Sparta ja Ateena riiklik ja ühiskondlik korraldus Sparta riik keskusega Lakoonika maakonnas põhines vallutustel. Riigi eesotsas olid kaks päritava võimuga kuningat, kellele allus sõjavägi. Muudes valdkondades juhtisid riiki 30- liikmeline vanemate nõukogu geruusia ja igal aastatl kõigi kodanike seast valitavad 5 efoori. Otsuse langetamisel oli kõige olulisem spartiaatide koosolek. Sparta täieõiguslikud kodanikud e. spartiaadid moodustatsid riigi elanikkonnast vähemuse. Ülejäänud rahvas jagunes 2 gruppi: periogid isiklikult vabad, kuid ilma poliitiliste
Rooma vallutused Roomlased vallutasid oma valitsemisajal palju riike. Kõigepealt Itaalia ning hiljem seejärel ka enamiku teisi Vahemere-äärseid alasid. Aga millest tuleneb roomlaste suur edu vallutustel ? Roomlaste edu teiste rahvastega võideldes on seletatav nende vapra ja hästikorraldatud sõjaväega. Rooma sõjavägi koosnes kodanikest, sest iga Rooma kodanik oli sunnitud teenima sõjaväes kuni 46. eluaastani, kuid Rooma armee peamise osa moodustasid siiski raskelt- relvastatud jalavägi . Jalaväelased olid relvastatud lühikeste kaheteraliste mõõkadega ja pikkade viskeodadega. Algul püüti vaenlast tabada odaga, millele järgnes võitlus mõõgaga.
Galleria dell`Accademias Michelangelol puudus huvi maastiku vastu, tema ainuke väljendusvorm oli inimfiguur Michelangelo näitab Taaveti noore ja atleetlikuna, moraalselt tugeva kangelasena, kes ei karda võidelda hiiglasliku Koljatiga TAAVET Taavet (u 1004-965 eKr) oli Juuda hõimust pärit Iisraeli kuningas. Taavetit peetakse Iisraeli kuningatest suurimaks ja Jeesuse otseseks esiisaks. Tema suurus põhineb esiteks tema sõjalistel vallutustel, mille tulemuseks oli Iisraeli ainuke suurriik ja teiseks Jumala lubadusel kinnitada Taaveti soo ja kuningriigi aujärg igaveseks ajaks. KASUTATUD ALLIKAD http://et.wikipedia.org/wiki/Taavet_(Michel angelo ) http:// portfoolio.varstukk.edu.ee/Renessanss/html/ Buonarotti / LISAINFO Firenze linnavalitsuse andmetel müüakse igal aastal 1,3 miljonit piletit galeriisse, kus Taaveti kuju praegu asub.
Veel tugevnesid Rooma välisvaenlased. Idast ründasid Pärsia väed, põhjast barbarite, peamiselt germaanlaste hõimud. Germaanlasi meelitasid impeeriumi viljakandvad tasandikud ja rikkad linnad. Nõrgenenud impeerium ei suutnud enam kaitsta oma piire ja tema aladele tungisid üksteise järel barbarite väesalgad. Need olidki Rooma impeeriumi lagunemise põhjused, kuigi neid on veel väga mitmeid. Tänapäeval näitab kogemus, et mitte ükski vallutustel põhinev riik ei püsi kaua see oligi Rooma suurim viga. Vallutatud alad muutsid kogu impeeriumi ebastabiilseks. Vallutatud aladest loobudes oleks Rooma riik võinud küll püsima jääda. Tundub, et Rooma riigi langus oli paratamatu, seda poleks olnud võimalik ära hoida. Varem või hiljem oleks see ikka juhtunud.
Tänu sellele tekkis riigis korraga mitu keisrit ja see viis kodusõdadeni. Tänu oma suurusele ei suutnud Rooma takistada germaanlaste tungi oma territooriumitele. Muidugi oli siin ka põhjus kristluse tekkimiseks vallutatud provintsides olid erinevad usud, mõnes ka ristiusk. Ristiusu vastu võidelda ongi palju raskem kui sellest hoiduda, nii et ilmselt oli Constantinus Suure otsus hädavajalik. Tänapäeval näitab kogemus, et mitte ükski vallutustel põhinev riik ei püsi kaua see oligi Rooma suurim viga. Vallutatud alad muutsid kogu impeeriumi ebastabiilseks ja kuna rooma leegionärideks olid enamasti talupojad, siis jäi neli vallutuste kõrvalt väe aega maa harimiseks. Vallutatud aladest loobudes oleks Rooma riik võinud püsima jääda, kuid sellist otsust ei julgeks küll ükski valitseja langetada. Tundub, et Rooma riigi langus oli paratamatu, seda poleks olnud võimalik ära hoida. Varem või hiljem oleks see ikka juhtunud.
