- Palsameerimine on menetlus surnute kaitseks roiskumise vastu seda tehti et muumiad säiliksid. 4. Nimeta 3 kõige kuulsamat püramiidi. Kus need asuvad?- Cheopsi, Chepereni ja Mykerinose: Kairo lähedal Giza väljal 5. Kuidas kujutati inimest egiptuse poosis?- Inimesi kujutati egiptuse pärases poosis-hoogsalt sammudes, jalad küljelt, rind otsevaates, pea ja käed jällegi profiilis, silm otsevaates. 6. Miks võeti kasutusele kaljuhauad? Milline neist on tuntum?- Kuna püramiidid ei suutnud kaitsta hauakambreid varaste eest tuntuim on Tutanhamoni 7. Mille poolest erinevad lihtrahvakujud vaaraode omadest?- Need on väiksemad tunduvalt elavamad ja vabad paraaditsevast rangusest tihti puidust ning värvilised 8. Mida tähendavad sõnad polüteism ja monoteism?- Polüteism usutakse mitut jumalat: Monoteism usutakse ühte jumalat 9
Usk paljudesse jumalatesse oli juba enne riigiaega, kui igal kogukonnal olid oma kaitsevaimud. Vanemaid jumalaid kujutati loomadena. Kunstis kujutati neid enamasti inimese keha ja looma peaga. Kunsti mõjutas uskumus, et elu võib jätkuda peale surma. 5. Mis on palsameerimine, milleks seda tehti? Laiba lagunemise vältimiseks õpiti seda palsameerima, säilitama, kuna usuti, et surmajärgsusesse. 6. Miks lasksid vaaraod endale juba oma eluajal püramiide ehitada? Vaaraod lasid oma püramiidid varem ära ehitada, et näidata oma võimsust ja uhkust 7. Nimeta kolm kuulsaimat püramiidi. Kus need asuvad? Cheopsi, Chefreni ja Mykerinose püramiidid, mis asuvad Kairo lähedal Giza väljal. 8. Milline on püramiid seestpoolt? Mis seal asub? Püramiidid on seest suured, neis on käigud, mis viivad hauakambrisse. 9. Kuidas kaunistati hauakambreid? Milline mõte oli neil kaunistustel
Assüüria riik tekkis II aastatuhande I poolel, ja selle kõrgaeg oli I aastatuhandel. 10) Mille poolest oli tähelepanuväärne kuningas Sargon II loss? Kuningas Sargon II loss oli tähelepanuväärne kuna, lossi kaunistasid kotka tiibade, inimpeade ja härja kehadega koletised. Loss oli rikkalikult kaunistatud. Kuigi loss meenutas kindlust. 11) Assüüria losside väravas seisid tiivulised viiejalgsed lõvid ja härjad, kellel oli mehe pea. Ühe sellise olendi pilt on lk 23 üleval paremas nurgas. * Miks Sinu arvates seisid sellised kujud lossiväravas? Sest usuti, et nad peletavad kurje vaime eemale * Miks Sinu arvates oli neil viis jalga? Ükskõik, milliselt küljelt või nurgalt vaadata, neil on ikkagi neli jalga. 12) Milliseid stseene (teemasid) armastati kujutada Assüüria reljeefidel? * Võidetud lahinguid või õukonnaelu - osavalt on edasi antud üksikasjad, samal ajal on inimesed terviklikkud, kuid siiski tardunud ja liikumatud.
