Hellenismiperiood (3-1 saj. Ekr.) algas Aleksander Suure vallutusretkega Väike-Aasiasse, Süüriasse, Palestiinasse, Egiptusesse, Mesopotaamiasse, Iraani (Likvideerides Pärsia impeeriumi). Aleksander Suur sai enda valdusesse terve Kesk-Aasia, ning kaotas alles indiale. Peale vallutusretke pidas ta end maailma valirtsejaks. Hiljem lagunes kahjuks tema hiidriik kolmeks: Egiptus, nn. Seleudide riik ja Makedoonia. Tähtsaim linn, mis tekkis seoses Aleksander Suure vallutustega, oli Aleksandria (Niiluse jõe suudme juures). Sellele lisandus veel Antiookia (Süürias) ja Pergamon (Väike-Aasias). Vahamere idaosa omandas kreekapärase ilme, levis arhidektuur jms. Hellenismiperiood lõppes Roomlaste vallutustega (Terve vahemere idarannik). Riik, Ühiskond: Hellenistlikke riike valitsesid piiramatu võimuga monarhid (ainuvalitseja). Monarhidel olid uhked lossid ja toredad õukonnad. Hellenismiperioodi linnad olid tähtsad käsitöö ja kaubanduse keskused
Tilsiti rahu 1807. Venemaa nõustus prant. vallutustega. Tsiviilkoodeks sätestas inimeste võrduse Seaduse ees, eraomanduse puutumatuse ja Kiriku lahutamise riigist. Napoleoni ajal võeti Tsiviilkoodeks, Katoliku usk kuulutati pran usuks, loodi Riiklik keskpank, soodustati tööstusev. Suured reformid tõid saksmaale päris- orjuse kaotamise, kodanikuõigused juutidele, tsiviilkoodeks, vandemeeste kohus, ilmalik abielu, riigivalitsus ja omavalituse ümber korraldus. Pran.oli liidetud belgia, illüüria, osa Itaaliast, Holland, loode-saksamaa. Liitlased- austria, Preisimaa, venemaa, taani Sõltumatud- inglismaa, rootsi, Portugal, türgi. Saksa liit- 41 saksa riiki, loodi viini kongressi otsusega. Püha liit- monarhide liit, revol. liikumise Mahasurumine- Nelja riigi liit- inglismaa, venemaa, austria, Preisimaa liit, mis lubas kaitsta relvaga viini uut poliitilist korraldust. Metternichi süsteem-eesmaräk oli seisusliku korra ja düna. Võimu säilita...
sajandil eKr. Sellel perioodil oli silmnähtavalt tähtsaim tegelane Aleksander Suur ja tema väed. Just tema juhtimisel allutati Pärsia impeerium. Aleksander Suure vallutusretked toimusid aastatel 336- 323 eKr. Sel ajavahemikul vallutati Pärsia ja selle piirkonnad. Peale Aleksander Suure surma lagunes aga hiigelriik kolmeks väiksemaks riigiks: Egiptuseks, Süüriaks ja Makedooniaks. Selle lagunemise tulemusena tekkisidki hellenistlikud riigid. Aleksander Suure vallutustega kaasnes kreeklaste väljaränne idamaadesse. Asuti elama vanadesse linnadesse, samas rajati ka uusi linnu. Paljud sellised linnad asusidki Vahemere idaosas. Kuulsamateks linnadeks oli Aleksandria, Antiookia ja Pergamon. Nende linnade lähisümbrused muutusid kreekalikuks kreeklaste sisserände pärast. Nii saigi alguse kreeka keele ja kultuuri levik väljaspool Kreekat. Kirjanduse külje pealt hakkas esile tõusma luule. Ajapikku kultuur mitmekesistus, seda soosisid valitsejad
stiliseeritud. Romaani skulptuur • Romaani maalikunstis viljeldi peamiselt miniatuurmaali. • Säilinud on ka freskosid. • Romaani ajastul sai alguse ka vitraažikunst. Romaani maalikunst Vitraaž • Prantsusmaa oli romaani stiili sünnimaa ja siin asuvad ka kõige silmapaistvamad romaani ehitised. • Prantsusmaal eristatakse 10 erinevat romaani koolkonda. Prantsusmaa Cluny kloostri kirik • Inglismaale jõudis romaani stiil ühes normannide vallutustega 1066. aastal. • Inglased nimetavad seda siiani normannide stiiliks. Inglismaa Durhami katedraal • Saksamaal töötati prantsuse ja itaalia mõjud ümber omaenda monumentaalseks ja raskepäraseks romaani stiiliks. • Tihtipeale on kasutatud tellist. • Saksamaal on suhteliselt tihti ka näiteks ümmargusi või kaheksatahulisi torne kasutatud tüüpilisemate nelinurksete kõrval. Saksamaa Limburgi katedraal • Itaalias mõjutas romaani stiili tugevalt antiikkunsti
inimeste võrdsuse seaduse ees. Eraomandi puutumatuse ja kiriku lahutamise! Konkordaat Kokkulepe rooma paavsti ja ilmaliku valitseja vahel! Reini Liit Püha Rooma Saksa keiserriigi asemel loodud Napoleoni 16´st saksa riigist loodud liit! Kontonentaalblokaad Kauplemiskeel inglismaaga mille Napoleon kuulutas välja 1806a. ja millega pidid ühinema Prantsusmaa liitlased! Tilsiti Rahu 1807 a. Venemaa ja Prantsusmaa vahel. Venemaa nõustus Prantsusmaa vallutustega ja sai tegevus vabaduse ida ja põhja Euroopas! Saksamaa reformid Piirati aadlike õigusi päris orjus kaotati enamus saksariikides! Seati sisse vandemeeste kohus. Juutidele kodanikkus!
autoriteediks. Napoleoni sõdadega väljus osa Prantsusmaast kontrolli alt. Kontrolli alt väljunud riigid liideti teiste Prantsusmaa riikidega ja need moodustasid Reini Liidu, mille eesotsas oli Napoleon. Euroopa riikide valitsejad jätkasid Prantsusmaa vastast sõda ning Prantsusmaa peamiseks vaenlaseks sai Inglismaa. Inglismaa oli enim arenenud riik, mistõttu liitusid sellega ja võtsid Inglismaast eeskuju ka teised riigid, kuid Napoleonist ei saadud sõdaliselt jagu. Vallutustega oli Prantsuse keisririigiga liidetud Holland, Belgia, osa Itaaliast, Illüüria ja Loode-Saksamaa. Prantsusmaast olid sõltuvuses paljud vasallriigid, mis olid samuti Prantsusmaa liitlased: Reini Liit, Varssavi Suurhertsogiriik, Napoli Kuningriik ning Hispaania Kuningriik. 1813. aasta kevadel saavutas Napoleon hiilgavaid ja suuri sõjalisi võite, ent kokkuvõttes oli koalitstiooni võim tugevam. Sama aasta sügisel Rahvastelahingis jäi lõpuks Napoleoni sõjavägi eurppolastele alla.
