moskvas 16saj
ning sellisena sobis ristiusk ka valitsejaile, aidates alamaid sõnakuulmises hoida. Aastal 313 kuulutaski keiser Constantinus ristiusu Rooma riigiusundiks. Kui Rooma V sajandil langes põhja poolt tulnud rahvaste kätte, võtsid ka vallutajate juhid ristiusu vastu. Valitsejate toetusel muutus ristiusk hilisematel sajanditel kõikvõimsaks. Oma 2000 aasta pikkuse ajaloo vältel on tal suur mõju olnud kunstile. Koos ristiusuga tekkinud nn. varakristlik kunst arenes Rooma riigi aladel ja samaaegselt vanarooma kunstiga. Väliselt on nende vahel mõndagi ühist, kuid oma sisult erinesid nad täielikult. Et ristiusk oli algul keelatud, siis ei saanud usklikud ehitada hooneid jumalateenistuse pidamiseks. Oma salajasteks kokkutulekuteks kasutasid nad enamasti maa-aluseid matmispaiku - katakombe. Need olid kas looduslikud koopad või siis pehmesse pinnasesse kaevatud käigud, mis mõni kord kilomeetritepikkuselt kulgesid linnade all
Palju kreeklastest meistreid tuli nüüd Bütsantsist Venemaale. Oma loomingus arvestasid nad aga kohalikku rahvakunsti, eriti just kõrgeltarenenud puuarhitektuuri. Nii tekkisid Venemaal omapärane ehitusstiil, mille kõige silmapaistvamaks välistunnuseks sai sibulkuppel. Vanimad ehitusmälestised on kirikud ja kloostrid.Maale ehitati tavaliselt puidust kirikud ja linnadesse kivist kirikud. Kuulsamad Kizi puukirikud asuvad Onega järve saarel. Kiriku sibulkuplid on kaetud puusindlitega. Kirik on moodustatud kaheksatahulisest puitprismast. Neist alumise küljepikkus on 6,5m, ülemised on järjest väiksemad. Kõige viimasele ning väiksemale prismale toetub keskne kuppel. Hoone on ehitatud kirve ja peitli abil, saagi ja naelu kasutamata. Seinad on suvekirikule omaselt ilma välisvoodrita.. Kirikul on kokku 22 kuplit, millest üks on sees, altari kohal. Venemaal sai valitsevaks Bütsantsi eeskujul 5 kupliga kirikud. Kirikute seinad ehitati paksud ja aknad väikesed
VANAVENE ARHITEKTUUR JA MAALIKUNST Vanavene kunst hakkas kujunema 9.-10. sajandil, kui moodustus esimene idaslaavlaste riik, mille pealinnaks oli Kiiev. Kuni 17. sajandindin (Peeter Suure valitsemisajani) säilis Vene kunst üsna iseseisvana ja läänest mõjutamatuna, kuna riigi piirid olid kinni ja kehtis range piirivalvekontroll. Täpsemalt võib öelda, et Vene kunst sai alguse aastal 988, kui Valitseja Vladimir võttab vastu ristiusu. Sellega tõi ta Venemaale lubimördi ja kiviarhitektuuri. Tänu tihedatele suhetele Bütsantsiga võib vanavene kunsti pidada Bütsantsi kunsti jätkuks ning edasiarenduseks. Vürstid kutsusidki oma linnadesse Bütsantsi ehitusmeistreid. Esimesed suuremad meieni säilinud kirikud on Sofia kirikud Kiievis ja Novgorodis. Sofia katedraal Kiievis - Valminud 11. sajandi I poolel Jaroslav Targa tellimisel
KUNSTIAJALUGU 5.Vanavene kunst. *Vanavene kunst hakkas kujunema 9.-10. Saj, kui moodustus I idaslaavlaste riik (keskus Kiievis). *Tihe läbikäimine Bütsantsiga. *Vanavene kunsti võib pidada Bütsantsi kunsti jätkuks, edasiarenduseks. Arhitektuur: · Esimesed säilinud kiviehitised on Sofia peakirikud Novgorodis ja Kiievis (11. Saj I poolel) · Jaroslav Targa tellimisel valmis Kiievi Sofia katedraali südamik meenutab kreeka risti. (algselt 5 löövi, millest igaüks lõppes idaseinas asuva apsiidiga, põhiplaaniks ruut, hiljem ehitati põhja- ja lõunaküljele juurde 2 löövi, kuplitega tornid) · Novgorodi Sofia katedraal (lihtne ja range välisilme) · Georgi peakirik Jurjevi kloostris (12. Saj algus) · Lunastaja kirik Nereditsas (12.saj lõpp) · Pihkva ehituskunst (Petseri klooster) · Vladimir Suzdalimaa arhitektuur ( 12
