REIS SINIMÄGEDESSE Täna, meie oleme sõitnud sinimägedesse, kus me külastasime Vaivara sõjamuuseumi, Vaivara monumendi ja vaatetorni. Täna kell 12:25 me sõitsime välja, 11. Klassi õpilastega, koolist Sinimägedesse, kus me pidime tutvuda Teise Maailmasõja asjadega. Kõigepealt me külastasime Vaivara sõjamuuseumi, kus me tutvusime kuidas käis Teine Maailmasõja, erinevade relvastusega, sõjavarustusega ja muude asjadega. Ka seal me vaatasime filmi Esimese ja Teise Maailmasõdade kohta. Pärast seda me läksime Vaivara vaatetornile vaadata, kuidas välja nägeb Sinimägede ümbrus. Seejärel me läksime
Öö oli soe võrreldes Eestiga, seega ainult magamiskotist piisas. Foto 3. Reisi algus 7 1.3 2.päev-jõudsime Valencia linna Hommikul ärkasime 8 paiku. Pesime hambaid antud tingimustes, pakkisime asjad ja oligi vaja edasi sõita. Tee peal nägime suuri oliiviistandusi ja mandariini omasid ka. Hispaania tee on alati hästi kurviline ja kõrgetel kaljudel, mägedel või orgudes, vahel sõitsime läbi tunnelite. Sõitsime terve järgmine päev, paar peatust tegime söömiseks. Jõudsime õhtuks kohale umbes kell 9-10. Siis sõitsime linna sisse, kuhugi tee kõrvale ja hakkasime GPS-ilt heade hinnapakkumistega ööbimiskohti otsima. Mõtlesime selle öö veeta hotellis. Leidsime lõpuks ühe ilusa hotelli Valencia vanalinnas. Hind oli üpriski odav, saime nelja peale ühe toa, kus oli suur voodi, nari, dussiruum(wc), arvuti, telekas. Põhilised asjad nagu ikka olemas. Saime selle umbes 90 euroga
Reportaaž: õppekäik Estonia teatrisse ja Niguliste Kunstimuuseumisse Reedel, 15. märtsil toimus 8. klasside õppekäik Niguliste Kunstimuuseumi ja Estonia teatrisse, eesotsas õpetajate Anne Kruuse, Sirje Riitmuru ja Kadri Uustaluga. Õppekäik oli õppetöö osa ja seda finantseeris kool. Tavaliselt on meil reedeti seitse tundi, esimene tund on vaba või osadel eesti keele tund. Väljasõit pidi toimuma kell 8.00. Kooli jõudes kogunesid kõik 8. klassi õpilased alla fuajeesse, kus ootasid neid ees õpetajad ning kõigile jagati toidupakke. Toidupakike sisaldas õuna ja kohukest, millele lisandus hiljem ka soe saiake. Kui toidupakikesed olid ära jagatud ja kell 8.00 sai, kiirustasid kõik parklasse, kus ootas suur buss juba ees. Sõit kestis umbes tund aega ning kella üheksaks olime juba Estonia teatri juurde jõudnud. Väljusime bussist ning järgnesime õpetajatele, ustest sisse suurde fuajeesse ja panime oma joped ja kotid garderoobi. Meie juurde saabusid kaks giidi, kes
ajateenijatest sõjaaja allüksused: jalaväekompanii, miinipildujapatarei, jalaväepataljoni luurerühmad. Ajateenijate arv ja allüksuste koosseis kinnitatakse iga-aastase väljaõppeplaaniga. · Vastavalt väljaõppe plaanile viia läbi õppekogunemised pataljoni baasil moodustatavate üksuste ja neid komplekteeritavate reservväelastega. · Hoida ja hooldada pataljoni rahu- ja sõjaaja, samuti formeeritavate üksuste tehnikat, relvastust, laskemoona, riide- ja muud varustust. · Korraldada sõjaväelinnaku haldamine ja valve. Ajalugu: Kuperjanovi partisanide pataljoni ametlikuks sünnipäevaks on 23. detsember 1918. a., mil leitnant Julius Kuperjanov tookordselt 2. diviisi ülemalt kolonel Limbergilt saab loa erilise partisanide salga moodustamiseks. Vabatahtlike rohkearvulise juurdevooluga muutus see salk peatselt iseseisvaks pataljoniks kõikide juurdekuuluvate komandodega ning
