süsteem toimib. Selle mõistmiseks on omakorda oluline mõista, kuidas toimib riik. Teoses esitatud seisukohad saab kokku võtta alljärgmiselt. Paljudel hinnangutel on riik nüüdisaegsetes keerulistes ühiskondades vältimatu ja hädavajalik nähtus. Riigi mõiste ise on kindlasti teatud abstraktsioon. Määratledes riiki organisatsioonilisest ja funktsionaalsest aspektist lähtudes, saab välja tuua alljärgmise. Organisatsioonilises määratluses esitatakse riiki kui valitsemisinstitutsioonide kogumit, millest olulisemad on riigi suunamise ja reguleerimise, seadusandluse ja kontrollimise protsess. Üldine arvamus on, et mõned valitsemisvormid on iseloomulikud enamikule inimühiskondadele, sest mõeldamatuks peetakse inimühiskonda, mida üldse ei kontrollita, suunata ega reguleerita. Samas ei ole organisatsiooniliselt määratletud riik kui valitsemisinstitutsioonide kogum olnud iseloomulik mitte kõigile ühiskondadele ning ka tänapäeval esineb ühiskondi, kus riik puudub
tulenevalt ka nimi massipartei. Alates 1970. aastatest hakkasid kujunema uut tüüpi parteid, mille alusideoloogia pole enam nii kergesti määratlevad - neid nimetatakse populistlikeks parteideks, kes väidavad end esindavat kogu rahva, aga mitte mõne klassi huve. Niisugustes oludes tuli lahti öelda senisest massipartei taktikast, mille taotlus oli saada võimalikult palju liikmeid. Populistide tüüpiliseks jooneks on saanud bürokraatia ja valitsemisinstitutsioonide materdamine. 20. sajandi viimasel veerandil hakkasid erakonnad rohkem keskenduma eliitidevahelisele lobitööle. Valijahäälte võitmisega sama oluliseks on muutunud läbirääkimine teiste erakondadega võimu jagamise ja valitsemise põhimõtete üle. Nagu ärinduses sõlmivad firmad vastastiku kasulikke kokkuleppeid, nii sünnib see täna ka poliitikas. Kuna vasak- ja parempoolsus on teineteisele lähenendu, sobituvad ka erineva ideoloogilise taustaga erakonnad kergemini ühte valitsusse.
Nendest eesmärkidest ja ülesannetest tulenevad ka riigi tunnused. Riik on alati seotud võimu teostamisega. Riigivõim on ülimuslik ja sõltumatu. Riigi otsused vormistatakse kirjalike õigusnormidena ning need on kõigile siduvad. Riik omab kontrolli kindla territooriumi üle Riigi instsitutsioonid on avalikud; nad vastutavad kollektiivselt otsuste tegemise ja elluviimise eest. Riigi institutsioonid Tänapäeva riigile tunnuslik valitsemisinstitutsioonide süsteem on kujunenenud sajanditepikkuse arengu tulemusel. Nagu kogu ühiskonnas, toimus tööjaotus ka valitsemises. See tähendas ülesannete jaotamist institutsioonide vahel. Juba Rooma vabariigis kujunes välja iseseisev kohus – seaduslikkuse järelvalve institutsioon. Valgustusajal omandas suure kõlapinna John Locke’I ja Charles de Montesquieu idee võimude lahususest. Montesquieu arvas, et võim tekitab alati kiusatuse seda üha rohkem ja rohkem tarvitada, mis lõpuks võib viia
