aeruginosa tsüstilise fibroosiga patsientidel, krooniline gram-neg. osteomüeliit, Salmonella typhii kandluse kõrvaldamine, siberi katk KT: hospitaalinfektsioonide ravis võib areneda Cl. difficile ülekasv, GI-trakti häired, nahalööbed, noortel inimestel artropaatiad, KNSi kõrvaltoimed (peavalu, -pööritus, krambid) Antimikroobsed ained → valgusünteesi inhibiitorid → makroliidid FD: seostuvad ribosoomi 50S subühikuga → blok translokatsiooni ehk ribosoomi edasiliikumise mööda RNAd → blok valgusünteesi → bakteriostaatiline Erütromütsiin FK: manustatakse p/o, i/v. Maohappes lammutub, mistõttu manustatakse kaetud tablettide või kapslitena. Saavutab terapeutilise kontsentratsiooni pea kõikides kudedes, va ajus ja
osakondades! Toime Gram- P. aeruginosa põhjustatud Monobaktaamid mikroobidess krooniliste hingamisteede Astreonaam BAKTERITSIIDNE infektsioonid. TOIME Makroliidid Mikroobiraku valgusünteesi Seedetrakti kõrvaltoimed Alternatiivina penitsilliin allergia Rasedus Erütromütsiin inhibiitorid Klaritromütsiin ja korral Erütromütsiin Klaritromütsiin BAKTERIOSTAATILINE asitromütsiin (põhjustab Farüngiit, otiit, sinusiit, kroonilise Asitromütsiin TOIME vähem) bronhiidi ägenemine, pneumoonia.
Antikoodon - tRNA molekuli kolmenukleotiidne järjestus, mis seostub valgusünteesi käigus mRNA koodoniga. Fenotüüp - Isendi vaadeldavate tunnuste kogum, mis tuleneb genotüübi ja keskkonnategurite koostoimest. Geen - DNA lõik, mis määrab ära ühe RNA molekuli sünteesi. Geneetika - Teadusharu, mis uurib organismide pärilikkuse ja muutlikkuse seaduspärasusi. Geneetiline kood - mRNA molekuli kolme järjestikuse nukleotiidi vastavus ühele aminohappejäägile valgu molekulis. Genoom - Liigiomases ühekordses kromosoomikomplektis sisalduv geneetiline materjal.
DNA JA RNA DNA ülesanne: Säilitab rakus pärilikku infot. Raku jagunemisel annab täpselt edasi. RNA ülesanne: DNA-s oleva päriliku info kopeerib. Selle vajalikku kohta toimetab. (Teostab valgusünteesi) Ehitusüksusteks on nukleotiidid: suhkur (RNA- riboos; DNA- desoksüriboos), fosfaatrühm, lämmastikalus. DNA RNA A- adeniin A- adeniin T- tümiin U- uratsiil NB! C- tsütosiin C- tsütosiin G- guaniin G- guaniin
Geenivaigistus on geeni avaldumise takistamine epigeneetiliste mehhanismidega transkriptsiooni või translatsiooni tasemel geeni struktuuri rikkumata. Meetod seisneb kindlate mRNA-molekulide blokeerimises või kiires lammutamises niinimetatud mikro- RNA-de kaudu, mille tulemusena geen ei avaldu ehk valgusünteesi ei saa toimuda. 2006. aastal said Andrew Fire ja Craig Mello Nobeli preemia füsioloogias ja meditsiinis esmaselt 1998.aastal avaldatud töö eest Nature ajakirjas . Fire ja Mello avastasid RNA interferentsi. RNA interferentsis on kahte tüüpi RNA molekule – mikroRNA ja siRNA . Need eelnimetatud väiksed RNA-d võivad seonduda teistele RNA-dele , tõstes või alandades nende aktiivsust, näiteks seondudes mRNA-le, takistavad nad sellelt toimuva translatsiooni ehk valgusünteesi.
