· Suletud nimekirja puhul uut pingerida ei moodustada kodanike tahe mõjutab vaid seda, mitu inimest ühest nimekirjast parlamenti päseb. Kes need personaalselt on, sõltub erakonna otsusest, st sellest, kelle on partei paigutanud nimekirja etteotsa. Proportsionaalse süsteemi peamiseks puuduseks on häältelugemise keerukus ning erakondade suur mõju valimistulemustele, eriti suletud nimekirjade puhul. Valimisnimekirjade ning häälte ülekandmise tõttu kipub hajuma saadiku isiklik vastutus, kuid hääled ei lähe kadumina nagu majoritaarse süsteemi puhul. Plussiks on parteide võrdsemad sansid saada parlamendis esindatud. MAJORITAARNE JA PROPORTSIONAALNE VALIMISSÜSTEEM MAJORITAARNE PROPORTSIONAALNE RINGKONDADE ARV Võrdub parlamendikohtade 1-20
Kui Vabariigi Presidenti ei valita ka kolmandas hääletusvoorus, kutsub Riigikogu esimees ühe kuu jooksul Vabariigi Presidendi valimiseks kokku valimiskogu. Valimiskogu koosneb Riigikogu liikmetest ja kohaliku omavalitsuse volikogude esindajatest. Valimiskogu liikmeid on 347 - 101 Riigikogu liiget ja 246 kohaliku omavalitsuse volikogude esindajat Valimiskünnis on võrdelise valimissüsteemi puhul rakendatav reegel, mille kohaselt valitavasse kogusse pääsevad ainult nende valimisnimekirjade kandidaadid, mille kandidaatide poolt anti vähemalt teatav protsent hääli kas häälte üldarvust või häälte koguarvust mingis valimisringkonnas. Valimiskünniseks võib olla ka mõni muu nõue, mis valimisnimekirjale antud häältele esitatakse. Hääled, mis anti nimekirjade poolt, mis valimiskünnist ei ületanud, "lähevad kaduma". Eestis on parlamendivalimistel valimiskünniseks 5% nimekirjale üle riigi antud häältest.
". Selles mõttes on Eestis osalusdemokraatia täiesti olemas aga inimesed lihtsalt ei tea selle rakendamise võimalustest. Osalusdemokraatia rolli suurendamiseks Riigikogu tasandil on minu arvates üks kindel võimalus. See tõstaks hoobilt Riigikogu usaldatavust ja elimineeriks ka teisi peamisi probleeme, mis tulenevad partokraatia läbipaistmatusest nagu valimisnimekirjades madalatele kohtadele palgatud häältemagnetid ja isiklike teenete eest valimisnimekirjade etteotsa saamine. See maagiline lahendus on lahtised valimisnimekirjad, mille alusel saaks parlamenti kõige enim hääli kogunud indiviidid, mitte parteide tagatubade ettepanekul valimisnimekirja etteotsa paigutatud esindajad. Nii saaksid parlamenti poliitikud, keda valijad usaldavad ja kelle kaudu nad soovivad riigi juhtimises osaleda. Nii oleks ebatõenäolisem eelmisel nädalal (25.01.2012) tekkinud olukord, kus kõrgharidusreformi II lugemist ei katkestatud,
c)riigiasutuste, riigiettevõtete j a muude riiklike organisatsioonide majandustegevust. 106. Kõige laiemaks kujuneb parlamendi poliitiline spekter a) ühemandaadiliste valimisringkondade ja üksikkandidaatide puhul, b) mitmemandaadiliste valimisringkondade ja üksikkandidaatide puhul, c) mitmemandaadiliste valimisringkondade ja parteinimekirjade puhul. 107. Parlamendi heterogeensust (laia poliitilist spektrit) soodustaks a) valimisnimekirjade (parteide) vahmiskünnise puudumine; b) valimisnimekirjade (parteide) kõrge valimiskünnis; c) valimisnimekirjade (parteide) keskmine vaümiskünnis. 108. Ühiskonna huvisid on sunnitud kõige laiemalt arvesse võtma a) laial poliitilisel põhjal moodustatud valitsus; b) ühtsal poliitilisel põhjal moodustatud valitsus; c) ülemineku valitsus. 109. Motiivide struktuuri moodustavad a) valijate tahe; b) valimiseelsed lubadused; c) ideoloogiad, huvid, survetegurid. 110
