Merovingide kunst 10. klass Merovingide kunst Tähtsaimaks pärandiks on käsikirjad Eriti hoolega ilustreeriti lehekülje teksti algustäht ehk initsiaal Käsikirjad olid usulise sisuga ning neid kirjutasid mungad Ühe raamatu ümberkirjutamine võis olla ühe munga elutöö Tüüpilisemad selle aja käsikirjad pärinevad Iirimaalt Kujunes omapärane segu kristlikust ja vaimulikust kultuurist Merovingide kunst Frangi riik, 5 - 7. saj valitses Merovingide dünastia Kirik oli ainus kindla ilmega institutsioon Usk oli kultuuri ja kunsti kandjaks Hakati palju kasutama rahvakunsti Kaunistati tarbeesemeid ja levis looma stiil Säilinud on paljud metallist esemed mida kaunistavad lamedaks stiliseeritud elukad ja seal vahel oli lõpmatult
all mingi ese purunenud. Lootes leida peidetud aardeid, ronisid posid alla koopasse. Seal seisid imelikud savipotid. Ühe neist oli kivi purustanud.Pottides olid linasesse riidesse mässitud karjaga kaetud nahkrullid. Poisid viisid oma leiu koju. Beduiinid ei tundnud käsikirjade vastu huvi, sest kiri rullidel oli neile tundmatu. Nad müüsid rullid odava hinnaga Petlemma raamatukauplejale. Millal kasutati loomanahka kirjutusmaterjalina? Aasta pärast leidsid asjatundjad, et käsikirjad on originaalsed ja pärinevad 1. sajandist eKr. Nüüd algas jaht: käsikirju otsisid beduiinid, mungad, arheoloogid ja teised. Esimese koopa lähedusest leiti veel 10 koobast, mille aga olid beduiinid tühjaks teinud. Kuidas on kirjutusmaterjalina kasutatud loomanahk säilinud? Neist leiti hulk käsikirjade fragmante. Käsikirjad olid halvas seisundis: polaakaöosest koopas seismisest ja troopika kliima mõjul habrastunud ning kiri kulunud.
Pilet nr. 14 Mihhail Bulgakov 1891-1940 · Bulgakov sündis Kiievis.Kultuurses ja vaimulikus perekonnas. · Lõpetas Kiievi Ülikoolis arstiteaduskonna. · Töötas kolm aastat arstina, siis siirdus Moskvasse ja elatas end ajakirjades följetoni kirjutamisega(lühilood,terava keelelised,satiirilised) · 20-tel aastatel hakkas kirjutama ka näidendeid ja jutustusi.Nendes oleva riigi vaenuliku hoiaku tõttu ei suhtunud võimud ja kriitikud neisse hästi.Need keelati,konfiskeeriti ja hävitati. · Välismaa emmikrantlikus väljaannetes saatis Bulgakovi teoseid väga suur edu, kuid Nõukogude Liidus oli ta soovimatu nähtud. Tema loomingu paremiks Venemaal ilmus alles 1960-tel aastatel. Looming Bulgakov kirjutas följetone,näidendeid,jutustusi ja romaane. Olulisemateks jutustusteks on: "Diabolaad"-räägib Nõukogude ametnike korrupsioonist,pürokraatiast ja valelikusest. "koera süda"-räägib inimestest kellega tead...
VARAKRISTLIK KUNST 2.-6.saj . (Keskaeg) · Varakristlik aeg ; vara keskaeg (merovingide ja karolingide kunst); kõrg e klassikaline keskaeg(roomani ja gooti kunst) ; hiliskeskaeg (hilisgooti ja vara-renessanssikunst) · Katakombid, kirikud, freskod ja mosaiigid · trantsept põikihoone · narteks vestibüül - sammaskoda · rotund ringikujulise põhiplaaniga ehitis VARAKESKAJA KUNST 5.-11.saj. · Merovingide kunst : ristimiskirikud, kabelid, kloostrid, käsikirjad , kunstkäsitö · Karolingide kunst: lossid, kabelid, kirikud, kloostrid, käsikirjad, skulptuur, kunstkäsitöö · klausuur sulushoone · krüpt maa-alune kabel BÜTSANTSI KUNST · hiilgeaeg; pildirüüste aeg; dünastiate periood · antiikkunst > 1)Lääne-Rooma: romaani, gooti, renessanss, barokk. 2) Ida-Rooma: Bütsantsi, Vana-Vene · Kirikud, kullasepakunst, mosaiigid · tambuur trummel · vikkel sfääriline kolmnurk
enam piisavalt heebrea keelt. See tingis vajaduse tõlkida VT kreeka keelde, mis oli Vahemere piirkonna levinumaks kultuurkeeleks. 3. sajandil eKr valmiski Aleksandrias, mis oli kujunenud üheks suuremaks kodumaast eemal elavate juutide keskuseks, kreekakeelne tõlge Septuaginta (sageli kasutatakse lühendit: LXX). Legendi järgi on selle teinud 72 meest 72 päeva jooksul et tegemist on väga vana tõlkega ja selle aluseks olnud heebreakeelsed käsikirjad ilmselt erinesid mõnevõrra masoreetide VT tekstist, on selle tõlke autoriteet suur. Nii on näiteks õigeusu kirikus võetud just Septuaginta VT aluseks. Kõrvuti Septuagenintaga tekkisid veel mitmed VT kreeka tõlked. See pani aluse VT levikule Vahemeremaades ja mõjutas oluliselt VT arvamist Piibli koosseisu. Teiste tähtsamate tõlgetena tuleks mainida arameakeelseid laiendavaid seletusi sisaldavaid targumeid, 1
Tsentraalhoone on ehitis, mille üksikud osad olid keskpunktist enamvähem ühekaugusel. Hoonet kasutati haua-, mälestus- ja ristimiskirikuna. Tsentraalehitised olid enamasti kaetud kupliga. Lihtsaim tüüp on kupliga varustatud sõõrümar ehitis- näiteks Panteon. Ristiusu ehitistest võiks mainida Püha Georgi kirikut Salonikis. Varakristlik maalikunst jaguneb kaheks. Raamatumaal e. miniatuurmaal. Põhiliselt pärgamendile maalitud värvilised pildid, mis selgitasid teksti. Vanimad käsikirjad pole paraku säilinud. 5.-6. sajandist pärinevad käsikirjad on kõrgetasemelised. Seina- ja laemaalid. Neid leidub katakombides. Meenutavad Rooma seinamaale, suured erinevused temaatikas. Sisse on viidud keeruline kristlik sümboolika. Igapäevastes motiivides on vihjeid ristiusu õpetusele ja piiblitegelastele. Vähe seinamaale on säilinud. Reljeefkunst. Ehiti sarkofaage. Temaatika võetud Piiblist. Reljeefikunst hakka levima, kui ristiusk lubatuks sai.