Aminohapped seatakse ribosoomi abil vastavusse mRNA's sisalduva geneetilise informatsiooniga tRNA (transport-RNA) vahendusel. Aminohappe sidumine vastava spetsiifilise tRNA molekuliga toimub ensüümide - aminoatsüül-tRNA süntetaaside ehk aminoatsüül-tRNA ligaaside (ARS e. ARL) vahendusel. Aminoatsüül-tRNA (aa-tRNA) süntees on valgu biosünteesi esimene, preribosomaalne etapp. Ribosoomides, kus toimub valgusünteesi teine ehk ribosomaalne etapp, seatakse vastavusse mRNA's paiknev kolmest järjestikusest nukleotiidist koosnev koodon tRNA's sisalduva antikoodoniga. Ribosoom sünteesib tRNA küljes olevate aminohapete vahele peptiidsideme. Kasvav peptiidahel on sünteesi käigus tRNA'ga kovalentselt seotud. Valgu biosünteesil osalevad veel paljud valgulised faktorid, ATP ja GTP ning veel mitmed molekulid, mida käsitleme valgusünteesi peatükis. Valkude ruumilise struktuuri
TRANSLATSIOON e. valgusüntees Programm Geen->mRNA lähteaine 20 aimonohapet Energia ATP(mitokonder) Ensüümid(biokatalüsaator) Paljud Sünteesi koht ribosoom Vahendajad t,r RNA Valgusünteesi protsess-Valgusüntees toimib raku tsüoplasmas asuvates ribosoomides. Trantslatsioon algab mRNA ühinemisest ribosoomiga. mRNA initsiaatorkoodoniga seostub esimene tRNA molekul, millega on ühendadtud aminohape metioniin(Met). Iga tRNA molekul seostub tsütoplasmas kindla aminohappega. See toimub vastava ensüümi kaasabil ATP energia arvel. tRNA saab seostudu mRNA molekulidega üksnes komplementaarsusprintsiibi alusel, Initsiaatorkoodoniga AUG paardub initsiaator-tRNA antikoodon UAC
- päristuumses organismis paiknevad need rakutuumas. Genoom- liigiomases ühekordses kromosoomikomplektis sisalduv geneetiline materjal. Inimese genoom koosneb 24 kromosoomist. Genotüüp-- ühele isendile omaste geenide ja nende erivormide kogum. Fenotüüp ühe isendi vaadeldavate tunnuste kogum. Ontogeen e. Surmageen st., et avalduvad valed geenid Terminaator e. Lõppkoodon lõpetab geeni tegevuse ( UAG) Initsiaatorgkoodon - ( AUG), m-RNA-s, mis alustab valgusünteesi, millele vastab amiinohape metioniin. Geen DNA lõik, mis määrab 1. RNA mol-i sünteesi. Koosneb 2-st ahelast. PÄRILIKKUSE TEGUR Geneetiline kood m-rna nukleotiidide triplettide vastavus amiinohapetele valgu molekulis. Triplett e. Koodon DNA-s 2 järjestikku nukleotiidi. Koodon - m-rna-s 3 järjestikust nukleotiidide Promootor-DNA nukleotiidne järjestus , millega ensüüm sünteesi alustamiseks peab üinema.
Desoksüribonukleotiid on keeruka struktuuriga ühend, mis on moodustunud kolme molekuli-lämmastikaluse, desoksüriboosi ja fosfaatrühma liitumisel. RNA koostisesse kuuluvad nukleotiidid: adeniinfosfaat, guansiinfosfaat, tsütidiinfosfaat, uridiinfosfaat. DNA lämmastikalused: adeniin(A), guaniin(G), tsütodiin(C), tümiin(T). RNA adeniin, guaniin, tsütodiin, uratsiil(U). RNA jaotatakse molekulide funktsioonide alusel kolmeks: informatsiooni RNA(mRNA) ül on geneetilise info toomine valgusünteesi toimumise paika. Transport-RNA (tRNA) toob kohale aminohapped valgusünteesiks valgusünteesi paika. Ribosoomi-RNA (rRNA) osalevad valgu sünteesil. Komplimentaarsusprintitsiip on nukleotiidide üksteisele vastavus. DNAl A=T; G=C. RNAl A=U;C=G. DNA primaarstruktuur on nukleotiidide järjestus olekulis. Sekundaar-DNA keerdub kruvikujuliselt biheeliksisse. RNA primaar sama. Sekundaar tRNA ristküliku kujuga molekul. Replikatsioon on matriitssüntees, mille tulemusel