vaateplatvormilt avanes vaade ilusale tuledes Pariisile. Pilet ühele inimesele Eiffeli torni maksis 7.50 eurot. Torni ümbruses oli liikumas palju rahvast, ning ka suveniirimüüjaid, kes proovisid meile müüa väikseid Eiffeli torni kujukesi. Eiffeli tornist jalutasime hotelli ööbima. Teine päev Pariisis Järgmisel hommikul sõitsime me metrooga Seine'i jõe äärde, kus vaatasime Seine´l sõitvaid ja seisvaid laevu. Sealt edasi võtsime suuna Orsay kunstimuuseumisse. Alguses oli muuseumi asemel rongijaam. Hiljem ehitati see ümber muuseumiks. Orsay´s nägin ma ka kuulsate kunstnike maale, mida ma varem olin ainult õpikutest ja raamatutest näinud näiteks Claude Monet, Edouard Manet, Edgar Degas ja Vincent van Gogh maale, kui nimetada ainult mõned
borsisupiga,asjad kokku ja Sighisoara linna peale! Paeluv keskaegne tsitadell, kerjused ja Vlad Tepesi sünnimaja. Leidsime ploomipuskari pruulikoja, kus degusteerisime veine ja palinkat.Kogu linn tundus eestlasi täis olevat- ühed tulid vastu, teised läksid mööda. Istusime vabaõhukohvikus ja limpsisime jäätist.Bussijuht Karu ja pealik Urmas olid karmid- hilinejatelt nõuti sisse kohustuslik vein. Teekond läks edasi Brasovi poole- linn suure mäe külje all. Suur mägi andis linnale fantastilise mulje- ilus kesklinn oli oma nukumajadega armas! Omaette elamus oli sõita köisraudteega üles Brasovi mäele. Jõudsime üles just äikesevihma ajaks. Suurepärane vaaade linnale ja ümbritsevatele mägedele! Brasovi rumeenlaste poole tänavad olid kõverad, sakslaste poolel sirged, lugesime 4 surnuaeda. Otsisime tihedas vihmas teed Zarnesti poole, et seal ööbida ja meie kaks gruppi Tra
See oli ikka 15 miljoni krooni lähedale. Hiljem rändasime mööda metsa radasid tagasi bussi poole. Kiigu juures juhtus Karolil õnnetus. Kukkus kiigult. Õnneks ei saanud ta väga viga. Läksime vaatame arvataolevat Eesti vanemat tamme. Tamme-Lauri tamm. Seitsmekesi pidime kätest kinni võtma et ümber puu ring saada. See sama puu on ka meie 10-kroonise peal, kuigi arvatakse et on Viiraldi tamm. Pärast sõitsime veel Sangaste lossi juurde. Õpetaja rääkis, et kui lossi ühes otsas keegi seinalähedal sosistab on tänu seinale on seda teises otsas kuulda. Mis sest et vihma sadas tuli meil see järele proovida. Ning see toimiski, olin sellest väga rabatud.
Kasutusse oli võetud suures koguses droone ja muid kaugelt juhitavaid masinaid. Nädalaga saime uue väljaõppe. Siis saime me teada uudise mida keegi ei osanud oodata, kätte oli jõudmas sõda. Iga päevaga toodi linnakusse aina rohkem sõdureid ja meid kaasati abiks väljaõppes. Ühel päeval kutsuti meie 1. raketirühm kokku ja öeldi, et peame minema ala turvama. Meile anti kätte meie relvastus ja masinad. Sõitsime positsioonile ning jäime ootama uusi korraldusi. Raadioside toimus läbi kõrvaklappide mis kõigile oli jagatud. Sidevalvet enam ei pidanud mehitama. Meile anti korraldus maskeerida oma masinad ja panna üles laager. Maskeerimine toimus üli lihtsalt. Tuli ainult püsti panna garaazi taoline ehitis. Ühe nupuvajutusega sulandus garaaz maastikuga. Järgmine päev algas hästi, kõik oli vaikne ja vaenlasest polnud mingit märki. Siis nägime me
Kasutusse oli võetud suures koguses droone ja muid kaugelt juhitavaid masinaid. Nädalaga saime uue väljaõppe. Siis saime me teada uudise mida keegi ei osanud oodata, kätte oli jõudmas sõda. Iga päevaga toodi linnakusse aina rohkem sõdureid ja meid kaasati abiks väljaõppes. Ühel päeval kutsuti meie 1. raketirühm kokku ja öeldi, et peame minema ala turvama. Meile anti kätte meie relvastus ja masinad. Sõitsime positsioonile ning jäime ootama uusi korraldusi. Raadioside toimus läbi kõrvaklappide mis kõigile oli jagatud. Sidevalvet enam ei pidanud mehitama. Meile anti korraldus maskeerida oma masinad ja panna üles laager. Maskeerimine toimus üli lihtsalt. Tuli ainult püsti panna garaazi taoline ehitis. Ühe nupuvajutusega sulandus garaaz maastikuga. Järgmine päev algas hästi, kõik oli vaikne ja vaenlasest polnud mingit märki. Siis nägime me