Tõelise meistri töö on igavene. Romaanis on küllaltki palju autobiograafilist materjali. Bulgakov pani teosesse oma meeleheite, kui tema teose avaldamisvõimalused puudusid ning samuti nagu meistrit kritiseeriti ka Bulgakovit. . Bulgakov kujutab meistri saatust, kui looja saatust, kelle elu sõltub oma teose lõpetamisest. Autor kartis, et ka tema looming vajub unustusse ilma trükki laskmata. Nagu Margaritagi, säilitas Bulgakovi abikaasa käsikirjad, kuna lootis, et need kunagi ilmuvad. Romaani aeg saabus 27 aastat pärast kirjanikku surma. Meister ja Margarita said raamatu lõpuks saatana abiga rahu, kuid mitte valgusesse, kuna olid vastu võtnud Wolandi abi. Ka meister sai oma raamatu lõpetatud. Woland oli olulisim tegelane. Ta seob teose tervikuks. Woland nägi ja teadis kõike. Temas oli tõelist salapära. Ta oli küll saatan, kuid minu arvates ei olnud ta halb. Pigem näitas inimestele,
pool, näiteks valmistati roomapäraseid metallist jooginõusid ning keraamilisi ja klaasist esemeid. Lõuna-Gallias püsis sarkofaagide tööndus, aga nende tehnika lihtsustus. Reljeefid muutusid peaaegu tasapinnaliseks. Suurimat tähelepanu pöörati kirikuriistadele, mida valmistati tihti väärismetallist ning kasutati barbaritele tuntud tehnikaid ja kaunistamisvõtteid,paelornamentikat. Merovingide ajastu tähtsamaiks kultuuripärandiks on käsikirjad, nendes leiduv kirjakunst ja illustratsioonid. Käsikirjad olid usulise sisuga ja neid kirjutati peamiselt kloostrites. Kloostrid olid tärganud Rooma riigi idaosas, kuid Euroopas hakkasid need levima peamiselt tänu Iirimaa mõjule, kus 7. ja 8.sajand oli kultuurilise õitsengu aeg. 5.saj. võeti Iirimaal vastu ristiusk, 6.saj. hakkasid nad seda juba ise levitama. Kristlike käsikirjade kujunduses kasutasid iiri mungad keldi ja germaani rahvakunsti kogemust. Nad kirjutasid ümber Piiblit
piisavalt heebrea keelt. See tingis vajaduse tõlkida Vana testament kreeka keelde, mis ole Vahemere piirkonna levinuimaks kultuurkeeleks. 3. sajandil e. Kr valmiski Aleksandrias, mis oli kujunenud üheks suuremaks kodumaast eemal elavate juutide keskuseks, kreekakeelne tõlge Septuaginta (LXX). Legendi järgi on selle teinud 72 meest 72 päeva jooksul. Et tegemist on väga vana tõlkega ja selle aluseks olnud heebreakeelsed käsikirjad ilmselt erinesid mõnevõrra masoreetide VT tekstist, on selle teksti autoriteet suur. Nii on näiteks õigeusu kirikus võetud just Septuaginta VT aluseks. Kõrvuti Septuagintaga tekkisid veel mitmed VT kreeka tõlked. See pani aluse VT levikule Vahemeremaades ja mõjutas oluliselt VT arvamist Piibli koosseisu. Teiste tähtsate tõlgetena tuleks ära mainida arameakeelseid laiendavaid seletusi sisaldavaid targumeid, 1. sajandil p
Selle teose kriitilise sisu tõttu ei avaldatud seda. Meistri osaks said hoopis karmid kriitikalained. Seesugune vastukaja tema teose kohta viis mehe vaimselt tasakaalust välja, millele järgnes hullumaja. Raamatu kirjutamise ajal oli Meistri elus olemas kõik, mis ta õnnelikuks tegi: toetav ja armastav naine Margarita, Meistri soovidele vastav väike elukoht, ta oli hingelt kõigega oma elus rahul. Teada saades, et tema raamatut ei avaldata, põletab Meister oma käsikirjad ja loodab sellega põletada ka kogu mineviku, kaheldes seejuures, kas Margartita teda enam vääribki. Hetkel mil Meister parasjagu oma teose käsikirju põletab, satub Margarita talle peale ning naisel õnnestub pisike osa raamtust päästa, kuid ta ei saa sel õhtul pikalt Meistri juurde jääda, sest ta mees võib varsti koju ilmuda. Margarita lahkub koos tüki käsikirjaga ja jätab meeltesegaduses Meistri üksinda. Järgmisel korral ei leia Margarita enam Meistrit
Kristlus oli algselt Judaismi usulahk Vanaks Testamendiks kutsutakse Juutide pühakirja Tanahi Aastal 380 sai Kristlus Rooma keisririigi ametlikuks usuks 1054.a. lõhenes Katolitsismiks ja Õigeusuks. 16. saj. eraldusid Katoliku kirikust Protestantlikud usutunnistajad Piibel Kristlik Piibel koosneb kahest osast Uuest Testamendist kus keskendutakse Kristuse eluloole ja õpetusele Ning Vanast testamendist kus keskendutakse juudi rahva ajaloole Vanimad kristlikud piiblid on kreekakeelsed käsikirjad 4. saj. pKr. Kasutatud kirjandus http://et.wikipedia.org/wiki/Kristlus http://www.hkhk.edu.ee/religiooniturism/kristlus.html http://et.metapedia.org/wiki/Kristlus
Merovingide ja karolingide dünastiad ja nendeaegne kunst Anneli Kuldkepp Teelia Vanna Johanna Miedel 10.A Merovingide kunst Merovingid on 5.-8. sajandil praeguse Prantsusmaa ja Saksamaa aladel asunud Frangi riiki valitsenud kuningate suguvõsa tähtsaimaks pärandiks on käsikirjad Ainsaks kindlamaks asutuseks oli kirik Suurim tähelepanu kirikuriistael levis looma stii Juhtivaks kunstiliigiks oli tarbekunst Raamatud olid kirjutatud käsitsi Karolingide kunst Karolingide kunst, Frangi riigi kunst 8. sajandi lõpust 10. sajandi keskpaigani. Karolingide aja arhitektuuris sagenes kivihoonete püstitamine. Valitsevaks kirikutüübiks oli Karolingide basiilika.
