Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Väljendusoskus". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
iapb, archive, articles, 5434EESTI MAAÜLIKOOL Metsandus- ja maaehitus instituut Geomaatika osakond ATLASTE TOOTMISE AJALUGU Referaat kinnisvara planeerimise erialal Juhendaja: ..... Tartu 2009 Sisukord Sissejuhatus.................................................................................................................................3 Atlase Mõiste.............................................................................................................................. 4 17. saj ja varem ilmunud kaubanduslikult ja kartograafiliselt tähtsad atlased............................5 Novus Atlas.............................................................................................................................5 Dell' Arcano del Mare............................................................................................................ 5 Theatrum Orbis Terrarum...............
MAINORI KÕRGKOOL Juhtimise instituut Personalijuhtimise eriala ETTEVÕTTE X OÜ PALGAPOLIITIKA JA PALGFAKORRALDUSE PÕHIMÕTTED Referaat Juhendaja: Helina Vigla X Koolituse palgapoliitika ja palgakorralduse põhimõtted 2 Tallinn 2009 X Koolituse palgapoliitika ja palgakorralduse põhimõtted 3 SISUKORD SISSEJUHATUS...................................................................................................................4 1. PALGAPOLIITIKA PÕHIMÕTTED................................................................................5 2. PALGAKORRALDUSE ALUSED...................................................................................6 3. AMETIKOHTADE HINDAMISE PÕHIMÕTTED..........................................................8 4. PALGATASE VÕRRELDES PALGATURUGA.............................................
« » « » 16.11.2009 : Valeria Sükiläinen : IAPB 18 : 093743 : . Aleksander Sudnitsõn 2009 , : 17-1 X2, X4 00 01 11 10 X1, X3 00 --(0) 0 1 1 10 --(0) 0 0 0 X1
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Tartu Kolledz Tauri Must TÜRI RAADIOSAATEJAAM Referaat Tartu 2009 Türi Raadiojaam "Hallo! Hallo! Siin Tallinn, Tartu, Türi!" -on legendaarne tervitusfraas, mida võis alates 1938. aastast raadioeetritest kuulda. Tervelt miljon EEKi maksmaläinud Türi raadiojaama eluiga jäi aga üpris lühikeseks [1]. 15.detsember 1937 sai Türist raadiolinn. Põhjuseks oli tema sobilik geograafiline asetus Eesti keskpunktis ning siit levisid elektromagnetlained kõige ühtlasemalt. Tolleaegsete raadiojaamade kuuldavus oli ju väga kehv nii asukohtade kui ka võimsuse tõttu. Sellepärast ehitati Järvamaa väikelinna oma aja moodsamaid ja võimsamaid saatjaid maailmas- valmimise hetkel oli tegemist Euroopa kõige moodsama antennmastiga [3]. Ettepaneku raadiotehnika müügiks ja ülespanekuks tegid venelased, ent Eesti Vabariigil oli parajasti poolele kaubalepingu sõlminine Suurbritanniaga ja viimane heitis ette, miks nende pa
TÖÖKESKKONNA RISKIANALÜÜS JA RISKIHINDAMINE Tellija: Casino OÜ Ettevõtte esindaja: Töö teostaja: Tallinn 2009 Sisukord Sissejuhatus..................................................................................................................... 3 1. Töökeskkonna riskianalüüsi eesmärk, metoodika........................................................ 4 2. Töökeskkonna kirjeldus............................................................................................... 7 3.Töötajate töökohtade määratlus, iseloomustus ja kirjeldamine..................................... 8 4. Töötajate küsitluslehtede analüüs................................................................................ 9 5.Töökeskkonna ohutegurite hindamine........................................................................ 10 6. Ettepanekud töökeskkonna parandamiseks. .........................
