okupatsioon, mil küll toimusid valimised Ülemnõukogusse, kuid need ei olnud demokraatlikud. Ülemnõukogu valimised 1990. aastal toimusid põhimõtteliselt demokraatlikel alustel. Juba eelmine Ülemnõukogu oli võtnud vastu mitmed otsused ja seadused, mis rajasid teed iseseisvale riigile. 1992. aasta 20. septembril valiti sama aasta 28. juuni rahvahääletusel vastuvõetud põhiseaduse alusel VII Riigikogu. Valimistel võisid osaleda erakonnad, valimisliidud, ühendused ja üksikkandidaadid. Valimistel osales 8 valimisliitu, 5 erakonda, 39 ühenduste nimekirja, 25 üksikkandidaati. Kokku seati üles 628 Riigikogu liikmekandidaati. Valimistel kogusid enim hääli valimisliit Isamaa, kes koos Mõõdukate ja ERSP-ga moodustasid valitsuse. Parlamendis kujunesid välja selge opositsioon ja koalitsioon. Parlamendi esimeheks valiti Isamaa nimekirjas kandideerinud Ülo Nugis. 1995. aasta 5. märtsil toimusid teised Riigikogu valimised 1992
1934.19. märtsil 1934 dekreedina antud seadusega lükati Riigikogu VI koosseisu valimine määramata ajaks edasi ja jäi lõpuks toimumata.VI Riigikoguks nimetatakse tagantjärele ka 1938. aastal valitud I Riigivolikogu ja kujundatud I Riiginõukogu koos. Esimene Riigikogu taasiseseisvunud Eestis oli VII Riigikogu, mis valiti 1992. aasta Riigikogu valimistel 20. septembril 1992 sama aasta 28. juuni rahvahääletusel vastuvõetud põhiseaduse alusel. Valimistel võisid osaleda nii erakonnad, valimisliidud, ühendused kui ka üksikkandidaadid.Valimistel osales 8 valimisliitu, 5 erakonda, 39 ühenduste nimekirja ja 25 üksikkandidaati. Kokku seati üles 628 Riigikogu liikmekandidaati. Valimas käis 67,84 protsenti hääleõiguslikest kodanikest.Valimistel kogusid enim hääli valimisliit Isamaa, kes koos Mõõdukate ja ERSP-ga moodustasid valitsuse. Parlamendi esimeheks valiti Isamaa nimekirjas kandideerinud Ülo Nugis. 1995. aasta 5. märtsil toimusid teised Riigikogu valimised 1992
c. Rakendatakse tervisepiirangut ning piiratakse vangide õigust valida. Ajaloos on rakendatud varanduslikku tsensust, soolist piirangut, mõnel juhul ei saa valida sõjaväelased ja õppurid. Millal said naised Eestis valimisõiguse? -1917 aastal Maailmas?- On veel osasi riike mis pole vastu võtnud naiste valimisõiguse. 2. valimised on VABAD kõik erakonnad ja üksikkandidaadid võivad kandidaate üles seada, kohalikel valimis-tel ka valimisliidud. Valija vaba tahet ei või mõjutada (valimiste päeval on propaganda keelatud). 3. valimised on ÜHETAOLISED Igal valijal on 1 hääl, igal häälel võrdne kaal, valimisseadus kehtib kõigile. Kõigil on propagandaks võrdsed võimalused, nt. ETV-s võrdne eetriaeg. Valimissüsteemid Valimissüsteemi tundmine aitab mõista, kuidas võimuorganid moodustuvad. Valimisringkond-piirkond, milleks riik jaotatakse parlamendi või kohaliku omavalitsuse valimiste ajal
