Keskaegsed linnad Linnad said Saksa linnade eeskujul linnaõigused. · 1248- Tallinn saab linnaõiguse · 1262- Tartu Linnades olulised: · Kaitserajatised, müürid, tornid, vallikraavid, linnaväravad · Sadamad, turuplatsid · Kirikud, raekoda. Kaupmeeste ja käsitööliste elamud. Linnadele ohtlik: · Rüüsteretked, sõjad · Suur kuritegevus, inimesed elasid tihedalt koos · Tulekahjud · Haigused, epideemiad Linna juhtimine: Valitses raad ehk linnanõukogu. Tallinnas 12-14 meest, amet eluaegne. · Tavaliselt kaupemehed · Rae juhatuses 4 bürgermeistrit-rikast kaupmeest. · Sündik-juristid rae juures.
sajandiks oli Tallinna all-linn praktiliselt üleni kivist. Keskaegne ehitiste põhimassiiv on säilinud tänaseni ja tüüpiline vanalinna maja on hoolimata kõigist ümberehitustest, kinnistute liitmisest, viilude likvideerimisest ja aknaavade ümbekujundamisest ikkagi hilisgooti elamu. Pealegi leiab ka uusaegse fassaadi taga ikkagi gooti laetalasid, seinamaalinguid või raiddetaile.Nii on Tallinna vanalinn, mille tihe tornistik, kõrge ringmüür ja maalilised vallikraavid kujundavad linna üldpanoraami, üks meie suurimaid rahvuslikke rikkusi, mis on jõudnud ka UNESCO Maailmapärandi (World Heritage List) nimekirja. Keskaegne linnasüda on alati olnud elav organism ja igapäevane elukeskkond -- jäädes selleks, kuni tugevdatud kaitsevöö teda päriselt muuseumiks ei muuda. Põhjus, miks vanalinn on säilinud, on proosaline. Olnuks Tallinn 19. sajandil jõukam, oleks vanalinn elule jalgu jäädes uue nimel ohverdatud niisamuti kui teistes Euroopa linnades
Lääne-Mongooliast leitud petroglüüfid on ligikaudu 10 000 a vanad, leitud 21. Saj alguses. Petroglüüfide muuseum Norras Alla muuseum. Sahara kõrbe alad inimesed jäid elama koobastesse, tehti ka heal tasemel seinamaale. Tassiili seinamaalid H. Lhote on teeninud oma leidudega suurt tähelepanu. Uskumus maaväliste jõudue loomingust. Fantastiline kunst e. sürreaalne kunst. Arhitektuuris toimus aga tormiline areng. Tekivad esimesed kivist asulad, mida ümbritsevad müürid ja vallikraavid. Vanimaks peetakse Jeruusalemma lähedal asuvat Jerikot u 8 at eKr. Leitud omapäraseid skulptuure inimkolpadest, mis on värvitud. Catal Hieyuk tähtis kultuurikeskus, kaubanduskeskus. See oli linn kus puudusid tänavad. Seinamaalid majades, kujutatud on kaarte, millest algas karteograafia. Laibad visati raisakotkastele nokkida kasutati ka masdaismis. Õpiti kasutama pronksi, kuid seda hoiti saladuses. Pronksist valmistati ka relvi
sajandi algusest 16. sajandi teise pooleni, teisisõnu ristiusustamise algusest Liivi sõjani. Vallutuseelses Eestis valitsenud poolfeodaalsete suhete ja paganlike uskumuste kõrvale ilmusid Euroopa keskaega kujundanud olulisemad tegurid -- katoliku kirik ja fikseerunud feodaalsuhted, mille kandjateks Eesti oludes olid välismaised kolonistid. Nad tõid kaasa endaga kirikute tekke, kloostrite tekke ja linnuste arhitektuuris muudatused. (Linnuste ümber müür, vallid ja vallikraavid). Kirik oli tee, mille kaudu pääsesid esimesed eestlased hariduse juurde, seda küll esialgu ainult poisslapsed. Hiljem kasvasid kloostrikoolidest välja esimesed linnakoolid. Baltikumis võib nimetada uudse nähtusena just linnade teket. Esimesed linnad olid (Tallinn) Lübeck, Tartu, Vana-Pärnu, Haapsalu, Paide. Linnad kujunesid linnuste ümber, mis omakorda olid veekogude ja kaubateede ristumiskohtades