HÄÄDEMEESTE KESKKOOL Kristen Sepp ARVO PÄRT Referaat Juhendaja: Elon Miisna Häädemeeste 2013 Sisukord Looming Arvo Pärdi loomingus saab eristada mitut perioodi. Loometeed alustas Pärt nõukogude avangardi ühe radikaalseima esindajana. Neoklassitsistlikele teostele (kaks sonatiini ja Partiita klaverile, 1958) järgnesid katsetused dodekafoonia, helimassiivide komponeerimise, aleatoorika, kollaazitehnika vallas ("Nekroloog", 1960, "Perpetuum mobile", 1963, 2. sümfoonia, 1966). Pärast kollaaziteost "Credo" (1968) jõudis Pärt loomingulisse ummikseisu. Pärdi biograaf Paul Hillier ütleb: "... ta oli jõudnud täieliku meeleheite seisundisse, milles helilooming tundus kõige mõttetuma tegevusena, ning tal puudus muusikaline usk ja tahtejõud üheainsagi noodi kirjapanemiseks."[1] Kõik varasemad kompositsioonitehnikad olid tema jaoks end sellega ammendanud. Järgneva kaheksa aasta jooksul (19681976
... Herzog, S.(2011),'Revisiting the Estonian cyber attacks: digital threats and multinational responses', Journal ... meet bits: social media, the mobile web and augmented revolution', Future Internet, 4: ... Cite Save Nimi:ANNERIIN TRUU Õpperühm:IK 12 9. Leidke eestikeelseid materjale, mille pealkirjas esineb märksõna „infosüsteem“. Palju ja mida leiate? Leian 6 materjali. [CITATION] Infosüsteem ESTER uueneb Ü Treikelder - 2001 - Raamatukogu Cited by 2 Related articles Cite Save [CITATION] Takseermudelite ja andmestike infosüsteem puistu kasvukäigu modelleerimiseks A Sims - 2009 Cited by 1 Related articles Cite Save [CITATION] KVIS–kultuuriväärtuste infosüsteem.-IT haldusjuhtimise aasta aruanne K Alev-Christoffersen - 1998 Cited by 2 Related articles Cite Save [PDF] from emu.ee [PDF] PIIMAFARMI INFOSÜSTEEM JA SELLE ALAOSAD O Põldmaa - agrt.emu.ee Infosüsteemide kasutamise algusaastaks loomakasvatuses võiks lugeda 1970. aastat, kui
PUITTAIMEDE ÕITSEMISTABEL Anneli Feigenbaum - 14MEHO1 Kasvukuju ja kõrgus Jrk Nimetus aprill mai juuni juuli (m) ↑ 1,5 - 2 m, püstine 1. Värd-forsüütia põõsas ↑ kuni 1,5 m, hõre 2. Harilik näsiniin põõsas ↑ 10 - 15 m, tiheda laimunaja võraga suur 3. Harilik vaher puu ↑ 15 - 25 m, kõrge 4. Saarvaher puu 5. Harilik kirss ↑ 3 - 6 m, madal puu Tuhkurenelas ↑`1,5 m, kaarjate 6. ´Grefsheim okstega põõsas ↑ 0,5 - 1 m, püstise 7. Läiklehine mahoonia kasvuga laiuv põõsas ↑ kuni
EESTI KIRJAKEELE AJALUGU I Kirjakeele vanim periood 13.–16. sajandini. Esimesed tänini säilinud, peamiselt käsikirjalised tekstid. Kirjaviis on ebaühtlane, alamsaksa- või poolapärane. Esimesed eestikeelsed fraasid on kirja pandud 13. sajandi esimesel poolel Henriku Liivimaa kroonikas, nt Laula! Laula! Pappi; Maga magamas. 16. sajandist alates kujunevad eraldi põhja- ja lõunaeesti kirjakeel ehk tallinna ja tartu keel. Esimesest säilinud trükitekstist, Simon Wanradti ja Johann Koelli katekismusest (1535), on säilinud 11 katkendlikku lehekülge. Tähtsamaid tallinnakeelseid allikaid: Kullamaa käsikiri (1524–1532), mis sisaldab katoliku palveid ja usutunnistust, pärisnimesid ja üht lauset. On säilinud ka paar käsikirjalist vandeteksti ja talurahvaõiguse katkend. Tähtsamaid tartukeelseid allikaid: Johannes Ambrosius Velteruse ja Laurentius Boieruse jesuiitlikud tekstid; ametitunnistus silmaarst Sigismund Awerbachile. Tekstinäide Wanradti ja Koelli katekismusest: Nyn