Vanavene kunst 988 õigeusu vastuvõtt Bütsantsist. Võeti üle ka kiviarhitektuur Kiievi Sofia katedraal o Ehitatud 11. sajandi I poolel o Vanem ja suurem kui Novgorodi Sophia katedraal aga väiksem kui Hagia Sophia katedraal. o Algselt oli ruudu kujuga ja viie lööviga praegu on 9 lööviga o 13 kuplit Novgorodi Sofia katedraal o Ehitatud 11. sajandi I poolel o Viiskuppelkirik Enamused Pihkva kirikud on väikesed [ühetänava kirikud] Petseri klooster Mõned kirikud Irboskas o Pihkva-pärases stiilis o Pihkva-pärases stiili o Suur klooster o Reliikviad Vladimir-Suzdalimaa [arhitektuuri õitseng - 12.sajandi lõpp kuni mongolite kallaletung]
Vanavene arhitektuur 10.-17. sajand Sofia peakirik Kiievis. 1017-1031. Makett Püha Sofia peakirik Kiievis kaasajal. Baroksed tornikiivrid pärinevad 18.saj. Sofia peakirik Novgorodis. 1045-1050. Novgorodi kreml linnulennult Kullatud keskkupliga kirik on Sofia peakirik. Püha Dmitri peakirik Vladimiris u. 1193-1197. Pokrovski kirik Nerli jõe ääres u. 1165.a. Vassili Blazennõi kirik Moskvas, Punasel Väljakul. u. 1555-1561. Aristotle Fioravanti Uspenski katedraal Moskva Kremlis. U. 1475-1479. Issanda Muutmise kirik Kizis 1714.a.
Kestis 17. sajandini Perioodid Kiievi-Venemaa õitseaeg 9.-12.saj Feodaalse killustatuse aeg 12.-13.saj Tatari-monglid ja ühinemine vürstiriigiga 14.-15.saj Vene riigi tugevnemine 15.-16.saj Keskajakunsti kriis ja uue kunsti tärkamine 17.saj Arhitektuur Sibulakuppel Rikkalikud skulptuurkaunistused pühakud, loomad, ornamendid Kirikud Linnas kivist Maal puidust Tähtsamad kirikud Kiievi Sofia katedraal Tähtsamad kirikud Novgorodi Sofia katedraal Tähtsamad kirikud Püha Dimitri peakirik Vladimiri Tähtsamad kirikud Georgi peakirik Tähtsamad kirikud Vassili Balzennõi kirik Maalikunst Ikoonid Leebemad Inimlikumad Tehnika Bütsantsist Kohalikud legendid Pühakulood Kuradi kujutused Punakaskuldne toon Kirikute siseruumides Mosaiigid Freskod
Tallinna Vanalinna Täiskasvanute Gümnaasium Referaat Bütsantsi ja Vanavene kunst Koostaja: Kaia Kersti Kroh Klass: 11e Juhendaja: Aet Kallam Tallinn 2012 Sissejuhatus Aastal 395 jagunes Rooma riik kaheks: Lääne-Rooma ja Ida-Rooma keiserriigiks. Viimast hakati ta pealinna Konstantinoopoli (praeguses Türgis
kõrguseks on 54,8 meetrit moseeks ja selle ümber seinu ja kupleid mosaiikidest on siiski ehitati islami pühakoja avatud juurde kuuluvad minaretid Ravenna kirikud Väike kaheksatahuline San San Vitale kiriku keskosa Seda ümbritseva löövi San Vitale kirik on kuulus Vitale kuppelehitis pärineb on kõrgem teine korrus avaneb oma mosaiikide poolest Justinianus I valitsusajast empooridea keskmisse ruumi Sisearhitektuur Tähelepandavad on Apsiidid pole väljast mitte Seinu ühendavad kitsad, Liseene ühendavad