Euroopa ajaloos on Narvat tuntud kui rahvusvahelise kaubanduse traditsiooniline keskust. Veetee mööda Narva jõge sõideti sisse juba viikingite ajal (V XI saj.) ja kujutas endast ühte kuulsa Balti Vahemere jõetee haru, mida vanavene käsikirjad nimetavad "Teeks Varjaagidest Kreekasse". Hiljem (alates XIII saj.) kasutati aktiivselt ka Narvat läbivat maismaateed Tallinnast Novgorodi. Sellel teel, jõe ülesõidukohal, tekkis XIII sajandil kaubandusasula, mis sai 1345.a. tänu Taani kuninga Valdemar IV Atterdagi privileegile linna staatuse. Nii sai alguse Narva linn. Keskaegsel Narval oli suur osa Balti kaubandussüsteemis, mis tekkis Hansa Liidu ja saksa ordu egiidi all. XV sajandi lõpust (pärast Novgorodi
puhkes aga tema äraoldud ajal ülestõus · Varssavi ülestõus sundis Chopini muutma oma reisiplaane ning 1831. aastal sõitis helilooja Pariisi ja jäi sinna elu lõpuni. Looming · Loomingus väljendub peenekoeline tämbriline õhustik · Loomingus kajastub kiindumus kodumaa looduse, ajaloo ja rahvaloomingu vastu · Tundis hästi rahvamuusikat, sulandas seda oma loomingusse · Kirjutanud 2 klaverikontserti ja umbes 20 soololaulu · Tegi oma teoseid korduvalt ringi, tema käsikirjad on täis parandusi ja täiendusi · Klaverimuusika on tundlik ja nõtke, erakordselt nüansirikas ja täis kaunistusi · Muusikas on tähtsaim väljendusvahend meloodia Chopini väikevormid: · etüüdid · prelüüdid · nokturnid · valsid · poloneesid · masurkad · ekspromptid Kuulsamad teosed · Etude In E Op.10 No.3 - üks kuulsaim etüüd tema repertuaarist · Nocturne In E Flat Op.9 No.2 - üks kuulsaim nokturn tema repertuaarist · Prelude In A Op.28 No
............................................................................................9 3.2.Leiutised ja muud mehanismid............................................................................................9 3.3.Arhitektuur..........................................................................................................................9 3.4.Inimese anatoomia ja füsoloogia.......................................................................................10 3.5.Teaduslikud käsikirjad.......................................................................................................10 4.LEONARDO ISIKLIK ELU................................................................................................11 4.1.Leonardo elu......................................................................................................................11 4.2.Leonardo iseärasused.........................................................................................................11
ning Anatoli Ljadovi ja Nikolai Rimski- Korsakovi juhendamisel kompositsiooni. Viimane õhutas Saart kasutama oma loomingus kohalikku rahvamuusikat. 1904. ja 1907. aasta suvel käis ta ka ise rahvaviise kogumas. Pärast konservatooriumi lõpetamist asus Mart Saar elama Tartusse, kus tegeles lisaks heliloomingule pedagoogilise tööga ning mängis kontsertidel orelit ja klaverit. 1921. aastal puhkes tema Tartu korteris tulekahju ning üle 150 teose käsikirjad hävinesid. 1943. aastal asus ta tööle Tallinna Konservatooriumi, kus õpetas kompositsiooni. Pea kogu Mart Saare looming jaotub žanriliselt kolmeks: ta on kirjutanud umbes 400 koorilaulu, 180 soololaulu ja 130 klaveriteost. Ta pani aluse eesti rahvuslikule stiilile ja eesti professionaalsele koorimuusikale ning oli esimene, kes sidus omavahel eesti vanema rahvalaulu ja kaasaegse helikeele. Tema noorpõlveteosed on modernsed, neis on omast impressionismile ja ekspressionismile
ümbritseb kaaristu, mausoleumi katab ühest kivist raiutud kuppel) · Tegeleti käsitööga roomapärased metallist jooginõud, keraamilised ja klaasist esemed. · Kirikuesemed (kastikesed reliikviate hoidmiseks, ristid , vaagnad). Neid valmistati väärismetallist, kasutati barbaritele tuntud tehnikaid (nt kärgsulatusega emaili) ja kaunistamisvõtteid (paelornamentika). · Käsikirjad (tähtsad neis leiduv kirjakunst ja illustratsioonid) usulise sisuga, neid kirjutati ja illumineeriti ,st kaunistati initsiaalide, ornamentide ja figuraalkompositsioonidega. Iirimaa: · Kloostrid (vaimse elu keskused) · 7. Ja 8. Saj kultuurilise õitsengu aeg · Käsikirjade kujunduses kasutati keldi ja germaani rahvakunsti kogemust ( leheküljed kaetud peene värviküllase ornamentikaga, millesse põimiti kisklevaid koletisi)
1. Klassitsism tekkis Prantsusmaal 17 saj. 2. Absolutism on, kui on piiramatu võimuga ainuvalitseja (kuningas). 3. Klassitsismi iseloomustus: palju armukesi, peeglid, soengud, ei pestud, lõhnaõlid, kirbud, täid, hoorad, Versailles. 4. Moliere oli tuntud Prantsuse näitekirjanik ja näitleja. 5. Moliere'i loomingust on vähe säilinud, sest paljud tema tööd (käsikirjad) läksid kaduma. Tol ajal ei hinnatud ega tuntud teda. 6. Moliere'i peetakse raskemaks autoriks, sest tema looming on kaduma läinud. Ta tegi tõsiste asjade üle nalja ja oli eelkõige näitelja (enda arvates). 7. Moliere'i komöödia tunnusjooned: peegeldas Prantsuse elu ja kombeid, olustikuliselt konkreetne, inimlikud tegelased, vastuoluline ja mõtlemapanev. 8. Moliere väärtustas loomulikkust, inimlikkust ja lihtsust. Häiris silmakirjalikkus ja peenutsemine. 9. Näidendid: ,,Naeruväärsed eputised" esimene tõeline komöödia, intriig tagaplaanil. Pilkab aadlisalongide silmakirjatsemi...