1. AUTORIÕIGUS JA AUTORIÕIGUSTE KAITSE 1.1. Autoriõigus ja selle areng Eesti Vabariigis Enamus inimesi on autorid, kellel on oma teoste suhtes autoriõigus, kuid paljud lihtsalt ei tea seda. Kiri sõbrale või ajalehele, koolikirjand, ülikooli referaat või kursusetöö, välislähetuse aruanne, memo, seletuskiri jms. igapäevase tegevuse tulemus on tegelikult kaitstav autoriõigusega. Selliseid loometulemusi kaitstakse samade autoriõiguse reeglite alusel nagu nende autorite poolt loodut, kellele loomine on elukutse. Seega on autoriõigus mõnes mõttes igaühe õigus. Sõnal "autoriõigus" on mitu tähendust. Autoriõigus on: 1) intellektuaalse omandi üks liik; 2) iseseisev normistik riigi õigussüsteemis ja 3) selle normistikuga loojatele garanteeritud õigused. Intellektuaalne omand ehk intellektuaalomand tähendab õigusi mitmesugustele inimese loomeresultaatidele. Rahvusvaheliselt on tunnustatud liigitus, mille kohaselt intellektuaalsel omandil on kolm liiki: au
1. Lektion die Karte,-n - kaart der Betreuer,-;die Betreuerin,-nen giid, juhendaja, grupijuht der Name,-n nimi dürfen, ich darf tohtima,võima der Österreicher,-; die Österreicherin,-nen austerlane der Sänger,-;die Sängerin,-nen laulja ich möchte ma tahaksin darf ich? kas ma tohin? wer? kes? was? mis? wo? kus? woher? - kust? wohin? kuhu? die Stadt,-"e linn wieviel? kui palju?, mitu? die Bank,-en pank der,die Deutsche,- n sakslane der Este,-n, die Estin,-nen -eestlane der, die Bankangestellte,-n pangaametnik (teenistuja) der, die Postbeamte,-n postiametnik die Hauptstadt,-"e pealinn die Frage,-n küsimus wissen, ich weiss teadma der Staat,-en riik die Anschrift,-en aadress die Nummer.-n number gern meeleldi, hea meelega der Ausländer,-; die Ausländerin,-nen välismaalane langsam aeglaselt verstehen aru saama seit wann? mis ajast? kui kaua? erst seit gestern alles alates eilsest nach Deutschland Saksam
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Majandusteaduskond Rahusvaheliste suhete instituut Rahvusvaheliste suhete ja politoloogia õppetool Anneli Kritsmann-Lekstedt IISRAELI RIIGI AJALOOLISED TAGAMAAD PALESTIINAS Kursusetöö Juhendaja: dotsent Tiiu Pohl Tallinn 2009 2 Sisukord Sissejuhatus.................................................................................................................................. 3 1. Tänapäeva Iisraeli riik ja piirkonna ajalugu.............................................................................. 5 2.Piirkonda valitsenud suured impeeriumid.................................................................................. 8 2.1 Rooma impeerium ja Bütsantsi keisririik................................................................... 8 2.2 Araablased ja Osmanite impeerium......