polümeraasi poolt polü(A) - saba 9. Iseloomusta üldiselt eukarüootset translatsiooni? Põhimõtteliselt on protsess sarnane pro- ja eukarüootidel, kuid eukarüootide translatsioonil osaleb rohkem valke. Üldiseloomustus: Vajab väga paljude valkude koostoimet, sh ka palju lahustuvaid valke. 3-5 liiki RNA molekule (mrna, trna, rrna). Osaleb vähemalt 20 aminohappeid aktiveerivat ensüümi. Osaleb 40-60 trna molekuli. 10. Iseloomusta valgusünteesi ribosoomitsüklit? I Initsiatsiooni astmed: ribosoomi subühikute assotsiatsioon, translatsiooni alguspunkti leidmine mRNA-l Kozaki, lugemisraami fikseerimine esimese peptiidsideme süntees. moodustub valgusünteesi initsiaatorgrupp: 40S rRNA subühik tunneb ära mRNA 5' cap otsa, sest sinna on seondunud spetsiifilised initsiaatorvalgud. seejärel liigub initsiaator - grupp piki mRNAd kuni valgusünteesi initsiaatorkoodonini AUG - , mis reeglina peab
RNA-ribonukleiinhape Koosneb:süsinikust, vesinukt, lämmastikust, fosforist, hapnikust. On kõrg molekulaarne orgaaniline ühend mis koosneb nukleotiididest on 3 osaline 1. riboos(5 süsiniku suhkeru) 2. fosfaat rühm 3. lämmastik alus( adeniin, guaniin, tsütosiil, uratsiin) RNA-l on ainult esimest järku struktuur e primaalstruktuur nukleotiidide rivi 1 ahelaline ca uu ca ca cc guu RNA liigid 1. informatsiooni MRNA võtab DNA lt päriliku informatsiooni 2. trantspordi RNA transpordib valgusünteesi organelli 3. ribosoomi RNA ehitab üless valgusünteesi organelli e ribosoomi
RNA-s on lämmastikalused A-U ja C-G. RNA on palju lühem kui DNA RNA tekib rakutuumas DNA eeskirjade kohaselt Kõikides rakkudes on 3 RNA tüüpi: -Informatsiooni RNA (wRNA) Toob ühe geeni info rakutuumast välja ribosoomi. Ribosoomides toimub valgusüntees. Ribosoomid on tuumast väljapool, membraanidel. -Transport RNA (tRNA) Toob aminohappeid ribosoomi (aminohape tuleb toidust) -Ribosoomi RNA (rRNA) Moodustab ribosoomi ( on ribosoomi ehitusmaterjal). rRNA on valgusünteesi toimumise keskkonnaks (töötab nagu ensüüm)- reguleerib protsessi e. Valgusünteesi. Ribosoom koosneb RNA-st ja valkudest. DNA ja RNA sarnasused: -polümeerid -omavad fosfaatrühma ja lämmastikalust -4 erinevat lämmastikalust -tekivad rakutuumas -mõlemad koosnevad nukleotiididest -mõlemad sünteesitakse komplementaarsuse alusel DNA ja RNA erinevused: -DNA monomeeriks desoksüribonukleotiidid -RNA monomeeriks ribonukleotiidid -DNA-l kaksikahel -RNA-l üksikahel -DNA väga pikk
1 “Valgu biosüntees 2012” loengute põhipunktid Valgusünteesi uurimise meetodid Rakuvaba valgusüntees Milliseid komponente peab sisaldama rakuvaba valgusünteesi ekstrakt (mis peab ekstraktis olema ja mida tuleb lisada) On olemas ribosoomid ja translatsiooni faktorid. Rakud lüüsitakse DNaasi juuresolekul, tsentrifuugitakse ja dialüüsitakse. Lisatakse: mRNA või DNA + RNAP (NTP), Aminohapped, ATP, GTP ja energia regeneratsiooni süsteem (PEP/PK, AcP/AK, KrP/KP) S12 puhul ka glükoos vms energia allikas, SH reagent (DTT, 2- ME), Mg2+, K+, Na või NH4+
Geneetilise koodi põhialus Nagu iga teine nukleiinhapegi koosneb mRNA nukleotiididest, mida tihti kutsutakse ka alusteks. RNAs sisalduvad nukleotiidid on: adeniin (A), guaniin (G), tsütosiin (C) ja uratsiil (U). DNA ahelas vastab uratsiilile tümiin (T). Nukleotiidide kolmikuid e. triplette mRNAs nimetatakse koodoniteks, mis moodustavad geneetilise koodi põhialuse. Igale koodonile mRNAs vastab mingi konkreetne aminohape proteiiniahelas või juhis valgusünteesi alustamiseks või lõpetamiseks. Ühtekokku on olemas 43 = 64 erinevat koodonit. Kuna kodeeritavaid aminohappeid on ainult 20, siis on paljud koodonid "sünonüümsed", st. ühele aminohappele võib vastata mitu erinevat koodonit. Milliseid koodoneid genoomis eelistatakse, sõltub aga konkreetsest organismist endast. Otsene seos on aga aminohappele vastavate koodonite hulga ja selle aminohappe esinemissageduse vahel valkudes. Geneetilise koodi päike