TARTU EESTLASED RISTISÕDIJAD 1224 MUHU EESTLASED RISTISÕDIJAD 1227 VALJALA EESTLASED RISTISÕDIJAD 1227 Põhja-Euroopa rahvaste ristimine ! Rahvad on reastatud ristimise järjekorras ! taanlased rootslased norralased soomlased leedulased liivlased lätlased eestlased ARUTLUS Miks sattusid Läänemere idakalda rahvad katoliku, aga mitte õigeusu kiriku rüppe? Kuna katoliku kirik alustas vallutustega, et neid rahvaid endale saada, aga õigeusu kirik ei teinud midagi.
Liidu ülesandeks oli kaitsta kristlust Euroopas, tegelikult sai see hoopis monarhiate kaitsmise tööriistaks. Paralleelselt selle liiduga lõid IM, VM, Aut, Preisi Nelja Riigi Liidu è kaitsta Viinis loodud Eur poliitilist süsteemi. 1814 sept sõitsid Viini kokku 216 esindajat kõigist Eur riikidest, v.a. Türgist. Kongressi peaorganisaator ja korraldaja oli tagurlike vaadetega Aut peaminister Metternich. Viini Kongressi eesmärgiks oli kindlaks määrata riigipiirid, mis seoses Napoleoni vallutustega olid täielikult segi paisatud. Põhiline vastuolu oli Poola jagamine. Vm ja Preisi tahtsid omavahel Poola jagada, selle vastu olid IM, Aut, Pra. Viini Kongressi tulemusena kirjutati 9.juuni 1815 alla lõppaktile, millega pandi paika Eur uus poliitiline korraldus. 1789. aastal: · tagandati vanad võimuorganid o asemele munitsipaliteedid · kaotati aadli eesõigused · kaotati kirikukümnis · võõrandati kirikumaad
Hellenistlik kunst Hellenistlik ajastu algab Aleksander Suure vallutustega. 3 suuremat riiki Süüria e Seleukiidide Kuningriik, Egiptus e Ptolemaiose kuningriik, Makedoona kuningriik. Suured ehitustööd ühiskondlikud hooned. Ehitati vaid mõned hiiglaslikud templid Efesoses taastati Artemise tempel, Ateenas ehitati korintose stiilis Olümpienoni tempel. Templitest olid aga olulisemad lossid, turuhooned, teatrid, raamatukogud jne. Egiptusesse rajati Aleksander Suure poolt Aleksandria linn, kus elas ligikaudu miljon inimest.
Inimestele anti rohkem varandust ja maad, mis võõrandati kirikutelt ning säilisid puutumatuna. Koos aadliseisuse kaotamisega ning mõju langusega suleti paljud kirikud ja kloostrid. Prantsuse väejuhi Napoleon Bonaparte valimine imperaatoriks oli kindlasti üks tähtsaim etapp revolutsiooni tegevustikus. Sel ajal peeti väga palju vallutussõdu, vabariikliku korda hakati lagundama ning kehtestati taas absoluutne valitsemisviis. Vallutustega kaasnes palju süütuid ohvreid ning ümberkorralduste ja revolutsiooni peale surumine. Nii oli saavutatud tugev keskvõim Euroopas. Siiski võitis Napoleon endale pooldajaid kiriku maade jagamisega ning tsiviilkoodeksi loomisega. Suur Prantsuse Revolutsioon oli verine ja ohvriterohke ,kuid leian, et positiivseid külgi oli tunduvalt rohkem ning kodanikele ja ühiskonnale tehti mitmeid edukaid ümberkorraldusi. Revolutsiooni ajal muutus tõsiselt inimeste ellusuhtumine
Hellenismiperiood Kreekas. Hellenismiperiood seondub Aleksander Suure (356-323 eKr) vallutustega, mis panid aluse idamaiste mõjutustega kreeka kultuuri levikule kogu tolleaegses maailmas. Kreeka oli 338ekr alistunud Makedoonia ülemvõimule. Kui suurriigi rajaja Philippos II mõrvati, korraldas tema poeg ja riigi uus valitseja Aleksander Suur makedoonlaste ja kreeklaste ühisretke Aasiasse pärslaste vastu. Vallutas Väike_Aasia, Süüria, Palestiina, Egiptuse, Mesopotaamia , Iraani, Kesk-Aasia ning likvideeris Pärsia impeeriumi. Ainult India vallutamise katse ebaõnnestus.
KADUNUD LINN MACHU MACHU PICCHU Katriin Altement, Andry Silla Machu Picchu on endine linn, mille ehitasid inkad umbes 1450 a. Ehitati inkade kuninga Pachacuti elupaigaks. Hüljati umbes 100 aastat hiljem, seoses hispaanlaste vallutustega Lõuna- Ameerikas. Suurem osa elanikest surid rõugetesse. Peruu kaguosas, Lõuna-Ameerika mandril Andide mäestikus 2400m kõrgusel merepinnast Kahe järsu mäenõlva vahel asuval mäetipukesel Umbes 12 000 km kaugusel Eestist Kolm rada, mis viivad Machu Picchuni. Mollepata rada, klassikaline rada ja ühe päeva rada. Rajad läbivad mitmeid erinevaid Andide keskkondi, sealhulgas pilvemetsi ja mägitundrat.
Kuna suurt kaubandust ei toimunud, oli majandus languses. Varakeskajal hakkas domineerima katoliiklus. Kirikuvõim tahtis ka ilmalikku võimu ning sellset tekkisid tülid keisriga. Ristiusk levitas küll kultuuri, moraali ning kobeid, kuid ristiusk pidurdas ka majanduse arengut, sest keelatud oli rikastumine. See halvendas niigi langevat majandusolukorda. Sõjad ja vallutused toovad kaasa nii ühiskonna langust kui ka arengut. Vallutustega tuuakse üle teiste rahavste kultuuru ning oskusi, arendatakse sõjatehnikat. Kuid sõjaga kaasneb ka töövõimekate meeste hukkumine, mis toob kaasa majanduliku languse. Kuna enamus ristisõdu luhtusid, siis tõid need kaasa vaid ühiskonna langust. Varakeskajal toimus suur linnade allakäik. Lääne-Euroopa linnad ei olnud enam ühiskonnas keskused. Vahemere linnade teed lagunesid, veevärk jäeti hooletusse, paljud avalikud hooned hüljati. Kuid Bütsantsis jäi linnaelu langus
vallutatud alad: Pärsia, Väike-Aasia, Foiniikia, Egiptus, Mesopotaamia. Hellenism • Leia kaardilt (lk 66) millisteks riikideks jagunes Aleksander Suure riik peale tema surma Täida lüngad • Aleksandri surma järel lagunes tema suurriik ______________ • Kõikides tekkinud riikides valitsesid ________ • Mitmetes riikides kerkisid __________ linnad. • Idamaiste mõjudega ühtset kreeka kultuuri nimetatakse ____________ ____________ • Aleksander Suure vallutustega alguse saanud ajastut nimetatakse ___________ _________ Aleksandria • Oli Egiptuse pealinn • Asus Niiluse delta rannikul • Suurim vaatamisväärsus oli tuletorn • Linnas uhke kuningaloss ja palju templeid • Linnas elas sadu tuhandeid inimesi Mis on pildil? • Aleksandria ehk Pharose tuletorn • Aleksandria tuletorn ehk Pharose tuletorn oli maailma vanim teadaolev tuletorn, üks antiikaja seitsmest maailmaimest.