rahvusvaheline organisatsioon. Teine mõjukas struktuur täidesaatev Euroopa Komisjon kujutab endast riigiülest üksust. Riigiülene koostöö keskendub enam majanduskoostööle, riigileste küsimuste puhul kuulub Euroopa Liidu institutsioonidele seaduste loomisel ja elluviimisel kandev roll. Euroopa Liidul on kõik riigile omased valitsemisinstitutsioonid esinduskogu (parlament), seadusandlik kogu, täidesaatev võim, kohus ja sõltumatu keskpank. Euroopa Liidu valitsemisinstitutsioonide ülesanded erinevad siiski riigile omaste struktuuride funktsioonidest. Näiteks võtab EL seadusi vastu mitte parlament nagu rahvusriikides, vaid Ministrite Nõukogu. Ministrite Nõukogus esindab igat liikmesriiki üks minister. Seega on nõukogu 25-liikmeline. Nõukogu koosseis muutub olenevalt sellest, missugust küsimust arutatakse. Kui küsimuse all on põllumajanduspoliitika, koosneb MN põllumajandusministritest, kui aga tööturuga
Parteid jagunesid äratuntavalt vasak- ja parempoolseteks, mis vastas selgesti tolle perioodi suhteliselt selgepiirilisele klassijaotusele. 1970.aastast hakkasid kujunema populistlikud parteid, kes väitsid end esindavat kogu rahva, mitte mõne klassi huve. Massipartei taktikast öeldi lahti. Populistliku partei eesmärk oli võita valimised. Selleks püütakse saada valijate toetus, taotlemata nende astumist partei liikmeks. Tüüpiliseks jooneks on saanud bürokraatia ja valitsemisinstitutsioonide materdamine. 20.sajandi viimasel veerandil sai valijahäälte võitmisega sama oluliseks läbirääkimised teiste erakondadega võimu jagamise ja valitsemise põhimõtete üle. Kuna vasak- ja parempoolsus on teineteisele lähenenud, sobituvad ka erineva ideoloogilise taustaga erakonnad kergemini ühte valitsusse. Vasak- ja paremerakonnad: Vasakparteide hulka kuuluvad Eesti Sotsiaaldemokraatlik Erakond ja Eestimaa Keskerakond. Mõlemad
allutatud. Ühiskonna struktuur- ühiskonna üldine ülesehitus Pluralism- ehk paljusus. Võib iseloomustada ühiskonna sotsiaalset ehitust, parteistumist, vaimukultuuri. Demokraatliku ühiskonna iseloomulik tunnus. 2.Avalik sektor: Riik- institutsioonide kogum, mis korraldab valitsemist ja viib ellu teatud eesmärke. Riigi tunnused: võimu teostamine, suveräänne riigivõim, territoorium, rahvus Valitsemisinstitutsioonide tunnused: kindel sisemine struktuur ja hierharhia, moodustatakse riigi poolt õigusakti alusel ja kindlate ülesannete täitmiseks, saavad oma tegevuseks raha riigieelarvest, nende töötajaskonna moodust. palgalised riigiametnikud. EV põhiseaduslikud institutsioonid: riigikogu, vabariigi president, vabariigi valitsus, eesti pank, riigikontroll, õiguskantsler, riigikohus Avalik haldus- riigi ja omavalitsuste plaanipärane igapäevane tegevus, et ellu viia poliitikas püstitatud eesmärke.