Nad ei lähtunud mitte niivõrd Rooma riigi kuivõrd oma hõimu või enda isiklikest huvidest. 476. a. kõrvaldas üks germaani väepealik Odoaker võimult viimase Lääne-Rooma keisri. Tunnustanud vormiliselt Ida-Rooma keisrit kui riigipead, hakkas ta tema asemikuna Itaalia üle valitsema. See sündmus märgib Lääne-Rooma keisririigi ja ühes sellega kogu vanaaja lõppu. Tänapäeval näitab kogemus, et mitte ükski vallutustel põhinev riik ei püsi kaua see oligi Rooma suurim viga. Vallutatud alad muutsid kogu impeeriumi ebastabiilseks. Vallutatud aladest loobudes oleks Rooma riik võinud püsima jääda, kuid sellist otsust ei julgeks küll ükski valitseja langetada. Tundub, et Rooma riigi langus oli paratamatu, seda poleks olnud võimalik ära hoida. Varem või hiljem oleks see ikka juhtunud. Riigi-ja ühiskonnakorraldus hilises Rooma keisririigis oli hoopis teistsugune ku varem
alade vallutamiseks 13.sajandil saksa ristisõdijate poolt. · Muistse vabadusvõitluse peamiseks allikaks on munk Henriku "Liivimaa kroonika". · Balti ristisõja põhjused: - sakslaste soov vallutada alasid Ida-Euroopas, et suurendada oma asuala. (Ekspansioon itta ehk Drang nach Osten; Lübecki linna rajamine 1143, mis sai lähtepunktiks edasistel vallutustel ). - soov hõivata kaubandusmonopol Venemaaga. Peamised kaubateed Venemaale aga kulgesid läbi Läti ja Eesti alade. - Rooma paavst soovis levitada katoliku usku ja kristianiseerida (ehk ristida) ka viimased paganlikud rahvad Euroopas - eestlased, lätlased, leedulased. (12.-13.sajand olid katoliku kiriku ja paavstivõimu hiigelajad. Oma
Paljudes polistes oli ka vaesuse piiril virelevaid põlluharijaid, kes tänu oma võlgadele kodanikuõigustest ilma võisid jääda. Linnaelanikkond koosnes käsitöölistest ja kaupmeestest. Käsitöölised üldjuhul olid väga madala sotsiaalse positsiooniga. Rikkama ja mõjukama osa moodustasid aristokraadid, kes teenisid orjade ja sõltlaste põllutööst. Ainuvalitseja ehk türann püüdis kehtestada riigis kindla korra ja sageli ka parandada vaeste elujärge. Sparta riik põhines vallutustel. Sparta riigi eesotsas olid üheaegselt kaks päritava võimuga kuningat ning neile allus sõjavägi. Spartalaste maaorjad olid heloodid. Spartas oli range kodanike kasvatamise süsteem ning riigihuvid olid seal esiplaanil. Ateena oli aristokraatliku valitsemisvormiga riik. Olukord hakkas muutuma, kui Solon muutis riigis korda. Kindlalt demokraatlikuks muutis riigi Perikles. Kreeka oli orjanduslik ühiskond, kus olid enamuses barbarid. Aegamööda kujunes arusaam, et
Sparta positiivsed ja negatiivsed jooned Essee Sparta oli Lakoonika maakonnas, Peloponnesose poolsaarel asunud riik, mis põhines vallutustel. Spartalased oli põhja poolt Peloponnesose poolsaarele tulnud sissetungijad, kes alistasid hiljemalt 8. sajandil eKr kogu Lakoonika oma ülemvõimule. Sparta oli omal ajal üks tugevamaid riike ja see oli orienteeritud põhiliselt maade vallutamisele ja võitmatu sõjaväe treenimisele. Kuid millised negatiivsed ja positiivsed jooned on sellise ühepoolse ühiskonnakorraldusega riigil? Enamus ajaloo õpikuid kujutavad Spartat, kui brutaalset ja kultuuriliselt seisvat riiki
makse ja täitsid sõjaväekohustust · Orje ja barbareid oli Ateenas palju (umbes pool elanikkonnast), aga kunagi mitte nii palju kui neid oli Spartas · Demokraatlik korraldus nõudis suuri kulutusi: · Enamik raha laekus Ateena liitlastelt iga-aastase maksuna · Raha saadi ka võõramaalaste maksustamisest ja sadamatollidest Sparta (Lakoonia maakond) · Sparta riik põhines vallutustel · Sparta oli ainuke polis, mis hõlmas kahte maakonda (Messeenia, kelle rahvas orjastati) · Sparta ei arenenud kunagi päris linnaks · Keskus koosnes neljast kindlustamata külast · Nende lähiümbruse elanikkond moodustas ... · ... Sparta elanikkonna - spartiaadid · Sparta riigi eesotsas seisid · kaks päritava võimuga kuningat