Enamik orje olid võõrsilt sisse ostetud. Orjuses leidus hulgaliselt ka võlgade katteks vabaduse kaotanud kreeklasi. Nendesse suhtuti kui varandusse, millega omanik võis suvaliseslt ümber käia. Nende tapmine oli paljudes riikides keelatud. Orje kasutati peaaegu kõigis eluvaldkondades, kuna nad tegid kurnavama töö ära, võisid lihtkodanikud elada vabade ja täieõiguslike kodanikena. Hellenismiperiood kestis 4.-1. sajandil eKr. Hellenismi peamised sündmused on seotud Aleksander Suure vallutustega. Kujunes välja maailmaühiskond, kus domineerisid kreeka keel ja kunst . Hellenismiperiood sai alguse Aleksander Suure vallutusretketega Pärsiasse. Aleksander Suur oli Kreeka väikese, kuid mõjuvõimsa Makedoonia kuningriigi valitseja kuningas Philippos II poeg. Philippos II mõrvati 336. aastal eKr ja Aleksander Suur sai võimule, olles vaid 20-aastane. Issose lahingus 333. aastat eKr purustas Aleksander Suur 36 000 mehega Dareios III 110 000-mehelise väe
Hellenismiperiood Kreekas Hellenismiperiood seondub Aleksander Suure (356-323 eKr) vallutustega, mis panid aluse idamaiste mõjutustega kreeka kultuuri levikule kogu tolleaegses maailmas. Kreeka oli 338 eKr alistunud Makedoonia ülemvõimule. Kui suurriigi rajaja Philippos II mõrvati, korraldas tema poeg ja riigi uus valitseja Aleksander Suur makedoonlaste ja kreeklaste ühisretke Aasiasse pärslaste vastu. Vallutas Väike-Aasia, Süüria, Palestiina, Egiptuse, Mesopotaamia, Iraani, Kesk-Aasia ning likvideeris Pärsia impeeriumi.Ainult India vallutamise katse ebaõnnestus.
2. Kontinentaalblokaad Napoleoni keeld importida inglise kaupu Prantsusmaale ja temast sõltuvatesse riikidesse. See pani tugeva matsu ka Prantusmaa majandusele, kus hinnad tõusid ligi 300% ning ka inglismaa majandusele oli see tugevaks hoobiks. Inglismaa suutis sellest üle saada, suurendades kaubavahetust oma ülemerekolooniatega. 3. Tilsiti rahu 1807. Aasta juulis Prantusmaa (Napoleon) ja Venemaa (Aleksander I) poolt sõlmitud rahu, kus Venemaa nõustus Prantsusmaa vallutustega ja tunnistas nende tegevusvabadust Lääne Euroopas. See rahu pidi olema ,,Igavene Sõprus" Venemaa ja Prantsusmaa vahel. 4. Vasallriik Mõne suurriigi sõltlasriik, mis on säilitanud vormilise iseseisvuse. 5. Trafalgari lahing 1805. Aasta oktoobris hävistas Inglise-Hispaania ühendlaevastik Trafalgari merelahingus Prantslaste laevastiku. Sellega kindlustus veelgi Inglismaa ülemvõim maailma meredel. Ühtlasi luhtus ka Napoleoni plaan vallutada Inglismaad. 6
Prantsusmaa peavastaseks oli Inglismaa. 1805. a. detsembris purustas Napoleon Austria-Vene ühendväed Austerlitzi lahingus. Prantsuse liitlaste ja sõltlasriikidel keelati igasugune kauplemine Inglismaaga. Briti kaubalaevadele suleti paljud sadamad. Blokaad halvas küll Inglise majanduse, kuid Inglismaa suutis sellest üle saada. Majandussõda mõjus rängalt ka Prantsuse majanduselule. Venemaa nõustus Prantsuse vallutustega ja kohustus liituma kontinentaalblokaadiga. Preisi vallutatud Poola aladest moodustati Varssavi hertsogkond. Venemaa sai Tilsiti lepetega tegevusvabaduse Ida- ja Põhja-Euroopas vallutades sõjas Rootsiga Soome. Prantsuse revolutsioon ja Napoleoni sõjad panid Saksamaal aluse kodanliku ühiskonna ülesehitamisele. Hävitav sõjaline lüüasaamine tegi ümberkorraldused möödapääsmatuks ka Preisimaal. Keskseks muudatuseks oli pärisorjuse kaotamine enamikes saksa riikides. Preisi
-Hitlerile lisasid kindlust lepituspoliitika MRP II maailmasõja põhjused ● Majanduslikud eeldused -Hitler otsustas arendada sõjatööstust -suurpankuritelt võeti laene, tagatiseks veel vallutamata alad -NSVL majanduspoliitika: tugev sõjavägi, samas kui omad inimesed elasid vaesuses II maailmasõja põhjused ● Ideoloogilised eeldused -Hitleri saksa rahvas vajas eluruumi -Eluruumi tuli hankida vallutustega naaberrahvastelt -Stalin soovis laiendada kommunismi läände Poola ründamine ● 1. sept 1939 tungis Saksamaa Poolasse. II ms algus ● 17. sept 1939 siseneb poolasse Punaarmee ● 28. sept 1939 sõlmivad NSVL ja Saksamaa sõprus- ja piirilepingu NSVL Põhja- ja Ida-Euroopas ● Vastastikuse abistamise lepingud ● Baaside leping ● Soome Talvesõda ● 1940 okupatsioon Talvesõda Saksamaa vallutused Lääne-
Kreeka klassikalise perioodi ja hellenismi sarnasused ja erinevused Klassikaline ajajärk leidis aset 5.-4. sajandil eKr. Sellel ajastul oli Kreekas palju sõltumatuid linnriike. Hellenite ühtsus kujunes keele, kommete ja usundi alusel. Hellenismiperiood kestis 4.-1. sajandil eKr. Hellenismi peamised sündmused on seotud Aleksander Suure vallutustega. Kujunes välja maailmaühiskond, kus domineerisid kreeka keel ja kunst. Millised olid sarnasused ja erinevused nende kahe ajastu vahel? Klassikalisel ajajärgul olid tähtsad polised ehk kreeka linnriigid, mis olid väiksed, koosnesid kesksest asulast ja selle lähiümbrusest. Linnriiki valitsesid kodanikud. Hellenismi perioodil aga kaotas kreeklaste tavapärane riigikorraldus polis oma senise tähtsuse. Leian,
