Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Vana- Kreeka ja Vana- Rooma kultuuride erinevused ja sarnasused". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
kunst, sündisid, namesTallinna Õismäe Humanitaargümnaasium Olümpos ja Olümpose jumalad Referaat Eva Hein 10 A klass Juhendaja: Jaan Õispuu Tallinn 2010 Sissejuhatus Valisin uurimustöö teemaks Olümpose ja Olümpose Jumalad. Teema valisin ma sellepärast, et see tundus mulle kõige huvitavam ning kuna ma olen ise Kreekas käinud ja Olümposest ka natukene kuulnud, on sellel alal ka lihtsam orienteeruda. Alati on parem kirjutada millestki sellisest, mis sulle tuttav on ning millega sa kokku puutunud oled. Selle referaadi abil sooviksin ma laiendada oma teadmisi Kreeka Jumalate kohta, sest tänapäeval räägitakse neist siiani üsna palju. Arvan, et põhjalikud teadmised Kreeka Jumalatest annavad minu haritusele lisaväärtust. Töö käigus tahaksin ma ka Olümpose mäest rohkem infot saada, sest oma praeguste teadmistega tean ma v
Sisukord Lehekülg 1 Sisukord Lehekülg 2 Vana-Kreeka kultuur 11-8 saj e.m.a Lehekülg 3 Kultuur 8-5 saj e.m.a Lehekülg 4 Kunst-Ehitusmälestised Lehekülg 5 Kunst- Skulptuur, Maalikunst Lehekülg 6 Kunst- Hellenistlik kunst Lehekülg 7 Teater Lehekülg 8 Filosoofia, Teadus Lehekülg 9 Filosoofia, Teadus - Aristoteles Lehekülg 10 Sport- Olümpiamängud Lehekülg 11 Jumalad Lehekülg 12 Kasutatud kirjandus VANA-KREEKA KULTUUR Vana- Kreeka ühiskond kujunes pronksiajal, ajavahemikus 3200-1100 a e Kr. Sel ajal hakkasid inimesed valmistama vase ja tina sulamit - pronksi. Küklaadidel (saared) ja Kreetal elasid erinevad saarerahvad, mägisel Kreeka mandrilalal kujunes Mükeene tsivilisatsioon
Tartu Täiskasvanute Gümnaasium Vana - Kreeka Uurimustöö Tartu 2008 Sisukord Sissejuhatus................................................................. 3 Ülevaade Vana Kreeka perioodidest.............................. 4 Elust olust ....................................................................... 5 Kunst 1) Arhitektuur.............................................................. 6 2) Skulptuur................................................................7 3) Vaasimaal...............................................................9 Tänapäevast leitud sarnasused.......................................10 Tänapäevast leitud sarnasuste analüüs.............................11 Kasutatud kirjandus......................................................12
Vaatluse all on gooti stiili mõju eesti arhitektuurile ja selle olemus. Selle teema valisin kuna olen huvitunud gooti stiilist ning üldisest kunstiajaloost. Selle uuriimis tööga uurisin Eestis hooneid, mis on mõjutatud gooti stiilist. Seadsin endale eesmärgiks gooti stiilis hoonete uurimise ja nende ajalugu ja tänapäeva tähenduse leidmise. Lisaks sellele uurisin gooti stiili üldist olemust ja gooti stiili ajalugu nii Eestis kui ka välimsmaal. Gooti kunst ehk gootika on prantsuse kunstigeeniuste suurimaid saavutusi. Gooti stiil on teine keskaja Lääne-Euroopa kunstistiil. See oli valdav 12. sajandist kuni 16. sajandini. Gootikale eelneb romaani stiil ja järgneb renessanss. ( http://et.wikipedia.org/wiki/Gooti_stiil ) Gooti kunsti nimetatakse linnade kunstiks. Gootika tekkimise ajaks, 12. sajandiks, oli tekkinud uus, käsitöö ja kaubandusega tegelev linnakodanike seisus. Linnade ehitamine ja kaubandus elavnesid eriti ristisõdade ajal.