omane demokraatlikule riigile. Rahvas vajab ka iseseisvuse juures kindlaid demokraaatlikke liidreid, sest muidu võib tekkida ka kaos riigi asjade ajamises ja elukorralduses. Rahva iseseisvus määrab sageli rahva tahte otsustada oma maal toimuva üle, käia valimas, arutleda aktuaalsetel teemadel. Demokraatlikul maal valitakse esinduskogud valla ning linna volikogud kodanike või elanike poolt, mis on üheks rahva iseseisvuse näitajaks. Meie riigis on olemas erakonnad ja valimisliidud, kuhu kuuluvad poliitikud oma maailmavaadete järgi, ning sageli on ka kaasatud palju tuntuid inimesi, kes tegelikult ei tea suurt midagi riigi valitsemisest ja seadustest. Vabad valimised peaksid olema need, kus inimesed saaksid valida oma südametunnistuse kohaselt nende inimeste poolt, keda nad näeksid meelsasti kas riigikogus või linna/valla volikogus. Meil aga tuleb valida praegu mitte inimeste järgi, vaid erakondade järgi põhimõttel,
· Põhja-Tallinn Põhilised isikukvoodi täitjad: · E.Savisaar sai 10 isikumandaati täis. Ehk tänu temale sai veel 9 erakonna kaaslast mandaadi.(40 000 häält) · Toomas kivimägi, Pärnumaa maavanem.(5050 häält) · Tertu linnapea, Urmas Kruuse. (6000 häält) Ainult kohalikeomavalitsuste valimistel võib moodustada valimisliite. Valdavalt valiti viimastel valimistel valimisliite.(kaart: Valimisliidud tegid enam kui pooltes omavalitsustes puhta töö.) 3
Õigusaktid: õigus(e üksik küsimused) ja määrus(üldised küsimused). Moodustab komisjoni. VALLAD: 185. Täitevõim: valla/linna valitsus. Moodustamine: volikogus luuakse koalitsioon, hääletus. Juhid: vallavanem, asevallavanem ning linnapea, abilinnapea. Vallavalitsuse ül: *juhib valla/linna igapäevast elu, *esindab valda/linna riigi ees, *koostab valla/linna eelarve. Moodustab: erinevaid ameteid/komisjone. MÕLEMAD Kandideerida saavad: valimisliidud, erakonnad, üksikisikud. Valijad: alalised elanikud, Eesti kodanikud(18-aastased), linna/valla elanikud. KODAKONDSUS saab sünniga või naturalisatsiooni korras. Naturalisatsiooni tingimused: *alaliselt eanud Eestis väh 5 aastat, *olema püsiv sissetuek, *keeleoskus B1 tase, *kodakondsuseksam(e põhiseaduseksam), *truudusvanne. Kodakondsusest vabastamine: *riigi reetmine, *teiste riikide heaks töötamine, *topeltkodakondsus, *terroriseerimine
· Praeguse trendi järgi muutub riigikogu iga koosseisuga järjest nooremaks · Kõige rohkem naisi oli parlamendis 2007 aastal, 2011 aastal oluliselt vähem. Kõige rohkem on naisi Keskerakonnast, kõige vähem IRL-st Valimissüsteem · Valimised ongi politoloogia peamine probleem o Selles valdkonnas on eestlased maailma tipus · Riigikogukku kandideerimine o 1992 ja 1995 valimistel olid kõige suurema osakaaluga erakondade valimisliidud (polnud välja kujunenud erakondi). 1992 oli ka kodanike valimisliidud. o Hiljem keelustati valimisliitude osalemine parlamendi valimistel o Alates 2003 aastast võivad erakonnad esitada pralamendivalimistele 125 kandidaati ehk iga ringkonna mandaatide arv +2 o Valituks on võimalik saada kolmel erineval viisil: Isikumandaat Ringkonnamandaat Kompensatsiooni mandaat · Isikumandaat
valitsuskoalitsiooni Keskerakonnaga. 2002. aasta märtsis kirjutasid Reformierakonna ja Vene Balti erakonna juhid alla kokkuleppele kahe erakonna liitumise kohta. Esmakordselt taasiseseisvunud Eestis pandi nii alus rahvuspiire ületavale erakonnale, mille liikmed ja toetajad peavad rahvusest olulisemaks maailmavaadet ja programmi. 2002.aasta oktoobris osales Reformierakond 55 omavalitsuses üle Eesti oma valimisnimekirjaga. Et veel viimast korda olid kohalikel valimistel lubatud valimisliidud, siis osalesid paljud Reformierakonna liikmed valimistel valimisliitude nimekirjades. Reformierakond sai kohalike volikogude valimiste järel võimule 54 omavalitsuses, nende hulgas näiteks Tallinnas, Tartus, Pärnus, Kuressaares, Paides, Rakveres aga ka paljud väikelinnad ja vallad 2002. aasta novembris ja detsembris sai Eesti kutse liituda Euroopa Liidu ja NATO-ga. 2004-2005 Alates 1. jaanuarist 2004 jõustus vanemahüvitise seadus, mis võimaldab väikelapsega