nt: Vaarao Dzoseri püramiid Sakkaras 2) Mastaba: Egiptuse algne hauakamber Piklik, längus seinte ja lameda kivikatusega Idaseinas petikuks(Ka), lääneseinas tuuakse ohvreid Nt: Sakkaras asuv 14 mastabast koosnenud hauakambrite kogum. 3) Püramiidid: Ruudukujuline põhiplaan Kaetud lubjakiviplaatidega(tasandatud) Nt: Giza püramiidid. Keskmine Riik · Püramiide enam ei ehitata. Nende asemele templid/kaljuhaudu, nt: Benihassani kaljuhauad. · Hakatakse kasutama sambaid. (Protodooria e Eeldooria sammas, lootossammas, papüürussammas suletud pungkapiteeliga, papüürussammas avatud õiskapiteeliga, sammas palmkapiteeliga) Uus Riik · Templiarhitektuur, nt: Luxori ja Karnaki templid · Püloonid - templi väravehitised, mille ees on värvilised lipud. · Obelisk sihvakas, teravatipuline monument templi ees(idas) · Kaljutemplid, nt: Ramses II kaljutempel Abu Simbelis
VANA-ROOMA KUNSTI KORDAMISKÜSIMUSED 1. Mis rahvas oli roomlastele suureks eeskujuks? Etruskid. Etruskide ehituskunsti meenutavad Rooma vanimad ehitused. 2. Mis oli suurim saavutus rooma kunstis? Lubjamördi kasutuselevõtt (+ veel palju teisi ehitustehnilisi uuendusi ja uute ehitusmaterjalide kasutuselevõtt: 1) kas. põletatud tellist; 2) võeti kas. uued konstruktsioonid ehituses: KAARED (kas. seintes olevate avade katmiseks), VÕLVID (kas. nelinurksete ruumide katmiseks), KUPLID (kas. ringikujulise ruumi katmiseks). 3. Kuidas valmistati lubjamörti? Kiviklibu, vulkaanilise tuha ja vee kokkusegamisel. 4
kõige kõrgemana, kuna asub mäe otsas. Mykerinose ehk Menkaure püramiid – oli 65,5 m kõrge (2532 - 2503 eKr). 5)Kirjelda Egiptuse poosi! Inimesi on kujutatud korraga kahest vaatest - otse ja külgvaatest: rinnaosa ja üks silm on pööratud vaataja poole, ülejäänud keha on profiilis. 6)Mille poolest oli kuulus vaarao Hašepsut? Teadaolevalt oli ta esimene naisvalitseja. 7)Miks võeti kasutusele Kuningate oru kaljuhauad ja milline on neist kõige tuntuim ning mis põhjusel? Loodeti, et siis on vaaraode hauad röövijate eest kaitstud. Tutanhamoni haud. See oli ainsana röövlite poolt avastamata ning seetõttu rüüstamisest pääsenud. 8)Millise põhjapaneva ümberkorralduse tegi Ehnaton usuelus ja mis sajandil ta elas? Polüteism (mitme jumalaga usk) asendati monoteismiga (usk ühte jumalasse). Ta elas 14.sajandil eKr.
sellepärast oli kunsti eesmärgiks surnutele hauataguse elu kindlustamine. Selleks tuli säilitada keha, kus hing saaks asuda. Hinge asupaigaks sobisid ka portreeskulptuurid, mis aetati samuti koos muumiaga hauda. Hauakambrite seintele maaliti pildid, mis pidid looma hingele meeldiva elukeskkonna. 5)Mis on palsameerimine, milleks seda tehti? Palsameerimine on surnukeha spetsiaalne töötlemine selle paremaks säilimiseks. 6)Miks lasksid vaaraod endale juba oma eluajal ehitada püramiide? Vaaraod lasid endale juba eluajal püramiide ehitada, sest nende ehitamiseks kulus tohutult aega. Ehitajate kasutuses olid ainult kõige lihtsamad abivahendid kangid ja rullid , millega tuli raskeid kiviplokke oma kohale liigutada. 7)Nimeta kolm kuulsaimat püramiidi. Kus need asuvad? Giza välja asuvad Cheopsi (140m kõrge), Chefrene ja Mykerinose püramiidid. 8)Milline on püramiid seestpoolt? Mis seal asub?
Millistes muuseumides asuvad nende originaalid? Rhodose koloss, "Samothrake Nike", "Milose Venus" 21. Meenutame siinkohal antiikaja seitset maailmaimet, kuigi need kõik ei kuulu hellenistlikku kreeka kunsti. Täida lüngad. Kasuta lisamaterjali. I)Cheops püramiidid Egiptuses 2)Semiramise rippuvad aiad Babülonis 3)Artemise tempel Efesoses 4)Zeusi kuju Olümpias 5)Halikarnassose mausoleum Väike-Aasias 6)Rhodose koloss 7)Pharose tuletorn Aleksandria sadamas Etruskide ja rooma kunst A Etruskide kunst 1. Millise tänapäeva riigi territooriumil elasid etruskid? Millal? Milline oli selle rahva saatus? Etruski kultuur levis 8-3 saj e.Kr praeguse Itaalia keskosas.4 sajandil e.Kr hakkas üha tugevnev Rooma põliseid etruski linnu sõjaliselt ründama nind 3.saj e.Kr olid need juba Rooma ülemvõimu all. 1.saj e.Kr said etruskid rooma kodanikeks. Selega integreeriti naf täielikult rooma ühiskonda. 2. Millised usulised kujutelmad mõjutasid etruski kunsti?