Teatavat osa välisarhitektuuris etendasid ka tugevad simsid ja balustraad katuse ääres. Katus on kaunis järsk.Konstruktsioone kasut. ka söögitarvetes. Olulisemad kirikud:1.France-Pariisi Jumalaemakirik(norte-dame), chartres,Amiens,Mount-Michel 2.Germany-Köln, Ulm,Magdeburg, Naumburg,Viin(stefan). Gooti maalikunsti kõige silmapaistvamaks osaks võib lugeda klaasimaali. Skandinaavias ja Itaalias jäi maalikunsti tähtsaimaks haruks seinamaal ja miniatuur. Käsikirjad (piibel, palveraamatud, kroonikad ja luuleraamatud) olid rikkalikult kaunistatud miniatuuridega vastavalt ajastu maitsele. Sageli olid tekstid kujundatud pikkade kitsaste veergudena, mis meenutasid gooti torne. Ohtralt kasutati kaunistustes arhitektuuridetaile. Gooti miniatuuride parimad saavutused pärinevad Pariisi koolkonnast jutustav kujutamislaad, selged, puhtad värvid. Palju kasutati kullavärvi initsiaale. Hilisgootika ajal hakkas levima ka tahvelmaal,kus kasut
Hellenistlik maailm oli kasutanud kirjutusmaterjalina Egiptusest pärit papüürust, millest sai valmistada rullitaolisi raamatuid. Roomas hakkas levima ka palju kallim materjal töödeldud loomanahast pärgament. See oli palju vastupidavam ning sobis seetõttu kristlaste pühade tekstide säilitamiseks. Pärgamendist sai köita meile tuttava kujuga raamatuid. Pärgamendile sai maalida värvilisi pilte, mis selgitasid teksti. Nii tärkas kristlik raamatumaal e. miniatuurmaal. Kuigi vanimad käsikirjad pole paraku säilinud, on 5.-6. sajandist pärinevad käsikirjad nii kõrgetasemelised, et tunnistavad varasema arengu olemasolu. Usukommete täitmiseks oli kristlaastel tarvis hooneid, kuid jälitamise ja tagakiusamise olukorras pidid kristlased esialgu varjatult kokku tulema ning nende kultushoonete arhitektuurist saame rääkida alles alates 4. sajandist. Algul said kristlaste kokkutulekukohtadeks üksikute jõukamate koguduseliikmete elamud, aiad või vaba loodus. Seetõttu on 1.-2
Ludwig van Beethoven 1770 - 1827 Ludwig van Beethoven oli üks oma ajastu suurimaid klassitsistlike heliloojaid ja pianiste, Beethoven oli kolmest Viini klassikust kõige noorem. Ta sündis Bonnis, ühes tänapäeva vanimas linnas Saksamaal. Helilooja pere oli algselt jõukas, kuid peale vanaisa surma see muutus. Ludwig van Beethoven pidi juba 10-aastaselt pere rahaliste raskuste pärast koolist lahkuma, et ka ise raha teenida. Ludwigi isa Johann soovis pojast teha imelast ning ühtlasi ka õpetas teda. Algselt õppis noormees C.G. Neefe juures, kuid kodulinn jäi tema jaoks väikseks ning 16-aastaselt läks ta Viini, et õppida W. A. Mozarti käe all. Peale Viinist lahkumist naasis Beethoven sinna taas 21-aastaselt ja jäi seekord lõplikult. Viinis tõid Ludwig van Beethovenile kuulsust akadeemiad (kontserdid), mida ta ka ise korraldas. Saatuse tahtel halvenes Viini klassiku kuulmin...
Eesti keel Kirjanduse kontrollküsimused XII klass Millal ja millega seoses hargnes eesti kirjandus 20 saj. kaheks ja kuidas neid nimetatakse? 1944a lahkusid eestist välismaale sõjapõgenikena rida kirjanikke, tekkis paguluskirjandus. Eesti kirjandus oli jagunenud kaheks väliseesti ja kodueesti kirjandus Nimetage kirjanikke kes 1944. Aastal lahkusid Eestist Marie Under, Albert Kivikas, August Gailit, Karl Ristikivi, Gustav Suits Millistesse perioodidesse jaguneb eesti kirjandus aastatel 1944-1990? Stalinism, sulaaeg, stagnatsioon, uued tuuled Miks ilmus aastatel 1945-1953 nii vähe kirjandusteoseid? Kirjanikke oli vähe, kuid põhiline põhjus Eestis oli stalinistlik tsensuur Millise vabanemise tõi kirjandusse nn sulaaeg? Senisest enam lubati arendada ka rahvuskultuuri, kuigi nõukogude võimu range kontrolli ja järelevalve all. Millist romaanizanri viljeleb kirjanik Jaan Kross? Tooge näiteid. Jaan Kross on tunnustatud ajalooromaanid...
Ta vallutas kiiresti Pariisi publiku,kuigi talle meeldis esineda mitte avalikes kohtades vaid pigem oma sõpradele. Paljudes kohtades hakati kirjastama Chopini loomingut. Tema peamiseks elatusallikaks oli aga siiski klaveritundide andmine. Chopinist sai Pariisis üks hinnatumaid klaveripedagooge. Chopin oli Liszti kõrval teine 19.sajandi suurim klaverivirtuoos ja komponist. Chopin tegi oma teoseid korduvalt ringi ,tema käsikirjad on täis parandusi ja uuendusi. Chopini klaverimuusika on tundlik ja nõtke,erakordselt nüanisirikas ja täis kaunistusi. Tema klaveriloomingusse kuuluvad arvukad väikevormid etüüdid,prelüüdid,nokturnid,valsid,poloneesid,masurkad,ballaadid ja ekspromptid. Chopin on kirjutanud ka kaks klaverikontsertit ja umbes kakskümmend soololaulu. Ta oli üks 19.sajandi suurimaid ja tuntumaid klaverimuusikuid.
Mihhail Afanasjevitš Bulgakov 1891-1940 Elu ja looming – varased aastad • Sündis 1891. a Kiievis. Esiklaps. • Õnnelik lapsepõlv. Kodune keskkond võimaldas areneda mitmekülgseks ja loovaks isiksuseks. • 1900. a ettevalmistusklass. • 1901-1909. a gümnaasium. Huvi vene ja Euroopa kirjanduse vastu. Gogol, Puškin, Dostojevski ja Dickens. • 1913. a abielu Tatjana Lappaga • 1909-1916. a ülikool. Esimesed kirjanduslikud katsetused. • 1918-1919.a morfiumi sõltuvus. • 1919.a „Maakonnaarsti märkmed“, loobus arstiametist, haigestus tüüfusesse. Elu ja looming - karjäär • 1922. a koostöö ajaleht Nakanunega, kirjandusring Roheline Lamp. • 1925. a lahutas. Abiellus Ljubov Belozerskajaga. • 1922-1926. a kirjutatud näidendeid lavale ei lubatud. • 1926. a näidend „Valge kaardivägi“ saab nimeks „Turbinide päevad“. Julgeolekus ülekuulamine. • 1928. a esimesed kirjapandud mõtted „Meistrist ja Margaritast“. Välismaa keeld. • 1929. a sai...