klassist saati. Mul oli siis väike Canoni digifotokas millega klõpsasin Alu pargis loodusest ja lindudest pilte. Mulle väga meeldis seda teha, mind võlus erinevate lindude käitumine ja nende väimus. Sellega tegelesin umbes aasta või veidi kauem, kuid lihtsalt lõbu pärast. Siis jäi väike vahe sisse kui ma ei tegelenud fotograafia kuni ma hakkasin oma ema peegelkaameraga pildistama. Olin siis 13 ja proovisin teha pilte loomadest keda kohtasin vahel põldudel. Alguses sõitsime emaga mööda metsateid ringi ja jälgisime kas mõni loom jääb kaamerasilma ette. Sellest arenes edasi minu suurem fotohuvi. Ostsin endale poole aasta pärast enda kaamera ja hakkasin tegema rohkem maastikufotosi ja portreesi. Nüüd pildistan regulaarselt looduses ja linnas. Looduses meeldib kõige rohkem pildistada loomi ja maastikke. Loomi adrenaliini pärast mida tunned kui oled nende lähedal ja maastikke värvimängude ja kompositsiooni mitmekülgse kasutamise pärast
matustel. Esimese sini-must-valge lipu valmistamise mõtte algataja ning selle peamine teostaja oli dr. Karl August Hermanni abikaasa Paula Hermann. 1884. a. maikuu teiseks pooleks oli lipp valmis. Esimese sini-must-valge lipu p ü h i t s e m i n e otsustati EÜSis teoks teha 3.-5. juunini 1884. aastal Otepää koguduse õpetaja, Seltsi vilistlase Burchard Sperrlingki kutsel korraldataval väljasõidul. Väljasõit algas Tartust 3. juuni hommikul kella kümne paiku. Sõit toimus suurel kaheksa- hobuselisel kollasel toolvankril, kuhu mahtusid lisaks kahele kutsarile ka kõik selle hetke Eesti Üliõpilaste Seltsi liikmed - 16 üliõpilast ja 6 vilistlast. Uus ja ilus sini-must-valge lipp oli esialgu peidetult vankris. Umbes 6 km enne Otepää kiriklat, päästeti lipp varjukatte alt ja pandi sõidutuulde lehvima. Nii jõuti kella nelja paiku Otepää kiriku ette
Massihävitusrelvadeks on keemiarelv, bioloogilised relvad, tuumarelvad ja tööstuskemikaalid. Kompassiga saab orienteeruda ning sellega saab luubi abil tuld tekitada. 21.11.2015 Topograafia- harjutused kaardi ja kompassiga metsas Laupäeva hommikul, 21. Novembril käisime klassiga metsas orienteerumas kaarti ja kompassiga. Alustasime sõitu Kose Vallamaja eest. Võtsime enne teele asumist kaasa relvad ja laskemoonad. Istusime kogu klassiga autosse ja sõitsime Kose- Risti karjääri. Seal, kõige tagumises otsas, on Kaitseliidu välilasketiir. Seal jagati meid paaridesse, ühed saadeti metsa ja teised jäid relvast laskma. Olenemata sellest, et ilm oli halb ja tuiskas lörtsi, oli minul ja mu paarilisel tore olla metsas. Me pidime käima läbi mõned punktid ja siis nende koordinaatidega leidma üles järgmise punkti. Olles leidnud üles kaks esimest puntki, ei leidnud me kolmandat ja läksime valesti. Me kõndisime umbes 2km kaugusele alguse kohast