toidust, sest rakud ei suuda neid ise sünteesida. Teada inimesele asendamatuid aminohappeid - isoleutsiin, leutsiin, lüsiin, metioniin, fenüülalaniin, treoniin, trüptofaan, valiin ja histidiin. 10)Mis on geneetiline kood? süsteem, mille abil nukleiinhapetes olev info viiakse üle valgule. Mida tähendab geneetilise koodi universaalsus? on ühesugune kõigil elusorganismidel. 11)Koodon ja sellele vastav antikoodon. Koodipäikese lugemine. 12)Valgusünteesi (translatsioon) kirjeldamine. Translatsioon(valgusüntees) toimub vastavalt mRNAs olevatele juhistele Translatsiooni käigus „tõlgitakse“ RNA molekuli nukleotiidne järjestus valgu (polüpeptiidi) aminohappeliseks järjestuseks geneetilise koodi kaudu. Translatsiooniks on vajalik õigete modifikatsioonidega mRNA molekul. 13)Raku eri osade roll valgusünteesis. Ribosoom ühineb mRNA •Ribosoomiga ühineb 1 tRNA koos aminohapetega
RNA e. RIBONUKLEIINHAPE Monomeerid=nukleotiidid=RIBONUKLEOTIIDID Rna ülülesanne on läbiviia valgusünteesi · mRNA(info RNA) info valgu ehituse kohta, (millised AH-d, millises järjekorras, kui pikk see on, millised aminohapped on ja kui palju) AH- aminohapped · tRNA- transport RNA, toob kohale valgu tootmiseks vajalikud aminohapped 20 erinevad aminohapet, igal on erinev transport RNA · rRNA- ribosoomiRNA, paneb valgumolekule kokku
mRNA molekuli kolm järjestikust nukleotiidi määravad ära kindla aminohappe valgu molekulis. Seda vastavust nimetatakse geneetiliseks koodiks. Ühele aminohappele vastavat mRNA molekuli nukletiidikolmikut nimetatakse koodoniks. ,,Koodipäikese" abil saab leida koodonite ja aminohapete vahelised vastavused. Algus- ehk initsiaatorkoodoniks on alati mRNA nukleotiidne järjestus AUG, millele vastab aminohape metioniin(Met). Seega algab kõigi valkude süntees alati metioniinikoodonist. Valgusünteesi lõppu tähistavaid koodoneid on kolm: UGA, UAA ja UAG. Kui translatsioon jõuab ühe nimetatud koodonini, siis valgusüntees lõpeb ja seetõttu nimetatakse neid stoppkoodoniteks. tRNA molekuli kolmenukleotiidne järjestus, mis seostub valgusünteesi käigus mRNA koodoniga nimetatakse antikoodoniks.
Geneetiline kood---mRNA molekul 3 järjestikuse nukleotiidi vastavus ühele aminohappe jäägile valgu molekulis Genoom--- Liigiomases ühekordses kromosoomikomplektis sisalduv geneetiline materjal. Genotüüp--- Ühele isendile omased geenid ja nende erivormide kogum. Initsiaatorkoodon---mRNA nukleotiidide järjestus AUG, millest algab translatsioon Initsiaator tRNA-tRNA molekul, mis seostub initsiaalkoodoniga ja alustab valgusünteesi Kapsiid--- viiruse genoomi ümbritsev valguline kate Koodipäike- Selle abil saab valkudes aminohape järjestuse paika seada kui on teada DNA või RNA järjestus. NB! KASUTAMISEKS PEAB OLEMA EES mRNA!!! Kui pole, siis tuleb see leida. Koodon--- mRNA molekuli 3 järjestikust nukleotiidi mis vastavad ühele aminohappele valgu molekulis Lüsogeenne tsükkel--- Rakku sisenenud viiruse genoom võib lülituda peremeesraku kromosoomi koostisse
rakus b)mitokondris b)mitokondris c)kloroplastis c)kloroplastis d)ribosoomides [e)tsütoplasmas] 7.Ülesanne Päriliku info säilitamine ja Päriliku info realiseerimine edasikandmine valgusünteesi käigus DNA ja RNA ühised tunnused: Nukleiinhapped Koosnevad nukleotiidijääkidest Koostises pentoos, fosforhappejääk; esinevad ühesugused lämmastikalused(A, C, G) Leidub rakkudes samades struktuurides Denatureeruvad, hüdrolüüsuvad Kõrgmolekulaarsed e suure molekulmassiga
a) Mis ülesanne on tRNA-l? b) Mis on initsiaatorkoodon? Mis on initsiaatorkoodoniks? c) Nimeta stoppkoodonid. Mis on nende ülesanne? d) Mis on ribosoomide ülesanne nendes protsessides? mRNA liigub tuumapooride kaudu tsüto- aminohappele vastab üks või mitu mRNA plasmasse, kus asuvad ka tRNA ja ribosoomid. koodonit. mRNA sisaldab ka translatsiooni mRNA sisaldab valgusünteesiks vajalikku algus- ehk initsiaatorkoodonit ja valgusünteesi informatsiooni, mis DNA-st kopeeriti. Tsüto- lõpetavat ehk stoppkoodonit. Initsiaator- plasmas viiakse see informatsioon vastavusse koodoniks on alati mRNA nukleotiidne kolmest järjestikusest nukleotiidist koosneva järjestus AUG (DNA vastav koodon on TAC), koodoniga. Koodoniks nimetatakse ühele ami- millele vastab aminohape metioniin(Met). nohappele vastavat mRNA nukleotiidi- Valgusünteesi lõpetavaid koodoneid on kolm: kolmikut