lootused". Looming Schubert oli suurepärane pianist ja kirjutas palju klaverimuusikat 22 klaverisonaati, kõiksugu väikevorme jne. Samuti on tal ka kammermuusikat peamiselt keelpillidele, kuulsaim on ,,Forellikvintett", milles on ta kasutanud oma soololaulu ,,Forell" teemat. Schubertil on 9 sümfoonat kuulsamaid nr 8 h-moll ,,Lõpetamata" (siiski lõpetatud, Schubert plaaniski selle 2-osalisena) ja nr 9 C-duur ,,Suur". Eluajal kumbagi ette ei kantud, käsikirjad leiti alles pärast surma. Laululooming Schuberti soololaulud on tema loomingu kaalukaimad osad. Kokku on tal üle 600. laulu umbes 90. luuletaja tekstidele sealhulgas Goethe, Schiller, Shakespeare. Schubert kasutas lauludeloomisel 3 laulutüüpi (neid kasutasid ka teised heliloojad) 1. Lihtne salmilaul Salmid ja viisid korduvad kogu aeg. See tüüp sarnaneb Austria rahvalaulule. 2. Varieeritud salmilaul Salmid on alles aga muusika muutub vastavalt teksti meeleolule. 3
Tänu Rosenplänterile on säilinud Kristjan Jaak Petersoni luuletused ja päevaraamatud, Otto Wilhelm Masingu kirjad jm. Kristjan Jaak Peterson oli esimene eesti luuletaja. Tema luule on jäänud eesti kirjanduses erandlikuks. Petersoni luulepärand ei ole suur: ühtekokku on säilinud 21 eestikeelset luuletust, nende hulgas 10 oodi ja 5 pastoriaali. Kõik Petersoni eestikeelsed luuletused jäid tema eluajal avaldamata. Need hoidis alal Rosenplänter. Nüüd on Petersoni käsikirjad Tartus Eesti Kirjandusmuuseumis. Esimene mees, kes hakkas eesti rahvaluulet kasutama kirjandusteoste algmaterjalina kindlatel rahvuspoliitilistel eesmärkidel, oli Friedrich Robert Faehlmann. Ta on nimetatud eesti kirjandusloos suureks algatajaks: ta oli üks Õpetatud Eesti Seltsi asutajaid, lõi eesti rahvusmütoloogia, algatas eepose ,,Kalevipoeg" koostamise mõtte ja visandas eepose põhisündmustiku. Veel tähtsaid nimesid eesti kirjanduse algusaastatest:
Enamik olid need laulud ja klaveripalad, kuid nende seas oli ka üle saja mitmeosalise teose (19 ooperit ja laulumängu, 10 sümfooniat, 17 keelpillikvartetti, 22 klaverisonaati jne). Sellest mahukast loomingust tundsid Schuberti kaasaegsed peamiselt lühiteoseid, mis levisid kiiresti käsikirjadena. Ligi nelikümmend aastat pärast helilooja surma leidsid Schuberti loomingu austajad ühe Viini kirjastuse keldrilaost peaaegu kõik tema teoste käsikirjad. Schuberti muusikas on esindatud romantilise muusika iseloomulikud tunnused isikliku alatooniga tundelisest lüürikast traagikani ulatuvad meeleolud, homofooniline faktuur, pika kaarega laulev meloodika (ka instrumentaalteostes), tempo ja dünaamika kontrastid. Schubert oli klassikalise muusika ajaloos kõige suurem laulude looja (üle 600), ta muutis soololaulu võrdõiguslikuks instrumentaalzanritega. Ta kasutas ligi 90 erineva luuletaja tekste (Goethe, Shakespeare, Shiller jt).
Kas tõerääkimine päästab maailma? Kurb on mõelda, et maailm meie ümber ei ole aus. Igapävaselt kohtume me valelikkusega isiklikult, see on paratamatu, kuid vahel on lihtsalt parem, kui kõik ei teaks. Me oleme nii erinevad iseloomude ja põhimõtete poolest ning olude sunnil tuleb vahel varjata, sest kunagi ei või keda täiesti usaldada. Võttes kasvõi näiteks riigisaladused, kus ülisalajasi ning tähtsaid fakte teavad ainult usaldusisikud. Eesti varal võib näite tuua Herman Simmist, kes edastas Vene luurele meie koduriigi ülisalajast informatsiooni näruste kopikate eest. Tekib küsimus kus on austus? Mihhail Bulgakovi ,,Meister ja Margarita'', on näiline streik kahekümnendate- kolmekümnendate Venemaa vastu, kus ei nõustutud muudatustega, hinnatud õigeid väärtusi ning vihati teisitimõtlejaid. Raamatu peategelane kirjanikust Meister, püüdis edasi elada revolutsioonieelsete põhimõtete ja harjumuste järgi, kuid sattus konflikti kommunistliku ma...
mõttelaadi ning ka keelt (slaavi tähestik võeti kasutusele kreeka eeskujul). ARAABIA TEADUS JA KULTUUR Araabia teadus oli keskajal võrreldes Euroopaga väga arenenud. Araablased tegid suuri saavutusi täheteaduse, maateaduse, arstiteaduse ja ravimiteaduse alal. Samuti tegid nad keerukaid operatsioone ja võtsid kasutusele uusi instrumente. Kõik uuendused levisid Euroopasse ja samuti jõudsid Araabia kaudu sinna tagasi tähtsad käsikirjad. Araablased õppisid ja võtsid paljud kombed üle allutatud rahvastelt, nende võimu all sulasid eri rahvaste kultuurid omamoodi tervikuks. Nad levitasid oma kombeid ja oskusi. Euroopasse jõudsid Araabia kaudu paljud esemed, mängud, numbrimärgid jne, samuti on palju sõnu võetud üle just araabia keelest. BÜTSANTS Oma hiilgeajal oli Bütsants võimsaim riik Euroopas ja Lähis-Idas.