Palun teavitage meile...." "Mida? Kas nad teavad mu nime?" küsisin Stiiv-Maikelilt jahmunult. Ka tema oli väga ehmunud "Vist küll!" ütles Stiiv-Maikel mõttesse vajunult. "Me peame midagi ette võtma!" ütlesin talle. "Miks meie? Sina ju keetsid selle supi kokku!" "Mina ei taha olla sellesse asja segatud!" ütles Stiiv-Maikel nõudlikult ja kõmpis üles. "Aga nad ei tea mu aadressi ja ma saan seda ka eitada!" mõtlesin, et nad tõesti seda teha ei saa! Lapsed tulid alles hilja. Ma mõtlesin terve öö, mida teha, mulle tuli pähe vaid üks mõte. "Ma põgenen siit linnast valepassiga! Mul on ju raha kõrvale pandud mustadeks päevadeks, noh umbes 80 00090 000 krooni! Sellest peaks piisama." Stiiv-Maikel oli vara välja läinud ja ma kasutasin juhust. Ma hiilisin enda tuppa, võtsin raha ja panin spordikotti, otsisin mõned riided ka kaasa. Ma võtsin vannikapist blondeerivat juuksevärvi ja käärid, ma lõikasin oma
miljardit Eesti krooni. 7 M/S Baltic Queen M/S Baltic Queen alustas Tallinna ja Stockholmi vahel liiklemist 2009. aasta kevadel. Oma uutel laevadel keskendutakse lisaks usaldusväärsele kvaliteedile ka keskkonnasõbralikkusele ja energia säästmisele. Pakutakse mugavust kõigile oma reisijatele ning luksuslikke tingimusi ka kõige nõudlikumatele klientidele. Laevas on kasutatud kaasaegset tehnikat ja varasemast rohkem tähelepanu pööratud meelelahutusprogrammile. Laeva mitmed restoranid ja tänapäevane konverentsikeskus garanteerivad eduka merereisi, kus töö saab sujuvalt ühendada puhkusega. M/S Baltic Queen on suurepärane ujuvhotell, mis võimaldab üheaegselt reisida ja samas meeldivalt lõõgastuda. 8 PRAKTIKAKÄIK Tööohutus Esmalt tutvusime tööohutusega Tallinki kontoris, kus meile anti lugeda tööohutuseeskirju.
Tartu Kutsehariduskeskus Hotelliteenindus Vladimir Kopõlov Majutusteeninduse eriala ettevõtte praktika Aruanne Juhendaja: Alina Orlova Tartu 2013 Sisukord 1. Sissejuhatus 2. Ettevõte lühiiseloomustus. 3. Praktika korraldus 4. Tööhügieen ja tööohutus ettevõttes. 5. Toateenija ametikirjeldus/analüüs praktikal 6. Uued teadmised ja oskused eneseanalüüs 7. Kokkuvõte Sissejuhatus Olles Tartu Kutsehariduskeskuse Hotelliteeninduse eriala õppilaseks , mina pidin sooritada teeninduspraktikat majutusettevõttes ajavahemikul 18.12.2012-01.01.2013 ja mõned päevad jaanuari kuus, mille eesmärgiks oli säilitada teadmisi, mis olid saanud kooli tundide jooksul ja omandada uusi praktilisi oskusi toateeninduse erialal. Kui igal õpilasel oli õigus iseseisvalt valida endale
Väike-Maarja 2015 Sisukord SISSEJUHATUS 1. ALAR KOTLI ELU JA TEGEVUS 2. NÄITUS „ALAR KOTLI – SÜMBOLITE ARHITEKT“ 2.1 Näituse ettevalmistustöö 2.1.. Idee 2.1.2 Koostöö 2.1.3 Rahastamine 2.1.4 Näituse eksponaadid 2.1.5 Koostamine 2.1.6 Kujundamine 2.1.7 Näituse ülespanek 2.2 Näitus Väike-Maarjas 2.2.1 Väljapaneku ülesehitus 2.2.2 Avamissündmus 2.2.3 Näituse töökord 2.2.4 Külastajad 2.2.5 Küsitlused ja nende analüüs 2.2.6 Meediakajastused 2.2.7 Õpitoad 2.3 Näituse eksponeerimine mujal Eestis KOKKUVÕTE LISAD RESÜMEE KASUTATUD ALLIKAD SISSEJUHATUS
et alates 25. soojakraadist on vaid õuetunnid, siis läksime meiegi välja ootama oma bioloogiaõpetajat. Paari minuti pärast sõitiski ta bussiga koolimaja ette ja me läksime kõik peale. Seest nägi see sõiduk välja nagu limusiin, suured peeglid ja snäkid. Kinnitasime turvavööd ja sõit võis alata. Bioloogiaõpetaja ütles, et täna tutvume Eesti salajase loodusega. Kui olime alevikust välja sõitnud, lasi ta bussi katuse alla ja see muutus kabriolettbussiks. Sõitsime väga kiiresti ja uskumatult mägistel maastikel. Kõigi juuksed lehvisid ja õpetaja aina laulis terve tee nagu poppstaar. Laul rääkis loomulikult sellest samast loodusest, mis meie ümber parasjagu oli ja pani meid ahhetama. Laulu sõnad olid nii sügavad ja targad ning õpetaja hääl oli lausa lummav. Pärast tunni lõppu olin ma kindel, et tahan saada bioloogiks, kuid siis polnud ma veel käinud kokanduse tunnis.