Alles 11. saj. kui hakkas tõusma põllumajanduse areng, oli eeldus linnade taastekkimisel. Linnad tekkisid teede ristumiskohtadesse, laadaplatsidele, kirikuelu keskustesse ja linnuste lähedale. Suurematele linnadele ehitati röövrüütlite kallaletungide eest kaitseks kõrge ja tugev müür, mida ümbritses kraav. Linnamüür määras ära linna territooriumi. Väljaspool müüri asusid eeslinnad, kus elas lihtrahvas. Tallinna ümbritses ka linnamüür ja vallikraavid. Linna pääses kuue müürivärava kaudu, mida kaitsesid väravatornid ja tõstesillad. Vasallide kaitseks ehitasid maahärrad linnuseid. Keskaja linnade kõige vägevamad ehitised olid kirikud, mille püstitamiseks kulus palju aastaid. Eestis on Oleviste ja Niguliste kirikud, mis asuvad Tallinnas. Kõige tähtsam ehitis oli raekoda, kus pidas oma istungeid linnavalitsus. Raekoja esisel platsil peeti turgu. Turuplatsilt hargnesid mitmes suunas kitsad tänavad, mis olid väga kitsad ja kõverad
18.saj.Vanimad säilinud hooneid on ka aadressil Kauba tn 5.asuv pastoraadihoone ning kitsa ja Kitzbergi tänava nurgal asuv Põlluvahi maja. (Ilmselt oli valvuri ülesanne jälgida,et linna loomad ei pääseks põldudele.) Pärna tänaval asuv kivituulik ehitati 1899.a.Saaremaa sümbolina omab veski tähelepanuväärset kohta linnapildis.Kuressaare on taastamas poole sajandi tagust turismi-ja kuurortlinna mainet:taastati jahisadam,puhastati Piiskoplinnuse vallikraavid,taasavati suppelrand,mis olid lahe reostumise tõttu 1976.a.suletud.Kuressaaare on üks suurima külastatavusega turismikeskusi Eestis. 9 Eelnevat kokku võttes väärib Saaremaa oma puhta looduse,kauni ja hästi säilinud vanalinna,taastatud ehitiste poolest Eestimaal esile tõstmist.Magushapu leib,tuulikud ja koduõlu on Saaremaale igiomased ning külaliste silmis selle meretaguse maa sümbolid.Regionaalse kultuuripoliitika tulemusena on Saaremaal suvised
Vene-Liivi sõja käigus 1560. aasta sügisel rüüstas ja põletas linna venelaste sõjasalk, linn rüüstati ja põletati uuesti 1575. aastal. 1.2. 19. Sajand ja 20. Sajandi algus Suured muutused Pärnu linna elus ja territoriaalses arengus tõi kaasa 1832. Aasta, Sindi tekstiilivabriku asutamine ja kindluslinna staatuse kaotamine 1834. aastal. Seejärel algas Pärnu linna välimuse muutmine. Riia inseneri C. Weyr`i projekti kohaselt viidi läbi muudatused: vallikraavid täideti mullaga, hiljem muudeti kõik muldsed künkad ja vallid parkideks ja puiesteedeks. Linnas jäid endiselt valitsema saksa kaupmeeste Suur Gild ja käsitööliste Väike Gild. 1840ndate alguses moodustati supelelu selts, eesmärgiga muuta Pärnu merekuurordiks. 1838. aastal ehitati vana kõrtsihoone ümber esimeseks supelasutuseks. 1838. aastal asutati Pärnu mudaravila (tollase linnakarjamaa servale mereranda, praeguse Mudaravila kohas). 1882