huvitavalt, et sealt saab näha muistsete kreeklaste elu, nende välimust, rõivaid, tarbeesemeid, kombeid ning palju muud. Selles mõttes pakuvad nad enam kui skulptuurid. Hellenid hindasid väga kunsti, nad arvasid ,et kui nad hästi maalivad, on nad jumalatele meelepärased. Vanas-Kreekas maaliti ka hoonete seinu. Isegi Eestis võib leida pilte, mis on inspireeritud Kreeka templimaalingutest. Enamus Kreeka maalidest on hävinud, kuid on veel alles roomlaste tehtud koopiad. Ateena ja Kreeka kunst aga üha arenes ning Kreeklaste kunsti hakati ka mujal maailmas ostma. Mõned vaasimaalid annavad ettekujutuse kreeka monumentaalmaali suunast, mis on seotud V sajandi keskpaiga suurima ja kõige hinnatuma maalikunstniku Polygnotose nimega. Ehkki Polygnotos lõi enamuse oma teostes alles V sajandi teises pooles, võib teda pidada pigem vanema generatsiooni, range stiili kunsti esindajate hulka kuuluvaks kunstnikuks. Tõenäoliselt olid mütoloogilised teemad
Ühtlasi on ka kogu maailma kultuur väga tähtsal määral saanud alguse muistsest Kreekast. Tähtsaimad ajajärgud Euroopa kultuuri loomise ja edasiandmise seisukohalt paiknevad 6.-4. saj. ekr. ja nn. hellenistlik ajajärk. Hellenismiperioodil , kui Vahemere idaranniku linnad täitusid sisserändajatega Kreekast, levis linnades kreekapärane elulaad. Valitsejad nendes riikides soosisid kultuuri mille areng ja levik tänu sellele oli väga kiire. Kreekas sündisid teadus, kirjandus, kunst ja filosoofia. Suured on ka kreeklaste saavutused arhitektuuri alal. Antiikteaduse ja filosoofia arenemine kuulub hellenistliku perioodi ajajärku. Kreeka ilukirjanduses loodi kirjanduslikud tüübid tragöödia, komöödia ja teised, mis tänapäevani on edasi kandunud. Kreeka kultuuri tähtsus Euroopa ajaloos on väga suur, sest just nemad lõid teatri, komöödia ja tragöödiakunsti, lüürika ehk luulekunsti, korraldasid esimesena olümpiamänge ja
, -- . 25 1938 : , : : 25 1980 (42 ) : , : , , ,, : 1959--1980 : Lib.ru -- . , . , , . , 1980 (25 1938, , -- 25 1980, ) -- , , . ; (« » .), . . 70- XX ( , ) , . , . 700 , , , , . (, ), -- . , , . , «» , , ( ). . . , . . , . « », , . , , . ( ) , , , , , -, , («»), (« ») , -- («»), («»), («»), () (« »), (« ») . . . 25 1938 . . , () (1916--1980) -- , , . , . -, , -- ., [1]; , , . - . (« , , -- , ...» -- . «», 1965.) -- (1889, - -- 1962, ; «» ) -- , , 1911 , . . , ; . , ( , 1912--2003) -- . . . . 1- : «...
Naistel kulus palju tunde kangaste kudumiseks. Nad valmistasid kardinaid, mööblikatteid ning pereliikmetele rõivaid. 8.5. sajandil e.m.a. kujunes välja orjanduslik demokraatia, mis oli tüüpiline Kreeka ühiskonnakord. Kreeklased kutsusid võõramaalasi, kelle keelt nad ei mõistnud, barbariteks. Barbarid olid orjad. Orje rakendati kõikidel tööaladel. Orje toodi sõja ja röövretkedelt ning müüdi turgudel. Paljud neist olid saanud hea hariduse. Orjade lapsed sündisid orjadena. mõned orjakaupmehed võtsid enda juurde ka hüljatud lapsed, et neid hiljem orjadeks müüa. Majateenijaid koheldi leebelt, kuid hõbedakaevandustes ja kivimurdudes töötasid orjad äärmiselt rasketes tingimustes. Tänu orjadele jäi vabadele inimestele rohkem aega tegeleda vaimse kultuuriga. Sageli palkas isa orja, kes saadaks tema poega kooliteel ja jälgiks, et poiss oleks koolis tähelepanelik. Sellist orja kutsuti pedagoogiks