erakorralistel puhkudel: pidupäevadel, Seltsi liikmete matustel. Esimese sini-must-valge lipu valmistamise mõtte algataja ning selle peamine teostaja oli dr. Karl August Hermanni abikaasa Paula Hermann. 1884. a. maikuu teiseks pooleks oli lipp valmis. Esimese sini-must-valge lipu p ü h i t s e m i n e otsustati EÜSis teoks teha 3.-5. juunini 1884. aastal Otepää koguduse õpetaja, Seltsi vilistlase Burchard Sperrlingki kutsel korraldataval väljasõidul. Väljasõit algas Tartust 3. juuni hommikul kella kümne paiku. Sõit toimus suurel kaheksa- hobuselisel kollasel toolvankril, kuhu mahtusid lisaks kahele kutsarile ka kõik selle hetke Eesti Üliõpilaste Seltsi liikmed - 16 üliõpilast ja 6 vilistlast. Uus ja ilus sini-must-valge lipp oli esialgu peidetult vankris. Umbes 6 km enne Otepää kiriklat, päästeti lipp varjukatte alt ja pandi sõidutuulde lehvima. Nii jõuti kella nelja paiku Otepää kiriku ette. See oli sini-must-valge
Läksin bussi ning tegin seda, küsisin pileti Rakverre õpilase soodustusega ning kliendikaardiga. Kui ma olin öelnud kliendikaardiga, siis bussijuht vaatas mind väga imelikult, see oli buss, millel oleks pidanud kehtima ka kliendikaardi soodustus, kuid peale imelikku otsa vaatamist ütles ta, et ei meil ei ole mingeid kliendikaardi soodustusi, peale seda müüs ta mulle pileti ära ja oli väga ülbe olekuga. Analüüs: Minu arvates oli see paha teenindus, kuna bussijuht peaks ikka sõbralik olema, kui tal niipalju klientidega tegemist on päevas. Ta ei oleks pidanud nähvates seda ütlema, vaid sõbralikult, sest ma oleks ju ka nii sellest aru saanud. Ettepanekud: 1) Bussijuhid ei peaks võtma omale liiga palju koormust päevaks ja hilja õhtuks, et nad päeva lõpuks nii närvilised ja tüdinud on oma tööst. 13
TÕRVA GÜMNAASIUM Kristin Laas, Birgit Pinka, Eneli Uusmets 11.B klass AJALOOÕHTU 6. KLASSILE Praktiline töö Juhendaja: Eve Tilk Tõrva 2016 SISUKORD SISUKORD....................................................................................................... 2 SISSEJUHATUS................................................................................................ 3 1.TÖÖ KÄIK..................................................................................................... 4 1.1 Materjalide kogumine............................................................................5 1.2 Ettevalmistused ajalooõhtuks...............................................................5 1.3 Mängude ettevalmistamine...................................................................5 2.AJALOOÕHTU.............................................................................