24. Mida tead vanade egiptlaste religiooni kohta? Kuidas see mõjutas kunsti? Religioon oli polüteislik( palju jumalaid, algul looma-, hiljem inimesetaolised.) Nt. Hathor lehmapäine. Valitsejaks oli vaarao, keda peeti ka jumalaks. Kunsti mõjutas uskumus, et pärast surma võib inimese elu jätkuda. 24. Mis on palsameerimine? Milleks seda tehti? Palsameerimine on keha säilitamine pärast surma, et hing saaks sinna asuda. Palsameerimine oli usuline rituaal. 25. Miks lasksid vaaraod endale juba oma eluajal ehitada püramiide? Kuna see oli tohutu töö ning võttis palju aega ja palju tööjõudu. 25. Nimeta kolm kuulsamat püramiidi. Kus need asuvad? Cheopsi püramiid Kairo lähedal. Dzoseri püramiid Sakkaras. Horuse püramiid Edfus. 26. Milline on püramiid seestpoolt? Mis seal asub? Sees asuvad käigud, lõksud(hauarüüstajate jaoks), õhukanalid ja hauakambrid. Hauakambrites on vaaraode sarkofaagid. 27. Kuidas kaunistati hauakambreid
meelepärast elukeskkonda . Elus on naudinguid ja rõõme, aga ka nukraid mõtteid ja surmahirmu. Surmajärgne olek ei pea olema parem ega halvem kui maine elu , vaid sellega võimalikult sarnane. Selline arvamus aitaks seletada etruski kunsti suurt looduslähedust. Figuurid ja portreed on isikupärasemad ja tundeküllasemad kui samaaegses kreeka kunstis. Kohati ulatub nende omapära rohutamine karikatuursuseni. VANA - ROOMA ARHITEKTUUR arhitektuurisüsteem Roomlased austasid kreeka kultuuri ja võtsid seda endale eeskujuks. Vaimset kultuuri, näiteks filosoofiat ja kirjandust, arendati kreeklasi jäljendades ja tihti ka kreeklaste poolt. Visuaalses kunstis oli kreeka mõju samuti tugev. Siiski oli rooma kunstis ka olulist omapära. Kõige tugevamini ja kõige varem avaldus see arhitektuuris. Arhitektuuri arengule said määravaks ehitustehnilised uuendused, eriti lubimördi kasutuselevõtt
1. Egiptuse vana riik: ARHITEKTUUR: Arhitektuuris märksõnadeks püramiid, tempel ja mastaba. Egiptlaste jaoks oli tähtsal kohal ka, inimese kaitsevaim, kes saatis inimese keha maises elus aga avaldas ennast alles pärast inimese surma. Maine elu seega ajutine ja valmistati ette end eluks pärast surma igavikuks. Seega suure tähtsusega olid haudehitised: vaaraode hauad püramiidid on Egiptuse ehituskunsti kuulsaimad mälestised. Vana riigi ajal saab Alam- ja Ülem-Egiptuse ühiseks pealinnaks Memphis. Sel ajajärgul ehitati püramiidid, mida on säilinud umbes 100. vanim on astmikpüramiid Sakkaras (arhitekt oli Inhotop), mis on ümbritsetud tellistest nekropoliga. Ülemineku klassikalistele püramiididele moodustavad astmikpüramiidid Medumis ja murdpüramiidid Dahsuris (astmikpüramiid). Kolm suurimat ja kuulsamat püramiidi on Gizas: Cheopsi, Chepreni ja
Ornament- n geomeetrilistest kujunditest ja nende osadest, vahel ka märkidest ja sümbolitest moodustatud kaunistus rõivastel, ehitistel, tarbeesemetel ja mujal. Ornamenti on leitud juba kiviajast pärinevatelt arheoloogilistelt leidudelt. 2. VANA-MESOPOTAAMIA KUNST 5 Vanimad kõrgkultuurid ja nende keskused Mesopotaamia, mille keskus Babülon ja Egiptus, mille keskuseks Kairo, Teeba Usundi mõju kunstile: seal oli polüteistlik usund Tõlkes tähendab see nimetus Kahejõemaad , sest andsid ju sealsetele kuivadele lagendikele elu kaks jõge Tigris ja Eufrat. Mesopotaamia tekkisid esimesed riigid; neis tegid suurema osa tööst ära orjad. Seal elas mitmeid eri rahvaid, kellest sumeridpärandasid järelmaailmale kiilkirja , mida võib pidada üheks meieaegse tsivilisatsiooni nurgakiviks.