Bütsansti kunst 1. Millal jagunes Rooma kaheks? Aastal 395. 2. Millist riiki kutsuti bütsantsiks? Ida-Rooma keisririiki kutsuti bütsantsiks. 3. Millal oli selle riigi õitseaeg ja milline kuulus kirik sel ajal ehitati? Selle riigi õitseaeg oli 6.saj ja sel ajl ehitati Hagia Sophia katedraal. 4. Milline oli selle kiriku ehituslik uuendus? Kastutati tsentraalehitust. 5. Milline oli kuulus kirik sel ajal Ravennas? Ravenna kuulus kirik oli San Vitale. 6. Mis on tsentraalehitis? Põhiplaanilt meenutasid võrdhaarset kreeka risti. 7. Millega kaunistati bütsantsi kirikuid seest? Mosaiikidega. Kuulsamad näited on Ravenna kirikutest. Nende sõnum on usuline ja poliitiline ja kunistati ka seinamaalisega. 8. Mida võib uut leida maalikunstis? Palju erinevaid ikoone. 9. Mis oli ikonolastide liikumine? 8. ja 9. sajandil raevutses bütsantsis nn. pildieitajate ikonoklastide liikumine. Nad
* 10. saj hakatakse Venemaal ehitama kivist kirikuid ja kloostreid * 11. saj on Kiievi Venemaa Euroopa suurim riik (u. 1 milj km2) * Pealinna Kiievit kaunistavad 400 kirikut * Kiiev vistleb Konstantinoopoliga * Ehitusmeistrid kutsutakse Btsantsist * Siiski on mningaid erinevusi * Mnede suurte Vene kirikute katustele kuhjatakse vga palju kupleid pramidaalne ssteem * Selline ssteem on ka Kiievi peakirikul Sofia katedraalil * See ehitati 11. saj Jaroslav Targa valitsusajal * Sofia katedraalil on 13 kuplit * See oli algselt viielviline kirik * Kahjuks on see kirik 17. saj mberehitustega rikutud * Siis ehitati kirikule juurde veel neli lvi * Kiieviga vistleb sel ajal thtsuselt Novgorod * Novgorod oli Phja-Venemaa suurim kaubalinn * Ka Novgorodi ehitati Sofia katedraal 13 kupliga * See ples aga varsti maha
Bütsantsi ja vanavene kunst Bütsantsi kunst (6.-15. sajand) Bütsants tekkis, kui 395. aastal Rooma riik kaheks (Ida- ja Lääne-Roomaks) lagunes. Ida- Roomat kutsuti Bütsantsiks pealinna Konstantinoopoli varasema nime Byzantioni järgi ning selles osas kerkis bütsantsi kunst. Bütsants sai kreeka kunstitraditsioonide säilitajaks ja edasiarendajaks. Püüd välise hiilguse poole sai Bütsantsi keisrikojale nii omaseks, et väljendus "bütsantslik toredus" püsib tänini. Bütsants oli ristiusuline maa ning ka ta keerulise kombestikuga nn. kreeka-katolik kirik esitas kunstile omad nõuded. Bütsantsi kunst põhineb varakristliku ja hellenistliku kunsti traditsioonidel, millele on lisandunud idamaade kultuuririkkused
Kaunistuste juures kasutati sümboolikat, mille tähendust teadsid vaid usklikud. Nt.Kristust tähistas lambatalle õlal kandev mees ja kala; Pühavaimu- tuvi;Peetrust-võti Laemaal ühes Rooma katakombis. 4.saj Vaade Via Latina katakombi Hea Karjane. Marmor. u. 300.a. Roomas. 4.saj Raamatu kunst ja sarkofaagid. Jumala säna kuulutamise tähtsus tõi kaasa raamatukunsti sünni. Kirjutati pärgamendile ja teksti illustreeriti miniatuurmaalidega. Reljeefidega kaunistati sarkofaage aga skulptuurise tegemist välditi, et eristuda Varakristlik sarkofaag. 4.saj. paganlikest religioonidest Kiriku ehituse algus Legendi järgi oli ristikoguduse asutajaks Roomas Peetrus. Ta löödi risti (pea alaspidi) keiser Nero
Vanavene kunst Vana-Vene kunstiks nimetatakse Venemaa kunsti 928.a Venemaa ristimisest kuni 17. saj lõpuni. Vene kunstis valitsevad Bütsantsi kunsti eeskujud. Vanavene kunst hakkas kujunema, kui moodustus esimene idaslaavlaste riik keskusega Kiievis. Idaslaavlaste kõrval asus võimas ja rikas vana kultuuriga Bütsantsi riik. Ristiusu vastuvõtmine avas neile bütsantsi kultuuri, aga bütsantslik õigeusk lahutas neid Kesk- ja Lääne-Euroopast. Arhidektuur: Alates 10. Sajandist hakati venemaal ehitama kivist kirikuid ja kloostreid. Kui linnades levid kiviarhitektuur, siis maal säilitati puukirikuid. 11. Saj on Kiiev Venemaa Euroopa suurim riik.