4. Koondada huvigruppe 5. Propageerida erakonna ühiskonnaprogrammi 6. Erakond pääseb võimule ainult valimistulemuste põhjal 7. Erakondade vaheline koalitsioonileping Helle Pondre 2010 Erinevad parteid ehk erakonnad Massiparteid selgepiiriline vasak- ja parempoolsuse jaotus (1950-1960) Populistlikud parteid (kohandumine valijate tarbeks, mille eesmärgiks oli võita valimised) - see tõi kaasa erakonnaprogrammi hägustumise - bürokraatia ja valitsemisinstitutsioonide materdamine - rõhutatakse lihtinimeste soove Helle Pondre 2010 Vaatame õpik, lk 82 - Eesti erakondade asetust vasak-parempoolsuse skaalal Missugused parteid on poliitiliselt maastikult kadunud? Missugused parteid on ühinenud? Missugune on praegune situatsioon? Helle Pondre 2010 Eesti erakondade maastik kollane (RE), roheline (K), sinine (IRL), punane (SDE), valge (ERL) Helle Pondre 2010
partei ehk erakond ühte poliitilist ideoloogiat pooldavate inimeste organisatsioon, mille põhieesmärk on oma huvide realiseerimine riigivõimu kasutades partokraatia ühe partei ainuvõim, samatähenduslik mõistega "totalitaarne rezhiim" piiratud valitsemine demokraatliku ehk põhiseadusliku valitsemise sünonüüm, mis rõhutab seaduste ja poliitiliste traditsioonide poolt kehtestatud piiranguid valitsemisinstitutsioonide tegevusele. Piiratud valitsemise vastandiks on piiramatu, õigusvastane ehk diktaatorlik valitsemine poliitika ressursside jagamine, õiguste kehtestamine ning konfliktide lahendamine võimu omavate institutsioonide poolt oma huvide realiseerimise eesmärgil. poliitiline hoiak indiviidi sisemine valmisolek käituda teatud viisil mingi poliitika objekti (näiteks erakonna) või
Demokraatia tunnusjooned 1. Konkurents 2. Hääleõigus vabad valimised 3. Kodanikuõigused 4. Kodanikuvabaduste tunnustamine 5. Õigusriik ja kõigi võrdusseaduse ees 6. Võimuinstitutsioonide lahusus ja tasakaalustatus 7. Kohtusüsteemi ja kontrollorganite (riigipank, riigikontroll, keskvalimiskomisjon) poliitiline sõltumatus 8. Vaba ajakirjandus 9. Vähemuste õigustega arvestamine 10. Tsiviilkontroll relvajõudude üle 11. Põhiseaduse olemasolu ja valitsemisinstitutsioonide olemasolu, mis tagavad eelnevad tingimused rahvas poliitiline eliit ja ametnikkond ühel meelel Polüarhia pluralistlik valitsemine 1. Nüüdisdemokraatia (D. Dahl erineb esindusdemokraatiast) 2. Poliitiliste organisatsioonide, erakondade ja huvigruppide tegutsemisvabadus 3. Alternatiivsed infoallikad 4. Vabadus esineda eriarvamusega 5. Kritiseerida valitsuspoliitikat Joonis lk 22 Ühiskonna jätkusuutlikkus 1
Riik-institutsioonide kogum, mis korraldab valitusemist ja viib ellu teatud eesmärke Riigi tunnused: *Riik on alati seotud võimu teostamisega.Riigivõim on ülimuslik ja sõltumatu *Riigi otsused vormistatakse kirjalike õigusnormidena ning need on kõigile siduvad *Riik omab kotrolli kindla territooriumi üle *Riigi institusioonid on avalikud: nad vastutavad kollektiivselt otsuste tegemise ja elluviimise eest Valitsemisinstitutsioonide tunnused: *Neil on kindel sisemine struktuur ja hierarhia *Nad moodustatakse riigi poolt õigusakti alusel ja kindlate ülesannete täitmiseks *Nad saavad oma tegevuseks raha riigieelarvest *Nende töötajaskonna moodustavad palgalised riigiametnikud (avalikud teenistujad) EV 7 põhiseaduslikku institutsiooni: * Kool * Vallavalitus * Lasteaed * Kaitsevägi
sotsiaalselt ebasoovitavaid nähtusi, alandades tööpuudust ja inflatsiooni. Majanduspoliitika eesmärgid: - kõrge tööhõive ehk võitlus tööpuudusega - hindade stabiilsus ehk võitlus inflatsiooniga - kõrge ja püsiv majanduskasv - õiglane sissetulekute jaotus. Nende täitmiseks tuleb kujundada järjepidev majanduspoliitika. 3.Riigi institutsioonid ja riigiasutuste iseloomulikud tunnused Tänapäeva riigile tunnuslik valitsemisinstitutsioonide süsteem on kujunenud sajanditepikkuse arengu tulemusel. Ühiskonnas ja valitsemises toimub tööjaotus, s.t ülesannete jaotamist institutsioonide vahel. Juba Rooma Vabariigis kujunes välja iseseisev kohus seaduslikkuse järelevalve institutsioon. Arvati, et võim tekitab alati kiusatuse seda üha rohkem ja rohkem tarvitada, mis lõpuks võib viia kuritarvituseni. Seetõttu on vajalik, et seadusandlik ja täidesaatev võim oleksid eraldiseisvad