· Kristiine · Lasnamäe · Mustamäe · Nõmme · Pirita · Põhja-Tallinn Põhilised isikukvoodi täitjad: · E.Savisaar sai 10 isikumandaati täis. Ehk tänu temale sai veel 9 erakonna kaaslast mandaadi.(40 000 häält) · Toomas kivimägi, Pärnumaa maavanem.(5050 häält) · Tertu linnapea, Urmas Kruuse. (6000 häält) Ainult kohalikeomavalitsuste valimistel võib moodustada valimisliite. Valdavalt valiti viimastel valimistel valimisliite.(kaart: Valimisliidud tegid enam kui pooltes omavalitsustes puhta töö.) SISUKORD 1. Vabad valimised..............................3 2. Peamised valimissüsteemid..................4 3. Valimiskäitumine ja valimistulemus.......5 4. Valimised Eestis..............................6 Kasutatud kirjanud..............................7 KASUTATUD KIRJANDUS 1. "Ühiskonnaõpetus" (Gümnaasiumiõpik)- Katrin Olenko, Anu Toots 2. www.annaabi.com
Keegi ei tea, kelle poolt valija hääletas. 5)Regulaarsed st korralised valimised toimuvad korrapäraselt teatud ajavahemiku möödudes (PS pt 156 KOV, PS pt 60 RK) 6)Valimistel on vaba konkurents st: · Kanditaatide ülesseadmise õigus on igal seaduslikult legaalselt tegutseval parteil, kodanik võib ka iseenda kandidatuuri esitada. 5 · Vabadust kandideerida ning hääletada oma isiklike veendumuste järgi · Valimisliidud on lubatud ainult KOV valimistel. Mandaat-saadikutele antud volitus esindada ja kaitsta valijate huve; valimisringkonnale eraldatud saadikukoht. Aktiivne valimisõigus- kõikides dem riikides al 18. a õigus hääletada Passiivne valimisõigus-õigus kandideerida(KOV al 18, RK al 21, EV President al 40) Avatud e lahtine nimekiri-rakendatakse KOV valimistel. Kandidaadid reastatakse pärast häälte
(allikas: riigikogu.ee) Ülesanne 2.1 Vali eelnevas praktikumi ülesandes nr. 1 toodud üheksast tekstist välja neli ja analüüsi igat teksti järgmiste punktide alusel: 5." Ühisraha euro kasutuselevõtu riigiõiguslikud aspektid" Juridica väljaanne 6. KIRI "Arvamus Euroopa stabiilsusmehhanismi asutamislepingu artikkel 4 lõike 4 põhiseadusele vastavuse kohta" 7. OTSUS "Õiguskantsleri taotluse tunnistada Riigikogu töökorra seaduse § 7 lg. 1 kehtetuks, läbivaatamine" 8. "Valimisliidud taotlevad riigikohtult ,,kahe tooli seaduse" tühistamist" a) hinda toodud allikate akadeemilist kvaliteeti, määratledes, kas tegemist on akadeemilise, pool-akadeemilise või mitte-akadeemilise allikaga; 5. pool-akadeemiline 6. pool-akadeemiline 7. akadeemiline 8. mitte-akadeemiline b) põhjenda oma vastuseid nii põhjalikult kui oskad (vaata akadeemiliste tekstide tunnuseid loengumaterjalidest), vajadusel