Molekuli ruumiline kuju Kaheahelaline( biheeliks) üheahelaline Komplementaarsus printsiip A=T ja C=G A=U ja C=G Põhiline ülesanne Päriliku informatsiooni Päriliku info realiseerimine säilitamine ja ülekanne t-RNA-transport RNA ülesandeks on molekuliga ribosoomidesse saabunud geneetilise info lahtimõtestamine m-RNA-informatsiooni RNA toob geneetilise info valgusünteesi toimumise paika- tsütoplasmas olevatesse ribosoomidesse r-RNA-ribosoomi RNA kuulub ribosoomide ehitusse ja osaleb valgusünteesis
tuur:muna vahustamine,praadimine, lokkimine. Re-naturatsioon:kõrgemat järku struktuurid taastuvad: juuste struktuuri taastumine peale lokki .TRNA-RNA molekuliga ribosoom idesse saabunud geneetilise info lahtimõtestamine .Rasvad.e.lipiidid on hüdrofoobsed ained,mis ei lahustu vees.koosnevad alkost ja rasvhappe jäägist. Sahhariidid koosnevad süsinikust,vesinikust ja O .Valk-aminohapetest moodustunud biopolpümeer.IRNA-toob geneetilise info rakutuumas asuvatest kromosoomidest valgusünteesi toimumise paika. Komplementaarsus- lämmastik alused ühinevad paaridesse vesiniksidemete abil AT ja G=C.selline vastavus on komp .Ensüümid-valgud, Mis reguleerivad biokeemiliste reaktsioonide kiirust.RNA Raku tuumas aga DNA paikneb seal .Erinevad ül.RNA on Polümeer mille monomeerideks on ribonukleotiidid aga DNA on polümeer,mille monomeerideks on desoksüriboNukleotiidid.
3.Miks on DNA molekul keemiliselt stabiilsem kui RNA molekul? SEST DNA ON KAHEAHELALINE JA SEOB SEETÕTTU ROHKEM VESINIKSIDEMEID.RNA ON ÜHEAHELALINE: 2.9. *Joonisel on X-ga tähistatud vesinikside *Y-ga suhkrujääk *DNA struktuuri osa, mis on joonega piiritletud..... NUKLEOTIID *Milles seisneb DNA tähtsus? a)päriliku info säilitamine ja edasiandmine b)peamine kromosoomise ehituslik koostisosa 2.10. Informatsiooni RNA ( mRNA) *Toob geneetilise info rakutuumas asuvatest kromosoomidest valgusünteesi toimumise kohta. Transpordi RNA(tRNA) · mRNA molekuliga ribosoomodesse saabuva info lahtimõtestamine Ribosoomi RNA(rRNA) · Osaleb valgu sünteesis; kuulub ribosoomide ehitusse. 2.11. DNA RNA Erinevused: a) DNA molekul on kaheahelaline. A)RNA molekul üheahelaline b)Sahhariidideks on DESOKSÜRIBOOS. B)Sahhariidiks on riboos.
3) rasvhapete ladestamist triglütseriididena maksas ja rasvkoes 4) rasvhapete sünteesi glükoosist maksas ja rasvkoes 5) valgusünteesi -insuliin pärsib: 1) lipolüüsi maksas ja rasvkoes 2) (kaudselt) söögiisu -glükagoon Glükagooni toime on kõige tugevam maksas, rasv- ja lihaskoes aga väheoluline
Repressor takistab ensüümi (RNA-polümeraasi) ühinemise promootorpiirkonnaga. geneetiline kood keemiliste juhiste süsteem, mille alusel geneetilisest infost luuakse mRNA vahendusel proteiine / mRNA molekuli kolme järjestikuse nukleotiidi vastavus ühele aminohappejäägile valgu molekulis. koodon 3 järjestikust mRNA nukeotiidi. 1 koodon määrab 1 kindla aminohappe. antikoodon tRNA molekuli kolmenukleotiidne järjestus, mis seaostub valgusünteesi käigus mRNA koodoniga. initsiaatorkoodon mRNA nukleotiidne järjestus AUG, millest algab translatsioon. stoppkoodon mRNA nukleotiidne järjestus (UGA; UAA; UAG), mis lõpetab translatsiooni. polüsoom ühe mRNA molekuliga seotud ribosoomide kogum, milles sünteesitakse sama aminohappelise järjestusega valke. bakteriofaag viirus, mille peremeesrakuks on bakter. struktuurgeen viirusvalkude süntees. replikatsioonigeen viiruse genoomi paljundamine.