kui neid oli Spartas · Demokraatlik korraldus nõudis suuri kulutusi: · Enamik raha laekus Ateena liitlastelt iga-aastase maksuna · Raha saadi ka võõramaalaste maksustamisest ja sadamatollidest · Osa rahast saadi rikaste ateenlaste poolt antud panusest riigielu edendamisele o Peale mereliidu laialisaatmist muutus nende finantseeriv roll suuremaks SPARTA · Sparta riik põhines vallutustel · Sparta oli ainuke polis, mis hõlmas kahte maakonda (Messeenia, kelle rahvas orjastati) · Sparta ei arenenud kunagi päris linnaks o Keskus koosnes neljast kindlustamata külast o Nende lähiümbruse elanikkond moodustas ... · ... Sparta elanikkonna - spartiaadid · Sparta riigi eesotsas seisid kaks päritava võimuga kuningat - täitsid preestri ülesandeid
(4) arenes kiiresti kapitalism, tehti edusamme kultuuri valdkonnas, taastati reformeeritud kirik, Inglismaa tõusis võimsaks mereriigiks. 34. Millised kaks ususuunda levisid Sotimaal, kes olid eestvedajad?(2) katoliiklus - Mary Stuart kalvinism - John Knox 35. Kirjelda asteekida ühiskonda(5) 36. Mida õpetati asteekida koolides?(3) 37. Millist kirja kasutasid maajad? 38. Milline riigikord oli inkadel? 39. Milline mõju oli eurooplaste vallutustel Ameerikas?(5) 40. Kes oli Ivan IV? Vene tsaaririigi rajaja,isevalistuse looja ja paljude reformide läbiviija 41. Milleks moodustas Ivan IV uue valimisorgani? riigijuhtimise paremaks korraldamiseks 42. Millega sai kuulsaks ülempreester Silvester?(1) silvester on teose "Domostroi" põhiautor 43. Milline oli munk Feodossi Kossoi sisukoht? Jumalat tuleb kummardada vaimus,mitte välistes vormides,samuti eitas ta kõiki
Vahendajate tttu lksid kaubad jrjest kallimaks ning euroopat hakkas vaevama vrismetalli puudus. Pikad merereisid said vimalikuks tnu keskaegsetele tehnilistele uuendustele. Merereisidel kasutati kompasse ja merekaarte. 9. Mida kujutasid endast Kolumbuse, da Gama ja Magalhaesi reisid? (lk 90, 92) Kolumbus avastas Ameerika, da Gama purjetas mber Aafrika ja Magalhaes sitis esimesena mber maailma. 10. Millised tagajrjed olid maadeavastusetel ja nendele jrgnenud eurooplaste vallutustel nii eurooplastele kui prismaalastele (indiaanlastele, neegritele)? (lk 94, 96) Kaubandus hakkas rohkem liikuma 11. Mida kujutasid endast eurooplaste loodud koloniaalimpeeriumid? (lk 96, vt ka kaarti lk 97) Koloniaalimpeeriumid tekkisid Euroopa suurte maadeavastuste perioodil, mis algas, kui kige vimsamad ja arenenumad mereriigid hakkasid omavahel vallutuste nimel konkureerima, eesrinnas Portugali ja Hispaaniaga 15. sajandil. 12
Riik on organiseeritud inimeste kogu, kes elab kindlal maaalal ja on seotud ühise avalikuõigusliku võimuga. Millega tegelb riigiõpetus? Nimeta 5 riigitekketeooriat (seletage lahti) See tegeleb sellega, kuidas riik tekkis ja milline peab riigivõim olema. 1) Lepinguteooria – inimeste omavaheline kokkulepe 2) Orgaaniline teooria – riik, kui bioloogiline organism, kus tugevam jab ellu 3) Vägivallateooria – vallutustel põhinev 4)Teokraatlik teooria Jumal lõi 5)Marksistlik teooria – majanduslikult juhtiv ühiskoona kith loob riigi, et positsioon luua Riigivõim ja valitsemisvormid, too näiteid Riigivõim on riigivalitsemise vorm ja halduslik korraldus. Riigivalitsemisevormid: 1) Parlamentaalne vabariik (Eesti) 2 )Presidentaalne vabariik (USA) 3) Konstitutsiooniline monarhia (Inglismaa)
· 1. a peale Salemise merelahingut purustas Spartaliste juhitud Kreeka maavägi pärslased ka maismaal ja kihutas nende väe riismed omalt maalt välja. Perikles · Perikles kujundas 5. saj Ateena sise- ja välispoliitikat · Peetakse väga edukaks juhiks, pidas maha mitmeid edukaid sõdu. · Oli väga hea demagoog Athena ja Sparta, sõjad SPARTA ATHEENA · Sparta riik põhines vallutustel · Ühendas egeuse mere linnriike · Spartalased olid koloonia päritolu · Juhtis mereliitu sissetungijad kes alistasid kogu · Võim oli rahvakoosolekutel lakoonika oma ülemvõimule. · Kodanikud olid seaduse ees võrdsed · Vallutasid ka naabreid ja orjastasid · Otsene demokraatia sealsed rahvad. · Ainus polis, mis hõlmas 2 maakonda · Riigi eesotsas 2 päritava võimuga kuningat, kellele allus sõjavägi.