Nord Stream on kavandatav Venemaa ja Saksamaa vaheline Läänemere põhjas kulgev maagaasi torujuhe. Venemaa riiklik gaasimonopol Gazprom teatas kavast ehitada 1200 km pikkune torujuhe maismaa asemel merepõhja novembris 2002 ning torujuhtme maismaaosa ehituse alustamisest Venemaal detsembris 2005. Tavaliselt nimetatatakse Nord Streamiks Viiburi ja Greifswaldi vahele kavandatavat veealust lõiku, mõnikord aga mõeldakse selle all ka juhtme maa peale ehitatavat osa Venemaal ning võimalikke edasisi ühendusi Lääne-Euroopas. Poola, Baltimaad ja mõned teised Läänemere-äärsed riigid vastustavad Nord Streami rajamist nii keskkonna- kui ka energiajulgeoleku kaalutlustel. 20. oktoobril 2009 kiitis gaasijuhtme rajamise heaks Taani ning 5. novembril 2009 Rootsi ja Soome valitsus. Ajalugu Töö gaasijuhtme ettevalmistamiseks sai alguse 1997, kui Gazprom ja Neste (hiljem Fortum) moodustasid ühisettevõtte North Transgas Oy, mille eesmärk oli Läänemere põhja mööda Venemaalt Põh
Arvo Pärt Pärdi loomingus on väga olulisel kohal religioosne maailmavaade. Peale Eestist lahkumist on Pärt loonud valdavalt vaimuliku sisuga muusikat. Kuna selles on olulisel kohal tekst, sõnad, siis on helilooja rohkem pöördunud vokaal- ja vokaalsümfooniliste zanrite poole. (Varasem looming on rohkem instrumentaalne.) Pärt kasutab traditsioonilisi kirikumuusika zanreid (passioon, missa, psalm jt) ja liturgilisi (jumalateenistuse) tekste. Kuigi valdav osa teostest on loodud ladinakeelsele tekstile, kasutab helilooja sageli ka teisi keeli. Arvo Pärdi loomingus saab eristada mitut perioodi. Loometeed alustas Pärt nõukogude avangardi ühe radikaalseima esindajana. Neoklassitsistlikele teostele (kaks sonatiini ja Partiita klaverile, 1958) järgnesid katsetused dodekafoonia, helimassiivide komponeerimise,aleatoorika, kollaazitehnika vallas ("Nekroloog", 1960, "Perpetuum mobile", 1963, 2. sümfoonia, 1966). Pärast kollaaziteost "Cre
Arvo Pärt Arvo Pärt on rahvusvaheliselt tuntuim eesti helilooja. Ta on tuntud eelkõige isikupärase kompositsioonitehnika, nn tintinnabuli-tehnika poolest. Pärt on sündinud 1935. aastal Paides, üles kasvanud aga Rakveres, kus õppis muusikakoolis klaverit. Juba kooliaja tegeles ta heliloominguga. Aastatel 1954-1957 õppis Pärt Tallinna muusikakoolis muusikateooriat. Sel ajal oli tema kompositsiooniõppejõuks temast kõigest viis aastat vanem Veljo Tormis. 1963. aastal lõpetas Pärt Tallinna konservatooriumis Heino Elleri kompositsiooniklassi. Aastatel 1958-1967 töötas ta helirežissöörina Eesti Raadios. Eestis sai Pärdi muusika kiiresti tuntuks, nii näiteks võttis konservatooriumi professor, pianist Bruno Lukk II kursuse tudengi klaverile kirjutatud kaks sonatiini ja "Partiita" (1958-1959) kohe oma repertuaari. Tavapärased õpilastööd Pärdil tegelikult puuduvadki - kõik kirjutatu jõudis kiiresti kontserd
, -- . 25 1938 : , : : 25 1980 (42 ) : , : , , ,, : 1959--1980 : Lib.ru -- . , . , , . , 1980 (25 1938, , -- 25 1980, ) -- , , . ; (« » .), . . 70- XX ( , ) , . , . 700 , , , , . (, ), -- . , , . , «» , , ( ). . . , . . , . « », , . , , . ( ) , , , , , -, , («»), (« ») , -- («»), («»), («»), () (« »), (« ») . . . 25 1938 . . , () (1916--1980) -- , , . , . -, , -- ., [1]; , , . - . (« , , -- , ...» -- . «», 1965.) -- (1889, - -- 1962, ; «» ) -- , , 1911 , . . , ; . , ( , 1912--2003) -- . . . . 1- : «...
AI WEIWEI 1, Sündis 1957 aasta Hiinas, Pekingis. Hiina kaasaja kunstnik ja arhitekt, kuraator ja kriitik, „China Art Archive & Warehouse“ asutaja ja direktor. 2, 2011 aastal „Sada kõike mõjukamat isikut kunstimaailmas“, mis oli koostanud ajakiri „ArtReview“, sai Ai Weiwei esimese koha. Ajakirja „Time“ väitel, on ta 24 kohal kõige mõjukavamate inimeste nimekirjas. 3-4, 1978 aastal astus Pekingi Kinoakadeemiasse, kus õppis animatsiooni. Temast sai üks art-gruppi „Tähed“ asutaja. 1981 põgenes USA-sse, kartes võimude jälitamist. Seejärel astus New-Yorgi disainikooli.