Ühtlasi on saanud ka kogu maailma kultuur minu arvates alguse Kreeka kultuurist. Tähtsaimad ajajärgud Euroopa kultuuri loomise ja edasiandmise seisukohalt paiknevad 6.-4. sajandil eKr ja nn hellenistlik ajajärk. Sel perioodil, kui Vahemere idapoolsed linnad täitusid immigrantidega Kreekast, levis linnades kreekapärane elulaad. Valitsejad nendes riikides soosisid kultuuri, mille areng ja levik oli tänu sellele vägagi kiire. Kreekas sündisid filosoofia, kirjandus, teadus ja kunst. Väga suured saavutused on Kreekal ka arhitektuuri alal. Kuid hellenistliku perioodi ajajärku kuulun antiikteaduse ja filosoofia arenemine. Kreeka ilukirjanduses loodi kirjanduslikud tüübid- tragöödia, komöödia ja teised, mis tänapäevani on edasi kandunud üle maailma. Vana-Kreeka kultuuri tähtsus Euroopa ajaloos on suhteliselt suur, sest just nemad lõid teatri, komöödia- ja tragöödiakunsti,
VANA-EGIPTUSE KUNST Sisukord Sissejuhatus.................lk 3 Kultuur ja arhitektu........lk 4 Kujutav kunst................lk 6 Kasutatud kirjandus......lk 8 Sissejuhatus Muistne Egiptus asus Aafrika kirdeosas, Niiluse alamjooksul. Egiptuses ei saja peaaegu mitte kunagi vihma ja põllupidamine on võimalik ainult Niiluse orus. Viljakas org on vähem kui paarkümmend kilomeetrit lai. Tammide ja kanalite rajamine soodustas riikide teket. Esialgu kujunes 40 väikest riiki(noomi). Egiptus ühendati ühtseks riigiks umbes 5000 aastat tagasi.
areng kiirenema ning taas ilmnesid kõik tsivilisatsiooni põhilised tunnused. Uuteks keskusteks said linnad, millest hakkasid kujunema linnriigid kerkis esile aristokraatia rikas ja mõjukas ülemkiht. Järgnevatel sajanditel kirjutati üles seadused, tähtsamateks sündmusteks võib lugeda Lykurgose korraldust, Soloni seadusandlust, Kleisthenese reforme. Taas tekkisid tihedad välissidemed (eriti Idamaadega). Loodi kreeka tähestik ehk alfabeet. Üles hakati kirjutama olümpiavõitjaid, sündisid Homerose eeposed Hesiodase ,,Theogoreia". Sel sajandil sai alguse kreeklaste suur kolonisatsioon, mis hõlmas Vahemerd ja Musta merd. 7. saj. eKr hakkasid kreeklased müntima hõberaha. Umbes 500 338 kujunes Kreekas välja klassikaline ajajärk. Ühiskonda iseloomustasid Ateena demokraadid, Periklese aeg, Peloponnesose Liit, Kreeka-Pärsia sõdade otsustavad sündmused, Maratoni lahing, Peloponnesose sõda, Chaeroneia lahing. Klassikaline
17.12.2013 Vana-Kreeka arhitektuur Referaat Tallinn 2013 Sisukord Sissejuhatus Vana-Kreeka kunst on olnud erakordselt kõrgel tasemel ja mõjutanud paljuski tänapäeva kultuuri ja kunsti. Kui tahetakse leida harmoonilist ja täiusliku kunsti, on selleks ideaalseks eeskujuks Antiik-Kreeka kunst. Meie oma kodumaal, Eestis on ehtsateks näideteks mõisad, mida on raske ette kujutada ilma sammasteta, kuid mis pärinevad just Vana-Kreeka arhitektuurist. Teiseks heaks näiteks on spordiareenid, mille eelkäijateks saab lugeda Antiik- Kreeka teatreid. (kunstiabi.weebly.com) Kogu kreeka arhitektuuri väisilme määrasid kaks tegurit: kreeklaste loomupärane mõõdukus ja proportsioonitunne ning ehituste püstitamine suurtest kiviplokkidest, mis püsisid koos metallklambrite abil
- punast, kollast, valget, musta värvi mis on saadud värvimuldade, rasva, söe ja vere segamise teel. Megaliidid Pronksiaeg 4000a tagasi - euroopa lääneosas hakati püstitama megaliite - megaliit tähendab kreeka keeles " suur kivi " -megaliidid jagunevad kolmeks : menhirid, dolmenid ja kromlenhid - palju menhereid ja dolmeneid on säilinud Prantsusmaal - kuulsaim kromlehh on Stonehenge Inglismaal Willendorf'i Veenus - arvatav vanus üle 25 000a Ürgaja kunst eestis -Jõelähtme kivikalmed Mesopotaamia kunst. · Euroopaliku kultuuri häll tänapäeval. · Iraagi territooriumil · Mesopotaamia asus Eufrati ja Tigrise jõe vahel. · Mesopotaamia tähendas tõlkes Kahejõemaa · Kasutasid kiilkirja · Juba 5000a tagasi elas seal Sumeri rahvas · Sumeritel oli kõrgetasemeline niisutuspõllundus, keraamika, metallurgia, teadmised matemaatikas ja astrononoomias.