Tänaseks on sellest kujunenud ainuke ja suurima koguga sarnane muuseum Baltimaades. Eksponeeritav algab galvaanilisest löökmiinist (konstrueeritud 1876.a. Berliinis insener Hertzi pool), kindlusemiinidest (aastatest 1904 - 1906) kuni tänapäevaste õppemiinideni välja. Siin on Saksa, Vene, Soome, Briti, Prantsuse ja Eesti päritolu miine (kokku ligi viiskümmend) ning võimaluse korral tutvustatakse ka eksponaatide muuseumi jõudmise keerdkäike. Muuseumi kogudes on ka miinitraalime tehnikat, ent ruumipuudusel pole seda võimalik siin eksponeerida. Omalaadse uunikumina ja külma sõja meenutusena on eksponeeritud ka suur hüdroakustiline jaam MGS - 407, mille sarnaseid paigutati Tallinna lahte enne 1980.aasta purjeregatti, et avastada lääneriikide allveelaevu. Muuseumilaevad Meremuuseumi laevastiku kujunemine algas 1979.a. kui Eesti Riiklik Merelaevandus andis üle õppepurjelaeva Vega, mis nüüdseks on tagasi antud (1996.a
hüvastijätu musi tegi hakasin ma nutma. "Angela ..tasa Kairega saab kõik korda.Ära nuta nüüd ." Ta kallistas mind , ning see rahustas. Lõpuks läksin ma oma tuppa. Ning heitsin magama . * Olen haiglas.Kõik on ümberringi valge. Järsku siseneb mu ema ning kallistab mind! "Kullake sa oled elus..issand kuidas ma kartsin .Pärast seda bussiõnnestust oled sa 4 päeva koomas olnud!" "Ema ..kus ma olen ? Mis juhtus? "Sa oled Kesk haiglas, ning bussijuht tegi avarii. Kus olid sina ka peal. Paljud reisijad said surma . Välja arvatud sina ning 2 poissi,1 tüdruk ning vana naine." * Ning järmisel hetkel ma ärkasin.See unenägu tundus nii tõeline. Kui hiljemalt tuli mulle meelde et Kaire on haiglas ,veenilõikamise pärast. Ning mind saadeti koolist koju. Ma olin maganud 5 tundi. Ning kell oli alles 18.14. Ma märkasin et mulle on tulnud 2 sõnumit. 1 oli emalt:
Võib-olla see hetk, et nüüd võtame kõik käest kinni ja see teadmine, et seda teevad kolm riiki kõik korraga. Mida Te nägite enda ümber nägite? Kuidas inimesed välja nägid? Kas seal oli autosid, maju vmt.? Millised need olid? Meie olime maanteel, mets oli ümberringi , loomulikult ka autosid ja busse, meiegi tulime kohale bussiga. Milline oli ilm sellel päeval? Raske öelda, aga vihma kindlasti ei sadanud. Kuidas Te saite oma seismiskohale ketis? Sõitsime kohale spetsiaalselt selleks sündmuseks tellitud bussiga. Milliseid asju Te sinna kaasa võtsite? Ei mäleta, et midagi erilist sai kaasa võetud, kahjuks ei mäleta sedagi, kas meil oli sini-must-valgeid lippe kaasas. Mis toimus enne ja pärast käte ühendamist? Laulsime ja olime ootusärevad. Kas Teie ketiosas oli piisavalt inimesi? Meie kohas sellega probleemi ei olnud, oli piisavalt inimesi.
Tänaseks on sellest kujunenud ainuke ja suurima koguga sarnane muuseum Baltimaades. Eksponeeritav algab galvaanilisest löökmiinist (konstrueeritud 1876.a. Berliinis insener Hertzi pool), kindlusemiinidest (aastatest 1904 - 1906) kuni tänapäevaste õppemiinideni välja. Siin on Saksa, Vene, Soome, Briti, Prantsuse ja Eesti päritolu miine (kokku ligi viiskümmend) ning võimaluse korral tutvustatakse ka eksponaatide muuseumi jõudmise keerdkäike. Muuseumi kogudes on ka miinitraalime tehnikat, ent ruumipuudusel pole seda võimalik siin eksponeerida. Omalaadse uunikumina ja külma sõja meenutusena on eksponeeritud ka suur hüdroakustiline jaam MGS - 407, mille sarnaseid paigutati Tallinna lahte enne 1980.aasta purjeregatti, et avastada lääneriikide allveelaevu. Muuseumilaevad Meremuuseumi laevastiku kujunemine algas 1979.a. kui Eesti Riiklik Merelaevandus andis üle õppepurjelaeva Vega, mis nüüdseks on tagasi antud (1996.a.) laeva sünnimaale Soome. 1980.