KESKAEG XIII saj 1561 Halduslik jaotus: -1236 Saule lahing (leedukate ja Mõõgavendade ordu liikmete vahel) -1237 Mõõgavendade ordu allesjäänud liikmed liideti Saksa orduga, moodustati Saksa ordu Liivimaa haru -> Liivi ordu -1238 Stensby leping: 1. Taani pidi saama Harjumaa, Rävala, Järvamaa ja Virumaa; peagi kuningas loovutas ordule Järvamaa 2. Tehakse koostööd vallutustel ida suunas Vene riigi vastu Valduse nimetus Valitseja Pealinn Millised muinasmaakonnad kuulusid? Taani valdus Eestimaa hertsog Tallinn Harjumaa, Rävala, Virumaa
11. Peaaegu kõikides polistes tekkisid omavahel pingelised või vaenulikud rühmitused. Üritati koguaeg teineteist üle trumbata oma võimukusega. Konfliktides põimusid lihtrahva ja aristokraatide vastuolud ning suursuguste kodanike endi vaheline vaen. Mõned türannid oli rahva seas austatud, kuna nad üritasid vaeste elujärge parandada, mis sest, et hakkasid ise valitsejateks kasvõi tänu palgatud sõduritele. 12. Sparta riik põhines vallutustel. Dooria päritolu sissetungijad. Sparta oli ainus polis mis hõlmas kahte maakonda. Spartast ei saanud kunagi linna, ta koosnes pmst neljast külast, mis olid väga suured, kuid mitte linnad, isegi mitte siis, kui Sparta oli kogu Kreeka peaaegu vallutanud.spartat juhtisid kaks päritava võimuga kuningat. Range sisekorraldusega riik. Spardiaadid olid elukutselised sõjamehed. Neil polnud kunagi esinenud ühtegi türanniat. Paljud kreeklased pidasid Spartat
Sakslaste "Tung itta" ehk "Drang nach Osten" (e Ostsiedlung Idaasustus) oli alanud 12.saj. Selle käigus hõivati ja assimileeriti seni slaavlastega asustatud alad Läänemere lõunarannikul Elbe jõe paremkaldast alates. Sakslaste edasitungi mööda rannikut pidurdas preislaste (balti hõimud) äge vastupanu ja riikluse kujunemine Leedus. Lübecki linna rajamine 1143 sai lähtepunktiks saksa kaupmeeste liikumisel itta ja edasistel vallutustel Läänemere idarannikul. b) Saksa kaupmeeste soov hõivata kaubandusmonopol Venemaaga: Peamised kaubateed Venemaale kulgesid 12.saj Lübeckist Ojamaale (Gotlandile), kust omakorda kulgesid läbi Läti jõgede või Soome lahe ranniku kaudu Novgorodi, Pihkva ning teiste Vene vürstiriikide aladele. c) Rooma paavstide soov levitada katoliku usku: 12.-13.sajand olid katoliku kiriku ja paavstivõimu hiigelajad.
kaitsevõimu langust. Võimule tõusnud ainuvalitseja- türann, nagu ka kreeklased teda nimetasid- püüdis kehtestada riigis kindla korra ja sageli ka teatud määral parandada vaeste elujärge ning seetõttu oli mõnigi türann rahva seas austatud. Samas aga tähendas türannia paratamatult suure osa kodanike poliitiliste õiguste märgatavat kärpimist ja sellega ei võinud kreeklased pikemat aega leppida. Sparta oli vallutustel põhinev ja spatiaadide ülemvõimu säilitamisele suunatud range sisekorraldusega riik, kus riiki valitsesid kaks päritava võimuga kunigat, 30- liikmeline vanemate nõukogu (geruusia) ja igal aastal rahva seast valitatavad riigiametnikud, kuid otsuseid tehti siiski spartiaadide koosolekul. sellest võime järeldada, Spartas valises konstitutsiooniline monarhia, sest riiki valitsesid siiski kuningad, kuid nad ei esindanud riiki, vaid seda lasid teha riigiametnikudel ja rahval
· 1. a peale Salemise merelahingut purustas Spartaliste juhitud Kreeka maavägi pärslased ka maismaal ja kihutas nende väe riismed omalt maalt välja. Perikles · Perikles kujundas 5. saj Ateena sise- ja välispoliitikat · Peetakse väga edukaks juhiks, pidas maha mitmeid edukaid sõdu. · Oli väga hea demagoog Athena ja Sparta, sõjad SPARTA ATHEENA · Sparta riik põhines vallutustel · Ühendas egeuse mere linnriike · Spartalased olid koloonia päritolu · Juhtis mereliitu sissetungijad kes alistasid kogu · Võim oli rahvakoosolekutel lakoonika oma ülemvõimule. · Kodanikud olid seaduse ees võrdsed · Vallutasid ka naabreid ja orjastasid · Otsene demokraatia sealsed rahvad. · Ainus polis, mis hõlmas 2 maakonda · Riigi eesotsas 2 päritava võimuga kuningat, kellele allus sõjavägi.