jagatud väärtused ja jõudude tasakaalu diplomaatia. Ühised väärtused ohjeldasid riikide nõudmiste ulatust, samal ajal kui tasakaal piiras nende võimalusi oma tahte pealesurumiseks. 1814 sept sõitsid Viini kokku 216 esindajat kõigist Eur riikidest, v.a. Türgist. Kongressi peaorganisaator ja korraldaja oli tagurlike vaadetega Aut peaminister Metternich. Viini Kongressi eesmärgiks oli kindlaks määrata riigipiirid, mis seoses Napoleoni vallutustega olid täielikult segi paisatud. Põhiline vastuolu oli Poola jagamine. Vm ja Preisi tahtsid omavahel Poola jagada, selle vastu olid IM, Aut, Pra. Viini Kongressi tulemusena kirjutati 9.juuni 1815 alla lõppaktile, millega pandi paika Eur uus poliitiline korraldus. 1814 sept sõitsid Viini kokku 216 esindajat kõigist Eur riikidest, v.a. Türgist. Kongressi peaorganisaator ja korraldaja oli tagurlike vaadetega Aut peaminister Metternich. Viini Kongressi
Püha Rooma riigist, mis lakkas üldse olemast. Keiser Franz II-le jäi ainult Austria keisri tiitel. Prantsusmaa vastased koalitsioonides osalenud riigid: Austria, Preisimaa, Inglismaa, Holland, Hispaania, Sardiinia, Napol, Türgi, Venemaa, Rootsi, Sitsiilia, Portugal, Taani. Oma ülevõimu kehtestamiseks kasutas Prantsusmaa mitmesuguseid meetodeid. Need varieerusid otsesest sõjalisest vallutusest liitlasuhete sõlmimiseni. Vallutustega oli Prantsuse keisririigiga liidetudBelgia, holland, osa Itaaliast, Ilüüria ja Loode-Saksamaa. Prantsusmaagaliideti ka paavsti valdused.Mitmed Euroopa riigid olid Prantsusmaa vasallriigid, mida valitsesid enamasti Napoleoni lähisugulased.Prantsusmaast sõltusid ka tema liitlased Austria, Preisimaa, Venemaa ja Taani. Nii oli Napoleon loonud Prantsusmaastsõltuva poliitilise süsteemi Euroopas, millest väljapoole jäid üksnes täieliku
11. Hellenism 338. a e.m.a alistasid makedoonlased kreeklased. Aleksander Suur alustas laiaulatuslike vallutusi. A. Suur vallutas lisaks Väike-Aasia poolsaare, seejärel Süüria ja Palestiina ning siis jõuti Egiptusesse. Pärast seda suunduti tagasi põhjapoole ja vallutati Mesopotaamia. Iraan, jõuti välja Indiasse. India vallutusi ei suudetud säilitada. Vallutused toimusid seitsme aasta jooksul(333-327). Soovis, et kõikidel aladel valitseks ühtne keel ja kultuur. Vallutustega kaasnes kreeklaste ja makedoonlaste väljaränne Lähis-Idasse -> Viisid välja ka kultuuri. Kultuuri levitati idamaadesse ja kreeka kultuur segunes idamaade kultuuriga. Vallutuste käigus rajati hulgaliselt uusi keskuseid. Nendest kuulsaim Egiptuses asuv Aleksandria. Kultuuri ja teadus keskus oli pühendatud muusadele ja nimeks oli Museion. Kuulus oli ka Aleksandria raamatukogu. Hellenism on periood mis sai alguse Aleksander Suure vallutustega, mida iseloomustab Kreeka
suhtus usuküsimustesse vabameelselt, andes juutidele loa kodumaale naasta, osa pöördus tagasi ja hakkasid taas üles ehitama Jeruusalemma templit u 520eKr. Vangipõlve ajal seati põhirõhk seaduse täitmisele, monoteism, täideti religioosse seaduse käske, nt ümberlõikamist ja hingamispäeva pidamist. 5.sajandil valmis Moosese raamat lõplikul kujul, lisndusid ajaloolised raamatud ja prohvetite raamatud. Hellenistlik ajajärk saabus Aleksander Suure vallutustega. Kuningas Heroodes Suure ajal sündis Naatsareti Jeesus. Judaismi raskuskese seisneb usuvagaduses ja sünagoogis peetavas jumalteenistuses. Nimetus juut on kasutusele tulnud 583eKr. Usulise seaduse järgi on juut iga juudi naise sünnitatud laps ja judaismi pöördnunud isik. Pühad raamatud ja õpetus. Vana Testament on juutide Piibel. Vana Testamendi raamatute kogu ehk kaanon kinnitati umbes aastal 100pKr. Raamatud jagatakse:
Kuid Lääneriigid olid selleks ajaks otsustanud, et niiviisi nad Hitleril edasi tegutseda ei lase ja kaitsevad Poolat, valmistuti sõjaks. Usun, et see oli lääneriikide poolt õige samm. Nad astusid Poola kaitseks välja ning panid piiri Saksamaa vallutusteteele. Teise maailmasõja suurimaks soodustajaks olid lääneriigid oma lepituspoliitikaga, nad uskusid, et Hitler ja ka teised diktaatorlikud riigid lepivad vaid väikeste vallutustega, kuid nii ei olnud. Lisaks ei takistanud lääneriigid Saksamaad, kui see astus üle Versaille' rahulepingu tingimustest. Niiviisi talitades oli küllaltki loomulik, et varsti jõutakse uue sõja läveni.
Millised muutused toimusid Kreekas hellenismi ajal? Hellenismiperiood kestis 4.-1. sajandil eKr. Hellenismi peamised sündmused on seotud Aleksander Suure vallutustega. Kujunes välja maailmaühiskond, kus domineerisid kreeka keel ja kunst. Missugused muutused toimusid Kreekas hellenismiperioodi ajal? Hellenismiperiood sai alguse Aleksander Suure vallutusretketega Pärsiasse. Aleksander Suur oli Kreeka väikese, kuid mõjuvõimsa Makedoonia kuningriigi valitseja kuningas Philippos II poeg. Philippos II mõrvati 336. Aastal eKr ja Aleksander Suur sai võimule, olles vaid 20-aastane. Leian, et ta oli võimuahne valitseja ja suurepärane juht.