· Cheopsile; 140 m kõrge, ruudukujuline alus 5 ha, laotud üle 2 mln korrapärasest kivipangast, millest iga üks kaalub mitu tonni · Chefrenile · Mykerinosele Püramiidides käigud, mis viisid hauakambritesse, pärast matust suleti, pealispind kaetud lihvitud kiviplaatidega Tööjõudu palju, sest olid algelised tööriistad-kangid ja rullid Püramiidid osa ,,surnute linnast". Läheduses vaarao perekonnaliikmete hauad Veetõusu piiril orutempel, ja sealt viis sillutatud tee hauatempli juurde Kiviblokkidest ehitati torne, mille tipud ahenesid püramiiditaoliselt Hiljem ehitati ühest nelinurksest kiviblokist sihvakaid teravataolisi obeliske Tavaline egiptuse tempel: · Nelinurkne · Kõrge müüriga eraldatud osaliselt pealt lahtine ehitis · Väravaehitist nimetati pülooniks-koosnes kahest ahenevast müüriblokist, mis piirasid väravat
*Templid- koht jumala teenimiseks ja ohvriandide viimiseks. Sambad meenutasid kohalikke taimi, rohkelt kasutati papüürust meenutavat sammast [kapiteel- samba kaunistatud ülaosa], kasutati ka 16-tahulist sammast. N: Karnakis, Luxoris, Ramses II matusetempel "Ramasseum". Asus pealinna Teeba lähistel. Ka Hatsepsuti matuse-, kaljutempel. Ramses II kaljutempel Abu-Simbelis. Nefertari tempel). 2. Skulptuur: Skulptuurid tehti hinge elupaigaks, juhuks, kui muumia hävineb. Temaatika: vaaraod, jumalused. Iseloomulik: sirge poos, vasak jalg eespool, käed rusikas kõrval või risti rinnal, võimukas salapärane üleolev naeratus, pilk suunatud otse kaugusesse. Orjad, töölised, loomad, linnud looduslähedasemalt kujutatud. Sfinks- lõvikeha ja inimesepeaga kujutis, üldreeglina kaitseks, kuulsaim sfinks vaarao Chefreni hauakambri ees, tema näoga. 3. Maal: Maaliti hauakambrite seinu, et luua meeldivat keskkonda vaaraole hauataguseks eluks."Egiptuse
*Templid- koht jumala teenimiseks ja ohvriandide viimiseks. Sambad meenutasid kohalikke taimi, rohkelt kasutati papüürust meenutavat sammast [kapiteel- samba kaunistatud ülaosa], kasutati ka 16-tahulist sammast. N: Karnakis, Luxoris, Ramses II matusetempel "Ramasseum". Asus pealinna Teeba lähistel. Ka Hatsepsuti matuse-, kaljutempel. Ramses II kaljutempel Abu-Simbelis. Nefertari tempel). 2. Skulptuur: Skulptuurid tehti hinge elupaigaks, juhuks, kui muumia hävineb. Temaatika: vaaraod, jumalused. Iseloomulik: sirge poos, vasak jalg eespool, käed rusikas kõrval või risti rinnal, võimukas salapärane üleolev naeratus, pilk suunatud otse kaugusesse. Orjad, töölised, loomad, linnud looduslähedasemalt kujutatud. Sfinks- lõvikeha ja inimesepeaga kujutis, üldreeglina kaitseks, kuulsaim sfinks vaarao Chefreni hauakambri ees, tema näoga. 3. Maal: Maaliti hauakambrite seinu, et luua meeldivat keskkonda vaaraole hauataguseks eluks."Egiptuse
pikkus on 62m ja 20m kõrge. Väga vana on ka väikene reljeef tahvel Narmeri palett. Selle kõrgus on umbes 65 cm ning sellel on kujutatud Egiptuse ühendamist. Kreeka ajaloolaste andmetel oli Egiptuse ühendaja vaarao Menes, kuid vaaraodel oli mitu nime ning Narmer võib olla ka Menese teine nimi. Hiline Riik oli täis kodusõdu ning see kestab 11.saj. eKr. - 4. saj. pKr, mil Egiptuse vallutab Aleksander Suur. 5. Vana Egiptuse arhitektuur. (õp. Lk. 30-34) Egiptus on esimene suur tsentraliseeritud riik, mille valitsejat nimetatakse vaaraoks. Kõige varasemad Egiptuse hauakambrid olid maa-alused kividega vooderdatud hauakambrid mastabad. Kuna vaarao oli kõige tähtsam, pidi olema tema hauakamber uhkem kõigist teistest. Seepärast ehitatige see kõrgem kui ülitute oma. Nii tekkisid astmikpüramiidid. Kõige kuulsam oli püstitatu vaarao Dzoseri auks Sakkaras. Astmete täitmise teel saadi tõelised püramiidid
VANA-ROOMA KUNSTI KORDAMISKÜSIMUSED 1. Mis rahvas oli roomlastele suureks eeskujuks? 2. Mis oli suurim saavutus rooma kuntsis? 3. Kuidas valmistati lubjamörti? 4. Millised olid uued konstruktsioonid ehituses? 5. Mis on ristvõlv? 6. Mis on arkaad? 7. Nimeta kuulsaim akvedukt. 8. Kuidas kaunistati rooma kunstis seinu ja lagesid? 9. Mis on Rooma kuulsaim kuppelehitis? 10. Mis oli Rooma kuulsaim teater? Kirjelda seda. 11. Mis on termid, mida seal tehti? Nimeta kuulsamaid terme. 12. Mis on triumfikaared? Mis oli nende ülesanne? Nimeta kuulsaim. 13. Mis on foorumid? Milleks neid kasutati? 14. Mida tead Pompejist? 15. Millises skulptuuri-anris saavutati suurem iseseisvus? Kuidas see välja nägi? 16. Mida ja kuidas kujutati reljeefidel? 17. Mida tead monumendist nimega Trajanuse sammas? 18. Mida ja kuidas kujutati rooma-aegsetel maalidel?