rüüstajad. Hauad olid väga võimsad, sealt on leitud isegi terveid laevu (1904, Oslo) ning just sealt saame teavet kultuuri ja kunsti kohta. Armastasid eredaid, kontrastseid värve. Ruunikivid on mälestuskivid, mis püstitati hukkunud meresõitjatele. Kivil on ruunikirjas tekst koos skemaatiliste joonistega. Laeva ninas oli koletise peakuju. Rahvasterände tulemusena tekkis üks võimsamaid ja püsivaimaid riike, Frangi riik, kus valitses Merovingide dünastia. Tähtsaim kunstipärand on käsikirjad (kirjakunst ja illustratsioon; pärit Iirimaa kloostritest). Arenes raamatumaal. Raamatuid kirjutati ümber kloostrites ja raamat oli väga väärtuslik, valmistamine võis kesta ühe munga eluea. Initsiaale (esitähti) maaliti eriti hoolikalt ja kasutati rikkalikku ornamentikat. Miniatuuri nimi on tulnud punase värvi, miniumi, järgi, mida kasutati raamatute illustreerimisel. Olemuselt on see väike pilt. Algul polnud teksti sisu seotud illustratsioonidega
Homiliuse klassis, pärast viimase surma Jacques Samuel klassis. Peterburis õppides tutvus ta Mart Saarega, kelle õhutusel hakkas käima Eesti Üliõpilaste Seltsi rahvaviiside kogumismatkadel aastatel 19051911. Aastal 1912 asus Peeter Süda elama Tallinna, kus andis põhiliselt eratunde ning esines orelikontsertidega. 1919 1920 töötas ta Tallinna Kõrgemas Muusikakoolis oreli- ja kompositsiooniõppejõuna. Pärast Süda surma kogusid mitmed ta sõbrad kokku tema käsikirjad, mahuka noodi- ja raamatukogu ning hulga isiklikke asju, nende hulgas ka koduoreli ta kodutalust Saaremaalt. Peeter Südame tähtsaimad teosed on prelüüd, fuuga g-moll ja f-moll, ,,Pastorale" orelile, segakoorilaul ,,Linakatkuja". Olulise osa muusikaosakonna varadest moodustavad ajaloolised muusikainstrumendid ja väljapaistvatele muusikutele kuulunud esemed. Esimene ekspositsioon paigutati Torni tuppa. Muuseumis on ekspositsiooniks pille nii eestimaistelt kui välismaistelt meistritelt
umbes vahemikus 1420-1460. Madalmaade koolkonnas kujunes uudne muusikaline keel ning sealt sai alguse ka polüfooniatüüp, kus hääled ei vastandu enam üksteisele tempode ja rütmikaga. Ideaaaliks sai kõigi häälte ühtsus ja ühtesulamine. I põlvkond(1420- 1460) kujunes uus stiil ja uued zanrid uue stiili aluspanijaks Guillaume Dufay Dufay ligi 200 säilinud teose käsikirjad on pärit enamasti Itaaliast Dufay legendaarsem teos on motett "Nuper rosarum flores„ põlvkonna teine kuulsam meister oli Gilles Binchois tema loomingus domineerivad prantsusekeelsed ilmalikud laulud (säilinud üle 50) Link loole "Nuper rosarum flores„ https://m.youtube.com/watch?v=0QipoTdSDx8 Guillaume Dufay ja Gilles Binchois (miniatuur aastast 1451) II Põlvkond(1460- 1490) Tegevus algas Burgundia riigi langusajal
Alatskivi loss Alatskivi (Allatzkiwwi) loss on Alatskivi mõisa uusgooti stiilis peahoone, endises Kodavere kihelkonnas,Tartumaal. Loss on ehitatud mõisnik Arved von Nolckeni projekti järgi aastatel 18801885. Lossi ehituste eeltööd algasid 1876. aastal, nurgakivi pandi 1880. aastal ja valmimist tähistati 1885. aastal. Nolckeni projekt meenutab Balmorali kuninglikku residentsi Sotimaal Lossipark Lossipark rajati 18.saj. Lõpus Selle suurus on 130 ha , mis koosnes parkmetsast, roosiaiast ja vabakujulisest Inglise pargist Lossi ümbritseb erinevate kõrgustega maakivist müür, mille lai läänevärav on kahjuks hävinud. Põhjapool sinetab orus Alatskivi järv. Lossi restaureerimine Loss on teinud läbi kümne aasta jooksul ulatusliku muutuse kus enamus osas on jääänud ehitis ja selle sisu endiseks . 1999.aasta detsembris toimus lossi äratuskontsert. Liivi Muuseumi eestvõttel koguti annetusi, koristati ja köeti ruume, t...
Võimule jumalad: Kronose lastest jäi Zeus ainukesena ellu, ta kukutas isa troonilt (kastreeris), siis saigi Zeus võimule. Homeros legendaarne kreeka pime laulik, eeposte looja. Ilias - Homerose eepos, Iliose e Ilioni lugu, mis on loodud 8 saj keskel, aineteks Trooja sõjaga seotud müüdid, puhtakujuline kangelaseepos. Odysseia - lood Odysseusest, tegevus toimub järjestikku toimuvate sündmustena, leidub muinasjutulist-fantastilist ainet, foiaakidele jutustades. Käsikirjad: Euroopa kliima pole sobiv papüürusele ning ned võisid maha kuluda ja põleda. Trooja sõda: oli merenümf, tema pulmadesse ei kutsutud Erist, ta solvus ja viskas pulma seltskonna keskele kuldõuna (kõige kenamale), 3jumalannat läksid omavahel riidu, kes selle saab. Zeus teadis mis saab neist kes ei saa seda õuna, ning andis otsustamisõiguse Parisele, kes vali hoopis Helena. Pärast seda röövis Helena. Antiikteatri algus: Dyonisuse auks korraldatud pidustused
Petersoni kogutud materjali põhjal arendasid Faehlmann ja Kreutzwald hiljem välja eesti rahvusmütoloogia. Kristjan Jaak petersoni ei tunnustanud tema eluajal baltisakslased ega tundnud rahvuskaaslased. Ta jäi eestlastele kauaks tundmatuks. Esimesena tutvustas teda kui kirjanikku 1893 Oskar Kallas ja tema kirjanikusuuruse tõstis ausse Gustav Suits. Kristjan Jaak Petersoni isiku suur teadvustus alles 1901, mil Villem Reiman leidis Õpetatud Eesti Seltsi arhiivist tema käsikirjad. Petersoni luule ja mõttepäevik avaldati alles 1922. Sellest ajast on Kristjan Jaak Petersoni hinnatud Eestis kõikidel aegadel. Talle rajati Tartus Toomemäel 1983 mälestussammas. Kristjan Jaak Petersoni sünniaastapäeval, 14. märtsil, tähistatakse alates 1996. aastast emakeelepäeva, mis sai 1999. aastal riiklikuks tähtpäevaks.
WILLIAM BLAKE 1757-1827 William blake Sündis: 28.november 1757, London. Suri: 12.august 1827, London. William oli vanuseliselt seitsmest lapsest kolmas. VAATED William Blake oli libertariaan - ta vihkas türanniat ja absoluutset monarhiat, see kajastub tema "Süütuse lauludes" ja "Kogemuse lauludes", milles ta kujutab ülemklassi, selle institutsioone ja anglikaani kirikut korrumpeerunute ja ekspluataatorlikena. Blake unistas idüllilisest Inglismaast, mis oleks vaba korruptsioonist, oma poeemis "Kajav rohelus", kuid sealt on näha, et ta kahtles, kas Inglismaa saab kunagi tõeliselt vabaks. William Blake pooldas rasside ja sugude võrdõiguslikkust. Ta oli orjanduse äge vastane ja kujutas sageli piinatavaid orje, et näidata selle jõledust. "A Negro Hung Alive by the Ribs to a Gallows" (1796) Click to edit Master text styles Second level Third level ...