Neile läänistati hiigelsuuri maa-alasid, mida nad läänistasid edasi väiksematele vasallidele. Väikevasallid aga kogusid oma läänist talupoegadelt makse ning teenisid väes isiklike ralvade, ratsu ja kaaskonnaga suurfeodaali juhtimise all. Nii kujuneski välja feodaalne hierarhia, mille tipuks oli kuningas ning aluseks väikevasallid. Nii sai kasutatavaks põhimõte, et "minu vasalli vasall ei ole minu vasall". Frankide põhialadel kujunenud feodaalsuhted kandusid koos Karl Suure vallutustega mujalegi Euroopasse. Hiljem levisid need Inglismaalne ning Lõuna Itaaliasse, samuti ka Hispaaniasse. Saksa kolonisatsioon tõi feodaalsuhted ka Eesti aladele. Keskaja suurimaks saavutuseks, mis mõjutas inimkultuuri kõige olulisemal viisil, tuleb pidada trükikunsti. Leiutajaks oli Johann Gutenberg. Kõige esimene trükitud raamat Euroopas oli Piibel. Trükikunsti leiutamine kergendas valitseja teadaannete avaldamist ning trükitud raamatuid lugedes said inimesed targemaks ning
Feodaalse killustatuse ajal oli kuningavõim äärmiselt nõrk (5.-10.saj). Varakeskajal teostas Karl Martell sõjaväereformi, mis lõi rüütlite ratsaväe ja see oli üks peamine põhjus feodaalsuhete kujunemisele ning lisaks sellele oli vajadus luua stabiilne võimusüsteem. Lisaks aitas feodaalsuhete kujunemisele kaasa rahvasterändamine. Kujunes Frangi riik 5.sajandil Lääne-Euroopas ja roomakatoliku kirik tugevnes. Frankide põhialadel kujunenud feodaalsuhted liikusid koos Karl Suure vallutustega mujalegi Euroopasse – praegusele Saksamaale ning Põhja ja Kesk Itaaliasse. Hiljem levisid need Inglismaale, Hispaaniasse ning Lõuna-Itaaliasse. Keskaja alguses oli rüütlite kohustuseks sõjavägi, 15. sajandist palgasõjavägi ja ratsavägi kaotas oma tähtsuse. Feodaaltsivilisatsiooni üks peamine ja esmane tunnus oli katoliiklus- kõik pidid olema katoliiklased. Katoliiklus tähendas vaenulikkust ülejäänute vastu. Seda nimetatakse sügava
filosoofiast ning üldisest elulaadist. Roomlaste religioon sarnanes Kreeka omaga. Roomlased austasid loodusjõude ja vaime. Igal asjal või elusolendil oli hing. Kuid sama olulised kui vaimud olid roomlastele ka inimesekujulised jumalad, kelle puhul oli selgelt tunda kreeklaste mõju, nad olid kujutatud Kreeka jumalate sarnastena, aga nimed muudeti roomapärasteks. Näiteks Kreeka peajumalat Zeusist sai Jupiter, sõjajumal Aresest aga Mars. Kuna Roomas tegeleti pidevalt vallutustega ja oma piiride laiendamisega, siis oli Marisl ka tähtsam koht jumalate seas, kui rahulikulikumas Kreekas. Nii Kreekas kui ka Roomas olid inimeste ja jumalate vahelise suhtluse vahendajaks preester, nad viisid läbi usupidustusi, ohverdamisi ja tegelesid ka ennustuskunstiga. Roomas oli preestritel ka riigi tasandil tähtis roll, nad olid nimelt ka riigiametnikud, Kreekas jäi preestrite roll aga pigem ainult usuvahendamisega seotuks.
Seda just seepärast, et feodaalsuhted olidki keskaja riigi ja majanduskorralduse põhialuseks. Feodaalsuhete kujunemise põhjusteks võib arvata uut laadi sõjavä-organisatsiooni tekkimist ning vajadust luua stabiiline võimusüsteem. Kuninga otsestest vasallidest moodustus suurfeodaalide kiht, nendeks olid hertsogid, parunid, krahvid ning markiid. Kujunes välja feodaalne hierarhia. Frankide põhialadel kujunenud feodaalsuhted kandusid koos Karl Suure vallutustega mujalegi Euroopasse - praegusele Saksamaale ning Põhja ja Kesk Itaaliasse. Hiljem levisid need Inglismaalne ning Lõuna Itaaliasse, samuti ka Hispaaniasse. Saksa kolonisatsioon tõi feodaalsuhted ka Eesti aladele. Feodaaltsivilisatsiooni arengus mängis olulist rolli linna ja linnakultuur. Kuna linnades elasid inimesed, kes oskasid korraldada ühiselu, ravida haigeid, pidada arveid, koguda makse tõi see kaasa ülikoolide kiire arengu. Samuti võimaldas
väed olid hommikuks kadunud. Venemaa oli taganenud Moskvasse. Kui Prantslased Moskvasse jõudsid oli linn tühi. Ainult üksikutes majades olid inimesed sees. Järgmise päeva hommikul vallandus Moskvas suur tulekahju kus põles maha peaaegu ,et pool linna. Venelased teadsid kindlalt ,et Prantslased panid linna põlema aga tegelikult tegi seda Venemaa ise ,et äratada vene rahvas viha Prantslaste vastu ,et nad tuleksid sõjaväkke. Prantslastel oli valida kas nad lähevad edasi oma vallutustega võ lähevad tuldud teed pidi tagasi. Nad langetasid otsuse teades ,et neid on rohkem ja see peab olema ime kui nad meid võidavad. Leipzigi linnas ootas ees jälle üllatavalt suur Venemaa armee. Venemaal oli jälle eelis ,sest nad olid valmistunud Prantslaste tulekuks. Prantsuse armee hävis.Reini jõest ida poole jäävad rahvad vabanesid Prantsuse ülemvõimu alt. Sõda kandus Prantsusmaale. 1814 aasta varakevadel ühinesid Venemaa liitlased ,et hävitada Prantsusmaa täielikult
Taani, Saksamaa. Sõda lõppes Uusikaupunki rahuga. Mõlema sõja põhjused olid suhteliselt sarnased. Liivi sõja algatamise põhjusteks on peetud Venemaa soovi allutada Läänemere idarannik ja sellega kaasnev vaba pääs Läänemere kaubateedele. Rootsi püüdlusi oma mõjuvõimu laiendada ka ida suunas ning nõrgendada Vana- Liivimaad nii poliitiliselt kui ka sõjaliselt. Põhjasõja algatamise põhjusteks oli riikide rahulolematus Rootsi suure ülemvõimu pärast. Venemaa püüdis vallutustega võita Läänemereäärseid alasid, Taani soovis Rootsilt saada oma endiseid valdusi tagasi. Pljussa vaherahu sõlmiti Venemaa ja Rootsi vahel, mille tagajärjel jäi Rootsi kätte nii Põhja- Eestis kui Ingerimaal vallutatud linnused. Rahu ei jäänud aga kauaks kestma ja varsti algasid riikide vahel uued sõjad. Uusikaupunki rahuga liideti Ingeri-, Eesti- ja Liivimaa Vene riigiga. Kaheks aastaajaks jäi Eesti Vene võimu alla.