.... KOOL ....klass Referaat Draakoni galerii Sinu nimi asukoht 2009 Sissejuhatus Minu referaadi teemaks on Draakoni galerii, mis on juugendstiilis ja mille arhitekt on Jacques Rosenbaumi. Seetõttu räägin ma oma referaadis juugendstiilist, arhitekt Jacques Rosenbaumist ( lühike eluloo tutvustus ) ning ka Draakoni galeriist. Samuti lisan pilte Draakoni galeriist ja Jacques Rosenbaumi töödest. Juugendstiil Juugendstiil on omamoodi erandlik nähtus kultuuriajaloos. Stiilid saavad enamasti alguse arhitektuurist, levides siit edasi teistele kunstialadele. Juugendis on vastupidi. Juugend tegi arhitektuurist valitseja, kelle rolliks oli ühendada kõik muud kunstid. Juugendarhitektuur muutus 20. saj. arhitektuuri tähtsamaiks lähtekohaks ning rajas hiljem tee modernistlikule arhitektuurile. Kõige esmalt kasutati rauast detaile tugevate ja suhteliselt kergete sõrestikega raudteejaamade ja tööstushoonete ehitamiseks. Kui Inglismaal püüti tööstusli
Juhendaja: Urve Sarv 2009 Klassitsism Klassitsism on 16.19. sajandi kunstisuund, mis lähtus renessansiaja antiigiharrastusest ja avaldus paljude Euroopa maade arhitektuuris, kujutavas kunstis, kirjanduses, teatrikunstis ja muusikas. Toretsev barokk ja mänglev rokokoo kaotasid oma tähtsuse koos absolutistliku kuningavõimu kukutamisega Prantsusmaal. Võimule tõusnud kodanluse meelelaad oli kainem ja asjalikum, selles suunas arenes ka kunst. Aastatel 1770 1830 Euroopa kunstis valitsenud stiili, mis püüdis jäljendada antiikkunsti, nimetatakse klassitsismiks. See on viimane stiil, mis haaras üheaegselt kõiki kunstiliike, rõhutades reeglipärasust ja tasakaalu, lihtsust ja selgust. Samu põhimõtteid, küll oma vahenditega, väljendavad klassitsismiaja kirjandus ja muusika. Klassitsistlik kunst oli oma sünnimaal Prantsusmaal seotud revolutsiooniga, kajastades
Tallinna Nõmme Gümnaasium Referaat Gooti stiil Õpetaja: Rainer Vilumaa Lea Lihtmaa 10b Tallinn 2011 Gooti stiil ja selle tunnused Gooti stiil on teine keskaja Lääne Euroopa kunstistiil. Gooti stiil kestis valdavalt 12. kuni 16. sajandini. Gootika jaguneb aragootikaks mis oli 12. sajandi teisel poolel, kõrggootikaks mis kestis 13. - 14. sajand ja hilisgootikaks mis kestis 15. sajand - 16. sajandi alguseni. Gooti stiilis võesti kasutusele teravkaar. Selleks et ehitada ilmatu kõrgeid ja aina kitsenevaid kivilagesid võetigi kasutusele teravkaare ja sammastele toetavad kiviribid. Gooti stiili sünd on täpselt dateeritud: selle alguseks peetakse aastat 1144, mil Prantsusmaal pühitseti sisse Saint-Denis' kloostri kiriku koor. Stiilinimetusena võeti gootika kasutusele 19. sajandil. Gooti ajastu skulptuurid
11.-8. sajandil e.m.a oli kreekaste elu looduslähedane. Läbimurdeks ostutus raua kasutusele võtmine põllutööriistade ning relvade valmistamisel. See oma järel aitas kaasa majanduse arengule, ühiskonna kihtide tekkimisele. 8.-5. Saj. e.m.a kujunes välja Vana-Kreeka ühiskonnakord ehk orjanduslik demokraaatia. Orjadeks olid mittekreeklased ehk barbarid. Orje kasutati kõikides töödes. Tänu sellele oli vabadel kodanikel võimalus tegeleda rohkem vaimse kultuuriga. Vana-Kreeka kunst Kreeka kunst arenes välja umbes 600 e.m.a. Kreeklaste kunst on seotud nende religioonidega ja müütidega. Jumalate auks peeti pidustusi, ehitati templeid ja skulptuure tehti enamjaolt jumalatest. Vaimse kultuuriga tegelemist hinnati kõrgelt, sündisid filosoofia ja teaduse alged. Kreeka kunstis võib eristada kolme perioodi: 1) Arhailine e. vana aeg 600-480 e.m.a; kreeklased lõid tagasi pärslaste armee, mis andis võimaluse tegeleda rohkem kunstiga. 2) Klassikaline e