Palun autogrammi! Hommik! Kell on 10.00 ja lõpuks ometi on suvevaheag. Ma pean ärkama, kuid ei suuda. Mõtlen endamisi, et mis ma täna tegema pean ja mida teha tahan? Kõige pealt peaks pesemas käima, sööma ja riidsesse panama. Köögis kohtan ema ja ütlen talle ,, tere hommikust''. Ta küsib minult kas ma mäletan, et täna sõidame me Tallinnasse. Küsisin mis me seal teeme? Tuli välja, et ma sõidame onu sünnipäeavale, sünnipäeav on küll veidi Tallinnast väljas kuid me pidime minema veel ka paariks päevaks linna. Alustasime väljasõiu, ilm oli küll veidi vihmane kuid autosiduks kõlbas. Tegime veel vahepeatuse Tartus, et peale võtta õde ja osta midagi söögi ja joogi poolist. Tartus kulus meil aega umbes 45minutit, kuid pole hullu meil pole kusagile kiiret. Võtsin ühe viineri piruka, paki mahla, ning avasin arvuti, et sõit kiiremini mööduks. Kuid peale 10minutit netis surfamist avastasin, et arvuti aku on tühi ,,no tore on pobis
. . . . . . . . . . . . . juu juu juu juu juu juu juu ju m m m m m m m m m m m m m m m m m m m ni ni ni ni ni ni ni n ai ai ai ai ai ai ai ai ai ai ai ai ai ai ai ai ai ai ai Tegevuskavast tuleb välja, et turundusplaani koostamisega alustasime liiga hilja. Turundusplaan on üks esimesi tegevusi, mida vaja teha. Samuti alustada info kogumisega, see oli antud tuuriga seoses paigas. Teha edaspidi parem infootsing ja läbi töötada kõik vajalik info ja teadmised ühe tuuri korraldamise kohta. Samuti varakult paika panna reklaam, et see jõuaks võimalikult paljude inimesteni ja neil oleks aega registreerida. Varakult teha korralikud registreerimislehed. Õpetussõnaks tõesti, mida varem asjad valmis saavad seda parem, siis on lihtsam teha
mujale elama. 7.Õppetööväline tegevus. Koolis korraldati ka pidusid. Klassiõhtuid ja koolipidusid. Klassiõhtuid korraldasid iga klass eraldi, aga koolipidusid korraldasid vanemate klasside õpilased. Koolis oli meil oma diskor, kes teeb pidusid siiani. Iga õppeveerand oli vähemalt üks pidu, vahest tehti teine veel, aga seda juhtus harva. Iga aasta korraldati ka matku ja ekskursioone. Matkati tavaliselt talvel suuskadega. Kõigepealt sõitsime rongiga vapramäele ja siis suuskadega Tartu tagasi. Aga ekskursioonid olid pikemad, selle jaoks telliti buss ja siis läks sõit lahti kas Tallinnasse, Viljandisse, Pärnusse ja isegi Riiga ning Klaipedasse. Meie koolis oli sport au sees. Põhiline oli ikka suusatamine, meil oli isegi oma suusatreener. Suusatamine toimus isegi suvel, selleks kasutati rullsuuski. Samuti oli populaarne kergejõustik ja jalgrattasport.
kuna minu mees läbi otsiti . Siis otsiti kõik meie eluruumid läbi , pannes tasku kõik , mis oli väärtuslik ja öeldi , et 40 minuti jooksul olge valmis ära sõiduks , milleks veoauto ukse ette sõitis . Rakveresse jõudsime õhtu eel , kusmeid vagunitesse jaotati mehed eraldi naistest . Vaguni uksedlukustati kõvasti kinni . Meie vagunis oli 25 inimest , täiskasvanuid 20 , lapsi 5 . Ühes pakkidega oli vagun nii täis , et osa inimesi oli sunnitud püstijalu seisma ööd ja päevad . Sõitsime üle Venemaa piiri ja ikka ööd ja päevad venis rong ahastavate ja nutvate inimestega. Siis läks sõit üle Uraali mägede , kuni viimaks kusagil suures linnas jõe ääres peatus. Siis veeti haiged ja lapsed ühe sigade vedamise praamiga edasi , kuna terved ja jõulised kallast mööda jalgsi saadeti. Seal anti siis meile korterid , mille eest pidime üüri maksma olgugi , et meil raha polnud. Selle asemel andsime riideid ehk mis meil oli
TARTU ÜLIKOOL Pärnu Kolledz Turismi ja hotelliettevõtlus TEADLIKU KÜLASTAJANA TEENINDUSETTEVÕTTES Uurimustöö Pärnu 2010 2 SISUKORD SISUKORD....................................................................................................................... 3 TABEL.............................................................................................................................. 4 1. SUPELSAKSAD- ESIMENE KÜLASTUS................................................................. 6 2. C. F. HAHN PUB- ESIMENE KÜLASTUS................................................................ 7 3. SUPELSAKSAD- TELEFONIVESTLUS....................................................................7 4. C. F. HAHN PUB- TELEFONIVESTLUS...................................................................8 5. SUPELSAKSAD- TEINE KÜLASTUS................................................