inimene kätte saab partei ehk erakond (2) - ühte poliitilist ideoloogiat pooldavate inimeste organisatsioon, mille põhieesmärk on oma huvide realiseerimine riigivõimu kasutades partokraatia (2) - ühe partei ainuvõim, samatähenduslik mõistega "totalitaarne rezhiim" piiratud valitsemine (2,3) - demokraatliku ehk põhiseadusliku valitsemise sünonüüm, mis rõhutab seaduste ja poliitiliste traditsioonide poolt kehtestatud piiranguid valitsemisinstitutsioonide tegevusele. Piiratud valitsemise vastandiks on piiramatu, õigusvastane ehk diktaatorlik valitsemine pluralism (1) - 1) mitmekesisus, paljusus, mis võib iseloomustada ühiskonna sotsiaalset struktuuri, parteispektrit, vaimukultuuri. Pluralismi peetakse demokraatliku ühiskonna obligatoorseks tunnuseks, - 2) koolkond USA poliitikateaduses, mille kohaselt nüüdisdemokraatias pole enam ühte kindlat võimueliiti. Võim jagatakse erinevate huvigruppide vahel läbirääkimiste ja kokkulepete
· Riik on institutsioonide kogum, mis korraldab mingil kindlal maa-alal valitsemist ja viib ellu teatud eesmärke. · Riigi tunnused: - Kindel territoorium ja kontroll selle üle (maismaa, riigi piiridesse jäävad veealad, riigi põhialadest eemale jäävad eraldatud alad e enklaavid). - Suveräänsus e iseseisvus (võime toimida ilma väliste kitsendusteta). - Rahvas (riigi kodanikud, välismaalased, kodakondsuseta isikud). · Riigi valitsemisinstitutsioonide süsteem on kujunenud sajanditepikkuse arengu tulemusena ning selle hulka kuuluvad: - seadusandlik võim. - täidesaatev võim. - kohtuvõim ja korrakaitseorganid. - järelvalveinstitutsioonid (nt riigikontroll, inspektsioonid, õigusvahemehed e ombudsmanid) jm. · Kõigile riigiasutustele on iseloomulikud sarnased tunnused: - kindel sisemine struktuur ja hierarhia.
· Võimuinstitutsioonide lahusus ja tasakaalustatus · Kohtusüsteemi ja teiste kontrollorganite (keskvalimiskomisjon, keskpank, riigikontroll) poliitiline sõltumatus · Vaba ja pluralistlik kodanikuühiskond ning vaba ajakirjandus, mis pakuvad mitmekesiseid kanaleid huvide väljendamiseks · Vähemuste õigustega arvestamine · Tsiviilkontroll relvajõudude üle Nende tunnuste ellurakendumine eeldab omakorda põhiseaduse ja mitmesuguste valitsemisinstitutsioonide olemasolu. Põhiseaduslikke norme ja demokraatlikke väärtusi peavad pooldama nii poliitiline eliit, ametnikkond kui ka rahvas. Alles siis, kui kõik tunnustavad demokraatiat, kui nad toimivad demokraatlike normide järgi ja usuvad, et ka nende partnerid ning isegi vastased käituvad samamoodi, on demokraatia ühiskonnas kindlalt juurdunud. Seadused ja õigusnormid - Seadus on kirjapandud õigusnorm. Õigus on mingis
ja mõõtma suveräänsuse tugevust. Lähtudes suveräänsust kandvate riikide mitmekesisusest, töötasid Eiki Berg ja Ene Kuusk välja metoodika suveräänsuse võrdlevaks mõõtmiseks. Nad toovad eraldi välja sisesuveräänsuse (riigisisese legitiimsuse) ja välissuveräänsuse (tunnustamise teiste riikide ja rahvusvaheliste organisatsioonide poolt). Sisesuveräänsust on mõõdetud riigi sümboolsete tunnuste (lipp, pealinn, rahvuspühad), valitsemisinstitutsioonide (riigipea, valitsus, parlament, kohus, põhiseadus), rahasüsteemi, territoriaalse terviklikkuse ning püsielanikkonna olemasoluga. Välissuveräänsuse tunnusteks on välispoliitiline sõltumatus, riigi kaitsevõime, diplomaatilised suhted teiste riikidega ja liikmesus rahvusvahelistes organisatsioonides. Nii saab eristada suveräänsuse jagamatuid ja jagatavaid tunnuseid, de iure ja de facto suveräänsust.