Carbonated beverages: healthy or harmful? Anna Beda KATB11 Food Engineering and Product Development Tallinn University of Technology December 6, 2012 Following topics 1. What is carbonated beverage? 2. Main components 3. Influence on our organism 4. Conclusion 5. Interesting facts 6. Sources What is carbonated beverages? Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Composition of carbonated drinks Sweetners Carbonated water Acids Caffeine Sweetener Effect · cane
, , 11 : 2016 ............................................................................ 2 1. .......................................................... 3 1.1. ................................................. 3 1.2. ..................................................... 3 2. ............................................................6 2.1. ............................................................................ 6 ........................................................................13 ................................................................. .........14 ........................................................................15 , , , . 2017 . « , , , , .» (http://festival.1september.ru/articles/650534/,19.01.2017) . , , . , . . - . - : 1) 2) , .( "", " ",
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Humanitaar- ja sotsiaalteaduste instituut Filosoofia õppetool ÖKOEETIKA PROBLEEMID Referaat Õppejõud: Tallinn 2009 I. II. . ( ) 1. 2. 2 . . , , , , - , , -, , (, , ) . . . , .[1] - , , , , , . , , , , . . , . [2] , , , -, : , , - , , , , , . , . « », « ». « - ».[3] , 1 . . / . . . - .: , 1991. 2 . . : . . : , 2003. .229. 3 . ., . . : . / . . . , . . . .: , 2002. . 287. 3 . : . .
Lösungen Arbeitsbuch Lektion 19 1a 2 jung 3 streng 4 eigentlich wichtig 5 anders 6 fertig 7 fehlt b individuelle Lösung 2 1B2C3A 3a 2c3a4d5b b Nominativ: wir: unser unsere ihr: euer eure Akkusativ: wir: unser unsere ihr: euer - eure 4 2 Unser 3 unsere 4 unser 5 Unsere 6 unseren 7 euren 8 eure 5 2 seine 3 seine 4 meinen 5 Unsere 6 unser 7 eure 8 Meine 9 Deine 10 meinen 6a 2 Stuhl 3 Teppich 4 Bett 5 Schrank 6 Regal 7 Lampe 8 Sessel 9 Tisch 10 Spiegel 11 Sofa b Wohnung c 1. Küche: der Stuhl, der Tisch, das Regal, der Teppich 2. Wohnzimmer: das Sofa, des Sessel, das Regal, die Lampe, der Tisch, der Stuhl 3. Schlafzimmer: das Bett, der Schrank, der Teppich, das Regal, die Lampe 4. Bad: der Spiegel, das Regal 7a 1 die Fahrkarte 2 der Kochkurs 3 das Wohnzimmer b 2
Tallinna Tõnimäe Reaalkool KEEMILISED AINED KARASTUSJOOKIDES Uurimistöö Autor: Viktoriya Strelnikova Juhendaja: Lidia Rõbnikova Tallinn 2016 Uurimistöö.............................................................................................................................1 ................................................................................................................................4 1 ...............................................5 1.1 ....................................................................................5 1.1.1 Coca-Cola....................................................................................................6 1.1.2 Fanta............................................................................................................6 1.1.3 Sprite....