SKULPTUUR kõvast materjalist loodud mahuline kujund 1. ümarplastika saab igalt poolt vaadata 2. reljeef kujutatu eendub tasapinnast, kuid on sellega seotud, vaadeldav vaid ühest küljest. Jaoutub: kõrgreljeef, madalreljeef, süvendreljeef Skulptuuri jagunemine otstarbe järgi: 1. vabaplastika asukohast sõltumatu 2. ehitusplastika seotud ehitisega või pargikujundusega 3. monumentaalplastika kindla asukohaga nt Triumfikaar GRAAFIKA on taspinnaline kunstiline kujund, mis luuakse trükkimise abil. TARBEKUNST hõlmab tarbeesemeid, millel on kunstiline tähendus. Sageli liigitatakse materjali järgi: keraamika, klaasikunst, metalliehistööd, nahkehistööd, tekstiil. DISAIN on tööstustoodangu kavandamine FOTO KUNSTISTIIL on kujutamisviis, mis lähtub kindlast terviknägemusest ja selle saavutamiseks kasutab sarnaseid elemente. (nt. Gootika, renessanss, barokk, klassitsism)
Kaljutempel Abu Simbel. Vana-Egiptuse kujutav kunst Egiptuse kujutav kunst on suures osas seotud kadunule hauataguse elu kindlustamisega. Surni hinge asupaigas võis olla tema portree ja kujutava kunstiga loodi hingele väärikas keskkond. Teiseks ülesandeks kujutavale kunstile oli jumalatele keha andmine ja nnde kuktuse toetane piltjutustutsega. Skulptuurikunstis võib tinglikult eristada kahte suunda. 1. Teosed mis kujutavad vaaraod ja jumalusi (eriti ranged, suursugused ja üldistatud). Sellele oli omane eriline sünge, üleinimlik toredus. Mõnikord olid skulptuurid liidetud arhitektuuriliste ansamblitega. Selline on ka sfinks. Egiptuses on ka teisi, sfinksisarnaseid kus ühendati inimese ja looma kehavorme. 2. On tehtud vaaraode täisfiguure, nad on tardunud sirges poosis, vasak jalg sammu jagu eespool, rusikasse tõmmatud käed tihedalt vastu külgi, mõnikord üks käsi rinnal
· Ometi rööviti püramiidid juba ammu tühjaks · Püramiidide ehitamine lõpetati Keskmise Riigi ajal: ei olnud turvalised suured ehitustööd kurnasid rahvast majanduslikud põhjused · Kokku on leitud 110 püramiidi · Veetõusu piiril orutempel, kuhu toodi laevagavaarao surnukeha > sillutatud tee ülemise e. Hauatempli juurde · Uue Riigi ajal olid vaaraode peamisteks matusepaikadeks looduslikult hästi varjatud kaljuhauad · Peamine kaljuhaudade asukoht asub Teeba lähedal Kuningate Orus · Kuningate Orus on üle 10 kaljuhaua · Sealt on leitud ka üks puutumatult säilinud haud vaarao Tutanhamoni haud · Seinad kaetud värviküllaste maalingute ja tekstidega · Sarkofaagid ja rikkalikud hauapanused varastati juba antiikajal IV Uue riigi aegne arhitektuur. Egiptuse kujutav kunst
hauakambrid. Vaaraode kirstud on küll sealt kadunud, aga 20.sajandini säilis puutumatuna ainult Tutanhamoni haud. * Samba kolm peamist osa: * Kapiteel (eristatakse samba tüüpe papüürus, lootus, palm) * Pikk tüves * Baas 5.Vana-Egiptuse kujutav kunst 34-37 Kujutav kunst: * Kujutav kunst - suures osas seotud kadunule hauataguse elu kindlustamisega. * Skulptuurikunstis võib eristada erinevaid suundasid : 1 teosed, mis kujutavad vaaraod ja jumalusi range, suursugune ja üldistatud nt sfinks (inimese pea ja lõvi keha, seisab Giza püramiidide juures. Sageli leiame vaaraode täisfiguure tardunud sirges poosis, vasak jalg sammu jagu eespool, näol võimukas ja salapärane naeratus. Egiptuse kujud on suured tüübiportreed. Egiptuse kujus ei lähtunud aga mitte koonuse vormist, vaid kivitahukast, mille eri külgedele joonistati kavandatud kuju erinevad vaated. Kogu Vana-