väljendada oma liikmete poliitilisi huve. Eestis on vaja partei moodustamiseks vähemalt 1000(500 minu arust) liiget. Parteid saavad osaleda nii kohalike omavalitsuste, riigikogu kui ka Euroopa parlamendi valimistel. Valimisliit on ühendus, mille eesmärgiks on oma liikmete ja toetajaskonna poliitiliste huvide väljendamine kohaliku omavalitsuse tasandil. Valimisliidu moodustamiseks on vaja vähemalt kaks inimest. Valimisliidud saavad Eestis kandideerida vaid kohalikel omavalitsuste valimistel. 18. Erinevate võimude ülesanded lähtuvalt võimude lahususe põhimõttest. Vaadata maksab PS §59, §65, §86, §87, §146. Riigikogu on Eestis seadusandlik võim, kelle ülesanne on seadusi välja töötada ja vastu võtta ning esindada kodanike huve. Riigikogu võtab vastu riigieelarve ja kinnitab selle täitmise aruande ning otsustab rahvahääletuse korraldamise
LEGITEERIMINE: pPoliitikale tunnustatuse leidmine avalikkuses; osasid lihtne teisi võimatu; viisid- präänik vs piits; SEADUSTAMINE: Elluviimisprotsessi loomulik osa; kas 1kordne tegevus või kinnitamine; kuidas seadustada (palju paindlikust jätta); juristid domineerivad HINDAMINE: Audit; kas eesmärk saavutati; mis hästi/halvasti; millised probleemid tekkisid; Kas olukord on muutunud, mida tuleks muuta; sisendiks uuele poliitikale või muutmisele Poliitika mõjutamine- 1. Parteid, valimisliidud- lähtuvalt poliitilisest programmist esindajate kaudu 2. Huvi- ja surverühmad- spetsiifilisest huvist, eestvedajate kaudu. 3. Meedia: avaliku arvamuse kujundaja 4. Teadlased: akadem teadmistest ja suunatud administratsiooni Avaliku võimu korralduse alused: valitsus ja avaliku sektori struktuur horisontaalne- on erinevad avaliku võimu harud, mis on üksteise suhtes võrdsed aga nende vahel on tasakaalu ja kontrollimehhanismid: nt seadusandlik-, kohtu- ja täidesaatevvõim. Opositsioon vs
· 3 voorus jaotatakse jaotamata jäänud mandaadid üleriigiliselt kompensatsioonimandaatidena üleriigiliste mandaatide alusel. Valimiste tulenusi kontrollib ja kuulutab välja Valimiste Komisjon. Tulemused kuulutatakse välja 10-nendal päeval. Valimised toimuvad iga nelja aasta tagant märtsikuu esimesel pühapäeval. Kuna tegu on proportsionaalse valimissüsteemiga, siis ei saavuta keegi valimistega enamusvõitu. Võimule tulevad mitmeparteilised valimisliidud. Riigikogu struktuur Eesti Riigikogu on ühekojaline ja koosneb 101 liikmest. Riigikogu tegevust ja struktuur on sätestatud Põhiseaduse ja Riigikogu kodukorra-ja tööseadusega.Riigikogu struktuur on jaotatud 3ks osaks: Hierarhiline struktuur juhatus ja lihtliikmed: formaalne ja administratiivne juhtimine, päevakorra kujunemine ja istungite läbiviimise kord;
käitumise ajendiks ei ole kunagi ainuüksi rahvustunne olnud. Poliitilisele areenile astusid nad mõnevõrra hiljem, kuna vastavalt põhiseadusele võivad erakonda kuuluda ainult Eesti Vabariigi kodanikud. Seega kulus aega, enne kui tekkis piisavalt suur naturaliseerunud venekeelne kodanikkond. Kuigi katseid ühendada vene vähemuse huve esindavad parteisid on tehtud mitmeid, pole ükski neist õnnestunud. Sagedased organisatsioonilised ümberkorraldused, ebakindlad omavahelised valimisliidud ning põhimõttelage koalitsioonistrateegia on toonud kaasa vene erakondade toetajaskonna killustumise. 2005. a oli registrisse kantud neli vene parteid, millest igaüks kogus avalikkuse toetust vaid alla 1%. Suure tõenäosusega hääbuvad mõned neist lähiaastatel, teised jäävad alles, ent ei suuda poliitikas kaasa rääkida. Mitmed vene poliitikud on läinud üle tugevamatesse Eesti erakondadesse. Kui algul astusid nad peamiselt