Linnas ülekaalus käsitöölised. Rikkam ja mõjukam osa olid aristokraadid suurmaaomanikud, auväärse päritoluga. SPARTA Kaks päritava võimuga kuningat. Neile allus sõjavägi, kõrgema preestri kohused. 30-liikmeline vanemate nõukogu geruusia. (vähemalt 60-aastased) Kodanike seast valitavad riigiametnikud 5 efoori. Lõplik sõna kõigi spartiaatide koosolekul. Enamik asukaid peroigid. Vabad, aga õigusteta, kohuslased. Heloodid maaorjad. Kodanike kasvatamise süsteem. Vallutustel põhinev, ülemvõimu säilitada üritav riik. Loomingulisus pärsitud. ATEENA Algselt riigiametnikud, nõukogu ja rahvakoosolek. Hiljem aristokraatia eesõigused kadusid. Kodanikud Atika täiskasvanud põliselanikud mehed. 500-liikmeline nõukogu, rohked riigiametnikud, kelle hulgast valiti 10 strateegi (väejuhid). 6000 kohtunikku. Loosi teel. Liidrid siiski aristokraadid (rohkem aega, raha, haridust). ELUOLU Majad ühe- või kahekorruselised, siseõuega
Balti ristisõja põhjused. Sakslaste soov vallutada alasid Ida-Euroopas, et suurendada oma asuala. (Ekspansioon itta ehk Drang nach Osten; Lübecki linna rajamine 1143, mis sai lähtepunktiks edasistel vallutustel ). Soov hõivata kaubandusmonopol Venemaaga. Peamised kaubateed Venemaale aga kulgesid läbi Läti ja Eesti alade. Rooma paavst soovis levitada katoliku usku ja kristianiseerida (ehk ristida) ka viimased paganlikud rahvad Euroopas - eestlased, lätlased, leedulased. (12.-13.sajand olid katoliku kiriku ja paavstivõimu hiigelajad. Oma mõjuvõimu tugevdamiseks peeti ristisõdu ka Palestiinas nn Pühal maal ja võideldi ilmalike valitsejatega).
asuala: - Sakslaste "Tung itta" oli alanud 12.saj. Selle käigus hõivati ja assimileeriti seni slaavlastega asustatud alad Läänemere lõunarannikul Elbe jõe paremkaldast alates. - Sakslaste edasitungi mööda rannikut pidurdas preislaste (balti hõimud) äge vastupanu ja riikluse kujunemine Leedus. - Lübecki linna rajamine 1143 sai lähtepunktiks saksa kaupmeeste liikumisel itta ja edasistel vallutustel Läänemere idarannikul. b) Saksa kaupmeeste soov hõivata kaubandusmonopol Venemaaga: - Peamised kaubateed Venemaale kulgesid 12.saj Lübeckist Ojamaale (Gotlandile), kust omakorda kulgesid läbi Läti jõgede või Soome lahe ranniku kaudu Novgorodi, Pihkva ning teiste Vene vürstiriikide aladele. c) Rooma paavstide soov levitada katoliku usku: - 12.-13.sajand olid katoliku kiriku ja paavstivõimu hiigelajad.