18.saj.Vanimad säilinud hooneid on ka aadressil Kauba tn 5.asuv pastoraadihoone ning kitsa ja Kitzbergi tänava nurgal asuv Põlluvahi maja. (Ilmselt oli valvuri ülesanne jälgida,et linna loomad ei pääseks põldudele.) Pärna tänaval asuv kivituulik ehitati 1899.a.Saaremaa sümbolina omab veski tähelepanuväärset kohta linnapildis.Kuressaare on taastamas poole sajandi tagust turismi-ja kuurortlinna mainet:taastati jahisadam,puhastati Piiskoplinnuse vallikraavid,taasavati suppelrand,mis olid lahe reostumise tõttu 1976.a.suletud.Kuressaaare on üks suurima külastatavusega turismikeskusi Eestis. 9 Eelnevat kokku võttes väärib Saaremaa oma puhta looduse,kauni ja hästi säilinud vanalinna,taastatud ehitiste poolest Eestimaal esile tõstmist.Magushapu leib,tuulikud ja koduõlu on Saaremaale igiomased ning külaliste silmis selle meretaguse maa sümbolid.Regionaalse kultuuripoliitika tulemusena on Saaremaal suvised
Tallinn, Tartu, Narva, Rakvere, Paide, Viljandi, Haapsalu, Vana Pärnu ja Uus Pärnu. Ka praegusel 21. saj. on need linnad säilinud, Tallinn, Tartu, Pärnu ja Narva on nendest suurimad. Suurematele linnadele ehitati röövrüütlite kallaletungide eest kaitseks kõrge ja tugev müür, mida ümbritses kraav. Linnamüür määras ära linna territooriumi. Väljaspool müüri asusid eeslinnad, kus elas lihtrahvas. Eeslinnu kutsuti aguliteks. Ka Tallinna ümbritses linnamüür ja vallikraavid. Linna pääses kuue müürivärava kaudu, mida kaitsesid väravatornid ja tõstesillad. Et kaitsta vasalle ehitasid maahärrad linnuseid. Neid ehitisi oli erinevaid: kivilinnus, kastell-linnus, tornlinnus. Keskaja linnade kõige vägevamad ehitised olid kirikud, mille püstitamiseks kulus palju aastaid. Eestis on Oleviste ja Niguliste kirikud, mis asuvad Tallinnas. Kõige tähtsam ehitis oli raekoda, kus pidas oma istungeid linnavalitsus. Raekoja esisel platsil peeti turgu
1 Tallinna linnamüüri üldandmed: · Lõpppikkus: 2,35 km; · Paksus: 3 m; · Kõrgus: 16m; · Kaitsetornid: 35 tk; · Kaitsetornidest oli väravaehitisi: 8 tk; o Ühenduse pidamiseks Toompeaga: 2 tk; o Välisväravaid: 6 tk; · Eeskaitsetorne: u 10 tk; · All-lina kaitsetornide kogu arv: u 45 tk · Müüride üldpikkus koos eesväravate ja topeltmüüridega: u 3 km; · Lisaks olid müüride ette ehitatud vallikraavid, sillad ja puittõkked. Tallinna vanalinn kuulub 1997. aastast UNESCO Maailmapärandi nimekirja. Tallinna vanalinna eriline väärtus seisneb eelkõige tänaseni püsinud keskaegses miljöös ja struktuuris, mis on teistest Põhja-Euroopa pealinnadest kadunud.2 1 http://www.raamatukoi.ee/cgi-bin/raamat?16299 2 http://www.mg.edu.ee/comenius/index.php?show=17&page=tallinn&lang=EST 3 1
Neid kahte asehaldurkonda juhtis Riias resideeruv kindralkuberner ehk asehaldur 10) Iseloomustage linnade olukorda ja kaubanduse arengut 18. sajandil. Linnaelanike osakaal moodustas vaid 5% Eesti rahvastikust. Linnade tähtsus hakkas küll 19. sajandil tõusma, kuid enne seda oli põhiline töö põllumajandus ja loomakasvatus. Juhid olid raehärrad, põhi keel oli saksa keel. Suuremad linnad olid endiselt ühtlasi kindlused, mida ümbritsesid vallikraavid ja müürid ning mille väravad pandi ööseks kinni. Eesti linnad, mille peamine sissetulek oli alati tulnud Venemaa ja Lääne-Euroopa vahelise kaubanduse vahendamisest ning teravilja väljaveost, kiratsesid. Tallinna sisse-ja väljaveomahud jäid kaugelt alla Riia ning Peterburi omadele, mis lõikasid kasu suurejoonelisest transiitkaubandusest. 11) Iseloomustage majanduselu maal 18. sajandil. Sajandi lõpuks oli Põhja-Eestis teraviljatoodang võrreldes sajandi algusega kahekordistunud.