põhiülesandeks kriiside lahendamine. Probleemideks mh korruptsioon. Kommunistide tõrjumine valitsusest, ent olemas võimusfäärides (leggine kaudu poliitika mõjutamine) (I vabariik, enne 1993.a) Al 1992.a reformidest majoritaarne valimissüsteem senati valimiseks. Võimu juurde parteidevälise elemendi valimine, vanad parteid kaotavad toetajaid. Populaarseks muutuvad kohalikud ja ka üldriikliku taustaga valimisliidud, ideoloogiliste piiride ületamine. Poliitika muutumine meelelahutuseks, eriti pärast Berlusconi tegevuse algust. Uute valimisplokkide teke, ka piirkondlik mentaliteet osa meelelahutusest. HISPAANIA Francesco Franco (1939-1975), eelnevalt 130 a kodusõdu ja autoritaarseid valitsusi. 39.a vabariikliku valitsuse kukutamine, kuningas Pariisis eksiilis (vrd Itaaliaga, kus kuningas ja diktaator valitsesid koos). Falang-partei.
jäänud mandaadid jaotatakse nimekirja mandaatidena nende nimekirjade vahel, mille kandidaadid kogusid vastavas kohalikus omavalitsusüksuses kokku vähemalt 5% kehtivatest häältest. Mandaadid jaotatakse nimekirjade vahel samuti modifitseeritud d'Hondti jagajate meetodil. Valituks osutuvad nimekirjas enim hääli saanud kandidaadid. Üksikkandidaati käsitletakse ühest kandidaadist koosneva nimekirjana. VALIMISKAMPAANIA Enne valimisi püüavad tavaliselt kõik erakonnad, valimisliidud ja kandidaadid tegutseda nii, et saada valimistel võimalikult suur valijate toetus. Aktiivse kampaania pikkus on tavaliselt kakskolm kuud. Seejuures peab iga erakonna või valimisliidu valimiskampaania keskenduma kahele põhiküsimusele: 1. Mida tahetakse saavutada ja mis eristab üht parteid või kandidaati teistest? 2. Kuidas oma strateegiat mõjusalt ellu viia? Tihti kujunevad kampaaniad eelmiste valimiste koopiaks. Seda on raske vältida, kuid kindlasti
Järelikult tuleb valitsusel tagada kõigile parteidele, valimisliitudele ja üksikkandidaatidele oma vaadete propageerimiseks võrdsed tingimused. Ent kandidaadid võivad endale reklaamiaega osta ning säärasel juhul võrdsus kaob. Et niisugust ebavõrdsust piirata, seatakse sisse valimiskampaania maksumuse ülempiir või asutatakse riiklik fond valimiskampaania rahastamiseks. Pärast valimiskampaaniat peavad kõik üksikisikud, erakonnad ja valimisliidud esitama raha laekumise kohta aruande. Kõik hääled on võrsed, st kõigil valijail on üks hääl. Valimissüsteemid võib jaotada kahte suurde kategooriasse: majoritaarsed (sh pluraalsed) ja proportsionaalsed. Majoritaarse valimissüsteemi pooldajad rõhutavad järgmisi tegureid: 1) süsteem tagab tugeva ja stabiilse valitsuse, kuna võimul on üks partei; 2) valitsemise puhul on esmatähtis efektiivsus, alles seejärel proportsionaalne esindatus;