Minu lasteaiaaja kõige suurem sõber oligi Karl-Erik Org. Minu rühmas käis ka osad minu klassivennad nagu Marko Benno Siig, Olaf Teder ja Talvar Henning. Foto 15. Võru "Sõlekese" lasteaia rühmapilt 2001. aasta sügisel. Viimases reas vasakult teine Sander Lebreht. Tehtud Sõlekese lasteaias. Fotograaf teadmata. Foto pärineb perekonna fotokogust. 25 Väiksena ma käisin ka külas oma sugulastel Ida-Virumaal. Lisaks seal me sõitsime mööda Eestimaad risti-rästi. Minu esimene suurem reis koos perega oli Soome muumide teemaparki. Ema sõnul mulle meeldis seal väga. Ma olevat tantsinud, rääkinud ja veel palju asju nendega teinud. Mulle meeldis ikka veel lutti lutsutada ja seda nägid ka muidugi muumid. Üks muumi tuli mu juurde ja võttis selle ära. Edaspidi ma ei lutsutanudki lutti.16 Ma läksin muumide maale teist korda ka, aga siis tuli kaasa ka minu vend. Ma olin samamoodi hasardis nagu
õnnestus saada Saksamaalt parem orel. Kuna aga see orel oli liiga suur Aleksandri kiriku jaoks ja see ei mahtunud sinna, siis tehti Mihkli kirikuga vahetus. Saksamaalt toodud suurem ja parem orel läks Mihkli kirikusse ja sealt toodi teine orel Aleksandri kirikusse. Orelist teisel pool ust asub teistsugune altar, mis on erinevatest osadest kokku pandud. Liftiga saime kuuendale korrusele. Muidu on kaks korrust veel, aga sinna külastajaid ei lubata. Kuuendal korrusel on Ukraina näitus. Kirikukell on kaks kõrgust kõrgemal ja see on originaal. Kui torn 1944. aasta juulis õhku lasti, siis kukkus kell alla, kuid imekombel jäi terveks. Aleksandri kirik tegutses 1962. aastani. 1994. aastal toimus esimene jumalateenistus. Seega 32 aastat ei toimunud jumalateenistusi! Lifti kõrval seina peal oli akvarell 1946. aastast (koopia muidugi, sest päris akvarell maal ei kannata päikesevalgust) ja maalil oli, kuidas kiriku ümbrus kunagi välja nägi.
Referaat Koolipoisid Eesti Vabadussõjas Koostaja: Kristel Laurits Juhendaja: Viivi Rohtla 11 H klass Lähte 2009 1. Sisukord 1. 1 Sissejuhatus................................................................................................... .......................3 2. Gümnasistid ja Üliõpilased Vabadussõjas............................................................................4 2.1. Kuhu koonduti ehk suuremad keskused.............................................................................4 2.2. Õppursõdurite auaste ja väljaõpe........................................................................................4 2.3. Koolipoiste osavõtt lahingutest...................................................................
Võru Kesklinna Gümnaasium Minu 10. klassi kokkuvõte arvustustest Referaat Autor: Marget Kunts Juhendaja: Evi Tarro 10.a Võru, 2010 Sisukord Sisukord......................................................................................................................................2 Sissejuhatus.................................................................................................................................3 Reisikirjeldus..............................................................................................................................4 Võru linn 21. sajandi algul..........................................................................................................7 ,,Misantroop".................................................................................................
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