põhieesmärk on oma huvide realiseerimine riigivõimu kasutades passiivne tööpoliitika tööpoliitika, mille käigus tegeletakse peamiselt töötuks jäänud inimeste olukorra parandamisega (nt abirahade maksmise näol); vt ka aktiivne tööpoliitika piiratud valitsemine demokraatlik ehk põhiseaduslik valitsemine; oskussõna rõhutab seaduste ja poliitiliste traditsioonidega asetatud piiranguid valitsemisinstitutsioonide tegevusele; vastandiks on piiramatu, õigusvastane ehk diktaatorlik valitsemine pikaajaline töötu inimene, kes on töötu olnud üle 12 kuu poliitiline sotsialiseerumine õppimisprotsess, mille käigus uus ühiskonnaliige (laps, sisserännanu) omandab selle ühiskonna väärtused ja käitumistavad ning teadmised riigi toimimise kohta portfelli-investeering väärtpaberite ost, mille eesmärk on teenida väärtpaberite hinna
• Võimuinstitutsioonide lahusus ja tasakaalustatus • Kohtusüsteemi ja teiste kontrollorganite (keskvalimiskomisjon, keskpank, riigikontroll) poliitiline sõltumatus • Vaba ja pluralistlik kodanikuühiskond ning vaba ajakirjandus, mis pakuvad mitmekesiseid kanaleid huvide väljendamiseks • Vähemuste õigustega arvestamine • Tsiviilkontroll relvajõudude üle Nende tunnuste ellurakendumine eeldab omakorda põhiseaduse ja mitmesuguste valitsemisinstitutsioonide olemasolu. Põhiseaduslikke norme ja demokraatlikke väärtusi peavad pooldama nii poliitiline eliit, ametnikkond kui ka rahvas. Alles siis, kui kõik 13 Nüüdisühiskonna kujunemine ja tunnusjooned tunnustavad demokraatiat, kui nad toimivad demokraatlike normide järgi ja usuvad, et ka nende partnerid ning isegi vastased käituvad samamoodi, on demokraatia ühiskonnas kindlalt juurdunud. 3
Eastoni mudeli selgitus *Poliitika protsessiline olemus Sisendpoliitika (input) - kodanike nõudmised ja ootused, vajadused; Väljundpoliitika (output) - poliitikute töö tulem, mida hakatakse rakendama; reaktsioon, täitmine, menetlemine Must kast (the Political System) kaalumine, otsused, konversioon - poliitikakujundamine Tagasiside poliitika mõju ja tagajärjed Politics sisendpoliitika; keskne ülesanne tasakaalu otsimine Policy valitsemisinstitutsioonide ametlik tegevuskava; keskne ülesanne ühiskonnaelu kujundamine Polity riik elik ühisruum, kus poliitilised protsessid toimivad; valitsemise institutsionaalne kontekst Avalik poliitika Avalik poliitika on midagi, mida valitsejad (kodanike kaasabil) otsustavad teha v tegemata jätta avalike probleemide lahendamisel ,,avalik"? poliitika avalikkuse huvides, nimel ja hüvanguks; puudutab enamikku, st mitte vaid eratoimijaid, vaid kõiki (nt kütuseaktsiisi tõstmine