Bütsantsi kunst Bütsants IdaRooma keisririik ehk Bütsants oli riik, mis tekkis Rooma impeerimi jagunemisel, hõlmates viimase idapoolse osa. Bütsants (IdaRooma), pealinn Konstantinopol (tänapäeva Istanbul). Bütsants on mõjutusi saanud hellenismist ja idamaade kunstist. Bütsantsis oli ilmalik ja vaimulik võim tihedalt seotud. Oma 1000aastase ajaloo jooksul elas Bütsants üle mitmeid tõuse ka langusi. Koos riigiga tegi need muutused ka kunst, mille esimene õitseaeg oli 6.sajandil keiser Justinianus 1 ajal. Loodi kuulsaim ehitusmälestiHagia Sophia kirik. Peale suuruse ja ilu köidab tähelepanu kupliga kaetud piklik nelianurkne ruum. Hagia Sophia kirik. Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level
xxx xxx HELLENISTLIK KUNST Referaat Juhendaja: xxx xxx 2010 1 SISUKORD SISSEJUHATUS.............................................................................................................................3 1. HELLENISTLIK KUNST...........................................................................................................4 1.2 SKULPTUUR............................................................................................................................4 1.3 MAALIKUNST.........................................................................................................................5 1.4 TEMPLID.........................................................................................................
See sõltuvus eri maadest teeb saksa arhitektuuri kirju ja segase pildi veelgi kirjumaks. Nagu mujalgi, nii on ka Saksas raskuspunkt renessansiajastul lossiarhitektuuril. Sissejuhatus saksamaa maalikunsti Saksa XV saj. maalikunst on võrdlemisi vähe iseseisev. Selle areng on sõltuv teiste maade- Prantsusmaa, Itaalia, eriti aga Madalmaade kunstist Veel kaua püsis varasemast keskajast pärinev mõtteviis. Sakslaste tõsine, mõnikord isegi sünge kunst otsekui ähvardas usklikke põrguga, samal ajal kui neid Itaalias taevariigi kauniduste ettemaalimisega meelitati. Inimesed sakslaste maalidel on enamasti karmid, kuidagi kained, kogukad ja maalähedased, neile on võõrad itaalia renessansi nii sagedased helgusemeeleolud. Ja ometi ei tunne ükski teine ajastu sellist saksa maalikunsti õitsengut kui renessanss. Kahjuks jäi see hiilgeaeg väga lühikeseks, kestes vaid paar aastakümmet 16 saj. alguses. 1520-ndatel aastatel
Dürerit tuntakse kui kõige kuulsamat raamatu illustraatoriks, tema tööd on paljudele teadatuntud. Peale Düreri on kuulsaks saanud graafika alal ka Matthias Grünewald (mitmete tiibaltarite meister, "Isenheimi altar".) ning Hans Holbein juunior (1497 Augsburg – 1543 London) (peamiselt portretist, kuid tegi ka usulise sisuga kompositsioone ja raamatuillustratsioone). (Tartu Descartes’i Lütseum, s.d.) Graafika on noor kunst, mis arenes välja maalide reprodutseerimisest 19. sajandil. Sellest ajast alates on graafika, kui iseseisev kunsti valdkond, õitsenud ning olnud pidevas arengus. Saksamaal mängis see õitsengu perioodil väga suurt tähtsust, muutudes lausa tõeliseks rahvalikuks kunstiks. Peamiselt levis puu- ja vaselõige, esimesed katsetused tehti oforditehnikas. Saksamaa renessanssiaegsele kunstile oli iseloomuks karmus, kainus ja maalähedus
.......................................................................7 2 Kultuur..................................................................................................................................... 9 2.1 Kirjutamine ja haridus.......................................................................................................9 2.2 Teadus............................................................................................................................. 10 2.3 Kunst............................................................................................................................... 10 2.3.1 Reljeefikunst............................................................................................................ 10 2.3.2 Egiptuse kujutav kunst.............................................................................................11 Kokkuvõte............................................................................................