Kasvuhormooni vähenemine Testosterooni vähenemine Insuliinitaolise kasvufaktori (hormoon) kontsentratsiooni vähenemine Mis rolli mängivad kasvuhormoon ja insuliinitaoline kasvufaktor? Kasvuhormoon ja insuliinitaoline kasvufaktor mängivad valguainevahtuse regulatsioonis juhtivat Rollikasvuhormoon ja testosteroon on vajalikud positiivse lämmastiktasakaalu säilitamiseks Insuliinitaoline kasvufaktor on positiivses korrelatsioonis valgusünteesi kiirusega, konkreetsemalt müofibrillaarvalkude ja müosiini raskete ahelate sünteesiga Elustiilist tulenevad faktorid Kehaline inaktiivsus kiirendab sarkopeeniat Jõutreeningust tulenevate koormuste puudumine Toidust ei saada piisavalt energiat Toiteainete omavahelised suhted muutuvad Miks vananedes oht suureneb? Vanuse tõustes inimeste kehaline aktiivsus väheneb Füüsiliselt inaktiivsetel indiviididel
· Fosfaatrühm · Riboos (monosahhariid) · Lämmastikalus (õp joonis 42) A=U G=C Erinevalt DNAst on ta ühe haruga heeliks. RNA tähtsus osaleb geneetilise info realiseerimises. RNA polümeraas sünteesiv ensüüm, mis osaleb RNA replikatsioonis. Koosneb tegelikult paljudest valgumolekulidest. RNA-d on olemas 3 erinevat varianti: · mRNA informatsiooniRNA toob geneetilise info rakutuumas asuvatest kromosoomidest valgusünteesi toimumise paika. · tRNA transpordiRNA mõtestab lahti mRNA molekulidega ribosoomidesse saabunud geneetilist infot, osaleb aktiivselt valgu tekkimises. · rRNA ribosoomiRNA kuulub ribosoomi ehitusse ja osaleb valgusünteesis.
Plasmiid täiendavad DNA rõngasmolekulid, need replitseeruvad bakterikromosoomist sõltumatult ja neid on tavaliselt mitu. Koloonia kunstlikult söötmel paljunevad bakterid moodustavad silmaga nähtavaid kolooniaid. Heterotroof saavad energiat orgaaniliste ühendite oksüdatsioonist. Autodroofid kasutavad süsinikuallikana CO2. antibiootikum ained mis üliväikestes kogustes pärsivad teiste bakterite kasvu, takistades nende valgusünteesi, rakukesta sünteesi, dna replikatsiooni või transkriptsiooni. Mügarbakter õhulämmastikku siduv bakter ealb sümbioosis liblikõielise taimega moodustades taime juurele mügaraid. Normaalne mikrofloora taimede ja inimestega koos elavad bakterid. Patogeenne bakter Bakterid mis inimese organismi sattudes põhjustavad haigusi, enamused neist sisaldavad toksiine. Aktiivmuda - biopuhastites tekkiv helbeline muda
Translatsioon-valgu süntees. Geneetiline kood-mRNA molekuli kolme järjestikuse nukleotiidi vastavus ühele aminohappejäägile valgu molekulis. Koodon-mRNA molekui kolm järjestikust nukleotiidi, mis vastavad ühele aminohappele valgu molekulis. Initsiaatorkoodon-AUG-kõikide valkude süntees algab sellest. Stoppkoodon-mRNA nukleotiidne järjestus(UGA,UAA,UAG),mis lõpetab translatsiooni Antikoodon-tRNA molekuli kolmenukleotiidne järjestus,mis seostub valgusünteesi käigus mRNA koodoniga. 4 Geeni tüüpi *geenid,mis avalduvad üheaegselt organismi kõigis rakkudes *geenid,mis avalduvad aint ühe kindla koe rakkudes *geenid,mis avalduvad aint rakkude elutegevuse kindlal etapil *geenid, mis ei avaldu kunagi Promootor-DNA nukleotiidset järjestust,millega ensüüm sünteesi alustamiseks peab ühinema Terminaator-RNA süntees lõpeb,kui ensüüm jõuab DNA nukleotiidse järjestuseni A->T T->A C->G G->C C->G T->A A->U G->C