13. Prantsuse renessanssaiad Prantsuse renessansaedade tekkimise eeldused: 1) Itaalia ren.arh ja kujutatava kunsti levik euroopasse 2) Looduslik keskond ei sobinud ning põhjapool rajati tagasihoidlikumad aiad 3) Kindlustatud lossid vaheldusid viljapõldudega Geograafilised tingimused: 1) Soised alad, kõrge põhjavesi või hõlpsasti kaevandatav pinnas 2) Soised madalikud kujundati järvedeks, losse ümbritsenud vallikraavid asendati kanalitega 3) Tiikides kasvatati kalu 4) Kanalaiad Itaalia aedades mäenõlvad kaetud viinamarja ja oliiviistandustega kanalite rajamine Itaalia loodusega kohandumine loodusa alistamine (pügamine) 14. Prantsuse barokkaiad Aja jooksul hakati Itaalia renessanssaia põhimõitteid kohandama ka Prantsusmaal. Seal oli erinevalt Itaaliast maastik tasasem. Uus stiil sobitati laugema ja metsarohkema Prantsusmaa maastikuga. 16.-17
kaitseehitsi ja ehitati uudi linnuseid juurde. Linnused rajati järskude nõlvade ja sobivate suurustega küngastele. Palkidest kaitseseinad, vallist väljapoole kaevati kraav. Enam kui poolsada linnust. Mägilinnused üksikutele, igast küljest looduslikult kaitstud küngastele rajatud linnused. Neemiklinnused mäeseljaku neemikuna lõppevale otsale rajatud linnused. Kalevipoja säng ida-eestis voortele rajatud linnused, kus vallikraavid rajati ainult otstesse, kuna külgedelt oli looduslikult kaitstud, linnus pealtvaates voodikujuline. ringvall-linnused lääne-eestis, kus puudusid künkad. Ümber linnuseõue kuhjati kunstlik vall. linnus-asula avaasula paiknes linnuse vahetus naabruses. Sõja-röövretke oht suur, linnused olid püsivalt asustatud. Vaenuväed saabusid ootamatult. Võitlused. suur osa rahvast elas siiski tavalistes avaasulates. KÜLAD, PÕLLUD Avaasulad koosnesid mitmest talust külad
oli vähe. Euroopas on linnamüürid alates keskajast olnud pea eranditult kivist, samas on neid tehtud ka mullast, tellistest, puust jms. Linnad kasvasid kiiresti ning kui müüriga piiratud ala kippus kitsaks jääma, siis ehitati uus ja pikem ringmüür. Kõige lihtsam linnamüür koosneb müürist ja väravast. Samas võib see olla ka täiustatud keerukate kaitserajatistega. Linnamüüri juurde võivad kuuluda tornid, väravatornid, vallikraavid, eelmüürid jne. Müüri kaitseomadusi võib parandada ka maastik, eelkõige looduslikud tõkked (järsakud, jõed jne). Keskaegses Euroopas oli kaitsemüüride ehitamine privileeg, mida ei saanud kaugeltki kõik asulad. Keskaegseid linnu ümbritsesid sageli väljapoole linnamüüre jäävad eeslinnad, millel võisid olla oma, väiksemad müürid. Kaitsetuid eeslinnu põletasid piiramiste eel ja ajal sageli aga linnaelanikud ise, et vastane ei saaks nende varjus linnamüürile ligineda.
aastal samas tornis. Arvatavasti on see vangishoidmine põhjus, miks ühe 1831. aasta kaardi peal on torni nimetatud "Veretorniks". Värav avati 1767. aastal seoses Tallinna kaitse uue ümberkorraldamisega uuesti liikluseks. Aastal 1862 lammutati eesväravad ja 1875 peavärav, sest Harju tänav oli kujunenud linna oluliseks äritänavaks ning värav oli kasvavale liiklusele takistus. 1881. aastal lammutati ka vesiveski, värava ees olnud suurest vallist osa tasandati, vallikraavid täideti lõplikult pinnasega ja tekkinud platsile kujunes Heinaturg, millest kujunes aja jooksul Peetri plats. Aastal 2008 avati lühikeseks ajaks Vabaduse väljaku ümberehituse käigus Harju värava ida- ja läänetornid. · Viru värava eesvärav oli 14. sajandil rajatud Tallinna linnamüüri Viru värava kaitseehitis, millest on säilinud 2 valvetorni, ning mida ekslikult peetakse 19.