1 SAKSA KEELE GRAMMATIKA SISUKORD ARTIKKEL 3 Umbmäärane artikkel 3 Määrav artikkel 3 ASESÕNA 6 Isikulised asesõnad 6 Omastavad asesõnad 6 Näitavad asesõnad DIESER, DIESE ja DIESES (see) 7 Umbmäärased asesõnad JEDER, JEDE ja JEDES (iga) 8 NIMISÕNA 9 Nimisõnade sugu 9 Nimisõnade mitmus 9 Nimisõnade käänamine 10 OMADUSSÕNA 11 Omadussõna käänamine määrava artikliga 11 Omadussõna käänamine umbmäärase
Sinu Nimi AUDI A6 JÕUÜLEKANNE REFERAAT Õppeaines: JÕUÜLEKANNE Transporditeaduskond Õpperühm: Juhendaja: lektor Sven Andresen Esitamiskuupäev:……………. Üliõpilase allkiri:…………….. Õppejõu allkiri: ……………… Tallinn 2015 SISUKORD Sisukord...............................................................................................................................................2 1. TÖÖJUHEND JA SISSEJUHATUS................................................................................................3 2. SÕIDUKI JA MOOTORINÄITAJAD.............................................................................................4 3. KÄIGUKAST JA SIDUR.................................................................................................................5 3.1 Käigukast.
Kordamisküsimused 2 12. klass 1. Kirjelda rahvuskultuuri olukorda 1940.-1955. aastatel: millised kaotused ja muutused tabasid neil aastail muusikaelu Eestis? 40ndatel lõpetati kõik omariikluse ajal tegutsenud organisatsioonid ja seltsid. Tallinna Konservatooriumi paljud õppejõud vallandati. 1944.a hävis Estonia Tallinna pommitamises. Massiline kodumaalt lahkumine(Tubin, Juhan Aavik, A.Kasemets), terror. 1947.a laulupeol olid nõukogulikud laulud. 1948 nn puhastuslaine(arreteeriti ja vallandati, nt Saar ja Kreek), kaotsi läks terve põlvkond muusikuid. Loomingu eesmärgiks ,,nõukogukiku elu kajastamine", ,,vormilt rahvuslik, sisult sotsialistlik" 2. Gustav Ernesaks millal elas, tegevusvaldkonnad; looming: loomingu iseloomustus, 3 näidet! 1908-1993 ,,Mu isamaa on minu arm", ,,Meelespea" , ,,Helin" Koorijuht, helilooja,pedagoog,muusikakirjutaja.Loomingus üle 300 koorilaulu,soololaulu ja lastelaulu
Tallinna Nõmme Gümnaasium Jarmo Jagomägi Mustanahaliste domineerimine valgete üle jooksualadel Uurimustöö Juhendaja: Õpetaja Evelin Vanaselja Tallinn 2010 ANNOTATSIOON Tallinna Nõmme Gümnaasium Töö pealkiri Mustanahaliste domineerimine valgete üle jooksualadel Kuu ja aasta Lehekülgede arv 16.2010 17 Referaat Uurimuse eesmärgiks on teada saada, miks mustanahalised on kiiremad kui valged. Selleks selgitasin välja erinevused ja eeldused geneetikas, töökuses ja eluolus. Infot sain erinevatest internetiallikatest kui ka Carl Lewise autobiograafilisest raamatust. Teemavalik tulenes sellest, et olen jälginud kergejõustikut juba aastaid ning jooksualad pakuvad suurt huvi. Kuna mustanahalised on alati olnud jooksualadel tipus, siis valisingi valgetega võrdleva töö. Uurimus tõestas p
Eesti Hotelli ja Turismimajanduse Erakool Maaturism ME-21 Helena Siiroja JÄRVA-PEETRI KIRIK HEINRICH STAHL CHRISTIAN BEERMANN Referaat aines kultuurilugu Juhendaja: Piret Valgma Müüsleri, 2009 Referaat aines kultuurilugu........................................................................................................................1 Juhendaja: Piret Valgma...........................................................................................................1 Müüsleri, 2009...........................................................................................................................................1 1 Järva-Peetri kirik.....................................................................................................................................3 1.1 SISSEJUHATUS............................................................................
TALLINNA MAJANDUSKOOL Ärijuhtimine Valentina Purtova RATSA KLUBI AVAMINE Lõputöö Juhendaja: Tatjana Moroz Tallinn 2009 2 .......................................................................................................................3 .............................................................................................................................. 5 ...................................... 7 1.1 ................................................................................................7 1.2 .........................................................................8 1.2.1 ..................................................................................................................... 9 1.2.2 ..............................................................................10 1.2.3 ................................................
xxx JÄRVA-PEETRI KIRIK HEINRICH STAHL CHRISTIAN BEERMANN Referaat aines kultuurilugu Juhendaja: xxx Müüsleri, 2009 Sisukord Referaat aines kultuurilugu........................................................................................................................1 Müüsleri, 2009...........................................................................................................................................1 1Järva-Peetri kirik......................................................................................................................................3 1.1SISSEJUHATUS.............................................................................................................................. 3 1.2AJALUGU........................................................................................................................................3 ..............................................