c)avalik sektor. 115. Otsustuskeskkonna tehnilis-majanduslikud tegurid on a)riiklik innovatsioonisüsteem; b)tootmisvõimsused, tehniliste ja majanduslike teadmiste tase; c)tehniline ja majanduslik haridus. P 36.Paternalism väidab, et valitsus peab sekkuma selleparast, et a)vastutab riigi suveräänsuse eest; b) ta teab paremini, mis on hea ja mis on halb; c)ta peab kaitsma keskvõimu huve. 107. Parlamendi heterogeensust (laia poliitilist spektrit) soodustaks a)valimisnimekirjade (parteide) vahmiskünnise puudumine; b)valimisnimekirjade (parteide) kõrge valimiskünnis; c)valimisnimekirjade (parteide) keskmine vaümiskünnis. 100. Parlamendi tööd kontrollivad a)valijad; b)parteid; c) ajakirjandus. 28.Plaanimajandus ja monopoolne kapitalism on a) mõlemad mõeldavad vaid vasakpoolse diktatuuri oludes; b)diametraalselt erinevad majanduslikud seisundid; c) sisuliselt väga lähedased majanduslikud seisundid. 10
arvestata kuidagi. Proportsionaalne valimissüstlaialt levinud,jagab saadikukohad parteide vahel võrdeliselt neile antud häältega,mitmemandaadilised valimisringkonnad515mandaadilist valimisringkonda.kandidaadid seatakse üles erakonna valimisnimekirjastuleb eelistada pigem erakonda isikule.avatud nimekiripärast häälte lugem,suurema toetusega eespool.suletud nimekiriei moodust uut pinderida.Proports valim puuduseks häältelugemise keerukus,erakondade suur mõju valimistulemustele,valimisnimekirjade ja häälte ülekandmise tõttu kipub hajuma saadiku isiklik vastutus.Plussikshääled ei lähe ülekandmisel kaduma,parteidel võrdsem sanss saada parlamenti Erakonnad tänapäeva poliitikas: Miks on erakondi vaja?demokraatilikku poliitikakeskkonda iseloomustavad ideoloogiate paljusus,valimiskonkurents ja kodanikuorganistasioonide kaasatus poliitikasse.need on valimisvõitluse agentuurid,olulisim ül on koondada teatud sotsiaalsete gruppide huve ja propageerida oma ühiskonnaprogrammi
seda ei muudeta. Seega osutuvad valituteks need, kes asuvad nimekirjas eespool. · avatud nimekiri- iseloomustab sellist valimisreeglit partei nimekirjadega valimistel, kus valijal on võimalus partei esitatud kandidaatide nimekirja järjekorda muuta · valimiskünnis - on võrdelise valimissüsteemi puhul rakendatav reegel, mille kohaselt valitavasse parlamenti pääsevad ainult nende valimisnimekirjade kandidaadid, mille kandidaatide poolt anti vähemalt teatav protsent hääli kas häälte üldarvust või häälte koguarvust mingis valimisringkonnas. 12. Hübriidsed valimissüsteemid. · hübriidne ehk segavalimissüsteem - valimissüsteem, mis kasutab üheaegselt majoritaarset ja proportsionaalset süsteemi. Parlamendi kohti jagatakse tavaliselt nii- pooled ühe süsteemi järgi ja pooled teise järgi. 13
häälte lugemist ümber, suurema toetuse kogunenud kandidaat tõuseb nimekirjas ettepoolt. Parlamenti pääs sõltub valijate toetusest. Suletud nimekirja puhul uut nimekirja ei moodustata, kodanike tahe mõjutab vaid seda palju inimest ühest nimekirjast parlamenti pääseb. Peamiseks puuduseks proportsionaalse süsteemi puhul on häältelugemise keerukus ning erakondade suur mõju valimistulemusele. Vigade vastu kehtestatakse häälte alampiir, mille ss kandidaat peab saavutama. Valimisnimekirjade ning häälte ülekandmise tõttu kipub hajuma saadiku isiklik vastutus. Plussiks on seepärast et parteidel on võrdsem võimalus saada parlamendis esindatud. Eesti valimissüsteem- proportsionaalset valimissüsteemi kasutatakse Eestis nii europarlamendi, Riigikogu kui ka volikogude valimistel. Moodustatakse mitmemandaadilised valimisringkonnad, millele eraldatud mandaatide arv tuleneb hääleõiguslike kodanike arvust ringkonnas. Et osutuda valituks, peab kandidaat koguma