Klassitsism · sõna ,,klassitsism" tähendab ladina keelest tõlgituna esmaklassiline, parim · 18.saj II poole ja 19.saj I poole kunst. · 18. sajandit on nimetatud valgustusajaks( on mõeldud mõistuse ja tõe valgust · Klassitsismi õitseng oli nendel maadel, kus valitses absoluutne monarhia, nt Prantsusmaal Louis XIV ajal, Venemaal Katariina II ja Aleksander I ajal Periodiseering · Tavaliselt jagatakse klassitsism kahte perioodi: · 1. Varaklassitsism - kuni aastani 1800. · 2. Kõrgklassitsism - 1800-1830 Arhitektuur · Arhitektuuris pääses esile stiil, mis püüdis eeskujuks
liste käänakutega tee, nii et igal astangul oli trepp torni erineval küljel. Väljakaevatud tsikuraadi jäänused Uri tsikuraat 3600 -2370.a.e.Kr. Kõige paremini säilinud tsikuraat tollest ajast (sumerid). Tsikuraadi tipus asus kuujumal Nannale pü- hendatud tempel. Hoone on ehita- tud savitellistest ja kõik kihid on seotud bituumeniga ning niinmat- tidega. Seintes olid nn. "nutuavad" et võimalik veeaur ära juhtida ja rennid vihmavee jaoks. Vana-Mesopotaamia kujutav kunst · Juhtivaks alaks olid skulptuurid ja reljeefid · Kunagise Mesopotaamia aladelt on leitud hulaliselt keraamikat · Inimkeha proportsioonid olid tihti ebaloomulikud, kehade asend veider ja vormikäsitlus kohmakas · Tähelepanuväärsed on kujude suured ja hingestatud silmad Reljeefid · Mõnel paleel oli reljeefe koguni nii palju, et ridamisi asetatuna oleksid need jätkunud sadade meetrite viisi. · Reljeefidel kujutati võidetud lahinguid või õukonnaelu .
Poseidon - Neptunus Demeter - Ceres Hestia - Vesta) Ares - Mars Athena - Minerva Apollon - Apollo Aphrodite - Venus Hermes - Mercurius Artemis - Diana Hephaistos - Vulcanus 8) Kuidas sündis ja sai Rooma riigiusuks ristiusk? Lõuna-Euroopas levis õpetus Vana-Rooma impeeriumi pealinna Rooma ning sealt edasi impeeriumi aladele. Aastal 380 sai kristlus Rooma keisririigi ametlikuks usuks ja levis hiljem üle kogu maailma. 9) Iseloomustage Rooma kultuuri (kultuurisaavutused, kirjandus, kunst, Rooma õigus) koos näidetega. Miks nimetatakse Rooma kultuuri kultuuriliseks sulamiks? Kreeka kultuuri mõjul kujunes roomlastel alles 3. saj. eKr tõeline kirjandus. Ka teatri, kõnekunsti ja aja-lookirjutuse alal oli roomlastele toeks kreeklaste pärand, kuid sellelt aluselt lõid nad silmapaistvaid originaalteoseid, mis on suurel määral mõjutanud ja kujundanud kogu hilisemat euroopa kultuuri. Rooma õigus on Vana-Rooma riigis kehtinud õigus, mis kirja pandult sai alguse
Poseidon - Neptunus Demeter - Ceres Hestia - Vesta) Ares - Mars Athena - Minerva Apollon - Apollo Aphrodite - Venus Hermes - Mercurius Artemis - Diana Hephaistos - Vulcanus 8) Kuidas sündis ja sai Rooma riigiusuks ristiusk? Lõuna-Euroopas levis õpetus Vana-Rooma impeeriumi pealinna Rooma ning sealt edasi impeeriumi aladele. Aastal 380 sai kristlus Rooma keisririigi ametlikuks usuks ja levis hiljem üle kogu maailma. 9) Iseloomustage Rooma kultuuri (kultuurisaavutused, kirjandus, kunst, Rooma õigus) koos näidetega. Miks nimetatakse Rooma kultuuri kultuuriliseks sulamiks? Kreeka kultuuri mõjul kujunes roomlastel alles 3. saj. eKr tõeline kirjandus. Ka teatri, kõnekunsti ja aja-lookirjutuse alal oli roomlastele toeks kreeklaste pärand, kuid sellelt aluselt lõid nad silmapaistvaid ori-ginaalteoseid, mis on suurel määral mõjutanud ja kujundanud kogu hilisemat euroopa kultuuri. Rooma õigus on Vana-