tähtkujuks. Kafka elus oli vähe kordaminekuid. Töö juristina kindlustusettevõttes oli talle koormav, armastuses polnud tal õnne ja tema tervis oli alati kehv. Pidevalt saatsid teda meeleheide ja depressioonid. Rõõmu valmistas vaid kirjutamine, see oli tema ainus kirg. Looming ei olnud Kafkale eriti tähtis, ta nimetas oma töid kritseldusteks. Eluajal ta seega trükis palju ei avaldanud. Sõber Max Brodil palus ta pärast oma surma kõik trükis avaldamata käsikirjad ära põletada. Õnneks Max Brod seda korraldust ei täitnud. Õhtul enne 30.sünnipäeva vahistatakse Josef K. arusaamatutel põhjustel. Kaks saladuslikku härrat mustas tulevad talle järele, ajavad ta voodist välja ja teatavad, et tema vastu on alustatud kohtuasi. K.palub asjatult põhjendust, ka edaspidi jäävad süüdistuse alus ja asjaolud selgusetuks. K. ei saagi teada, mida talle ette heidetakse. Ametiasutused, kuhu ta pöördub, kaovad mõistatuslikult,
.. 1. Mitme hääle kooskõlamine on teadvustatud erilise kunstilise võttena. 2. Kui see muusika on üles kirjutatud. Esimesed näited mitmehäälsest kirikulaulust on päris 10.sajandi muusikateoria traktaatidest. Saatehäälte kaasalaulmist gregooriuse koraalile nimetatakse organumiks. 11.sajandil toimus oluline muutus peameloodia ja kaunistav hääl vahetasid kohad, lisatud hääl oli nüüd ülemine ja tegi ennast järjest kuuldavamaks. Kõik peamised mitmehäälse muusika käsikirjad pärinevad linnakatedraalide juurest või linnakloostritest. Gooti ajastu muusikas. Pariisi Notre-Dame'i koolkond. · Oma suurima arengu saavutas organum Pariisis, kus kirikulaul oli tihedalt seotud Notre-Dame'i katedraali ehitamise esimese järguga ning üldse gooti ehitusstiili olulisima ajastuga. · Arvukad teosed ja eripärane stiil lubavad rääkida koguni Notre-Dame'i koolkonnast esimene lääne muusikaloos. · Tuntumad heliloojad Leoninus ja Perotinus.
Oskar Luts oli 25. aastane kui valmis tema väga kuulus raamat ,, Kevade". Kui rääkida Oskar Lutsust, siis sündis ta Järvepera külas Posti talus 07.jaanuaril 1887. aastal. Tema vanemad nimed olid Hindrik ja Leena Luts, vend aga Theodor Luts. Oskar Lutsul oli ka noorem vend Arnold, kuid kes suri juba kahjuks kolmeaastaselt. Tükk aega oma noorpõlvest ei olnud Lutsul aega eriti kirjutamisega tegelda, kui 1909. aastal sõjaväe teenistusse sõites, olid tal taskus juba ,,Kevade" esimesed käsikirjad. Sõjaväeteenistuses olles, asus ta juba rohkem ,, Kevadega" tegelema. Vahepeal, aga ei olnud Oskaril aega ,,Kevadet" edasi kirjutada. Nii kirjutas ta vaid lühemaid näidendeid nagu nt ,,Kapsapää" ja ka lustmängu ,,Pildikesi Paunverest". Kuid lõpuks oli tal juba rohkem aega, peale ,,Kapsapää" esietendust. Nii valmiski aastal 1912 ,,Kevade I " ning 1913. aastal ,,Kevade II ". ,,Kevade" sai lausa nii poulaarseks, et raamat tõlgiti lausa 13- sse keelde. Raamat on väga
Haabersti vene Gümnaasium 10 klass Motzarti fenomen Uurimistöö Juhataja: Irina Bljaskina Tallinn 2013 Sisukord Sissejuhatus I. Teoreetiline osa 1.1 Mozarti elulugu 1.2 Elu algusaastated 1.3 Viimased eluastased ja surm 2. Mozarti käsikirjad Eestis 3. Muusikastiil 4. Kompositsiooni kirjutamise meetod 5. Mozarti muusika efekt 5.1 Mõju ajutegevust 5.2 Mõju arengule laste ja imikute II. Uurimuslik osa 2.1 Uurimuse metodid ja kontingent 2.2 Küsitluse analüüs Kokkuvõte Kasutatud kirjandus Lisad Lisa 1 Lisa 2 Sissejuhatus Pärast Mozarti surma on olnud rohkem kui 200 aastat ja tema klassikaline töö naudib suurt edu inimestega erinevatest rahvustest ja vanusest kuni tänapäevani.
probleeme tervisega. Aasta lõpus käis Betti haiglas ravil. Unehäiretest ei saanud ta kunagi lahti. Pärast Mart Lepiku surma jäi Betti kõigi oma muredega üksi. Tema tervis halvenes taas. Kuid tema senine elurütm jätkus. Betti tervis halvenes juba niivõrd palju, et ta pidi minema haiglasse. Kui Betti sai kõnevõime tagasi, soovitasid sõbrad ja tuttavad tal teha testamendi, mis sai ka koostatud 2.märtsil 1989. Oma käsikirjad, kaasaarvatud Betti valduses olevad Mart Lepiku käsikirjad ja oma raamatukogu pärandas ta Fr. R. Kreutzwaldi nimelisele Kirjandusmuuseumile. Hoiused ja autoriõiguse teostele pärandas Eesti Kirjanike Liidu Tartu osakonnale Betti Alveri nimelise fondi asutamiseks. 19.juunil 1989.aastal Tartus luuletaja suri. Ta sängitati 23.juunil Tartu Vana Jaani kalmistule, oma teise ustava abikaasa Mart Lepiku kõrvale. 8 2 LOOMING 2.1 PROOSA
Tauri Must Midagi ei kao, mis on olnud Kaasaegne üldtunnustatud kalender koosneb 365st või 366st päevast, mida esineb kord iga 4aasta tagant. Põhjuseks Maa reis ümber Päikese, mis kestab kalendriaastast mõned tunnid kauem. Kuigi inimene on aega arvestanud juba kümneid sajandeid, on kristlik maailm selle lugemise ühel hetkel nullinud ning otsast alustanud. See on märk sellest, et juba meie eelkäijatel oli soov ja võime midagi korda saata ning tehtut tunnustada. Osati hinnata sündmuste väärtusi ja mäletada seda, mida avalikkus lubas. Bulgakovi ,,Meister ja Margarita" sisaldab endas keerulist teemaarendust, kus uskumus on seotud reaalsusega. Kõik see on omakorda toodud kaasaega, et panna proovile inimeste kannatus ja välja selgitada nende tegelikud pahed. Romaan üritab tõestada ajaloo loogilist arengut ning seda, kuidas ...
Kristjan Jaak Peterson Kristjan Jaak Peterson sündis 14.03.1801, Viljandimaal kirikuteenri pojana. Tema isa oli Riia eesti koguduse kellamees ja koguduse eeslaulja. Kristjan Jaak sündis pere kolmanda lapsena.Kristjan Jaak Petersoni isa Jaak (Jacob) oli eestlane, ema Anna Elisabeth oletatavasti läti-leedu päritolu. Virumaalt Karula (Uue-Võidu) mõisa Kikka talust pärit talupoeg Jaak sattus Riiga 1791. a. paiku koos mõisahärra Claudius Johann von Stadeniga. Kristjan Jaak Petersoni vanemad abiellusid 1793 ja neile sündis seitse last, Kristjan Jaak sündis pere kolmanda lapsena. Kokku sündis vanematel 7 last: pojad Johann Gottlieb, Johann Heinrich, tulevane filosoof ja luuletaja Christian Jacob (1801), Johann George (1803), kaksikud tütred Friederika ja Anna Juliana ning poeg Daniel kelle sünnitamisel Kristjan Jaak Petersoni ema suri. Isa teisest abielust Anna Eberbergiga sündis tütar Gertrude Friederika.Varaku...