Ühiskondade areng Algeline ajaloojärk: kultuur, ühiskond ja isiksus on kokku sulanud Vanaaja kõrgkultuurid: kultuur, ühiskond ja isiksus hakkasid teineteisest eristuma Uusaja ühiskond: toimub kultuuri ja ühiskonna sisemine eristumine (Parsons) (Postmodernne ühiskond? kaovad piirid kultuurisfääride vahel, mõjutades inimese tegevust ja moraali) Traditsioonilised impeeriumid Sugukonnast eristunud, ent tugevate sugukonnasarnaste joontega (valitsev hõim) Põhinevad vallutustel ja andamikogumisel Sageli maa-alalt suured, ent lõdvalt seotud ja võimu intensiivsus (haldussuutlikkus) väike Võim suurem (ent mitte tänasega võrreldav) keskustes, kohalike asevalitsejate tähtsus Puuduv või nõrk eneseteadlikkus riigina Riik kui tsivilisatsiooniala, mille ümber valdavalt riigita alad. St pigem rajajoon kui piir Feodaalriigid Talupoegkonna kohal kõrgub ülikute suhete süsteem Kattuv ja jagatud võim, lõdvalt struktureeritud isiklike ja
Sotsioloogiline- riik on ühiskonnarühmade kogum, lähtub ühisk. Vajadustest ja reeglitest Õiguslik- kindla territooriumiga, rahvaga, sõltumatu üksus, mida isel. Avaliku võimu organisatsioon Struktuurfunktsionaalne- organis.institutsionaalne masin pol otsuste elluviimiseks Riigiteaduslik- riigiaparaadi ja kodanike koostöös kujunev võimukorraldus ühisteks eesmärkideks. Governance- ühiskonna valitsemiskorraldus. Traditsioonilised impeeriumid (põhineb vallutustel, terr. Suured, nõrk eneseteadlikus riigina) Feodaalriigid (talupojad ja ülikud suhete süsteem, püramiidne hierarhia) Seisusteriik (linnade tähtsus, suurem institunatsionaliseeritus, kaupmehed nõuavad esindatust) Absolutism (maksukorraldus, püsisõjavägi, saatkonnad välismaal, riigi poliitika kaubanduse ja majandusaerengu edendamiseks) Moderne riik (terr. Kontroll sunnivahendite üle, suveräänsus, põhiseaduslikkus, umbisikuline võim,
2. ametnikkond jagunes kõrgemaks ja alamaks. Nende ülesanne oli riigi eri piirkondades ellu viia vaarao korraldusi, juhtida ehitustöid, koguda makse. Kõrgemad ametnikud määrati maakondade ehk noomide asevalitsejateks nomarhideks. 3. preestrid korraldasid templites usutööd. Vahel olid mõned preestrid suisa vaarao nõuandjad. 4. kõrgemad väepealikud juhtisid vägesid ja osalesid väejuhtidena vallutustel. 5. kirjutajad kontrollisid töötajate tegevust, märkisid üksikasjalikult üles kõigi kohustused, jälgisid töö kulgu ja fikseerisid tööülesannete täitmise. 6. talupojad pidid kasvatama vilja, millest umbes pool tuli anda vaaraole. Nad rajasid ka niisutussüsteeme ja olid kohustatud neid ka korras hoidma. 7. käsitöölised pidid töötama vaarao juures ja nagu nimigi ütleb, oli nende ülesanne valmistada
2. ametnikkond – jagunes kõrgemaks ja alamaks. Nende ülesanne oli riigi eri piirkondades ellu viia vaarao korraldusi, juhtida ehitustöid, koguda makse. Kõrgemad ametnikud määrati maakondade ehk noomide asevalitsejateks – nomarhideks. 3. preestrid – korraldasid templites usutööd. Vahel olid mõned preestrid suisa vaarao nõuandjad. 4. kõrgemad väepealikud – juhtisid vägesid ja osalesid väejuhtidena vallutustel. 5. kirjutajad – kontrollisid töötajate tegevust, märkisid üksikasjalikult üles kõigi kohustused, jälgisid töö kulgu ja fikseerisid tööülesannete täitmise. 6. talupojad – pidid kasvatama vilja, millest umbes pool tuli anda vaaraole. Nad rajasid ka niisutussüsteeme ja olid kohustatud neid ka korras hoidma. 7. käsitöölised – pidid töötama vaarao juures ja nagu nimigi ütleb, oli nende ülesanne valmistada