valimiste kaudu edastavad võimul olijatele Väljundipoliitika - poliitikute töö tulem, mida hakatakse riiklikult ellu rakendama - > teatud aja möödudes ilmnevad selle poliitika tagajärjed -> uued nõudmised poliitikutele - > uus sisendipoliitika Politics - kitsamas plaanis on see sisendipoliitika, st valitsemisinstitutsioonidele suunatud tegevus, mille kaudu inimesed väljendavad oma huvisid ja püüavad lahendada erimeelsusi -> keskne ülesanne on tasakaalu leidmine Policy - tähendab valitsemisinstitutsioonide poolt vastu võetud ametlikku tegevuskava ning reaalselt toime pandud tegevusi nende kavade elluviimisel - > kesksel kohal ühiskonnaelu kujundamine Polity - riik või muu ühisruum, kus poliitikaprotsessid toimuvad Valitsetus e governance- poliitika kujundamise ja elluviimise viis, mida iseloomustab laia hulga huvide kaasamine poliitilisse protsessi selle eri järkudel ehk ei tee tänapäeval poliitikat ainult poliitikud, vaid ka ametnikud, eksperdid, spetsialistid, aktiivsed kodanikud.
Ridala vald ümber Haapsalu linna. Vallasisesed linnad nn Antsla, Lihula, Abja. 18. Sfragistika def ja põhimõisted Tuleneb kreeka keelest, tähendab pitsatit. Kasutatakse samuti terminit sigillogaafia, mida võib lugeda pitsati kirjelduseks. Sfragistika ehk sigillogaafia ajaloo abiteadusena käsitleb pitsateid ja pitsereid. Pitserid, andes dokumendile juriidilise jõu, võimaldavad uurida protsesse valitsemisinstitutsioonide tekkimise ja arengu, linnaõiguste, seisuslike privileegide, vaimulike, kirikute, omandiõiguse, tsunftikorra, koolide jm. kohta. Pitsat ise on juba väärtusik ajalooallikas, iga pitser on ajaloomälestis. Dokumendile lisatud pitser kinnitab selle autentsust, võimaldab vajadusel täpsustada kirjutamisaega ning pitseri abil on võimalik kindlaks määrata dokumendi autorit, kui sellele pole tekstis osutatud. Värvipitsereid nimetatakse templiteks
eesmärk. Riikliku organisatsiooni peamiseks ülesandeks, tema olemasolu õigustuseks peetakse riigi ees seisvate kohustuste täitmist. Riigi ülesanded on kaitse välisohtude eest, ühiskonna olemasolu kindlustamine, majanduslike ja sotsiaalsete huvide kaitse. Võim tähendab valitsemis- ja alluvussuhet- riik ühiskonnateaduse vaatevinklist. Riik kasutab tema käsutuses olevaid võimuressursse. Õigusliku määratluse puhul on peamine õigus. Organisatsiooiliseslt käsitletakse riiki kui valitsemisinstitutsioonide kogumit. Valitsemine on seaduste loomise, kontrollimise, riigi suunamise ja reguleerimise protsess. Funktsionaaselt on riik kui institutsioonid kogum, mis teostab teatud eesmärke, kavatsusi või sihte, kui sotsiaalse korra tagaja. Riik ja ühiskond Riiklus on poliitilise võimu abil ühendatud ühiskond. Kodaniku- ehk tsiviilühiskond on eraalgatuslike ühenduste, suhete, institutsioonide, s.o kodanike vabatahtliku koostöö
Riik Poliitilised institutsioonid: · Riik · Erakonnad · Kohalik omavalitsus · Teatud reservatsioonidega ka kohus · Rahvusvahelised organisatsioonid (ÜRO jt) · Valimised jne Poliitilised institutsioonid on ajalooliselt kujunenud vormid, mis põhinevad võimu kasutamisel ja mille eesmärk on korraldada ühiselu. Riiki võib määratleda õiguslikust aspektist ja organisatsioonilisest aspektist(sisaldub ka funktsionaalne määratlus). Riik on valitsemisinstitutsioonide kogum. Valitsemine on seaduste loomise, kontrollimise, suunamise ja reguleerimise protsess. Riigi komponendid on : 1. territoorium riikliku korralduse vorm, unitaarne või föderatiivne 2. rahvas kodanikud ja välismaalased (teiste riikide kodanikud ja kodakondsuseta isikud) 3. avaliku võimu organisatsioon jaguneb 4-ks 3.1. riigi piires ühtne võimuorganisatsioon seadusandlik- ja täidesaatev riigivõim ning kohtuvõim 3.2. riigi piires ühtne õigussüsteem