1. Mida kujutab endas elu ? Paljundatakse, taastoodetakse seda sama liiki. Liik toodab variatsiooniga indiviide ja alati rohkem kui vaja on ja kõik ei suuda selles keskkonnas hakkama saada. Liigiulatuses taastootmine, liigi sees variatiivsus. 2. Milles seisneb treenitus ? Treenitus on kohanemine uute tingimustega. Valgusünteesi käigus on parandatud lihasrakkude suutlikkust. Treenimise tulemusel lükkame normipiire edasi, lihased peavad mitu korda taastuma enne kui harjuvad uue treeninguga ära. Kohanemine normi piirides, sport lükkab normi piire edasi. 3. Millised kasulikud omadused on küllastumatutel lipiididel ? - energiaallikaks - rakumembraani ehituslik osa - on vajalikud osade vitamiinide imendumiseks ja transpordiks 4. Mida kujutab endast puhversüsteem ja kuidas on see seotud
Samas asendab valgupreparaat toidulisandina suurt ja kompleksset einet (n. klaas valgujooki = 0.5kg praad) · Piimavalgud (vadaku ehk piimaplasma (ingl.k whey) ja kaseiin (lad. k. juust, s.t. piima tahke osa)) on mõnes uuringus osutunud efektiivsemaks võrreldes soja valkudega* Amiinohape leutsiin (hargnenud ahelaga ehk BCAA) stimuleerib koos süsivesikutega insuliini tootmist rohkem kui kumbki eraldi. Insuliin toetab lihaste valgusünteesi (IGF1)* Leutsiin + süsivesikud taastavad kiiremini ka lihase glükogeeni varud *Tang J, Phillips S, Current Opinion in Clinical Nutrition and Metabolic Care, 12: 6671, 2009 **Metabolism Clinical and Experimental, 57:1747- 1752, 2008 Valk ja lihas · Lihas koosneb: · Keha massist on 40% lihas
1.Ravi 2.Transgeensete mikroobide, taimede, loomade saamiseks. 3.Mudelloomade kasutamine 4.Loomsete produktide muutmine ravi eesmärgil (ka taimsete produktide puhul) Kahju-Viirushaigused Inimese viirushaigused Nohu - piisknakkus Gripp - piisknakkus. Tuulerõuged-hingamisteed Punetised-Piisknakkus, otsene kontakt haigega Genitaalherpes-seksuaalselt AIDS(Hiv viirus)-seksuaalselt, verega Mumps-piisknakkus. MÕISTED antikoodon-tRNA molekuli kolmenukleoiidne järjestus, mis valgusünteesi käigus seostub mRNA koodoniga. bakteriofaag-viirus, mille peremeesrakuks on bakter DNA-viirus-viirus, mille päriliku info kandjaks on DNA geeniteraapia-geneetiliste haiguste ravimeetod geneetika-teadusharu, mis uurib organismide pärilikkuse ja muutlikkuse seaduspärasusi geneetiline kood-mRNA molekuli kolme järjestikkuse nukleotiidi vastavus ühele amino- happejäägile valgu molekulis. initsiaatorkoodon-mRNA nukleotiidne järjestus AUG, millest algab translatsioon
Geneetilise koodi omadused: Tripletsus - ühe koodoni koosseisu kuulub 3 nukleotiidi mRNA-s Sünonüümsus - ühte aminohapet võib määrata mitu koodonit Universaalsus - on ühesugune kõigil elusorganismidel Ühetähenduslikkus - teatud koodon määrab alati kindlat aminohapet Kattumatus - vaadeldaval ajahetkel saab üks nukleotiid olla vaid ühe koodoni koosseisus Koodon - mRNA-s Antikoodon - tRNA-s tRNA U A C ANTIKOODON A U G KOODON mRNA Valgusünteesi etapid: 1. mRNA ühineb ribosoomiga metioniin ribosoom U A C A U G G U A G G A mRNA 2. mRNA molekuli initsiaatorkoodoniga (AUG) seondub esimene tRNA molekul (antikoodoniga UAC) 3. Ribosoomi siseneb teine tRNA molekul, tuues endaga kaasa järgmise mRNA koodonile vastava aminohappe Met Val U A C C A U A U G G U A G G A 4