Prantsusmaa Prantsusmaa oli romaani stiili sünnimaa ja siin asuvad ka kõige silmapaistvamad romaani ehitised, sealhulgas suurim romaani kirik: viielööviline kahe põikihoonega Cluny kloostri basiilika. Prantsusmaal eristatakse 10 erinevat romaani koolkonda. * Cluny kloostri kirik * Vézelay Madelaine'i kirik * Le Puy katedraal Inglismaa Inglismaale jõudis romaani stiil ühes normannide vallutustega 1066. aastal. Inglased nimatevad seda siiani normannide stiiliks. Itaalia Itaalias mõjutas romaani stiili tugevalt antiikkunsti pärand. Itaalia kirikutel polnud torne. Neid asendas kiriku kõrvale iseseisvana püstitatud kampaniil. Osa kirikuid kaeti roomapäraselt eri värvi marmorist mustritega. Veneetsia Püha Markuse kirik (tugevate bütsantsi mõjudega) Firenze San Miniato al Monte kirik (iseloomulikuks on tumerohelisest ja valgest marmorist mustriline fassaad). Eesti
516 eKr taastati Jeruusalemmas Jahve tempel. 8. 331 eKr – 2 saj. eKr Kreeka impeerium Valitses makedoonia kuningas Aleksander Suur. 9. 2saj eKr – 476 pKr rooma impeerium 146 eKr Roomaga liideti Makedoonia ja Kreeka 30 eKr liideti hellemistlik Egiptus 476 pKr germaani väepealik Odoakes kukutas viimase Lääne-Rooma keisri Romulus Augustuluse. Mesopotaamia kuningavõim, riigikorraldus, sõjavägi. Kuningat ei jumalikustatud, kuid tal oli piiramatu võim. Kõik suurriigid tekkisid vallutustega. Kohalikud kuningad jäid piirkonna asevalitsejateks. Mesopotaamia impeerium koosnes paljudest suurmaavaldustest ja vasallriikidest, kelledel oli suur sisemine iseseisvus ka majandustegevuses. Igapäevast elu juhtis jõukatest kodanikest nõukogu. Sõja kohustuse korral ülikud sõdisid kaarikutel. Vabad kodanikud moodustasid jalaväe. Kõige võimsam oli Assüüria armee. Mesopotaamia oli linnatsivilisatsioon kuigi maarahvast oli rohkem.
Hellenismi periood 338 eKr alistasid Makedoonlased Kreeka. Aleksander Suur alustas laiaulatuslikke vallutusi. Ta vallutas Väike-Aasia poolsaare seejärel Süüria ja Palestiina, samuti ka Egiptuse, Mesopotaamia ja Iraani. Need vallutused toimusid 7 aasta jooksul 333-327 eKr. Ta soovis, et vallutatud aladel valitseks ühtne keel ja kultuur (Kreeka), mis oli enamjaolt võimatu. Kreeklaste ja Makedoonlaste väljaränne lähisidasse seoses vallutustega -> kultuuri levitati idamaadesse => segunes kohaliku kultuuriga. Vallutuste käigus rajati hulganisti uusi keskusi, millest tähtsaim oli Aleksandria. Selles linnas oli kuulus ja tähtis raamatukogu. Hellenismi periood lõppes 30 aastal e.m.a roomlaste vallutusega. Aleksander Suure järel ei suudetud hoida impeeriumi ühtsena, see jagati tema väepealike vahel. Jagunes kolmeks - Egiptus, nn Seleukiidide riik (lõpuks kahanes ja hõlmas vaid Süüriat, Palestiinat), Makedoonia.
VANA-EGIPTUSE ARHITEKTUUR Ühendatud Egiptuse riik saab alguse 3000 e.Kr. kui vaarao Menes (Narmen?) koondab võimu Egiptuses enda kätte. Vana-Egiptuse iseseisev ajalugu lõppeb 332. e.Kr Aleksander Suure vallutustega. Varajane ajastu 3000 2700 a. e.Kr (lõppeb püramiidide ehitamisega) Vana Riik 2700 2200 a. e.Kr (2200 e.Kr. riik laguneb, I vaheperiood) Keskmine Riik 2050 1750 a. e.Kr. (riik ühendatakse taas, kuid laguneb jälle, II vaheperiood) Uus Riik 1600 1100 a. e.Kr. (riik ühendatakse taas, loobutakse püramiidide ehitamisest) Hiline Riik 1100 332 e.Kr. (korduvad lahutamised ja liitmised, ehitatakse Suessi kanal) Egiptuse ajalugu võib ka märkida dünastiate järgi.
Ei möödunud sadat päevagi enne kui Napoleon võeti maha ja saadeti Püha Helena saarele, kus ta mürgitati Arseeniga aeglast. Põhjuseks oli tema suur võim, kardeti et Napoleon suudab vangist jälle välja pääseda ja paljude inimeste elud ohtu seada. Napoleon oli üks kardetumaid valitsejaid. Napoleon suri Püha Helena saarel aastal 1821. Troonile sai tagasi Lous XVIII. Tilsiti Rahu Milla? Aastal 1807 Kelle vahel? Venemaa ja Prantsusmaa Tingimused? Venemaa nõustus Prantsusmaa vallutustega ning tunnistas viimast tegevusvabadust Lääne-Euroopas. Milliseid ümberkorraldusi tehti Prantsusmaal Napoleoni valitsemise ajal? 1804. võeti vastu Tsiviilkoodeks. Katolik usk kuulutati enamik prantslaste usuks.