Populistliku partei tegevus oli suunatud teistsugusele eesmärgile – võita valimised. Selleks püüti saada võimalikult paljude hääletajate toetus, taotlemata nende astumist partei liikmeks. Niisugune taktika tõi kaasa parteiprogrammide hägustumise ja populistlikumaks muutumise. Jahtides igat valijahäält, jagati lubadusi kõikidele, kuigi nende täitmine ei saanudki olla reaalne. Populistide tüüpiliseks jooneks sai ka bürokraatia ja valitsemisinstitutsioonide materdamine. Propageeriti valitsemiskulude kärpimist ja „lihtsat riiki”. Väidetavalt korrumpeerunud ametnikele vastandati õilis erakonnaliider, kes suudab täita lihtinimeste soove ja unistusi. 20. sajandi viimasel veerandil hakkasid erakonnad rohkem keskenduma eliitidevahelisele lobitööle. Valijahäälte võitmisega sama oluliseks on muutunud läbirääkimine teiste erakondadega võimu jagamise ja valitsemise põhimõtete üle. Nagu ärinduses sõlmivad firmad
See tähendab, et nendes poliitikavaldkondades langetatakse otsused riikide valitsuste vaheliste läbirääkimiste tulemusel ning Euroopa Liidu institutsioonidel on väheolulised. Euroopa Liit omab kõiki riigile omaseid valitsemisinstitutsioone– esinduskogu (parlamenti), seadusandlikku kogu, täidesaatvat võimu, kohut ja sõltumatut keskpanka. See annab alust väidetele, et EL polegi enam rahvusvaheline organisatsioon, vaid suur föderatiivriik. Siiski erinevad Euroopa Liidu valitsemisinstitutsioonide ülesanded riigile omaste struktuuride funktsioonidest. Nii näiteks võtab Euroopa Liidu seadusi vastu mitte parlament nagu rahvusriikides, vaid Ministrite Nõukogu. Lisaks pole ühendust moodustavate riikide valitsemisinstitutsioonid kuhugi kadunud. Keegi ei räägi Taani parlamendi või Saksamaa liiduvalitsuse likvideerimisest. Pigem on Euroopa Liitu kuulumise tõttu on nende tööpõld isegi laienenud. Nüüd peavad rahvusparlamendid esindama oma kodanikkonna huve mitte
terminit, millele eestikeelsete vastete väljatöötamisega tegeldakse. Politics võib olla kasutusel üldterminina, et tähistada poliitikat igas mõttes. Kitsamalt on see aga sisendipoliitika, s.o valitsemisinstitutsioonidele suunatud kodanike ootused ja nõudmised, mille kaudu inimesed väljendavad oma huvisid ja püüavad lahendada erimeelsusi. Mitmesuguste tasakaalupunktide, sh poliitilise võimu sobiva jaotuse, otsimine on sisendipoliitika keskseid ülesandeid. Policy tähendab valitsemisinstitutsioonide vastu võetud väljundipoliitikat, ametlikku tegevuskava tegevuse eesmärke, õigusakte, meetmeid, rahaeraldisi jm vahendeid ning reaalset tegevusprotsessi seatud eesmärkide täitmiseks. Poliitika selles faasis on kesksel kohal ühiskonnaelu kujundamine. Polity tähendab riiki või muud ühisruumi (nt kodakondsust), kus poliitikaprotsessid toimuvad. Niisiis, poliitika on eriliselt organiseeritud tegevus. Tegevuse mõiste on filosoofias ning humanitaar- ja sotsiaalteadustes üks kesksemaid