erakond valijate hääli sai, võidab ta kohti esinduskogus. Tunnused: ringkonnamandaat; soosib parteide paljusust ja koalitsioonivalituse moodustamist; valimiskünnis 5%; suletud ja avatud nimekirjad; erinevate valijate huvigruppide huvid on rohkem esindatud; mitmemandaadilised valimisringkonnad; kandidaadid seatakse üles parteide või valimisliitude valimisnimekirjadena; rakendatakse Eestis; kohad parlamendis jagunevad parteide vahel võrdeliselt valimisnimekirjade üleriigiliselt antud häältearvuga. 4. Avatud nimekiri-iseloomustab sellist valimisreeglit partei nimekirjadega valimistel, kus valijal on võimalus partei esitatud kandidaatide nimekirja järjekorda muuta. Kandidaadid reastatakse pärast häälte lugemist ümber (suurema toetuse pälvinud kandidaat tõuseb nimekirjas ettepoole. (Soomes, Lätis) Suletud nimekiri- erakonnad on ise kandidaadid oma erakonna valimisnimekirjas
Nimekirju võib koostada kahe põhimõtte alusel. Avatud nimekirja puhul reastatakse kandidaadid pärast häälte lugemist ümber, suletud nimekirja puhul uut pingerida ei moodustata, kodanike tahe mõjutab vaid seda, mitu inimest ühest nimekirjast parlamenti pääseb. Proportsionaalse süsteemi peamiseks puuduseks on häältelugemise keerukus ning erakondade suur mõju valimistulemustele, eriti suletud nimekirja puhul. Kritiseeritakse sedagi, et valimisnimekirjade ning häälte ülekandmise tõttu kipub hajuma saadiku isiklik vastutus, mida asendab üldsõnaline erakondlik positsioon. Teisest küljest ei lähe tänu ülekandmisele hääled kaduma nagu majoritaarse süsteemi puhul. Lisaks sellele nimetatakse proportsionaalse süsteemi plussina parteide võrdsemaid sansse saada parlamendis esindatud. Eesti valimissüsteem Proportsionaalset valimissüsteemi kasutatakse Eestis nii europarlamendi, Riigikogu kui ka volikogude valimistel
teist erakondlikku programmi, kui isikut. Nimekirju võib koostada kahe põhimõtte alusel. Avatud nimekirja puhul reastatakse kandidaadid pärast häälte lugemist ümber: suurema toetuse kogunud kandidaat tõusen nimekirjas ettepoole. Suletud nimekirja puhul uut nimekirja ei moodustata-kodanike tahe mõjutab vaid seda, mitu inimest ühest nimekirjast parlamenti pääseb. Proportsionaalse süsteemi puuduseks on häältelugemise keerukus ning erakondade suur mõju valimistulemustele. Valimisnimekirjade ning häälte üleviimise tõttu kipub hajuma saadiku isiklik vastutus. Hea pool- tänu ülekandmisele ei lähe hääled kaduma nagu majoritaarse süsteemi puhul. Samuti on parteidel võrdsem sanss saada parlamendis esindatud. Eesti valimissüsteem. Proportsionaalne. Moodustatakse mitmemandaadilised valimisringkonnad, millele eraldatud mandaatidearv tuleneb hääleõiguslike kodanike arvust ringkonnas. Kandidaadid seatakse üles