Vana Testament sajandite vältel kirjutatud ja järkjärgult kokkuseatud tekstide kogum, mis puudutab iisraellaste ajalugu, usku, kombeid ja seadusi Abraham - juutide ja araablaste esiisa Mooses - oli Piibli järgi iisraellaste juht, kes juhtis iisraeli rahva välja Egiptuse orjapõlvest ning edastas kümme käsku. Taavet - Iisraeli kuningas, Taavetit peetakse Iisraeli kuningatest suurimaks, tema suurus põhineb esiteks tema sõjalistel vallutustel, mille tulemuseks oli Iisraeli ainuke suurriik 5. Vana-Kreeka Loodusolude mõju ajaloole: mägine ja väga liigendatud maa > avatus muu maailma suhtes ja sisemine killustatus tänu asukohale -> kultuurivahendaja -> võtsid üle -> arendasid oma originaalse tsivilisatsiooni -> mõjutas kogu Euroopa hilisemat ajalugu ja kultuuri Ajalooperioodid: Egeuse kultuur (KreetaMükeene kultuur) 20.-14. saj eKr tundmatu päritoluga rahvas labürinditaolised lossid
Euroopani, kes kõnelevad sugulaskeeli. Ka baltlased, kuid mitte eestlased. Nende algkodu oli kuskil Idaeuroopas või Kasahstanis. 3000 eKr lõpp-2000 a algus eKr. rändasid välja. Umb. 2000a eKr rändasid Balkani ps kreeklaste esivanemad, aarialased Indiasse, pärslased Iraani, hetiidid Väike-Aasiasse. Euroopasse germaani rahvad, keldid, itaalikud. hetiidid:1700 eKr Väike-Aasias, kultuuri vahendajad Euroopa ja Lähis-Ida vahel.Võtsid kasutusele hobukaariku, sõjakaarikud tõid edu vallutustel, kohandasid kiilkirja oma keelele. 1300 eKr hakkasid kasutama rauda, 1200 eKr varises riik kokku tundmatu katastroofi tõttu(pealinn Hattusa purustati). Hetiidi impeerium-kõik allusid hetiidi kuninga ülevõimule. Pärsia suurriik: Suurriigi eesotsas seisis suurkuningas, kes sõitis mööda maad ringi, peatudes riigi neljas pealinnas-Susas, Persepolises, Ekbatanas ja Babülonis. Kogu riik oli jagatud asehaldurkondadeks e. satraapiateks, mida juhtisid kuninga määratud asevalitsejad e.
· Vasco da Gama 1498 Indiasse · Christoph Kolumbus 12. okt. 1492 Ameerikasse · Amerigo Vespucci 1500 uuris Ameerika rannajoont · Fernao de Magalhaes 1519-1522 esimene ümbermaailma reis > 1494 Tordesillase leping: paavsti bullaga jagati maad hisp.ja port. vahel Ameerika põlisrahvad (§27): kuidas jõudsid esimesed inimesed Ameerikasse, asteegid, maiad, inkad, missugune mõju oli eurooplaste vallutustel. Cortés, Pizarro 16. sajandi Hispaania maadeavastajad põrkasid Kesk-Ameerikas suurte tsivilisatsioonidega asteegid, maiad, inkad. Nende piirkondade rahvastik koosnes paljudest hõimudest ja rahvastest, kelle suursaavutuste hulka kuulusid imepärased kunstisesmed, suurejoonelised linnad, ja omalaadne eluviis. Asteegid Rändhõim, seadis end sisse Mexico orgu, ehitasid suure linna. Linn kasvas > asteegi impeeriumi pealinn. Asteegid vallutasid palju rahvaid, ja nõudsid neilt andamit
2. ametnikkond jagunes kõrgemaks ja alamaks. Nende ülesanne oli riigi eri piirkondades ellu viia vaarao korraldusi, juhtida ehitustöid, koguda makse. Kõrgemad ametnikud määrati maakondade ehk noomide asevalitsejateks nomarhideks. 3. preestrid korraldasid templites usutööd. Vahel olid mõned preestrid suisa vaarao nõuandjad. 4. kõrgemad väepealikud juhtisid vägesid ja osalesid väejuhtidena vallutustel. 5. kirjutajad kontrollisid töötajate tegevust, märkisid üksikasjalikult üles kõigi kohustused, jälgisid töö kulgu ja fikseerisid tööülesannete täitmise. 6. talupojad pidid kasvatama vilja, millest umbes pool tuli anda vaaraole. Nad rajasid ka niisutussüsteeme ja olid kohustatud neid ka korras hoidma. 7. käsitöölised pidid töötama vaarao juures ja nagu nimigi ütleb, oli nende ülesanne valmistada riigile vajalikke käsitöötooteid.
