Leidsid 14 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Valitsemine". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
sektor, governance, paradigma, segamajandus, järelvalve, tasandid, konkurents, policy, erasektor, prioriteetide, turutõrked, turg, riigitõrked, eeliseid, bürokraatia, võimust, liberaalne, hierarhia, reklaamõjutamine, valitsetusonopol, tasandite, ülekandmine, turumajandus, käsumajandusitmetasandiline, ümberkujundamine, hierarhiline, tipus3) piirab valitsejate võimu, tagades valitsetavatele vabadused ja õigused Põhiseaduslikkus n Põhiseadus ja teised seadused loovad riigi tegevusele õigusliku keskkonna n Veel olulisem võib olla ,,põhiseaduse vaim," mis peaks viitama sisulisele põhiseaduslikkusele n Samas ei tarvitse kirjatäht tagada põhiseaduslikke praktikaid või vastupidi (ÜK täna, NSVL 1936) n Siiski annab normatiivse aluse eneseorienteerimiseks Võimude jaotamise tasandid n Horisontaalne võimujaotus: kesksed võimuharud erinevate rollidega n Vertikaalne võimujaotus: keskvalitsus vs kohalik omavalitsus n Otsene vs kaudne riigihaldus Seadusandja ® Parlamendi ülesanded: n seaduste vastuvõtmine n kodanikkonna esindamine n täitevvõimu legitimatsioon, tasakaalustamine ja kontroll n rahakotivõim ja poliitiline harimine (eeskuju) n ühiskonnaprobleemide arutamine
2. Poliitikat võib nimetada kunstiks,sest - Poliitikat ei pruugi alati teostada lähtudes teaduslikust teadmisest. 3. Kuidas saab teostada võimu? - Inimesi ähvardades - Inimeste mõtlemisega manipuleerides - Luues sõltuvus ja seotustunde - Erinevaid sunnimeetmeid kasutades 4. David Eastoni käsitluses on poliitika: - Väärtuste autoriteetne ümberjagamine üldistes huvides 5. Policy´ks nimetatakse - Poliitikat kui tegevusalade elluviiimist 6. Governance on: - ühiskonna valitsemiskorraldus 7. Avalikuks halduseks nimetatakse - Valitsemiskorraldust valitsemismudelite ja- stiilide lõikes 8. Politics´iksnimetatakse: - Poliitikat kui võimuvõitlus 9. Teaduslikku mõtlemist eristavad argimõtlemisest - Seaduspärasuste otsimine - Süsteemsus - Kumulatiivsus 10. Filosoofilist alusraamistikku, mis märatleb ära teadlase tähelepanu fookuse, nimetatakse - Paradigmaks 11
kodanikuühiskonnaga, visioonikonveretside korraldamine, erinevate töörühmade kokkukutsumine. 2 Kolmanda sek tunnused: strukturaalne/institutsionaliseeritus, erasus, mittetulunduslikkus, omavalitsuslikkus, vabatahtlikus. Avaliku ja mittetulundussektori suhetemudel: Täiendusmudel- eristatud kooseksisteerimine; Partnerlusmudel- sisuline koostöö; Vastandusmudel- konkurents Arsteini redel: Näitab, mis tasandil on kodanikeühiskonna areng. Mitteosalemine; osalemine, kodanikevõim Sotsliikumin- laiahaardeline, üritab mõjutada ühiskondliku või poliitilist muutust. Taotlus, mida soovitakse ellu viia. Traditsioonilised (kirik, ametiühingud rahvuslik ärkamine) uued sotsliikumised(naisõiguslased, punkarid, rohelised, ACTA) Tegutsemis- ja kohandumisjärk. Reformivad, lunastuslikud, transiivsed, uued ja vanad.