Kaotatud linnaõigused taastati sajandi lõpu poole. 12 linna: Viljandi, Tallinn, Tartu, Narva, Haapsalu, Valga, Paide, Rakvere, Kuressaare. Vene käskvõimu käsul- Paldiski ja Võru. Paldiski kui tulevane suur ja tähtis sadam ning Võru kui uue maakonna keskus. Linnu juhtisid raehärrad, eesotsas bürgermeistriga. Linnades valitsed saksa keel jam eel. Suuremad linnad olid endiselt ühtlasi kindlused, mida ümbritsesid vallikraavid ja müürid. 2) Välis- ja sisekaubandus Peamine väliveokaup: teravili, metsamaterjal, lina, kanep. Peamine sisseveokaup: sool, metall, heeringas, tubakas + luksuskaubad. Tõusis merekaubanduse tähtsus. Tallinna, Pärnu, Narva tähtsust vähendati. Eesmärgiks tõsta Peterburi tähtsust. 3) Käsitöö ja tööndus Kaupmehed ja käsitöölised olid organiseeritud tsunftidesse ja gildidesse. 7. teema: Haridus- ja kultuuriolud 18.-19. Saj KULTUURI ARENG
Tln, Trt, Pärnu, Narva, Haapsalu, Valga, Paide, Rkv, Viljandi, Kuressaare ja kaks uut- Paldiski ning Võru. Suurim oli Tln (18.saj lõpul u 10 000 elanikku). Trt- 3400, Narva-3000. Linnade elukorraldus sama kui Rootsi ja keskajal. Linnasid juhtisid raehärrad eesotsas bürgermeistritega ja kaupmehed, käsitöölised olid organiseeritud gildidesse ja tsunftidesse, valitses saksa keel ja meel. Suuremad linnad- kindlused, mida ümbritsesid vallikraavid ja müürid ning mille väravad pandi ööseks kinni. Eesti linnad kiratsesid (peamiseks sissetulekuallikaks kabandus). Tln sisse- ja väljaveomahud jäid alla Riia ning Peterburi omadele, mis lõikasid kasu suurejoonelisest transiitkaubandusest. Peamiseks väljaveokaubaks jäi kohalik teravili. Järk-järgult suurenes ka metsamaterjali väljavedu. Sisse veeti peamiselt soola ja metalli, soolaheeringat ja tubakat. Õitses ka salakaubandus. Viinapõletamine-uus
Enim mõjutasid 5 arhitektid L. Le Vau 1612-1670 ja A. Le Notre 1613-1700. 1704 avas Louis XIV pargi rahvale. 2. Le Notre uuendas palju vanu renessansiaja losse ja nende aedu, kuulsamad olid: a. Fountaine-bleau' b. Kuulsaim oli Chantilly lossi aia uuendamine 1660. See oli vana valikraavist ümbritsetud renessansiloss, vallikraavid liigendasid aeda. Le Notre ühendas need võimsaks kanaliteemaks nagu Versailleski, seegi aed hävitati revolutsiooni käigus. 3. Pariisi lähedal Vaux-le-Vicomte lossi aed valmis 1661. Aed hävitati 1789 prantuse revolutsiooni käigus. Restaureerimine algas 1875. aiaplaneeringu põhimõte oli-regulaarsus ja vaheldus (üks juhtteema, mis oli siin aia telg, ja erinevad kõrvalteemad, nagu kanalid, basseinid jne. 4
mis ühtlasi tugevdati nende kaitseehitsi ja ehitati uusi linnuseid juurde. Linnused rajati järskudele nõlvade ja sobivate suurustega küngastele. Palkidest kaitseseinad, vallist väljapoole kaevati kraav. Enam kui poolsada linnust. Mägilinnused üksikutele, igast küljest looduslikult kaitstud küngastele rajatud linnused. Neemiklinnused mäeseljaku neemikuna lõppevale otsale rajatud linnused. Kalevipoja säng ida-eestis voortele rajatud linnused, kus vallikraavid rajati ainult otstesse, kuna külgedelt oli looduslikult kaitstud, linnus pealtvaates voodikujuline. ringvall-linnused lääne-eestis, kus puudusid künkad. Ümber linnuseõue kuhjati kunstlik vall. linnus-asula avaasula paiknes linnuse vahetus naabruses. Sõja-röövretke oht suur, linnused olid püsivalt asustatud. Vaenuväed saabusid ootamatult. Võitlused. suur osa rahvast elas siiski tavalistes avaasulates. KÜLAD, PÕLLUD Avaasulad koosnesid mitmest talust külad