Vana Babüloonia olid reljeefid, aga väga palju on hävinud. Assüüria lossiehitus arhitektuurivormid lihtsad, kaunistatakse reljeefidega. Kasutatakse võlvkonstruktsiooni, väga vähe sambaid. Kuningas Sargon II loss oli 10 ha suurusel terrassil.Kokku oli 210 ruumi grupeeritud. Iga grupi keskel oli siseõu. Egiptuse kunst Vana riigi ajastu oli 2215 eKr Keskmise riigi ajastu oli 2050 1652 eKr Uue riigi ajastu oli 1570 - 1070 eKr Hilis Egiptuse ajastu oli 1085 332 eKr Muistne Egiptus asus Niiluse alamjooksul Aafrika kirdeosas. Põhiline oli põllumajandus. Peale selle on seal palju kivi ehitusmaterjal. Egiptlased ehitavad looduslikust materjalist. Ei tunta sideainet. (vaarao krooni joonis vihikus) Hauakambrid Kõige varasemad on mastabad (joonis vihikus). Ka inimese teisik (ei saa välja), pa hing (peab tagasi saama kehasse). Keha tuleb säilitada pa jaoks palsameerimine. Kirstul vaarao nägunäguportree. Sfinksid lõvi keha ja vaarao peaga valvavad
lähtus lai sirge tänav, millel peeti pidulikke rituaalseid rongkäike. Värava ja rongkäigutänava seinad olid värvilise glasuuriga tellistest. Värvitoonidest eelistati kollast ja sinist. Seal oli ka reljeefe, millel kujutati loomi, näiteks lõvisid, või fantastilisi elukaid nagu ükssarvi. Jumalanna Istari värav oli kaetud sinise ja kollase glasuuriga. Istari värav kujutas endast võimu ja rikkuse sümbolit- kollased lõvid sinisel taustal. 6. Milliseid haudehitisi rajasid vaaraod Egiptuses Vana Riigi ajal? Milline neist oli suurim? Vanim haudehitis on astmikpüramiid Sakkaras, mis on ümbritsetud tellistest nekropoliga. See ehitati neli ja pool tuhat aastat tagasi. Astmikpüramiidi ehitajaks peetakse Imphotepi. Astmikpüramiidid tekkisid siis, kui haudehitisi hakati ehitama üksteise peale. Esimese astmikpüramiidi nimi on Medumis. Kõige uhkemad ja suuremad püramiidid paiknevad Gizas, mis asub Kairo lähedal
Ehitati suuri templeid. Kasutati kivisid, ei tehtud telliskive. Skulptuurid olid täpsetes mõõtmetes. Papüürus, palmilehed, lootuseõis. Vana ajastu 3000-2263 a. Ekr. Keskmise riigi ajastu kunst 2040-1730 eKr. Uue riigi ajastu kunst 1562-1085 eKr. Hilise riigi kunst 1085-332 eKr. Vana- Egiptuse kultuur 10.09 U 3000-2263 eKr. Keskmise riigi ajastuse kunst 2040-1730 eKr. Uue riigiajastu kunst 1562-1085 eKr Hilis Egiptusekunst 1085-331 eKr Muistne Egiptus asus Aafrika kirde osas Niiluse alamjooksul. Niiluse viljakas muld oli sobiv põlluharimiseks. Rikkalikult leidus ehitusmaterjali (liivakivi, lubjakivi, graniiti, basalti, tulekivi, akaatsiad, viigipuud, pilliroog) Puid kasutati väikeste laevade ehitamiseks. Leidus metalli. Kulda(nuubias) Umbes 3000 eKr vallutas lõuna riigi valitseja Egiptuse põhjaosa. Nii tekkis ühtne Egiptuse riik. Egiptuse usundis austati paljusid jumalaid. Populaarne oli Osirise kultus. Egiptlased uskusid
MIINA HÄRMA GÜMNAASIUM KUNSTIAJALUGU. KONSPEKT. 10C. juhendaja: Mare Toompere Kristi Heinaste 2011/2012 Kunstiajalugu. 1. Millest räägivad eeposed Ilias ja Odüsseia? 2. Kaksteist jumalat. Jumal + Rooma vaste. 3. Heraklese 12 vägitegu. 4. Üheksa muusat. 5. Mõisted (tänapäevane mõiste + 34 lausega jutt, kuidas tuli) Parise otsus tüliõun Achilleuse kand Ariadne lõng Prokrustese säng Olümposelt alla vaatama Sisyphose töö Pandora laegas Penelope truudus Lethe jõgi Augeiase tallide puhastamine
Värava ja rongkäigutänava seinad olid värvilise glasuuriga tellistest. Värvitoonidest eelistati kollast ja sinist. Seal oli ka reljeefe, millel kujutati loomi, näiteks lõvisid, või fantastilisi elukaid nagu ükssarvi. Jumalanna Istari värav oli kaetud sinise ja kollase glasuuriga. Istari värav kujutas endast võimu ja rikkuse sümbolit- kollased lõvid sinisel taustal. 6. Milliseid haudehitisi rajasid vaaraod Egiptuses Vana Riigi ajal? Milline neist oli suurim? Vanim haudehitis on astmikpüramiid Sakkaras, mis on ümbritsetud tellistest nekropoliga. See ehitati neli ja pool tuhat aastat tagasi. Astmikpüramiidi ehitajaks peetakse Imphotepi. Astmikpüramiidid tekkisid siis, kui haudehitisi hakati ehitama üksteise peale. Esimese astmikpüramiidi nimi on Medumis. Kõige uhkemad ja suuremad püramiidid paiknevad Gizas, mis asub Kairo lähedal