n Vanaaja kõrgkultuurid: kultuur, ühiskond ja isiksus hakkasid teineteisest eristuma n Uusaja ühiskond: toimub kultuuri ja ühiskonna sisemine eristumine (Parsons) n (Postmodernne ühiskond? kaovad piirid kultuurisfääride vahel, mõjutades inimese tegevust ja moraali) Traditsioonilised impeeriumid n Sugukonnast eristunud, ent tugevate sugukonnasarnaste joontega (valitsev hõim) n Põhinevad vallutustel ja andamikogumisel n Sageli maa-alalt suured, ent lõdvalt seotud ja võimu intensiivsus (haldussuutlikkus) väike n Võim suurem (ent mitte tänasega võrreldav) keskustes, kohalike asevalitsejate tähtsus n Puuduv või nõrk eneseteadlikkus riigina n Riik kui tsivilisatsiooniala, mille ümber valdavalt riigita alad. St pigem rajajoon kui piir Feodaalriigid n Talupoegkonna kohal kõrgub ülikute suhete süsteem
Vallutuste teooria- Marksistlik teooria- 80. Tutvusta ajaloolisi riigitüüpe. Vanaaja riigitüübid (despootiad, polised, Rooma riik) Keskaegne riik Uusaegne riik Modernne riik (alatüüp: korporatiivne) Heaoluriik (sotsiaalne, demokraatlik ja pluralistlik õigusriik) Held 1995: riigikordade põhiklastrid: Traditsioonilised andamit võtvad impeeriumid - sugukonnast eristunud, ent tugevate sugukonnasarnaste joontega (valitsev hõim), põhinevad vallutustel ja andamikogumisel, sageli maa-alalt suured, ent lõdvalt seotud ja võimu intensiivsus (haldussuutlikkus) väike, võim suurem (ent mitte tänasega võrreldav) keskustes->kohalike asevalitsejate tähtsus, puuduv või nõrk eneseteadlikkus riigina, riik kui tsivilisatsiooniala, mille ümber valdavalt riigita alad. St pigem rajajoon kui piir. Feodalism: jagatud võimuga süsteemid - talupoegkonna kohal kõrgub ülikute suhete süsteem,
asjade ostmise eest. Kui võlgu võttes kasvasid intressid 3x suuremaks kui võlg, siis surmanuhtlus! Relvad olulisel kohal, kui leidsid mõõga ja ei tagastanud seda surmanuhtlus! Ka sõjakaaslase mitteabistamise eest. See aitas kaasa ka tugeva sõjaväe loomisele. Kümnend süsteem sõjaväes: 10, 100 ja 1000kond ja musttuhatkond ehk 10 000. Nende üksustel teada, et kõik vastutavad ühe liikme eksimuse eest. Tugeva distsipliini ja vastutuse sisseseadmine tõi vallutustel edu. 1206 oli nende territoorium väike, laiendavad olulisel määral, tähtsat rolli etendavad ka ülevõetud sõjalised uuendused. Hiina aladelt võeti üle uudset sõjatehnikat, eriti piinamisriistu ja püssirohtu kasutatud, seda kasutasid lõhkepommide tegemiseks või tehti väikseid reaktiivrakette. Mongolitel ääretult hästi organiseeritud luure, luurena kasutatud ka lihtsalt rändureid ja kaupmehi. Vajadusel kasutati ka vange, keda osati rääkima panna. Põhivägi kerge ratsavägi,
välja oksendama. Pärast Kronose kukutamist jagas Zeus maailma oma vendade Hadese ja Poseidoniga. Zeus sai valitsemiseks taeva, Poseidon mere ja Hades allmaailma. Maapinda ja jumalate kodu Olümpost peeti ühiseks valitsemise territooriumiks. TAAVET - Juuda hõimust pärit Iisraeli kuningas. Taavetit peetakse Iisraeli kuningatest suurimaks ja Jeesuse otseseks esiisaks. Tema suurus põhineb esiteks tema sõjalistel vallutustel, mille tulemuseks oli Iisraeli ainuke suurriik ja teiseks Jumala lubadusel kinnitada Taaveti soo ja kuningriigi aujärg igaveseks ajaks. Taavet valitses pärast kuningas Sauli surma Juudamaa üle ja sai pärast põhjapoolseid hõime valitsenud Iiboseti surma kogu Iisraeli kuningaks. Ta kindlustas oma kuningavõimu ning riigi, mis hõlmas kogu Palestiinat ning ulatus Lõuna- Süüriasse.
lähikondlased koondasid enda ümber filosoofe, kunstnikke ja luuletajaid. Ülikud kasvatasid oma järeltulijaid roomlaste kombel, rajati palju ilmalikke õppeasutusi, tuntuim tänapäeva Aachenis. Areng tugines veel ka kloostrile, kus tekkisid uued tõlkimise ja käsikirjade ümberkirjut. keskused. Frangi riik barbarite riik, algselt germaani hõimud. Loodi riik eesotsas Glodovechiga 486. põhiliseks territooriumiks Gallia provints, ühendas ka ümberkaudseid alasid. Ristiusk 496, vallutustel paavsti heakskiit, vastutasuks terr. Itaalias tuli esimene seaduste kogu saali õigus, tema ajal pandi see kirja (lad k kirjak.), lõpikult kujunes välja Karl Suure ajal. Põlluharimine, 3-välja süsteem, härjad, veskid. Põllumaa eraomand puudus, kuid kõigil oli oma õueaiamaa. Põllumajanduses ühisomand, pärimisõigust polnud. Ühisomand ka põllu- ja karjamaa. Ka kriminaalseadustik, surmanuhtlust ei olnud, kurideod rahas, mida ka münditi. (orja tapmine 30
annaabi.ee 