Poliitika 1. Mis vahe on mõistetel politics ja policy? Politics on eesti keeles poliitika, mis väljendub võimuvõitlusena. Policy on tegevuskavade elluviimine. 2. Mille poolest erinevad poliitika tegemine ja poliitika uurimine? Poliitika tegemise puhul lahendatakse igapäevaselt poliitikaküsimusi, kuid poliitika uurimise puhul püütakse mõtestada inimeste käitumist poliitika tegemisel. 3. Mille poolest erinevad valitsus, administratsioon, bürokraatia ja juhtimine? Valitsus on täidesaatva võimu institutsioon. Administratsioon on erinevad riigi valitsemist korraldavad organid, täitva võimu e valitsuse asutused
2. Miks võib poliitikat nimetada kunstiks? Sest poliitikat ei pruugi alati teaostada lähtudes teaduslikust teadmisest. 3. Kuidas saab teostada võimu? Inimesi ähvardades, inimeste mõtlemisega manipuleerides, luues sõltuvus- või seotustunde, erinevaid sunnimeetmeid kasutades. 4. David Eastoni käsitluses on poliitika b.) väärtuste autoriteetnee ümberjagamine üldistes huvides 5. Policy'ks nimetatakse poliitikat kui tegevuskavade elluviimist. 6. Governance on ühiskonna valitsemiskorraldus. 7. Avalikuks halduseks nimetatakse valitsemiskorraldust valitsemismudelite ja -stiilide lõikes. 8. Politicsiks nimetatakse: b.) poliitikat kui võimuvõitlust 9. Teaduslikku mõtlemist eristavad argimõtlemisest seaduspärasuste otsimine, süsteemsus ja kumulatiivsus. 10. Filosoofilist alusraamistikku, mis määratleb ära teadlase tähelepanu fookuse, nimetatakse paradigmaks. 11
Sotsiaalvaldkond haridus, hoolekande, pensioni, tervishoiu, perepoliitika Paljud valdkonnad ka läbivad nt hõivepoliitika nii majandus kui ka sotsiaalvaldkonnas Kaasaegne valitsemine reeglina eeldabki erinevate valdkondade ühildamist nt pere ja hõivepoliitika; haridus ja hõivepoliitika jne Avaliku poliitika eesmärkide keerukus Vastuolulisus nt majanduses kasum, sotsiaalpoliitikas vähem ebavõrdsust , * sageli mitterahalisus, pikk perspektiiv Avalik sektor ei saa oma olemuselt olla lõpuni efektiivne turutõrgete likvideerimine ja/või maandamine; avalikkuse poolehoiuga arvestamine Baber 10 põhjust, miks avalik poliitika erasektorist erineb 1)avaliku sektori ülesanded on keerulisemad ; 2)otsuste elluviimine on raske ; 3)annab tööd suurele arvule inimestele, kelle motiveerituse tase on väga erinev (Eestis ca 27%) ; 4)tegeleb võimaluste garanteerimisega ; 5)tegeleb turutõrgete tagajärgedega
c. Luues sõltuvus- või seotustunde d. Erinevaid sunnimeetmeid kasutades 4. David Eastoni käsitluses on poliitika a. konfliktide ja koostöö kunst b. väärtuste autoriteetne ümberjagamine üldistes huvides c. võim otsustamise, teemaseade ning mõttekontrollina d. igasugune sisend- ning väljundprotsess Check 5. Policy'ks nimetatakse a. poliitikat kui võimuvõitlust b. sisendpoliitikat c. poliitikat kui tegevuskavade elluviimist d. poliitilist kogukonda 6. Governance on a. valitsus b. bürokraatia c. avalikkussfäär d. ühiskonna valitsemiskorraldus Check 7. Avalikuks halduseks nimetatakse a. võimet panna kedagi tegema midagi, mida ta muidu ei teeks b. Tartu Ülikooli üht õppekava c. valitsemiskorraldust valitsemismudelite ja stiilide lõikes d. kohalike omavalitsuste reformi Check 8. Politicsiks nimetatakse a. Sisendit, väljundit ja musta kasti Eastoni käsitluses b. Poliitikat kui võimuvõitlus c. Poliitikat kui tegevuskavade elluviimist d