Seega sõltub pääs parlamenti valijate toetusest. b) Suletud nimekirja puhul uut pingerida ei moodustata kodanike tahe mõjutab vaid seda , mitu inimest ühest nimekirjast parlamenti pääseb. Kes need personaalselt on , sõltub erkonna ostusest, st sellest, kelle on partei paigutanud nimekirja etteotsa. Proportsionaalse süsteemi peamiseks puuduseks on häältelugemise keerukus ning erakondade suur mõju valimistulemustele , eriti suletud nimekirjade puhul. Kritiseeritakse sedagi , et valimisnimekirjade ning häälte ülekandmise tõttu kipub hajuma saadiku isiklik vastutus, mida asendab üldsünaline erakondlik positsioon. Teisest küljest jälle ei lähe hääled kaduma nagu majoritaarse süsteemi puhul läksid. Lisaks nimetatakse plussina veel parteide võrdsemaid sansse saada parlamendis esindatud. EESTI VALIMISSÜSTEEM Eestis kasutatakse proportsionaalset valimissüsteemi nii europarlamendi, riigikogu kui ka vlikogude valimistel. Tüüpiliselt proportsionaalsele süsteemile
tavalisem on 5-15 mandaadilist valimisringkonda (Riigikogu valimised). Kolmas tunnus seiseb selles, et kandidaadid seatakse üles erakonna valimisnimekirjas. Nimekirja võib koostada kahe põhimõtte alusel: · avatud nimekiri moodustatakse uus pingerida, mis seab enam saanud kandidaadi teistest ette. · suletud nimekiri uut pingerida ei moodustata. Proportsinaalse süsteemi peamiseks puuduseks on häältelugemise keerukus niing erakondade suur mõju valimistulemustele. Valimisnimekirjade ning häälte ülekandmise tõttu kipub hajuma saadiku isiklik vastutus, mida asendab üldsõnaline erakondlik positsioon. Proportsionaalse süsteemi plussiks on parteide võrdsem sanss saada parlamendis esindatud. Eesti valimissüsteem Kandidaadid seatakse üles valdavalt parteide valimisnimekirjades, kuid pole keelatud kandideerida ka üksikisikuna. Et osutuda valituks, peab kandidaat koguma vähemalt nii palju hääli, nagu seadusest tulevenalt
suurema toetuse kogunud kandidaat tõusevad nimekirjas ettepoole. Seega sõltub pääs parlamenti valijate toetusest. Suletud nimekirja puhul uut pingerida ei moodustata, kodanike tahe mõjutab vaid seda, mitu inimest ühest nimekirjast parlamenti pääseb. Selle süsteemi peamiseks puuduseks on häältelugemise keerukus ja erakondade suur mõju valimistulemustele, eriti suletud nimekirjade 4 puhul. Valimisnimekirjade puhul kipub hajuma saadiku isiklik vastutus, mida asendab erakondlik positsioon. Teisest küljest ei lähe tänu häälte ülekandmisele hääled kaduma ning parteidel on võrdsemad võimalused saada parlamendis esindatud. Eesti valimissüsteem- proportsionaalne valimissüsteem, moodustatakse mitmemandaadilised valimisringkonnad, kus eraldatud mandaatide arv tuleneb hääleõiguslike kodanike arvust ringkonnas. Et valituks osutuda, peab
Isikumandaati naised üldiselt ei saa (ainsaks erandiks on seni Siiri Oviir 1999.a. valimistel), nime- kirjamandaadiga saavad naistest parlamenti väga vähesed, ülejäänud naiste jaoks on kompensatsioonimandaadid. Poliitikaga tegelevad ja sellest huvitatud naised ootasid nihet sugude võrdsuse suunas 1999.a. riigikogu valimistel. Selleks andis alust nimekirjades olevate naiste suurem osakaal. Kandideeris 508 naist, see moodustas 26,9% kandidaatidest. Valimisnimekirjade esiosas oli aga naisi vähe. 1999.a. valimiste prognoos ja tegelikud tulemused. Kui lihtsustada ja oletada, et kõikide parteide esikümme saab parlamenti, võiks sinna pääseda 21 naist. Kui aga prognoosida seitsme tugeva partei võitu, siis u.13 naist. Suurema tõenäosusega võis prognoosida 15-17 naise pääsu parlamenti. Tegelikkus osutus pisut optimistlikumaks 18 naist pääses parlamenti. Nähtavasti toimus partei juhtivate jõudude seas