Ka tema loomingut tuntakse üksnes kirjanduslike allikate kaudu. V sajandi lõpul kaotab Päris-Kreeka vaasimaalis juhtiva osa ja tähtsuse. IV sajandi parimad saavutused on Suur-Kreekas, Lõuna-Itaalias. Tähtsaim vaaside valmistamise keskus on siin Taranto. Hellenismi ajastu maalidest, mis olid tehtud peamiselt vahavärvidega, ega freskodest ei ole tänaseks säilinud peaaegu mitte midagi. Ettekujutuse nendest saab rooma koopiate, enamasti Pompeiist ja selle lähedalt leitud freskode ja mosaiikide põhjal. Pompeiist avastatud dekoratiivsete seinamaalidelt võib leida peaaegu kõike, mida maalida saab: seal on kenasid natüürmorte ja loomade pilte ning isegi maastikumaale, mis on vast kõige suurem uuendus hellenistlikus kunstis. Kunstnikud püüavad kujutada ka lihtsat maaelu ja selle võlusid. Need maalid kujutavad endast kokkukuhjatud motiive, mis
ilmekas. Jalad on külgvaates, torsovorm on otsevaates, nägu on külgvaates, välja arvatud silm mis on kujutatud otsevaates. Egiptuse kunstnik ei taotlenud inimeste näitamist tegevuses. Kunst oli seotud religiooniga, egiptuses austati paljusid jumalaid. Kunstis kujutati neid loomadena või inimese keha ja looma pea. Egiptlased maalisid hauakambrite seintele, et luua surnule meeldivat keskkonda. Skulptuurikunstis võib eristada kindlalt kahte suunda. Teosed, mis kujutavad vaaraod ja jumalaid ranged, suursugused, üldistatud. Selline on ka sfinks, Giza püramiidide juures. Vaaraode täisfiguurid on tardunud poosis, käed rusikas, vahel üks kästi rinnal. Pilk on suunatud üle vaataja pea kaugusesse ja nende nägudel mängleb võimukas naeratus. Egiptuse skulptuurid olid mõeldud eest vaatamiseks.Egiptuse skulptorid valdasid inimkeha looduslähedast kujutamist ja figuuride proportsioonid on neil täiesti loomulikud. Ei toodud välja üksikasju
Pinakoteek - algselt Ateena akropoli propüleede tiibhoones paiknenud maalikogu; kunstiteosteruum rikaste kreeklaste ja roomlaste majades; votiiv maalide kogu; maaligalerii Mnesikles - arhitekt, Propüleed - Akropoli väravaehitis. 437-432 e.m.a. Arvutirekonstruktsioon. 5.saj templite kulminatsiooni aeg TEATER Keskel Dionysuse altar Ajutiselt algselt puidust istmed Hiljem kujuneb välja, et raiutakse mäeküljesse Rooma teater on autonoomne ehitis U 14 000 - 17 000 inimest mahutasid istmed Ees paremini töödeldus seljatugedega VIP-ide tsoon, ülevalpool pööbel Publiku vastas reeglina ühekorruseline hoone - skenee - garderoob, rekvisiidiladu, esinetakse selle ees, selle ette tekib proskeenion (poodium) solistidele Rooma teater ja amfiteater arenevad sellest edasi 4.saj tekib arhitektuuri all üks halikarnassos - linn Väike-Aasias, mille
portselan. Skulptuuri õitseaeg oli vanas Egiptuses. Antiikaja tähtteosed kuuluvad vanasse Kreekasse. Skulptuuri uus tõus on Renessansis. 19. sajandil tekib juurde palju erinevaid stiile. Eesti tunutmad vanad skulptorid on: A. Weizenberg, J. Koort, L. Annamees, A. Adamson. Arhitektuur Inimüiskonna ajaloolise arengu kõik etapid on kajastunud arhitektruuris. Ta annab mulje linnadele ja küladele. Arhitektuur see on ehtituskunst ja juba vana rooma teoreetikud sõnastasid arhitektuuri kolm omadust. 1) vastupidavus e kontruktiivsus 2) Kasulikkus e funktrisionaalsus 3) Ilu esteetilisus Konstruktsioon sõltub antud aja tehnoloogilisest arengust, looduslikest tingimustest. Funktsionaalsus on vastavalt sellele, kas ehitis on elumaja, ühiskondlik hoone või tööstushoone. Kindlad ehitustüübid arenesid välja ajaloolises, poliitilises religiooses rahvuslikkus arengus.