Sarnasused: • lossid olid labürinditaolise plaaniga • lineaarkiri • sarnased jumalad/jumalannad Erinevused: • Kreeta lossid kindlustamata, Mükeene omad ümbritsetud väravaga • Mükeene kultuuris oli sõjakam Mükeene kunstist Lõvivärav periood kui Kreetal • Kreeta lineaarkirja A(alfa) ei ole võimalik tõlkida, Mükeene kiri B(beeta) arusaadavam • Kreeta kunst rahumeelne, värviline, seinamaalidel oli kalad ja delfiinid. • Mükeene kunstis domineerib sõjakus ning mees, värvid tuhmid 2. Vana- Kreeka 2.1 Arhitektuur: Arhailine – Dooria • vanim stiil, madalad ja jässakad sambad • sammastel puudub baas ja kapiteel on tagasihoidlik • friis koosneb triglüüfidest ja metoopidest • triglüüf: nelinurkne plaat, millel on 2 püstvaokest • metoobid kaunistatud reljeefidega
Referaat Autor: Peeter Seppel Juhendaja: Rainer Vilumaa Tallinn, 2009 Sisukord: Sissejuhatus....................................................................3 Kreeta ja Mükeene kultuuride võrdlus...........................4 Kreeka polis ja valitsemisvormid...................................4 Kreeka teater...................................................................5 Vana-Kreeka kunst: skulptuur ja maalikunst..................6 Sissejuhatus Vana-Kreeka jaguneb perioodiliselt viieks: Kreeta-Mükeene periood, tume ajajärk, tsivilisatsiooni uus tõus, klassikaline ajajärk, hellenismiperiood. Kreeta-Mükeene Kujunes umbes 2000 1000 e.Kr. Algselt arenes välja lossikultuur, algas Minoiline kultuur, mis oli ühtlasi vanem Euroopa kõrgkultuur. Tähtsaim kultuurisaavutus oli lineaarkirja A ja B kasutamine. Sellest ajast pärineb ,,Trooja sõja" temaatika.
1999 Hundertwasser elas ja töötas Uus-Meremaal. Käsil oli tal mitmeid arhitektuuri projekte ja kavandas raamatuümbriseid. 2000 Hunderwasser suri laupäeval 19. veebruaril Vahemerel südamerabaduse tagajärjel, olles kuninganna Elizabeth II laeval.Tema soovi kohaselt maeti ta looduse keskele,vaiksesse ja harmoonilisse kohta Uus- Meremaal.Täpsemalt ,,Õnnelike surnute aeda", tulbipuu alla. ( Harel .J . ; S chm i ed.W . ,, Hundert wasser Kunst HausW i en".1999, l k 94-97; htt p: / / www.hundert wasse r.at ) H undertwasseri arhitektuur Üks osa Viini omapärast võsastunud ja ebatraditsiooni-lised majad on Austria arhitektuurirevolutsionääri Friedensreich Hundertwasseri kätetöö. Rõõmsad värvilahendused, vaba vorm, looklev joon ja mõnusalt võssa kasvanud rohelus see on Friedensreich Hundertwasseri arhitektuur, mis ei tohiks kedagi külmaks jätta. Austria pealinnas Viinis tasub