London Olympics 2012 & Paralympics World records and number of participants Merlyn Jürgenson 2013 Participants London Olympics – 10 820 athletes Paraolympics – 4 302 athletes Nations participating London Olympics – 204 countries Paraolympics – 164 countries World records Swimming Missy Franklin of United States broke world record of 2:04.06. The American team of Franklin, Soni, Vollmer and Schmitt won Olympic gold in women's 4x100m medley relay with a world record time of 3: 52.05. Rebecca Soni of the United States set a new world record in the women's 200m Breaststroke with a time of 2:19.59 seconds. Daniel Gyurta of Hungary set a new world record with a time of 2:07.28 in 200 m breaststroke. Sun Yang of China set a world record in the men's 1,500 m freestyle. Vollmer of the United States won gold in the women's 100m Butterfly. Cameron van de
ständig zu tun haben, wurde bestätigt. 17 ALLIKALOEND 1. Wikipedia (2010). Computer crime URL: http://en.wikipedia.org/wiki/Computer_crime [21.12.2010] 2. Weber, Tim. Cybercrime threat rising sharply, BBC News, 31. jaanuar 2009 URL: http://news.bbc.co.uk/2/hi/business/davos/7862549.stm [20.02.2010] 3. Smith, Dawn. Where do computer viruses come from?, Ezine Articles, 2. detsember 2008 URL:http://ezinearticles.com/?Where-Do-Computer-Viruses-Come-From?&id=1448955 [15.03.10] 4. Enigma Software (2007). Cybercrime top 20 countries pie chart URL:http://www.enigmasoftware.com/wp-content/themes/default/images/cybercrime-top-20- countries-pie-chart.jpg [01.03.2010] 5. Antonopoulus, Andras M. Practical identity protection you can use, Computerworld, 27. oktoober 2009 URL:http://www.computerworld
Puurmani Gümnaasium Jood (I) Koostaja: Kertu Vahtra Klass: X Õppeaine: Keemia Juhendaja: Aleksandr Kirpu Puurmani 2009 1 Joodi ajalugu ja kasutus Joodi avastas prantsuse keemik Bernard Courtois, kes elas aastatel 1777 1838. Jood avastati 1811. aastal, Pariisis, Prantsusmaal. Jood on hajus element, mida looduses leidub peamiselt ühendeina. Joodi saadakse looduses naftapuuraukude veest ja merevetikatest. Loodusliku joodi moodustab isotoop (Isotoop - ühe ja sama keemilise elemendi eri massiarvuga aatom. Massiarv on tingitud neutronite arvust). Joodipoolest kõige rikkam maa on Tsiili. Jood kuulub hormoonide koostisse. Joodi sisaldus toidus ja vees sõltub pinnasest: jääliustikega, mägise või sajuse piirkonna pinnas on enamasti joodivaene. Sellistes piirkondades kasutatakse tavaliselt keedusoola jodeerimist (joodi orgaanil
TARTU ÜLIKOOL Pärnu kolledz Ettevõtlusosakond Anton Must AÜEP1 Kvaliteediauhinnad ja -programmid maailmas. Hotellide, sh Eesti hotellide tärnisüsteem; Eesti Hotellide ja Restoranide Liit; Hotelstars Union. Simanari töö Pärnu 2018 SISUKORD 1. Eesti Hotellide ja Restoranide Liit.................................................................................3 2.Tärnisüsteem Eestis........................................................................................................4 1.1.Austraalia AAA reitingusüsteem.............................................................................6 3.Muud hindamissüsteemid maailmas...............................................................................6 1.2.AA Briti Süsteem................................................................................
annaabi.ee 