süsteem toimib. Selle mõistmiseks on omakorda oluline mõista, kuidas toimib riik. Teoses esitatud seisukohad saab kokku võtta alljärgmiselt. Paljudel hinnangutel on riik nüüdisaegsetes keerulistes ühiskondades vältimatu ja hädavajalik nähtus. Riigi mõiste ise on kindlasti teatud abstraktsioon. Määratledes riiki organisatsioonilisest ja funktsionaalsest aspektist lähtudes, saab välja tuua alljärgmise. Organisatsioonilises määratluses esitatakse riiki kui valitsemisinstitutsioonide kogumit, millest olulisemad on riigi suunamise ja reguleerimise, seadusandluse ja kontrollimise protsess. Üldine arvamus on, et mõned valitsemisvormid on iseloomulikud enamikule inimühiskondadele, sest mõeldamatuks peetakse inimühiskonda, mida üldse ei kontrollita, suunata ega reguleerita. Samas ei ole organisatsiooniliselt määratletud riik kui valitsemisinstitutsioonide kogum olnud iseloomulik mitte kõigile ühiskondadele ning ka tänapäeval esineb ühiskondi, kus riik puudub
organisatsioone, mis ei kuulu otseselt täidesaatva riigivõimu süsteemi, kuid osalevad ministeeriumist või keskametkonnast (-asutusest) allpool oleval juhtimistasandil avaliku halduse teostamisel abistavasrollis, olles omalaadsed vahelülid ühelt poolt avalik-õiguslike ning teiselt poolt eraõiguslike subjektide vahel. 17 Organisatsiooniliselt defineeritakse riiki kui valitsemisinstitutsioonide kogumit, mis ajalooliselt tekkis üsna hiljuti. Valitsemine on seaduste loomise, kontrollimise, riigi suunamise ja reguleerimise protsess (Dunleavy, O’Leary, 7., lk 1). Osundatud autorid märgivad edasi, et funktsionaalselt võib defineerida riiki kahel viisil. Esiteks: nn ex ante lähenemisviis määratleb riiki kui institutsioonide kogumit, mis teostab teatud eesmärke, kavatsusi või sihte. Erinevalt organisatsioonilisest määratlusest mõistetakse
erimeetmed). o Taotletavad eesmärgid. Tihti iseloomustatakse majanduspoliitikat ka taktikalistes dimensioonides: kaitsev/ründav (defensiivne/ofensiivne); passiivne/aktiivne. Kaitsetaktikaga püüab valitsus struktuurinihkeid majanduses pidurdada, ründetaktikaga aga hoopis toetada. 10 1.3. Riik kui poliitiline institutsioon 1.3.1. Riigiteooriad Organisatsioonilises määratluses käsitletakse riiki kui valitsemisinstitutsioonide kogumit, mis ajalooliselt tekkis alles üsna hiljuti. Tavaliselt mõistetakse ja määratletakse riiki kui avalik-õiguslikku organisatsiooni, mis oma õiguskorra loomisel ning sellel korral põhinevates võimuavaldustes on oma territooriumil piiramatu ja rahvusvahelistes suhetes sõltumatu igast muust võimust. Tõsi, globaliseerumise tingimustes – eriti pärast Afganistani, Serbia, Iraagi, Liibüa jms sündmusi – on viimatimainitud põhimõtted muutunud diskuteeritavateks
annaabi.ee 