oleksid pidanud valitsemiskorda muutma, et peamised otsused oleks teinud need, kes maksid makse , mitte proletaarid. Selleks, et proletaaride hulka vähendada, moodustati palgasõjavägi. Enam ei pidanud endal varustust olema. Sõdurid olid tihedalt seotud oma väejuhiga, kes nende heaolu ja palga eest vastutas. Edukad väejuhid võisid nüüd soovi korral senati otsuseid eirata ja ise Rooma vastu välja astuda. Senatil puudus abinõu nende ohjeldamiseks. Tavaliselt võitis väepealik kuulsust vallutustega ja hakkas siis võimu enda kätte koondama. Kodusõja käigus koondus võim madala haridusega sõdurkeisritele, kes proovisid oma lühikese valitsemisaja jooksul saada võimalikult palju kasu. Ma arvan, et see oli Rooma riigile kahjulik, sest valitsejad mõtlesid rohkem enda kui riigi heaolule. Kodusõdu kasutasid ära välisvaenlased. Kõige tugevamateks olid germaanihõimud. Suurte rahvaste rändluste põhjusteks olid ka ilmastiku probleemid või loomade toidu puudus. Rändrahvad olid tihti
28. Marius väepealik sõjareform, sõjavägi muutus palgaliseks, värbati proletaare 29. Milano edikt legaliseeriti ristiusk 30. Munitsiipium linnad, mis liideti Rooma riigiga (säilis omavalitsus, Rooma kodaniku õigused) 31. nobiliteet kitsas ring patriitside ja plebeidide perekonde. Osalesid riigi valitsemises 32. Octavianus - Augustus (aunimi) 33. Patroon rikas ja mõjukas kodanik, kelle kaitse alla hakkas klient 34. Pompeius oli kuulus vallutustega Väike-Aasias ja Süürias. Pompeiuse ja Caesari vahel tekkis kodusõda, kus Kreekas toimunud lahingus purustati Pompeiuse väed. Tema senised toetajad tapsid ta. 35. populus Romanus 36. preetor tegelesid õigusemõistmisega 37. princeps ,,esimene" Octavianus võttis endale aunimetuse, olles Senati liige 38. provints alad väljaspool Itaaliat, kus valitses asehaldur. 39. Puunia sõjad sõjad Põhja-Aafrikas asuva Kartaago vahel 40
Hakkab vaikselt levima demokratia Tihenesid välissuhted Idamaaga Eriti tuli Kreeklastel suhelda tol ajal kaupmeeste ja meresõitjatena domineerinud foiniiklastena Klassikaline ajajärk (500-338 eKr) Valitses demokraatia Kreeka tsivilisatsiooni hiilgeaeg Kreeka-Pärsia sõjad Poliste õitseaeg Hellenismiperiood (338-30 eKr) Algus: 338 eKr Aleksander suure vallutustega/Makedoonia kuningas vallutas Kreeka. Lõpp: 30 eKr Viimase hellenismliku riigi Egiptuse vallutamine Roomlaste poolt. Võimule tuli Aleksander suur Vallutas Pärsia Sõdalasteks olid kodanikud Kreeka keel ja kultuur õitseb väljaspool Kreekat Aleksandri impeeriumis Tähtsamad kultuurikeskused asuvad väljaspool Kreekat Teaduskeskused – Museion (kultuuri ja teaduse keskus)
KESKAEG Haridus ja kultuur Marii Rikken Katoliku hariduselu · Keskaegne kool oli lahutamatult seotud kirikuga. · Koolitamine algas seoses vallutustega · Katoliku kiriku rüpes tegutsesid toomkoolid ja kloostrikoolid. Toomkool Ülikooli Kõrgem Kloostri- Linna- id XII saj. d XV ladinakoo koolid koolid saj. l XVI saj. Ilmalikke *Õppetöö *Täpsemalt teadmisi - toimus kõigi teatakse ainult algteadmisi
Akropoli viis linna keskväljakult lai trepp ning trepi lõpus oli väravehitis ehk Propüleed. Akropoli pea ehitiseks oli Athenale pühandatud Parthedoni tempel, millest oli juttu ka ennem. Parthedoni templi autoriteks on kaks kuulsat kreeka arhitekti Iktinos ja Kallikrates. See oli dooria stiili täiuslikum ehitis. Parthenonis, hiiglaslike skulptuuridega sisustatud templis, seisis puidust, kullast ja elevandiluust Athena kuju, mille loojaks oli skulptor Pheidas. Seoses Aleksander suure vallutustega tekkisid väljaspool Kreekat suured linnad nagu Aleksandria Egiptuses ja Pergamon Väike Aasias. Pergamonis ehitati hiiglaslik haud kunigas Mausolosele. Hoone kõrgus oli 46 m ja hoone ise oli ristkülikukujulise põhiplaaniga, rikkalikult skulptuuridega kaunistatud. See kuulub ka tänapäeval seitsme maailmaime hulka. Hellenistlikul perioodil hakati rohkem ehitama ilmalikke hooneid: teatreid, saunu, raamatukogusi, turuplatse, losse, spordiplatse. Hakati ehitama mitmekorruseliseid elumaju
riikides. Prantsusmaa ülemvõim Euroopas Pärast Preisimaa ja Austria sõjalist purustamist ning liitlassuhete sisseseadmist Venemaaga saavutas Prantsusmaa impeerium oma võimsuse tipu. 1810. aastaks sõltus enamik Euroopa riike kas otseselt või kaudselt Prantsusmaast. Oma ülemvõimu kehtestamiseks kasutas Prantsusmaa mitmesuguseid meetoteid. Need varieerusid otsesest sõjalisest vallutusest liitlassuhete sõlmimiseni. Vallutustega oli Prantsuse keisririigiga liidetud Belgia, Holland, osa Itaaliast, Illüüria ja Loode-Saksamaa. Prantsusmaaga liideti ka paavsti valdused. Mitmed Euroopa riigid olid Prantsusmaa vasallriigid, mida valitsesid enamasti Napoleoni lähisugulased. Prantsusmaast sõltusid ka tema liitlased Austria, Preisimaa, Venemaa ja Taani. Nii oli Napoleon loonud Prantsusmaast sõltuva poliitilise süsteemi
11.Mõisted okupeerima – teise riigi ala hõivama või sõjalises valduses hoidma, annekteerima - liidendama, interneerima – kinni pidama ja eraldama, inkorporeerima – endaga liitma 12.Eesti alternatiivid 1939. aastal M.Ilmjärve põhjal (õ.lk.135) – Sõjaline vastupanu. neutraliteedi tõeline jälgimine, Balti riikide ühine esinemine Nõudkogude Liidu nõudmiste vastu. 13.Sõjategevus Saksamaa ja NSVL vahel (millal algas, kuidas, Barbarossa plaan, kuhu Saksamaa vallutustega jõudis 1942. aastaks) – 1941 tungis Saksamaa kallale NSVL’e. Saksa sõjaplaan NSV vastu „Barbarossa“, NSVL sõjaplaan Saksa vastu „Groza“. 14.Jaapan astub sõtta (millal, kelle vastu) – 7. Dets 1941 Jaapani rünnak USA mereväebaasile. USA astub sõtta. (Jaapan on Saksa liitlane) 15.Stalingradi lahing kui sõja pöördepunkt – 1942-43. Sakslaste kapituleerumine. Tagasilöök ka Aafrikas El-Alameini lahingus. Ning 1943 Kurski pealetungis. 16