valimiseelne kampaania. Järelikult tuleb valitsusel tagada kõikidele parteidele, valimisliitudele ja üksikkandidaatidele oma vaadete propageerimiseks võrdsed tingimused. Kuid kandidaadid võivad endale reklaamiaega osta ja sellisel juhul võrdsus kaob. Et niisugust ebavõrdsust piirata, seatakse sisse valimiskampaania maksumuse ülempiir või asutatakse riiklik fond valimiskampaania rahastamiseks. Peale valimiskampaaniat peavad kõik üksikisikud, erakonnad või valimisliidud esitama rahade laekumise kohta aruande. Samuti on kõik hääled võrdsed, s.t kõigil valijatel on üks hääl. Valimissüsteemid võib jaotada kahte järgmisesse suurde kategooriasse: majoritaarsed (sh pluraalsed) ja proportsionaalsed. Majoritaarse valimissüsteemi pooldajad rõhutavad järgmisi tegureid: ·süsteem tagab tugeva ja stabiilse valitsuse, kuna võimul oleks üks partei; ·valitsemise puhul on esmatähtis efektiivsus, alles seejärel proportsionaalne esindatus;
Eestis on 12 vrk-da. Kandideerimine Riigikogu valimine: üksikkandidaadid; erakonnad- kandidaatide ringkonnanimekirjad, kandidaatide üleriigiline nimekiri, kandidaatide arv nimekirjas piiratud (125 isikut). Euroopa Parlamendi valimised: üksikkandidaadid; erakonnad- kandidaatide nimekiri, kandidaatide arv nimekirjas piiratud (12). KOV volikogude valimised: erakonnad- kandidaatide ringkonnanimekirjad, kandidaatide ülevallalised ja -linnalised nimekirjad; valimisliidud- sama; üksikkandidaadid. Avatud nimekirjade puhul saab valija anda endale meelepärasele isikule (A, B, C, D) hääle. Suletud nimekirjade puhul on nimekiri olemas, kuid hääl läheb erakonnale. Valimissüsteemid Proportsionaalne vs- nimekirja valimine. Majoritaarne vs- isikute vahel valimine, häälekadu, ühemandaadiline ringkond. Valimistulemuste kindlakstegemine 101 parlamendikohta, 12 mitmemandaadilist ringkonda. Riigikogu valimised:
2.2. Läti poliitiline keskkond Läti poliitika on üsna sarnane Eestile. Tegemist on parlamentaarse demokraatliku vabariigiga, kus valitsuse eesotsas on peaminister ja kehtib mitmepartei süsteem. Läti on alates 1.maist 2004 Euroopa Liidu liige. Seda otsust pooldas 66,7 % rahvast. NATO liige on Läti alates 29.märtsist 2004. Presidendil, kui riigi juhil on enamasti esindusroll. Läti valimissüsteem on meie omaga üsna sarnane. Jagamisele läheb 100 kohta, kandideerida võivad erakonnad ja valimisliidud, esindatus Seimis, mis on Läti riigikogu, nõuab 5- protsendise valimiskünnise ületamist. Parlament ja president valitakse neljaks aasaks. (Politics of...2006) Läti poliitikamaailm on siiani olnud ebastabiilne. Viimastel valimistel püüdsid hääli 19 parteid ja valimisliitu, ühtekokku 1024 kandidaati. Seimi jõudis ettearvatult kuus jõudu, mille jaotus on toodu uurimustöö Lisas 1. (Arjakas 2006) Läti poliitiline süsteem on killustunud mitmete parteide vahel
mitmemandaadilistes ringkondades (nimekirjad saavad mandaate enam-vähem võrdeliselt neile antud häälte arvuga). Klassikalise võrdelise valimisviisi puhul on tegemist kinniste nimekirjadega (ka Eestis 1991-93, lisaks Euroopa Parlamendi valimised) – valitakse erakondi, mitte isikuid (nt Rootsi). Teine võimalus on lahtised nimekirjad. Võrdelise valimise suurimaks puuduseks on, et ükski erakond ei saavuta absoluutset enamust ning võimule tulevad mitmeparteilised valimisliidud (või vähemusvalitsused), mis toob kaasa kindluse vähenemise ning sagedasemad valitsuskriisid. USA – seadusandlikku võimu teostab 2-kojaline parlament (Kongress), täidesaatvat võimu president. Parlament (Kongress) koosneb alamkojast (Esindajatekojast) ja ülemkojast (Senatist). Esindajatekoda valitakse kaheks aastaks vastavalt osariikide rahvaarvule (nt Alaskalt 1, N.Y. 34 ja Californiast 45 saadikut). Senatisse valitakse igast osariigist 2 senaatorit