olid küll säilitanud isikliku vabaduse ei võinud kindlad olla, et mõisnik neid oma põldudele tööle ei saada. 1. Väiksemad linnad läksid mõisnike kätte(elanikkond kui talupojad) 2. Suuremates linnades said poliitilised õigused vaid linnakodanikud(eestlastel pm võimatu linnakodanikuks saada) Konkreetsed õigused olid vaid Tallinnal Suuremad linnad olid endiselt ühtlasi ka kindlused, mida ümbritsesid vallikraavid ja müürid, mille väravad pandi ööseks kinni. 2) Katariina II uus asehalduskord ehk administratiivsed ümberkorraldused ● Eestimaa kubermangu lisandus Paldiski maakond ● Pärnu maakonnast lahutati Viljandimaa ● Tartu maakonnast lahutati Võrumaa ● Narva jäi Peterburi ja Setumaa jäi Pihkva kubermangu Linnaõigused said: Võru, Paldiski, Viljandi(1783)
aknaavade kinnimüürimine (Kuressaare linnuse müüri väärtuslikem osa saab uue kuue, 2002). 1985. a alanud restaureerimistööde teisel etapil seati eesmärgiks taastada Kuressaare kindlus ja eksponeerida see kui ilmekas näide kaitseehitiste arengust XIV XVIII sajandil. Praeguseks on taastatud Põhjabastion koos algse sissepääsu ja sillaga, 1/3 vallide välimisest ja 2/3 sisemisest tugimüürist, kõik 18. sajandi lõpust pärinevad garnisonihooned ning puhastatud vallikraavid (Kuressaare linnuse müüri väärtuslikem osa saab uue kuue, 2002). 1968. a. alustati Kuressaare linnuskindluse põhjalikku restaureerimist arhitekt K. Aluve projekti järgi. Mahukamaiks töödeks oli algsete katuste ja kaitsekäigu taastamine, uute vahelagede ehitamine. Kaitsetorni varustamine betoonitrepiga, vahepeal suurendatud aknaavade kinnimüürimine. 1985. a. alanud restaureerimistööde teisel etapil taastatakse linnuse
Munkadetagune torn Hellemani torn Viru värav Suure zwingeriga Hinke torn Kuraditorn Assauwe torn Kitsetorn Kiek in de Kök Megede torn Tallitorn Seegitagune torn Saunatagune torn Tallinna ordulinnuse eesvärav Roosikrantsi torniga ordulinnuse Stür den Kerli, Pika Hermanni, Pilstickeri ja Landskrone torniga ordulinnuse värava (Kellatorn) ja ca 13 müüritorni Sadamatorn. Linna ja linnust ümbritsevad vallikraavid, Snelli tiik Hirvepark Next.svg Pikemalt artiklis Tallinna muldkindlustusvöönd. ja Tallinna bastionid 17. sajand, Skoone bastion Rannavärava bastion Väikese Rannavärava bastion Viru värava bastion Ingeri bastion Rootsi bastion 6.5 TALLINNA ALL-LINN Tallinna all-linn paiknes keskajal Toompea ja sadama vahelisel alal ning kujutas endast linna põhiosa, kus valitses Lübecki õigus. Linna valitses Tallinna raad. All-linna keskus oli Raekoja plats
Ta suri 1772. aastal samas tornis. Arvatavasti on see vangishoidmine põhjus, miks ühe 1831. aasta kaardi peal on torni nimetatud "Veretorniks". Värav avati 1767. aastal seoses Tallinna kaitse uue ümberkorraldamisega uuesti liikluseks. Aastal 1862 lammutati eesväravad ja 1875 peavärav, sest Harju tänav oli kujunenud linna oluliseks äritänavaks ning värav oli kasvavale liiklusele takistus. 1881. aastal lammutati ka vesiveski, värava ees olnud suurest vallist osa tasandati, vallikraavid täideti lõplikult pinnasega ja tekkinud platsile kujunes Heinaturg, millest kujunes aja jooksul Peetri plats. Aastal 2008 avati lühikeseks ajaks Vabaduse väljaku ümberehituse käigus Harju värava ida- ja läänetornid. Kiek in de Kök Kiek in de Kök (alamsaksa keeles 'kiika kööki') asetseb Tallinna linnamüüri edelalõigul Lühikese jala värava ja Harju värava vahel tänapäeva Komandandi teest põhja ja Rüütli tänavast lääne poole. Ajalugu