SOOME ARHITEKT ELIEL SAARINENI PROJEKTIDTALLINNAS Autor: Anu Palmi Sissejuhatus Varasemast selgelt eristuvate joontega modernistlikku stiili nimetatakse saksakeelse ajakirja Jugend (e.k ’noorus’) järgi juugendiks. Uudsusiha kiuste kandusid edasi paljud historitsismile iseloomulikud jooned. Nii hinnati uusi materjale, töövõtteid, tehnoloogiat, eksootikat, rokokooga suguluses ebatavalisi vorme, Kunsti ja Käsitöö Liikumisest võeti üle arusaam läbimõeldud kujundusest ja ühes stiilis loodud keskkonnast kui väärtusest. Peamine erinevus varasemast oli ideoloogiline: julgeti avalikult senistest epohhidest erineda. Juugendarhitektuuris püüti värskendada kujundust vastavalt vajadusele kulgevate ruumidega, romantiliste erikujuliste uste ning akendega, väänlevatest taimedest, aga ka geomeetrilistest vormidest koosneva ornamendi ning asümmeetriaga. Armastati suuri klaaspindu, mida seni oldi harjutud nägema peamiselt kaupluste ja kaubama
Nad valmistasid kardinaid, mööblikatteid ning pereliikmetele rõivaid. 8.-5. sajandil e.m.a. kujunes välja orjanduslik demokraatia, mis oli tüüpiline Kreeka ühiskonnakord. Kreeklased kutsusid võõramaalasi, kelle keelt nad ei mõistnud, barbariteks. Neile näis, et iga tundmatus keeles öeldud sõna kõlas bar-bar. Barbarid olid orjad. Orje rakendati kõikidel tööaladel. Orje toodi sõja- ja röövretkedelt ning müüdi turgudel. Paljud neist olid saanud hea hariduse. Orjade lapsed sündisid orjadena. mõned orjakaupmehed võtsid enda juurde ka hüljatud lapsed, et neid hiljem orjadeks müüa. Majateenijaid koheldi leebelt, kuid hõbedakaevandustes ja kivimurdudes töötasid orjad äärmiselt rasketes tingimustes. Tänu orjadele jäi vabadele inimestele rohkem aega tegeleda vaimse kultuuriga. Haridus oli Kreekas tasuline. Kreeka lapsed läksid kooli umbes 7-aastaselt, kuid mitte kõik lapsed, vaid ainult rikaste kodanike pojad. Sageli palkas isa orja, kes saadaks
ümber. Vihmavee jaoks oli aatriumi põrandas bassein. Maja taga asus sammasõu taimede ning purskkaevuga. Et kõrvuti ehitatud majadel oli aknaid vaid esiseinas ning enamik ruume sai valgust aatriumi kaudu, maaliti toaseinte elustamiseks sinna vahel aknaid-uksi koos neist paistvate vaadetega. Skulptuur Rooma noorukid unistasid sõduriametist, kunstiga tegelemine jäi seetõttu allutatud rahvastele, eriti kreeklaste osaks. Nii juhtuski, et kui Rooma riik alistas Kreeka, vallutas kreeka kunst omakorda Rooma. Tervete laevalaadungite viisi toodi Kreekast skulptuure. Kui nende tagavarad lõppesid, hakati tegelema kopeerimisega. Just koopiate järgi tunnemegi paljusid tänaseks hävinud töid. Siiski loodi kaks iseseisvat ja kõrgetasemelist ala rooma skulptuuris: portreed ja ajaloolised reljeefid. Rooma skulptuurportree õitsengu aluseks on esivanemate austamine. Eriti ülikute hulgas
ja vanu. Jeesus rõhutas, et Issanda palge ees loeb vaid inimese usk ja sisemine hingepuhtus, mitte tema positsioon ühiskonnas. 9) Rooma kultuurisaavutused on silmpaistvad. Roomlaste puhul tunnistatakse esmajärjekorras nende saavutusi sõjanduses ja insenerikunstis ja õiguses. Tähelepanuväärseimaks epooseks peetakse "Aeneist" jutustus Trooja kangelasest, kes pani aluse ooma rahvale. Rooma kunst tagines etruski ja kreeka traditsioonile, kuid säilitas seejuures isikupära. Silmapaistvamad säilinud näited kuuluvad arhitektuuri valda (kasutasid ohtralt värvi). Rooma õiguse vanimaks alustekstiks on nn 12 tahvli seadus. 6.saj. Ida-Rooma riigis süstematiseeriti Rooma õigus lõplikult. See mõjutas kogu Euroopat. Kultuuride sulam - lisada omaenda kultuuripõhjale naaberrahvaste oskusi ja saavutusi. 10) Maapiirkondades hariti põldu ja kasvatati kariloomi
annaabi.ee 