- monokraatsuse printsiibi eelistamine kollegiaalsuse printsiibile 1937/38. -40: vallaomavalitsuse organid: vallavolikogu, vallavalitsus, revisjonikomisjon linnaomavalitsuse organid: linnavolikogu, linnapea või linnavanem maaomavalitsuse organid: maavolikogu, maavanem, maavalitsus ja valla- ja linnavanemate täiskogu KOVi pädevus Vallad: - hoolekanne ja abiandmise korraldamine; - avalike algkoolide ja raamatukogude asutamine ja ülalpidamine - perekonnakirjade ja valimisnimekirjade pidamine - mitmesuguste tunnistuste väljastamine - mitmesuguste kohustuste määramine ja hindamiste teostamine Maaomavalitsus: - tervishoiukorraldus maakonnas - hoolekandelise abi andmine kinnise ja lahtise hoolekande korraldamise teel - administratiivküsimused - haridusküsimused - põllumajandusküsimused - teede- ja ehitusküsimused Linnad ja alevid: - haridus (koolid, lastekodud, -aiad, mitmesugused abirahad ja toetused) - hoolekanne - tervishoid (haiglad ja apteegid)
abil algas lääneriikides juba 20-25 aastat tagasi [Eesti Ekspress, Iris Pettai,2006] Peamine põhjus seisnes selles, et ilma naispoliitikuteta oli raske naisvalijatele läheneda ja neile sobivaid valimisprogramme välja töötada. Kusjuures naisvalijaid on rohkem kui mehi ja nad on tunduvalt kohusetundlikumad. Sookvootide eesmärk on tagada, et 40% valitatavatest kohtadest kuuluks naistele. Populaarseimad on sookvoodid parteides ja neid kasutab 40% maailma riikidest valimisnimekirjade koostamisel. [Eesti Ekspress, Iris Pettai,2006] Põhjamaades, kus esimestena hakati sookvoote rakendama, on naiste esindatus kõige suurem: Rootsi parlamendis 45%, Soomes ja Norras 38%, Taanis 37%. Eesti Riigikogus on naissaadikuid vaid 19%, valitsuses 20% (ELis on mõlema keskmine 25%).Euroopalikus maailmapildis on sookvoodid saanud poliitika loomulikuks osaks, neid rakendab 22 ELi liikmesriiki. Suure tõenäosusega võetakse ka Eestis kui ELi liikmesriigis varem või hiljem
partei paigutanud nimekirja etteotsa. Proportsionaalse süsteemi peamiseks puuduseks on häältelugemise keerukus ning erakondade suur mõju valimistulemustele, eriti suletud nimekirjade puhul. Näiteks võib parlamenti pääseda inimene, kelle poolt on hääletanud vaid sadakond valijat. Süsteemi niisuguste vigade vastu kehtestatakse sageli teatav häälte alampiir, mille kandidaat peab saavutama. Kritiseeritakse sedagi, et valimisnimekirjade ning häälte ülekandmise tõttu kipub hajuma saadiku isiklik vastutus, mida asendab üldsõnaline erakondlik positsioon. Teisest küljest ei lähe tänu ülekandmisele hääled kaduma nagu majoritaarse süsteemi puhul. Lisaks sellele nimetatakse proportsionaalse süsteemi plussina parteide võrdsemaid šansse saada parlamendis esindatud. See on eriti oluline noores demokraatias, kus erakondi on palju ning nad esindavad oluliselt erinevaid sotsiaalseid huve
tehta. Valijate tahe mõjutab vaid seda mitu inimest ühest nimekirjast parlamenti pääseb. Kes need personaalselt on, seda otsustab partei. Proportsionaalse süsteemi peamiseks puuduseks ongi häälte lugemise keerukus ning erakondade suur mõju valimistulemustele, eriti suletud nimekirjade puhul. Selliste vigade vältimiseks kehtestatakse sageli teatud häälte alampiir mida kandidaat võib saavutada. Kritiseeritakse sedagi et valimisnimekirjade ja häälte ülelugemise tõttu kipub kaduma saadiku isiklik vastutus mida asendab erakonna positsioon. Plussiks on see et hääled ei lähe kaduma ja parteidel on võrdsemad sansid olla parlamendis esindatud. See on oluline noortes demokraatiates nagu Eestis, kus erakondi on palju ning nad esindavad väga erinevaid sotsiaalseid huve. Tervikuna tagab proportsionaalne süsteem vaitsemises pluralismi paremini, mistõttu ta ongi rohkem levinud.