Osalejad saavad käsikivil jahu jahvatada ja käsimasinaga koorevõid teha. Küpsetame maitseme vaaremade aegset rukkileiba, karaskit ja maapiima. Kindlusehitised 17. Kuressaare linnus ja kaitserajatised Kuressaare linnuse erilisus seisneb terves linnuses ja seda ümbritsevates kaitseehitistest. Tänaseks on kaitseehitised paljudes kohtades lammutatud ja kunagised veega täidetud vallikraavid parkideks muudetud. Kuressaare linnuse ümber on aga kõik alles veega täidetud vallikraav, kivist ja mullast kaitseehitised ehk bastionid ja saarekese keskel linnusehoone ise. Linnusehoones asub muuseum. Lisaks tegutsevad Sepikoda, Kivikoda, Keraamikakoda ja klaasikoda, kus turist saab ka ise käsitööd teha proovida. 18. Bastionide käigud (muuseum) Tallinna paljudest kaitsetornidest tuleb valida Kiek in de Kök muuseumtorn ja sealt algabki giidiga jalutuskäik maa-alust elu avastama
Krakowi tuntuim tähis. Krakow on populaarne sihtkoht igal aasta-ajal. 10. Malbork Malborki külastatakse ennekõike seal asuva kuulsa linnuse pärast. Malbork koosneb kolmest üksteise sisse ehitatud kindlusest. Praegu on Malborki linnus suurim telliskivist ehitatud linnus ja suurim gooti stiilis linnus maailmas. Alumise lossi müürid piiravad 21 hektari suuruse ala. Ülemist, keskmist ja alumist lossi eraldavad tornid ja kuivad vallikraavid. Ringkäik algab keskmisest lossist, uuem ja suurim osa kolme tiivaga ümber aia. Lossis on kaunis interjöör, lisaks suve- ja talveaiad. Mitmetes saalides asuvad näitused, mis tutvustavad merevaiku ja sõjatehnikat. Loss on alates 1997. aastast UNESCO pärandi nimekirjas. Lisaks kuulsale linnusele on seal kaunis gootistiilis raekoda, kirik 15. või 16. sajandist ja 16. sajandi Jeruusalemma haigla. (Malbrok) 22 KOKKUVÕTE
Haapsalu, Vana Pärnu ja Uus Pärnu. Tallinn, Tartu, Viljandi ja Pärnu kuulusid Hansa kaubalinnade liitu. 2. Keskaja Tallinna ehitised. Suurematele linnadele ehitati röövrüütlite kallaletungide eest kaitseks kõrge ja tugev müür, mida ümbritses kraav. Linnamüür määras ära linna territooriumi. Väljaspool müüri asusid eeslinnad - agulid, kus elas lihtrahvas, tavaliselt eestlased. Nagu kõiki keskaja linnu, ümbritses ka Tallinna linnamüür ja vallikraavid. Linna pääses kuue müürivärava kaudu, mida kaitsesid väravatornid ja tõstesillad. Keskaja linnade kõige vägevamad ehitised olid kirikud, mille püstitamiseks kulus palju aastaid. Kirikutesse telliti kunstiteoseid parimatelt maalijatelt ja kiviraiduritelt. Kõige tähtsam ilmalik ehitis oli raekoda, kus pidas oma istungeid linnavalitsus. Raekoja esisel platsil peeti turgu. Turuplatsilt hargnesid mitmes suunas kitsad tänavad, mis olid väga kitsad ja kõverad