ROOMA KULTUUR roomlastele avaldas suurt mju kreeka kunst. roomlased võtsid üle kreeka mütoloogia ja hakkasid oma jumalaid kreeka eeskujude järgi kujutama. vallutatud kreekast veeti sõjasaagina välja palju kunstiteoseid. kreeka kunst oli rooma ülikute hulgas suurmoes. kui ei jätkunud originaale, siis valmistati täpseid koopiaid. nii vallutas kreeka kultuuriliselt rooma. portreekunstis saavutati suurim iseseisvus. rooma portreee lähtus individuaalsest karakteristikast., kartmata näidata inimest sellisena nagu ta oli.see tuli roomlaste surnute kultusest. oli kombeks säilitada surimaske või surnud pereliikmete portreekujutisi. erilise püüdlikkusega jäädvustati väejuhte ja riigimehi. roomlased ei
Vanavene kunst: Kümnenda sajandi abiellus Kiievi vürst Vladimir Bütsantsi printsessiga. See oli üks põhjus miks Venemaa sattus tihedasse läbikäimisse Bütsantsiga. Venemaal tekkis omapärane ehitusstiil, mille silmapaistvamaks välistunnuseks on sibulkuppel. (nt. Kiievi Püha Sofia kirik, Dimitri kirik Vladimir). Kasutati väga palju puuskulptuur kaunistusi, kujutati pühakuid, fantastilisi loomi. Maarja kirik Neeli jõe ääres. Väga omapärane ehitusstiil Novgoridis. Kaheks ja pooleks sajandiks jäi Venemaa range tatarimongoli itke alla. Pääses sellest 1480aastal. Selle vabastamisega tegeles põhilisel suur vürst Ivan 4'jas. Tema hakkas koondama enda alla väikesi vürstiriike keskusega Moskvas. Pärast Teise Maailmasõja itket sai Venemaa uueks keskuseks/pealinnaks Moskva. Ivan 4'jas kutsus palju ehitusmeistreid Itaaliast. Tänu Itaalia meistritele tekkis omapärane ehituskunst,
islami kunstipärane mõiste pole kogunud mujal maailmas rohkem tähelepanu, kui vaibakunst. See on igapäevases elus esindatud vägagi mitmetes eluvaldkondades. Näiteks valmistatakse põrandakatteid, sohvapatju, polsterdusi kottidele (iga erineva suuruse ja kujuga) ning palvevaipu. Vaibakudumine on islami ühiskonnas väga rikkas ja sügav traditsioon. Selle praktiseerimist võib näha isegi kommuunides ja telklaagrites. Vana-Vene Vana-Vene kunst * Vana-Vene kunstiks nimetatakse Venemaa kunsti 928.a Venemaa ristimisest kuni 17. saj lõpuni* Sel ajal valitsevad Vene kunstis Bütsantsi kunsti eeskujud * 10. saj hakatakse Venemaal ehitama kivist kirikuid ja kloostreid * Ehitusmeistrid kutsutakse Bütsantsist * Mõnede suurte Vene kirikute katustele kuhjatakse väga palju kupleid püramidaalne süsteem* Selline süsteem on ka Kiievi peakirikul Sofia katedraalil* See ehitati 11. saj Jaroslav Targa valitsusajal* Sofia