Praktikutena: Reagan, Thatcher. Riik kui osa probleemist, mitte lahendusest. Ratsionaalse valiku teooria ja nn public choice koolkond. Reaganoomika: Majandusedereg.: Tulumaksude alandamine, et elavdada majan., inflatsiooni ohjamine. Avaliku sektori kulude kärpimine, New Public Management: Erasektori põhimõtete rakendamine avalikussektoris. Rahvusvaheliste organisatsioonide toetus - World Bank, IMF. Thatcherism: Erastamine- recommofication. Välja kontraktimine- restrechment. Tõhusus ja konkurents (riigihanked). HR kulude kärped, sh. kvalif. kriteeriumide karmistamine (retrenchment). Suurimad kärped elamumajanduses ja kõrghariduses. Reguleerimine maksude abil (mitte ainult kärped!). Iseloomulik ka reaganoomikale. Kolmas tee kui ideoloogia ANTHONY GIDDENS (1938): Väidetavalt tuntuim Briti ühiskonna teadlane Keynes’i järel; Igal aastal uus raamat (ca. 40 kokku). Tony Blairi “vaimne isa” ja nõuandja. LSE direktor, nüüd emeritus; seotud Cambridge’ga; Polity Pressi asutaja
Seda juhib Generaalne Sekretär, kes on üks tähtsamatest EL-i esindajatest välis- ja kaitsepoliitikas. Sekretariaat koordineerib kogu Nõukogu tööd, nii töögrupide kui ka ministeeriumite tasandil. See tegeleb dokumentatsiooniga, tõlkimisega, nõustamisega, monitooringuga jne. Iga pool aastas vahetuvad Nõukogu eesistujad, näiteks Eesti eesistumise aeg, tuleb 2018 aasta jaanuaris juunini. Riigid vahetuvad tähestiku järjekorras. Eesistumise ajal riik saab rohkem mõjutada Nõukogu prioriteetide väljatöötamist. On koguaeg EL-i tegevuse ja meedia keskel. On olemas ka teatud miinused, esimene, et see on väga suur administratiivne koormus ja teine, et see on suur vastutus, mis võib mõjutada riigi prestiiži. Ülemkogu Ülemkogu on selline EL-i institutsioon, kus on esindatud kõik liikmesriikide valitsusjuhid (nt peaministrid või riigipead). Nende pädevuses on määratleda EL-i ühtset strateegiat, kus oleksid arvestatud kõike liikmesriikide
1) uurida olemasolevaid tõendeid 2) püstitada hüpotees 3) paika panna kuidas mingit kontseptsiooni mõista ja kuidas mõõta 4) koguda vajalik andmestik 5) analüüsida tulemusi 6) otsustada, kas saab tuletada kaugeleulatuvaid järeldusi 7) pakkuda välja esialgne järeldus 2 3 POLIITIKA"TEADUS"? Kriitika poliitika kui teaduse kohta: 1. Paradigma vähesus Paradigma on raamistik, mis annab teaduslikule uurimisvaldkonnale orientatsiooni ja suuna. Paradigmaatiline teadusel on 4 elementi: a) Kontseptsioon (concept) annab vastuse mis küsimustele. b) Teooria on süstemaatiliselt seotud üldistuste kogum, mis annab selgitusi ja ennustusi erinevate mõistete seotuse kohta. Vastab miks ja kuidas küsimustele. c) Tõlgendamise reeglid, millele tuginedes saab väita kas ennustamine ja selgitamine