Hääletamisest ei võta osa kodanikud, kes on kohtu poolt kriminaalmenetluse korras süüdi mõistetud ja kannavad vabaduskaotuslikku karistust kinnipidamiskohas. Valimised on üldised, vabad ja otsesed, kasutatakse proportsionaalset valimissüsteemi. Passiivne valimisõigus (õigus olla valitud) on vähemalt 21-aastastel Eesti kodanikel. Valimistel saavad kandideerida nii üksikkandidaadid kui ka erakondade valimisnimekirjad. Kui jõustuvad viimased muudatused valimisseaduses, siis on valimisliidud keelustatud. Nimekirja seavad üles erakonnad ja nad teevad seda üksikute valimisringkondade kaupa. Üksikkandidaate saab ringkonnas üles seada nii see kandidaat ise kui ka mingi erakond. Materjalid kandidaadi ülesseadmise kohta esitatakse Vabariigi Valimiskomisjonile. Puuduste korral esitatud materjalides annab valimiskomisjon tähtaja parandamiseks. Valimisteks on riik jagatud 11 valimisringkonnaks. Üks ringkond hõlmab mitu maakonda, Tln-s on 3 ringkonda
Seda saab kasutada ainult mitmemandaadilistes valimisringkondades (nimekirjad saavad mandaate enam-vähem võrdeliselt neile antud häälte arvuga). Klassikalise võrdelise valimisviisi puhul on tegemist kinniste nimekirjadega (ka Eestis 1991-93)- valitakse erakondi, mitte isikuid (nt Rootsi). Teine võimalus on lahtised nimekirjad. Võrdelise valimise suurimaks puuduseks on, et ükski erakond ei saavuta absoluutset enamust ning võimule tulevad mitmeparteilised valimisliidud (või vähemusvalitsused), mis toob kaasa kindluse vähenemise ning sagedasemad valitsuskriisid. USA- seadusandlikku võimu teostab 2-kojaline parlament (Kongress), täidesaatvat võimu president. Parlament (Kongress) koosneb alamkojast (Esindajatekojast) ja ülemkojast (Senatist). Esindajatekoda valitakse 2ks aastaks vastavalt osariikide rahvaarvule (nt Alaskal 1, NY 34, Californias 45 saadikut). Senatisse valitakse igast osariigist 2 senaatorit. Iga 2 aasta järel valitakse
valimiseelne kampaania. Järelikult tuleb valitsusel tagada kõikidele parteidele, valimisliitudele ja üksikkandidaatidele oma vaadete propageerimiseks võrdsed tingimused. Kuid kandidaadid võivad endale reklaamiaega osta ja sellisel juhul võrdsus kaob. Et niisugust ebavõrdsust piirata, seatakse sisse valimiskampaania maksumuse ülempiir või asutatakse riiklik fond valimiskampaania rahastamiseks. Peale valimiskampaaniat peavad kõik üksikisikud, erakonnad või valimisliidud esitama rahade laekumise kohta aruande. Samuti on kõik hääled võrdsed, s.t kõigil valijatel on üks hääl. Valimissüsteemid võib jaotada kahte järgmisesse suurde kategooriasse: majoritaarsed (sh pluraalsed) ja proportsionaalsed. Majoritaarse valimissüsteemi pooldajad rõhutavad järgmisi tegureid: ·süsteem tagab tugeva ja stabiilse valitsuse, kuna võimul oleks üks partei; ·valitsemise puhul on esmatähtis efektiivsus, alles seejärel proportsionaalne esindatus;