"Ideed: piirsituatsioonides tuleb välja inimese tõeline pale. Ennast tajuma õppides saadakse sisemiselt vabaks. Ei usu mõistuse jõusse-emotsioonid, tunnetus. Miks in. Elab-teda on eluga karistatud. Essee: ,,Sisgaphose müüt", Romaan: ,,Võõras"eksistentsialismi ideed. Kafka Pole eksistentsialist! Kafka on väga tagasihoidlik, õrn ja nõrk. Tema eluajal ilmub 7 raamatut-> kirjutas rohkem. Päevik, kirjavahetused. Testamendis käskis oma päeviku, kirjad ja käsikirjad hävitada-pole tehtud seda. Romaanid: ,,Loss","Protsess"põhimõtteliselt mudelromaan(tundlik keskkond, teemad: väike inimene), Kiri,,Kiri isale"kafka on kannatava inimese kirjanik. Thakur Pärit Indiast, Õpib Inglismaal, tõlgib ja avaldab luuletusi seal. Sõna-sõnalt- tõlgib mõtet. Saab kiirelt kuulsaks. Kirjutab palju: luulet, romaane, näidendeeid, jutustusi, novelle. Romanid: ,,Laevahukk", ,,Kodu ja maailm",
vaibana. Materjalidena kasutatakse marmorit, kipsi (stuki) või värvilise glasuuriga kaetud keraamilisi plaate. Kalligraafia ehk ilukiri Väga suur osa islami kultuuris on kalligraafial ehk ilukirjal. On kaks põhilist kirjasüsteemi: kufic ja naskh, mida võib leida kaunistamas ehitiste seinu, kupleid, mosee kantselite külgi jne. Ilukirjas on illustreeritud ka käsikirjad, uudissõnad ja teised vähemtähtsad kunstiesemed nagu näiteks veekannud ja viirukihoidjad. Vaibakunst Ükski islami kunstipärane mõiste pole kogunud mujal maailmas rohkem tähelepanu, kui vaibakunst. See on igapäevases elus esindatud vägagi mitmetes eluvaldkondades. Näiteks valmistatakse põrandakatteid, sohvapatju, polsterdusi kottidele (iga erineva suuruse ja kujuga) ning palvevaipu. Vaibakudumine on islami ühiskonnas väga rikkas ja sügav traditsioon
eluaastal. Kahe aasta pärast oli ta juba filosoofia magister ning tal õnnestus ka juuraõpingute bakalaureus välja teenida. Oma eesmärgi, filosoofia doktorikraadi, saavutas ta küll 20-aastaselt, kuid kaasõpilastega tekkinud vastuolude tõttu Altdorfi ülikoolis. Leibnizi filosoofiline looming on ilmunud killustatult, kuna tema sellealased kirjutised koosnesid peamiselt lühikestest ajalehe artiklitest, mitmed kirjad korrespondentidele ja peale surma avaldatud käsikirjad. Ta kirjutas vaid kaks filosoofilist traktaati, milledest tema eluajal ilmus ,,Thèodicèe" (1710). Tema filosoofikarjääri alguseks loetakse 1686 koostatud, kuid alles 1695 ilmunud teost "Arutlus metafüüsikast". Selles arendab autor filosoofiat materiaalsuse, liikumise ja kehade vastupanuvõime kohta. Ühtlasi sisaldab teemana ka Jumala rolli universumis, kes kajastub absoluutse ideaalsusena, kuigi vastandudes mõnedele usulistele tõekspidamistele. 1695. aastast 1705
Konstantin Päts sündis 23. veebruaril 1874 Pärnumaal Tahkuranna vallas maaomanik Jakob Pätsi teise lapsena . Tal oli neli venda ning üks õde. Konstantin Päts oli õigeusklik. Tsaariarmee reservohvitserina omandati talle Vene impeeriumi personaalne, mittepärandatav aadliseisus. Mõnda aega peatus Päts Sveitsis, kust ta 1907. aastal siirdus Soome elades seal varjunime all ning tehes kaastööd ajalehtedele. Samuti valmisid Soomes Ollilas tollal radikaalseid ideid kandvad käsikirjad omavalitsus- ning agraarküsimustes. Pärast Eestisse naasmist andis Päts ennast ise üles ning ilmus suvel Tallinna ringkonnakohtu-uurija ette. Ta vabastati kautsjoni vastu. 1910. aasta veebruaris mõisteti Päts Peterburi kohtupalati väljasõiduistungil Tallinnas üheks aastaks kindlusvangi; see otsus muudeti 9-kuuseks üksikvangistuseks, mille ta kandis ära alates 7. juulist 1910 "Krestõ" vanglas Peterburis. Pärast vabanemist töötas Päts ajalehe Tallinna Teataja toimetajana ning
praktiliste toimingute teostamiseks; valikuteooria, süstematiseerimis- ja säilitamisteooria, museaalse kommunikatsiooni teooria, muuseumi organistasioon · Praktiline museoloogia-kuidas teha igapäevast tööd muuseumites Objekt -> musaliseerimine -> museaal Museaalidega on tihedalt seotud mõisted AEG ja VÄÄRTUS. Pärandikatse institutsioonid: · Arhiivid dokumendid, fotod · Raamatukogud raamatud, käsikirjad, food · Konserveerimiskeskused · Looduskaitsealad looduslike keskkondade kaitse · Muinsuskaitse institutsioonid jälgivad ajaloolise väärtusega kinnis- ja vallasvara · Muuseumid eseme-, arhiivi- ja fotokogud Muuseum (ICOMi järgi) on mittetulunduslik püsiv ühiskonna teenistuses ja juhtimise all olev publikule avatud asutus, mis kogub, säilitab, uurib, tutvustab ja eksponeerib uurimise,
Vana India maalikunst Rakvere 2014 Maalikunst VanaIndia maalikunst pärineb kaugest antiikajast. Arvatakse, et selle varaseim algusaeg ulatub kolmandasse aastatuhandesse eKr ning eksisteerib tänapäevani. India kunsti iseärasus on üleküllane ehtimine, silmatorkavalt kirevad värvid ning mõningatel juhtudel ka sürrealistlik inimeste kujutami...
.....................................................................5 Leonardo maalid................................................................................................................7 Monalisa.......................................................................................................................7 Arhitektuuri- ja inseneritööd............................................................................................9 Märkmeraamatud ja teaduslikud käsikirjad.................................................................9 Kasutatud kirjandus........................................................................................................10 2 Leonardo da Vinci Sissejuhatus Leonardo da Vinci on andnud inimkonnale rohkem, kui ükski teine renessansiaja inimene
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