enam. Samaaegselt Plataiaga toimus Mükaia merelahing, kus hävis ka järgi jäänud Pärsia merelaevastik. Sellega lõppes Pärsia sõdade kaitsev positsioon ning kreeklased vabastasid ka oma linnad Väike Aasia läänerannikul. Kuid Pärsia jäi mõjutama kogu Kreeka elu kuni Aleksander Suure ajani sajandi pärast. Hellenismi periood Hellenismiperiood seondub Aleksander Suure vallutustega, mis panid aluse idamaiste mõjutustega kreeka kultuuri levikule kogu tolleaegses maailmas Muutused hellenismiperioodil: o Riigi- ja ühiskonnakorraldus linnriigid kaotasid sõltumatuse, allumine suurriikide ees olevale piiramatu võimuga monarhile. Levisid idamaised kombed. Valitseja jumalikustamine o Sõjaväe korraldus- ei koosnenud enam vabadest kodanikest vaid palgasõduritest. Armee professionaalsus tõusis
rajas suure Akadi riigi. · Sumerid sulasid nendega ühte ja kadusid ajaloost. · Semiidid võtsid üle sumeri kultuuri ja arendasid seda edasi. 3. Semiidi rahvaste riigid a. Akadi riik (2340-2160 eKr): · Peale sumerite vallutamist jõudis Sargon I Vahemere rannikuni. · Sargon oli esimene Mesopotaamia ühendaja ja impeeriumi rajaja vallutustega loodud suurriik. b. Vana-Babüloonia (1792-1595 eKr) · Rajajaks teiste hulgast esilekerkinud Babüloni linna kuningas Hammurapi, allutades endale kogu Mesopotaamia. · Hammurapi koodeks seadustekogu, mis sai eeskujuks teistele riikidele (1901 prantsuse arheoloogide leitud kivist kirst Hammurapi seadusesambaga) ??????????????? · Riigi purustasid hetiidid. c
ÕITEAJAJÄRK skulptuuris taandub pidulik enesekindel rahu, muutub vormilt ja meeleolult mitmekesisemaks. Hakati kasutama rahutumat, pateetilisemat laadi. *Lysipposele on omistatud palju töid aga vist enamus üpilaste tehtud, tema armastas pronkstehnikat. Ta muutis proportsioone, pea väiksem, jalad pikemad. *praxiteles eelistas marmorit, ja kujutas üksikfiguure ja ka naiste figuure hakkas tegema. HELLENISTLIK 3-1 saj Aleksander suure vallutustega levis kultuur ka mujale ja emamaa jäi varju. Kunst oli seotud valitsejate tahtega seega jäi pealiskaudsemaks ja taotlest välist efekti. *aleksandria koolkond-kõige tugevamad kreeka mõjud*pergamoni koolkond-tähtsaim teos oli zeusi altar*rhodose koolkond-milose venus. MAALIKUNST Säilinud pole sisuliselt midagi, aimdust annavad rooma koopiad seinamaalidest ja kreeka vaasimaalid, mis algul mustafiguurilised, pärast punasefiguurilised. Kunstnikud; Thimantes, Polygnotas, Pansias. Etruskid
Vanalinna Hariduskolleegium KESKAEGNE KAUBANDUS NING MÜNTIDE VERMIMINE Referaat Koostaja: Mai Moon Tallinn 2018 Keskaja ning müntimise algus Vana-Liivimaal Saksa ja Taani vallutustega algas Eestis ja Lätis keskaeg. Kehtima hakanud võimusüsteem andis enda alluvuses olevatele riikidele õiguse raha vermimiseks ning määras kindlaks ka selle väärtuse. Münte võisid vermida kuningad, piiskopid ja ordumeistrid. Raha valmistati linnale kuulunud rahapajas. Liivimaa esimesed mündid vermiti 1210. aastatel Riias. Algul vermiti Liivimaal ainult ühte nimiväärtust, penni, ja alati ühepoolse õhukese brakteaadi.
Neile läänistati hiigelsuuri maa-alasid, mida nad läänistasid edasi väiksematele vasallidele. Väikevasallid aga kogusid oma läänist talupoegadelt ,akse ning teenisid väes isiklike ralvade, ratsu ja kaaskonnaga suurfeodaali juhtimise all. Nii kujuneski välja feodaalne hierarhia, mille tipuks oli kuningas ning aluseks väikevasallid. Nii saigi kehtivaks põhimõte, et "minu vasalli vasall et ole minu vasall". Frankide põhialadel kujunenud feodaalsuhted kandusid koos Karl Suure vallutustega mujalegi Euroopasse - praegusele Saksamaale ning Põhja ja Kesk Itaaliasse. Hiljem levisid need Inglismaalne ning Lõuna Itaaliasse, samuti ka Hispaaniasse. Saksa kolonisatsioon tõi feodaalsuhted ka Eesti aladele. Kuna linn ja linnakultuur etendasid feodaaltsivilisatsiooni arengus väga olulist rolli, siis võib ka linnade tekkimist nimetada üheks oluliseks etapiks keskajal. Linnad keskajal tekkisid peamiselt merede äärde
Tekkis uus usk ehk islam ehk allumine.Tema tegevus ja õpetus-Ei pidanud ennast uue usu rajajaks.Allah oli tema silmis sama Jumal ,keda austasid juudid ja kristlasedki.Muhameed pidas end prohvetiks.Pani kirja oma ''Koraan'' Pühakiri-Koraan-Üliku tõde.Viimne kohtupäev. Kalifaat ja araablaste vallutused-Prohveti surma järel valisid moslemid talle asemiku,kaliifi,mistõttu Araabia riik järgneval järgneval perioodil nim.kalifaadiks.Alustati vallutustega ja õigus saadi Koraaniks ehk dzihaadiks,pühasõda muu-usuliste vastu.Bütsantsid vallutati,Süüria,Palestiina ja Egiptus,7 saj. vallutasid kogu Põhja-Aafrika.711-vallutasid Hispaania.Küpros,Kreeta,Sitsiilia,osa Kaukaasia,Kesk-Aasia ja India.Pealinnaks sai Damaskus. Islami 5 tugisammast-usutunnistus ehk monoteist;palvust tuleb sooritada nägu Meka suunas 5 korda päevas;almus-rahaline annetus;paast-ei tohi süüa,juua aasta 9-ndal kuul päikesetõusust loojanguni;palverännak Mekasse.
annaabi.ee 