Edelatiib ei ole säilinud. Konvendihoone siseõue ümbritses ristikäik. Nelinurkse hoone küljepikkused olid 42 ja 45 meetrit. Nagu keskaegsele kaitserajatisele kohane, domineerivad põhikonstruktsioonides igal pool lihtsad massiivsed lubimördiga seotud paekivimüürid. Gootikast annab aimu akna- jm avade kujundamisel kasutatud teravkaarmotiiv. Linnus asus ülespaisutatud Liivi jõe saarel, millele oli kaitsevõime suurendamiseks lisaks kaevatud vallikraavid. Soisele pinnasele ehitatud linnusehoonete vundamendiks olid palkidest parved. 1496. aastal mainiti dokumentides esmakordselt Koluvere mõisa. Pärast 1541. aastat ehitati värava kaitseks Liivi jõe poolsesse nurka ümmargune 14,5-meetrise läbimõõduga suurtükitorn. Koluvere linnus oli üks neist linnustest, kus asusid piiskopi sõjasulased ehk palgasõdurid. Edasi vallutati ja taasvallutati linnust eri võimude ja jõudude poolt korduvalt, kuni 17. sajandini, kus linnus
olid väravaehitised: kaks vaheväravat ühenduse pidamiseks Toompea linnusega ning kuus välisväravat. Välisväravate kaitsesüsteemidesse kuulusid veel 11 mitmesugust eeskaitsetorni koos eesväravatega, samuti oli linnamüür kriitilistes lõikudes dubleeritud topelt- ehk parhammüüridega. Neid samuti arvesse võttes oli 16. sajandi lõpuks Tallinna linnamüüril 46 kaitsetorni ning kaitsemüüride üldpikkus küündis 3 kilomeetrini. Lisaks sellele olid müüride ette ehitatud vallikraavid, sillad, puittõkked jms. Kuigi väliselt paistab Tallinna linnamüür silma võrdlemisi ühetaolise arhitektuuriga, pole see nii olnud aga tema kujunemisloos, mida iseloomustab sageli väga mitmekesine ja huvitav areng. Paljusid torne ja müürilõike on sajandite vältel korduvalt ümber ehitatud ning nii mõnigi neist varjab endas viis ning enamgi ehitusjärku. Kaitseehitiste praeguseni säilinud kuju pärineb enamikus 16. sajandist, mõnel juhul aga isegi 17-18. sajandist.
Suure linnuse keskaegsed hooned hävisid enamikus 17. saj toimunud hiigeltulekahjus. Eelkõige Tallinnas on tänapäeval vaadeldavad linnakindlustused, keskaja lõpul olnud ligi 50 tornist on säilinud 26 ja 2,35 km pikkusest kivimüürist 2/3. Kivist linnamüüri ehitamine hoogustus 14. saj alguses. Korduvalt ehitati müüre kõrgemaks ja paksemaks, lisati ja tugevdati torne, müüri ümbritsesid vallikraavid ja eeskindlustused. 14. saj lõpul algas uus ajajärk kindlustusarhitektuuris, sest tuli arvestada kiiresti arenevate tulirelvadega. Suurtüki tule vastu ehitati müürid paksemaks, aga varsti tuli neid hakata varjama muldvalli taha. Hakati ehitama tugevasti eenduvaid torne. Tallinna kaitsesüsteemis omandasid erilise tõhususe võimsad suurtükitornid Kiek in de Kök ja Paks Margareta. Võimas ordulinnus oli Viljandis. Ainsana oma
tuli õukonda kõrges vanuses Leonardo da Vinci, kes Amboise's oma viimased eluaastad veetis. Kuna Kesk-Prantsusmaa oli lainjama reljeefiga kui Itaalia, ei olnud kerge rajada suurejooneliste veemängudega nõlvakutel asuvaid terrassaedu. Prantslased aga veest loobuda ei tahtnud, nõnda leidsid nad enda jaoks teise lahenduse - vesi oli ka laiades kanalites ja tiikides piisavalt atraktiivne, lisaks loodi purskkaeve. Kasutati ära lossi ümbritsenud vallikraavid, neid osaliselt laiendades. Tiikides kavatati ka kalu ning nendel korraldati vaatemänge, nt vesiturniire. Üheks esimeseks, kus soine madalik kujundati järveks ning vallikraav ühendati üldise kompositsiooniga, oli Fontainebleau. Sealt alates muutub tiikide ja kanalite süsteem populaarseks ja saab prantsuse aedadele omaseks. Suurte veekogude rajamise eeldusteks, juhul kui looduslikud järved või jõed puudusid, olid geograafilised tingimised - soine ala, kõrge
annaabi.ee 