Kasutatakse ainult Maltas ja Iirimaal. Arutlege proportsionaalse valimissüsteemi plusside ja minuste üle võrreldes majoritaarse süsteemiga! (või vastupidi) Proportsionaalse süsteemi peamiseks puuduseks on häältelugemise keerukus ning erakondade suur mõju valimistulemustele, eriti suletud nimekirjade puhul. Nt võib parlamenti päseda inimene, kelle poolt on hääletanud vaid sadakond valijat. Süsteemi niisuguste vigade vastu kehtestatakse sageli teatav häälte alampiir. Valimisnimekirjade ning häälte ülekandumise tõttu kipub hajuma saadiku isiklik vastutus, mida asendab üldsõnaline erakondlik positsioon. Samas ei lähe tänu ülekandmisele hääled kaduma nagu majoritaarse süsteemi puhul. Proportsionaalse süsteemi plussiks on veel parteide võrdsemad sansid saada parlamendis esindatud. Tervikuna jagab proportsionaalne süsteem pluralismi valitsemises paremini. Proportsionaalse pluss: hääled ja kohad lähevad kokku
Avatud nimekirja puhul reastatakse kandidaadid pärast häälte lugemist ümber: suurema toetuse kogunud kandidaadid tõusevad nimekirjas ettepoole. Seega sõltub pöös parlamenti valijate toetusest. Suletud nimekirja puhul uut pingerida ei moodustata, kodanike tahe mõjutab vaid seda, mitu inimest ühest nimekirjast parlamenti pööseb. Selle süsteemi peamiseks puuduseks on häältelugemise keerukus ja erakondade suur mõju valimistulemustele, eriti suletud nimekirja puhul. Valimisnimekirjade puhul kipub hajuma saadiku isiklik vastutus, mida asendab erakondlik positsioon. Teisest küljest ei lähe tänu häälte ülekandmisele hääled kaduma ning parteidel on võrdsemad võimalused saada parlamendis esindatud. Eesti valimissüsteem: proportsionaalne Moodustatakse mitmemandaadilised valimisringkonnad, kus eraldatud mandaatide arv tuleneb hääleõiguslike kodanike arvust ringkonnas. Et valituks osutuda, peab kandidaat koguma nii palju hääli kui seadusest tulenevalt on
Tsensused Vaba osavõtt Võrdne valimisõigus Valimiste korraldamine kas otseste või kaudsetena Referendum Valimissüsteemid Suhtelise häälteenamusega majoritaarne süsteem Absoluutse häälteenamusega majoritaarne süsteem Kvalifitseeritud häälteenamusega majoritaarne süsteem Üksikult mitteülekantav hääl Kumulatiivne vootum, piiratud vootum Proportsionaalsed valimissüsteemid Valimiskünnis Valimisnimekirjade ühendamine Suletud nimekirjad ja avatud nimekirjad Panašaaz Valimisprotsess Parlament Parlamendi mõiste, sotsiaalsed funktsioonid ja pädevus Parlamendi struktuur Seadusandlik protseduur Parlamendi sisestruktuur Parlamendi abiaparaat Parlamendi juures olevad ametnikud ja organid, kes ei kuulu parlamendi tööaparaati Lobby Parlamendiliikme staatus, tema immuniteet ja indemniteet Valitsus