Komiteed juhib 56-liikmeline büroo. Koosneb presidendist, asepresidendist, 25 madalamast asepresidendist (iga liikmesriigi esindajad), veel 25 liiget ning nelja poliitilise grupi esindajad. Büroo liikmed valitakse kahe aastaseks perioodiks. Suurem osa CoR tööst on suunatud läbi 6 spetsiaalse komisjoni. territoriaalse ühtekuuluvuse poliitika komisjon (COTER - Commission for Territorial Cohesion Policy) majandus- ja sotsiaalpoliitika komisjon (ECOS - Commission for Economic and Social Policy ) säästva arengu komisjon (DEVE - Commission for Sustainable Development) kultuuri- ja hariduskomisjon (EDUC - Commission for Culture and Education) põhiseadusküsimuste ja Euroopa halduse komisjon (CONST - Commission for Constitutional Affairs and European Governance) välissuhete komisjon (RELEX - Commission for External Relations). 12. Kontrollikoja ülesanded ja stuktuur (Court of Auditors) Asub Luksemburgis ja Maastrichti lepinguga loodi see sellisel kujul. Ülesanded:
1. Nüüdisühiskond Ühiskonna mõiste ühiskond on suurte inimhulkade kooselu korrastatud viis. Ühiskonna struktuuri moodustavad kolm peamist sektorit esimene e avalik sektor (riigi- ja omavalitsused), teine ehk erasektor (eraettevõtted) ja kolmas ehk mittetulundussektor (kodanikuorganisatsioonid ja ühendused). Ühiskonda mitmekesistavad erinevad inimesed mitmekesisus ehk pluralism on ühiskonnale loomulik. Erinevused inimhulkade vahel tingivad kihistatuse ehk sotsiaalse struktuuri. Ühiskonnaelu tasandid - perekond, küla, linn või riik, riikide ühendus, maailm. Ühiskonnaelu valdkonnad - majandus, kultuur, haridus, tervishoid, valitsemine.
Poliitika keskkond ja sotsialiseerimine Politoloogia – Political Science Poliitikateaduse teema on poliitika, kuid poliitika piire õppevormina defineerida ei ole sugugi lihtne, kuna ta hõlmab väga suurt ala. Poliitiline teadus on katse rakendada teaduslikke meetodeid, et saada paremini aru poliitilises maalimas toimuvast läbi süstemaatilise ja analüüsiva mõtlemise. Poliitikateadus aitab meil luua paremaid kontseptsioone, meetodeid ja üldistusi poliitilise maailma kohta. Poliitikateadus on teadus, mis uurib poliitilisi institutsioone. Lisaks uurib ta inimeste ja sotsiaalsete gruppide poliitilist käitumist. Poliitikateadus tegeleb poliitilise võimu analüüsiga. Veel aitab ta vähendada vastuolusid erinevate väärtushinnangute vahel. Oma poliitikaalaste teadmiste suurendamine aitab meil paremini poliitikamaailmas käituda. Politoloogia jaguneb klassikaliselt järgmiselt – poliitiline teooria, võrdlev poliitika, rahvusvahelised suhted, avalik haldus. Politoloogid ta
võimult regulaarselt raporteid, mis käsitlevaid selliseid tegevusi nagu seaduste jõustamine, kulud ja poliitikate hindamine. Siiski on selliseid nõutud raporteid raske leida ja veel raskem lugeda. Kui mõne raporti kohta on alustatud uurimist, siis saab see teenimatult palju meedia tähelepanu. (D. V. Edwards, 1998, p. 429) Hoolimata eelpool toodud võimalustest arvavad paljud vaatlejaid, et Kongress ei saa oma järelvalve tööga hästi hakkama, välja arvatud aeg-ajaliste dramaatiliste paljastustega nagu Watergate ja Iran-Contra. (D. V. Edwards, 1998, p. 429) Üheks põhjuseks võib olla asjaolu, et kongressi saadikutel ei ole järelevalve teostamine prioriteediks. Kongressi liikmetel on palju kohustusi ja hoolas järelevalve tegevus ei pruugi tuua poliitilist kasu. Initsiatiivi puudumisel võivad probleemid jääda aga tähelepanuta. Samuti on Kongressi
annaabi.ee 