KUNSTIAJALUGU 3 I Rooma Vabariigi aegne kunst · Vabariigi aeg 509.a eKr Junius Brutus rajab vabariigi, 27.a eKr kehtestatakse keisririik · Vabariigi esimestel sajanditel oli Rooma küllaltki väike ja pidevates sõdades · Vallutati kogu Kesk-Itaalia · 3. saj keskpaigaks eKr on Rooma Vabariigi valduses juba kogu Itaalia · Roomast saab suurriik · Rooma kunsti on tugevasti mõjutanud kreeklased · Roomlased võtsid arhitektuuris üle kreeklaste dooria, jooni ja korintose stiili · Roomlased segasid sageli stiile omavahel
Kunstiajalugu Varakristlik kunst Alguses võeti Roomas kõik vallutatud alade usud üle. Nii oli ka kristlusega. Alguses seda akrsepteeriti , kuid see oli liiga radikaalne: sõnad ja teod, vagadus, kristuse kannatusrikas elu. esimeste kristlike koguduste hooned olid väga tagasihoidlikud. KUJUTAV KUNST OLI KEELATUD. Pühakiri e. Piibel oli kõige tähtsam, sellega arenes ka raamatukunst ja illustratsioonid.Piiblilehed olid pärgamendist ja piibel oli raamatuks köidetud. Kuna aga paljud lugeda ei osanud, sai alguse miniatuurmaal ja tekst pandi ka piltidesse. Et mitte vahele jääda(kui kristlus oli rooma riigis keelatud ja taga kiusatud), toimusid jutlused vabas looduses, jõukamate liikmete aedades jne. Neist on leitud infot ka katakombides( seinamaalid)
antiikkunstis? Pühakuid kujutati tardunud poosis, range ja pühaliku ilmega. Isikupäraste joonte ja üksikasjade kujutamisest hoiduti. Tähtis oli isikute äratuntavaks tegemine ja nende hingeseisundi iseloomustamine. Kõik figuurid olid rikkalikult rõivastatud, nii et keha nende riiete all pole peaaegu üldse tunda. Millistes linnades asuvad tuntuimad varakristlikud kirikud? Tuntuimad varakristlikud kirikud asuvad Roomas ja Ravennas. Millise riigi järglane oli Bütsants? Kui kaua see riik püsis? Bütsants oli Rooma riigi järglane. See püsis üle 1000 aasta. 395 pKr-1453 pKr. Kes oli Bütsantsi kuulsaim valitsejapaar? Milline tähtis kirik ehitati nende ajal? Keiser Justinianus I ja keisrinna Theodora oli Bütsantsi kuulsaim valitsejapaar. Nende ajal ehitati Hagia Sophia katedraal. Milline uudne lahendus saavutati viklite abil? Kupleid sai ehitada ristkülikukujuliste ruumide kohale viklite abiga. Mis teeb Hagia Sophia kiriku nii monumentaalseks?