kätega. Talude maa aga jäeti omanikele, kuid neist said kasutajad. Mõisamaid ei jagatud, vaid hakati looma ühismajandeid. Venemaa Asutava Kogu valimised. Pärast keiser Nikolai II troonist loobumist riigivõimu teostama asunud Ajutine Valitsus teatas 2. märtsil 1917, et peab oma peamiseks ülesandeks Ülevenemaalise Asutava Kogu kokkukutsumist.14. juunil 1917 otsustas Ajutine Valitsus viia läbi Asutava Kogu valimised sama aasta 17. septembril ja valitud saadikud kokku 30. septembril. Valimisnimekirjade koostamise kohustus pandi kohalikele omavalitsustele, milleks Eesti aladel oli Eestimaa Kubermangu Ajutine Maanõukogu. Praktilist valimiste läbiviimist korraldas Venemaal alates 7. augustist 1917 Ülevenemaaline Valimiskomisjon eesotsas kadett Nikolai Avinov. 9. augustil 1917 viis Ajutine Valitsus valimised üle 12. novembrile ja Asutava Kogu töö alguse 28. novembrile. 23. augustil kinnitas Ajutine Valitsus ka valimiste põhimõtted: need pidid tulema üleüldised, võrdsetel
Jaan Raamot, kelle vastu oli samuti palju kaebusi. Põhimõte jäi siiski samaks, AV täitis endiselt täides ja seadusa fn-e. Uus AV valimistähtaeg 5-7.04.1919. istungjärgul rõhutati, et AV võib välja anda seadusi jne, kuid kõik tuleb Asutavas Kogus (AK) läbi vaadata. AK valimisteks oli hakatud valmistuma nov-s 1918. aastavahetuse paiku katkenud, alates veebr uue hooga asja juurde. Kõigepealt kõikvõimalikud erakondlikud kokkutulekud, valimisnimekirjade koostamine, erakondade kongressid. Programmid vastu võetud ajal, mil eesti kuulus Ve riigi koosseisu. Al märtsis valimiseelsed kihtus- ja propagandakoosolekud. Vahepeal leidsid aset mõned olulised muudatused: 1918 a dets ühinesid 2 oma vaadetelt väga lähedas erakonda: eesti demokraatlik erakond EDE (J.Tõnisson) ning eesti radikaaldemokraatlik erakond ERDE (A.Birk). nende ühinemisel sündis Eesti Rahvaerakond ERE. ERDE sulas kokku EDEga. Ei jäänud tulemata ka lahkulöömised
domineerimise puhul. Suureks puuduseks on aga asjaolu, et kandidaatide järjestuse suletud numekirjades otsustavad enamasti erakonnad – paremal juhul sisevalimiste abil, tihti aga lihtsalt erakonnajuhtide valikul. Valijatele on jäetud sõnaõigus ainult selle kohta, milline partei saab rohkem kohti. Ilmselt soodustaks parlamendi heterogeensust veelgi valimisnimekirjade (parteide) valimiskünnise alandamine või hoopis puudumine. Kuid see oleks enamiku politoloogide 112 arvates ohtlik tee, sest tooks endaga kaasa seadusandliku kogu ülemäärase killustatuse ehk väikese toetajaskonnaga huvigruppide sissepääsu – parlamenti pääseksid kõikvõimalike äärmusliikumiste esindajad. Suure tõenäosusega ei suudaks selline parlament kuigi tulemuslikult töötada.
1937/38. -40: vallaomavalitsuse organid: vallavolikogu, vallavalitsus, revisjonikomisjon linnaomavalitsuse organid: linnavolikogu, linnapea või linnavanem maaomavalitsuse organid: maavolikogu, maavanem, maavalitsus ja valla- ja linnavanemate täiskogu 3.4. Kohaliku omavalitsuse pädevus Vallad: tähtsamateks ülesanneteks oli - hoolekanne ja abiandmise korraldamine; - avalike algkoolide ja raamatukogude asutamine ja ülalpidamine - perekonnakirjade ja valimisnimekirjade pidamine - mitmesuguste tunnistuste väljastamine - mitmesuguste kohustuste määramine ja hindamiste teostamine Maaomavalitsus: pädevusse kuulus - tervishoiukorraldus maakonnas - hoolekandelise abi andmine kinnise ja lahtise hoolekande korraldamise teel - administratiivküsimused - haridusküsimused - põllumajandusküsimused - teede- ja ehitusküsimused Linnad ja alevid:
annaabi.ee 