valimiseelne kampaania. Järelikult tuleb valitsusel tagada kõikidele parteidele, valimisliitudele ja üksikkandidaatidele oma vaadete propageerimiseks võrdsed tingimused. Kuid kandidaadid võivad endale reklaamiaega osta ja sellisel juhul võrdsus kaob. Et niisugust ebavõrdsust piirata, seatakse sisse valimiskampaania maksumuse ülempiir või asutatakse riiklik fond valimiskampaania rahastamiseks. Peale valimiskampaaniat peavad kõik üksikisikud, erakonnad või valimisliidud esitama rahade laekumise kohta aruande. Samuti on kõik hääled võrdsed, s.t kõigil valijatel on üks hääl. Valimissüsteemid võib jaotada kahte järgmisesse suurde kategooriasse: majoritaarsed (sh pluraalsed) ja proportsionaalsed. Majoritaarse valimissüsteemi pooldajad rõhutavad järgmisi tegureid: ·süsteem tagab tugeva ja stabiilse valitsuse, kuna võimul oleks üks partei; ·valitsemise puhul on esmatähtis efektiivsus, alles seejärel proportsionaalne esindatus;
kampaania. Järelikult tuleb valitsusel tagada kõikidele parteidele, valimisliitudele ja üksikkandidaatidele oma vaadete propageerimiseks võrdsed tingimused. Kuid kandidaadid võivad endale reklaamiaega osta ja sellisel juhul võrdsus kaob. Et niisugust ebavõrdsust piirata, seatakse sisse valimiskampaania maksumuse ülempiir või asutatakse riiklik fond valimiskampaania rahastamiseks. Peale valimiskampaaniat peavad kõik üksikisikud, erakonnad või valimisliidud esitama rahade laekumise kohta aruande. Samuti on kõik hääled võrdsed, s.t kõigil valijatel on üks hääl. Valimissüsteemid võib jaotada kahte järgmisesse suurde kategooriasse: majoritaarsed (sh pluraalsed) ja proportsionaalsed. Majoritaarse valimissüsteemi pooldajad rõhutavad järgmisi tegureid: ·süsteem tagab tugeva ja stabiilse valitsuse, kuna võimul oleks üks partei; ·valitsemise puhul on esmatähtis efektiivsus, alles seejärel proportsionaalne esindatus;
võrdsus kaob. Et taolist ebavõrdsust piirata seatakse sisse valimiskampaania maksumuse ülempiir või asutatakse riiklik fond valimiskampaania rahastamiseks. Valitsus teostab finantskontrolli, et ei ületatakse valimiskampaania maksumuse ülempiiri. Taoline kontroll on oluline, sest on võimalik ära osta nii valijaid kui ka tulevasi saadikuid. Peale valimiskampaaniat peavad kõik üksikisikud, erakonnad või valimisliidud esitama aruande rahade laekumise kohta. Valimised on võrdsed tähendab veel seda, et kõik hääles on võrdsed kõigil valijatel on üks hääl. Valimissüsteemid jagunevad põhimõtteliselt kahte suuremasse kategooriasse: majoritaarsed (sh pluraalsed) ja proportsionaalsed valimissüsteemid. Kummagi alla kuulub mitu erinevat varianti, näiteks majoritaarsust püüavad saavutada kahevooruline valimismudel (tuntuim näide on Prantsusmaa), proportsionaalne on
26. Kui palju on kautsjon Riigikogu valimistel? 27. Mida teeb valija valimisjaoskonnas? 28. Missuguste kandidaatide poolt saab Riigikogu valimistel hääletada? 29. Isikumandaat. 30. Mitme aasta järel toimuvad kohalikud valimised? 47 31. Kes saab hääletada ja kandideerida kohalikel valimistel? 32. Kas kohalikel valimistel on valimisliidud lubatud? Ideoloogiad 1. Ideoloogia mõiste. 2. Kuidas tekkis parem- ja vasakpoolsuse mõiste? 3. Konservatism 18. sajandi lõpul ja 19. saj alguses. 4. Liberalism 18. sajandi lõpul ja 19. saj alguses. 5. Mis on sotsialistide loosung ja hümn? 6. Miks tekkis sotsialistlik ideoloogia? 7. Kuidas tekkis tsentrism? 8. Mille järgi tänapäeval eristatakse parem- ja vasakerakondi? 9. Millistele teemadele ja küsimustele keskenduvad tänapäeva sotsiaaldemokraadid? 10
annaabi.ee 