· Keskmine riik umbes 1950-1650 eKr (XII-XIV dünastia) · Teine vaheperiood umbes 1650-1550 eKr (XV-XVII dünastia) · Uus riik umbes 1550-1075 eKr (XVIII-XX dünastia) · Hilis-Egiptus umbes 1075-525 eKr (XXI-XXVI dünastia) 525 eKr vallutas Egiptuse Pärsia 332 eKr vallutas Aleksander Suur Egiptuse 332-30 eKr valitses Ptolemaioste dünastia. (Aleksander Suure asevalitseja, kes pärast ta surma valitses. Kleopatra oli viimane Ptolemaios) 30 eKr langes Egiptus Rooma võimu alla. (Hellenistlik periood) Umbes 3000 eKr tekkis Egiptuses ühtne riik, pärimuse järgi kuningas Meenes ühendas alam- ja ülem-Egiptuse. Egiptuses alustati ajaarvamist uuesti iga vaarao tulekul. Segane, sest poolikud aastad ja muud sellist, seetõttu võivad aastaarvud lausa kuni 100 a kõikuda. Elu mõjutas kõige rohkem Niilus. Kogu elu koondunud Niiluse orgu. 8-15 km laiusel alal kahel pool jõge. Ülejäänud ala oli kõrb. Tihe asustus. Oli suletud ühiskond / süsteem. Alles
pärsia kunstis. 6.-5.saj eKr : Ahhemeniidide Iraani paleedes keskseks ruumiks kujunenud suure vastuvõtusaali - apadana - lagi oli toestatud suhteliselt hõredalt ( vahed kuni 8 - 8,5 m ) asetatud saledate sammastega ( suhe 1 : 13 ), sammaste kapiteeli moodustas kahepäine härg. Lossiehitustes tõsteti eriti esile peatreppi, mida võib vaadelda kui hilisemate paraadtreppide eeskuju. Mööbel toretsev, värviline. Egiptus – Vana, Keskmine ja Uus riik. Vanades Idamaades on Egiptus Mesopotaamia kõrval teiseks maaks, kuhu viivad inimkonna juured. Vana Egiptuse kultuur jaotub järgmisteks perioodideks: Vana riik 27. saj eKr–24. saj eKr Keskmine riik 21. saj eKr–18. saj algus eKr Uus riik 16. saj eKr–11. saj eKr Hilis-Egiptus (1. at eKr) Egiptuse soodne geograafiline asend oli heaks kaitseks rändrahvaste kallaletungide eest, samal ajal aga isoleeris riigi teistest vanaaja maadest
Kiriku välisilmes oli olulise tähtusega kuppel ja läänefaasid Läänefasaadi keskosa on kahekorruseline. Seda ühendavad kitsamate ja madalamate kõrvalosadega voluudid. Voluut on spiraalikujuline, lopsakas, pisut teokarpi meenutav motiiv. Fasaadi üldmulje on dünaamiline ,rahutu ja maaliline nagu siseruumilgi. Mõnikord oli kogu fassaadipind laineline, astmelinevõi kaarekujuline. Kõikjal valitses arhitektuuriliste vormide kuhjamine, palju esines ebasümmeetriat. Maitse muutumist näitab Rooma Peetri kiriku edasiehitus. Loobuti tsentraalehitisest ja ehitati kirikule juurde kõrge fassaadiga pikihoone, mis kiriku ees seisja eest suure kupli ära varjab. Baroklik terviku loomine puuduas ka suuri ansambleid. Kõike püüti näidata suuremana ja võimsamana, kui see tegelikult oli. Näiteks sama Peetri kiriku ette rajati väljak mille põhiplaan laseb väljakul mõjuda avarana ja kiriku fassaadil kõrgemana. -+- Barokkskulptuuri kuulsaimaks meistriks oli Lorenzo Bernini
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