sisearhitektuur: · samba kapiteeliks olid talumid- reljeefidega kaunistatud kiviplokid · apsiidiosa tihti polügonaalne- mitmetahuline · seinte liigendamiseks kasutati liseene- kitsad eenduvad püstribad, mis on omavahel ühendadtud kaartega. Vahele jäid petikud 9. saj uus õitseaeg, domineeris endiselt 5 kuppel kirik · kuplid paigutati nurkadesse · risriosa kõrgem · keskmine kuppel tõsteti kõrgemale tambuuri abil hilis-bütsantsi kirikud olid väiksemad ja ühe kupliga (mistra kloostrikirik) BÜTSANTSI MAALIKUNST Mosaiigid: 6 saj San vitae kiriku mosaiigid Ravennas
infot pole. Probleem ka, et sel ajal ei pandud paljusid asju kirja aastaarvudega. Nestoril oli juba kindel aastate järjekord, mitte ainult kuningate valitsemisaegade järgi. Venemaal kroonikaid eri paigus, kuulsamad Kiievi ja Novgorodi omad. Kui killunemine 12. sajandil, siis iga vürst pidi pidama ja kroonikate arv kasvas. Varasemad säilinud 14. sajandist. 16. sajandi II poolel (Ivan IV ajal) hakati ideoloogilistel kaalutlustel kroonikaid ümberkirjutama. Et teeniks Moskva vürstiriigi huve ja näitaks naaberalade talle kuuluvust. Meile olulised Novgorodi ja Pihkva kroonikad. Kroonikate kirjutamise traditsioon 18. sajandini. Tähtsamate vürstide, kirikutegelaste ja pühakute elulood kroonikate kõrval. Need on kohati ehk slaavilikus ülistamises üle paisutatud aga teatud fakte ka. Lugulaulue ja sõjajutte. Bolina Vene eepiline kangelaslaul.Tohtkirjad, neid on leitud Vene linnadest, Novgorodist üle tuhande ning vanim 11. sajandist. Ka Pihkvast leitud,
kujuneski välja vene rahvas. 988. aastal võeti Venemaal vastu ristiusk. XII sajandil sündis kaks tugevat riiki Vladimiri- Suzdali vürstiriik ja Novgorodi vabariik. Novgorodi vabariik pidas XIII sajandil maha edukad lahingud rootslaste ja sakslaste vastu (Neeva lahing 1240. aastal ja Jäälahing 1242. aastal). Idapoolsed vürstiriigid sattusid samal ajal mongoli-tatari ikke alla. Ligi250 aastat sõltuvust lõppes vallutajate minemakihutamisega. XIV sajandil hakkas Moskva vürstiriigi ümber moodustuma tsentraliseeritud riik. Selle kujunemine lõppes tegelikult 1547. aastaks, kui Ivan IV Julm krooniti esimeseks isevalitsuslikuks Vene tsaariks. Pärast võõrriikide vallutajate Moskvast väljakihutamist sai 1613. aastal Venemaa tsaariks Mihhail Romanov tuntud dünastia esimene esindaja. Romanovite dünastia püsis võimul 1917. aastani. XVII sajandi lõpus astus Venemaa troonile Peeter I, kelle reformid (XVII sajandi
Vürst Vladimir ristiti Krimmist. Slavofiilid räägivad V eripärast, V ei kuulu Euroopasse sodornost (harmoonia eri klasside/kihtide vahel). Kui palju on V Euroopa? Historograafia lähtekoht (miks nt Ukraina on V osa) on see, et kroonikud on dünastilised. ,,Jutustus möödunud aegadest". Kroonikud seotud vürstide perekondadega, kui kõik lugesid ennast Rjurikute järglasteks. II Vana-V ajalugu: Moskva ametlik aj (Moskva vürstide) - Teised allikad, mille kaudu saab tervikpildi kokku panna. Leetopissid (tihti esmaavastaja järgi või mõne muu random asja, mitte otseselt seose vahel leetopissi sisuga): Nikon Stepennaja kniga Ivan Groznsi ajast. V ajaloolased: Tatistsev (1686-1705)- kirjutas mitmeköitelise V ajaloo. Tatistsevi päevik- teab asju mida meieni jõudnud kroonikates pole. Oli ajaloolane ning tegi oletusi ning järeldusi kuid mitte otseselt faktide.
· seinamaal (temperavärvid; freskotehnika-märg sein, sekotehnika-kuiv sein) · tahvelmaal · raamatu- ehk miniatuurmaal · mosaiikmaal · klaasikunst ehk vitraazikunst Graafika: tasapinnaline kunstiline kujund, mis on loodud trükkimise abil · kõrgtrükk · sügavtrükk · lametrükk Tarbekunst: jaguneb materjalide järgi · keraamika · metallehistöö · klaasikunst · nahkehistöö · tekstiil · puitehistöö Kujutav kunst: Skulptuur, maalikunst, graafika Kaunis kunst: Maalikunst, skulptuur Realism- iseloomustab jäljendlikkus ja tegelikkus Naturalism- realismi pahupool, mis kujutab üsna valimatult Stilisatsioon- muudetakse looduslikke vorme nii, et nad sobiksid mõnda süsteemi Idealiseerimine- muudetakse loodusvorme, et nad vastaksid mõistuse poolt loodud ideaalile Kaanon- püsivad kindlad reeglid kunstis, mille järgi peab kujutama
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