Tsütidiinfosfaadist ja tümidiinfosfaadist RNA-ribonukleotiidid (monomeeri nim.) Ruumiline kuju on ühe ahelaline, osaline paardumine ahela eri osade vahel, Koosneb adenosiinfosfaadist, guanosiinfosfaadist, Tsütidiinfosfaadist ja uridiinfosfaadist tRNA(transport)-Ül. On mRNA molekuliga ribosoomidesse saabunud geneetilise info lahti mõtestamine mRNA(informatsioon)-toob geneetilise info rakutuumas asuvatest kromosoomidest valgusünteesi toimumise paika rRNA(ribosoom)-kuulub ribosoomide ehitusesse ja osaleb valgusünteesis Nukleiinhapped-biopolümeerid, mille monomeerideks nukleotiidid
1. Antikoodon tRNA molekuli kolmenukleotiidne järjestus, mis seostub valgusünteesi käigus mRNA koodoniga. 2. bakteriofaag viirus, mille peremeesrakuks on bakter. 3. DNA - viirus - viirus, mille päriliku info kandjaks on DNA 4. Fenotüüp isendi vaadeldavate tunnuste kogum, mis tuleneb genotüübi ja keskkonnategurite koostoimest. 5. Geen DNA lõik, mis määrab ära ühe RNA molekuli sünteesi. 6. Geeniteraapia geneetiliste haiguste ravimeetod, mille korral sisestatakse
PÄRILIKKUS AKTIVAATOR regulaatorvalk, mis on vajalik transkriptsiooni läbiviiva ensüümi (RNA- polümeraasi) seostumiseks geeni promootorpiirkonnaga ALLEEL ühe geeni erivorm. Üks kahest või mitmest geenivarjandist, mis kõik paiknevad populatsiooni isendite homoloogiliste kromosoomide samades kohtades ja osalevad sama tunnuse eriviisilises avaldumises ANTIKOODON tRNA molekuli kolmenukleotiidne järjestus, mis seostub valgusünteesi käigus mRNA koodoniga BIHEELIKS DNA molekuli teist järku struktuur DESOKSÜRIBONUKLEIINHAPE e DNA pärilikkuse kandja, kromosoomide põhiline koostisaine. Biopolümeer, mille monomeerideks on desoksüribonukleiidid DIPLOIDNE KROMOSOOMISTIK enamikule liikidele iseloomulik kahekordne kromosoomistik, milles kõik kromosoomid esinevad homoloogiliste paaridena (erandiks on sugukromosoomid X ja Y, mis ei ole homoloogilised), tähistatakse 2n (inimesel 2n = 46
eksosoom. - nonsense mediated decay 6. Milliseid nukleotiidseid järjestusi lagundatakse nonsense mediated decay mehhanismiga? Selle mehhanismi kasutamisega lagundatakse: Enneaegsete stop-koodonitega mRNAd. Upstream ORF asub mRNA 5´UTR (mitte-transleeritavas) regioonis. Liiga pikk 3´UTR (RNA polümeraas on ülesünteesinud mRNA-d). mRNAd, kus kasutatakse korraga erinevates lugemisraamides valgusünteesi initsiaatorkoodoneid. NMD toimub enamasti enne, kui on katkenud mRNA füüsiline side tuumaga. Enneaegset stop-koodonit sisaldav mRNA molekul, mis on jõudnud tsütoplasmasse, pääseb suure tõenäosusega lagundamisest. NMD on alati seotud lagundatava mRNA translatsiooniga - NMD toimumiseks on vajalik translatsiooni terminatsioon enneaegsel stop-koodonil. 7. Regulaatorvalkude olulisemad alaklassid pro- ja eukarüootsel geeniregulatsioonil?
reaktsioonid. Iga reaktsiooni jaoks on oma ensüüm, sest ensüüm ja lähteaine peavad omavahel ruumiliselt sobima. Panevad mitteaktiivsed orgaanilised ained reageerima tavalise keskkonnaga. 2. Aminohappe üldvalem : 3. DNA ja RNA võrdlus DNA; päriliku info säilitamine ja edasikandmine, pikem molekul, primaat-ja sekundaarstruktuur, teist järku struktuur. moodustub biheeliks. RNA; Päriliku info realiseerimine valgusünteesi käigus, lühem molekul, ainult primaarstruktuur 4. DNA ehitus ja ülesanded kaks struktuuri (primaarstr. Ja sekundaarstr.)Primaarstr. on DNA nukliidide järjekord molekulis, ühendatud fosforhappe jääkide kaudu. Sekundaarstr. On biheeliks-2 spiraali, tekib siis kui kaks pikka nukleatiidi ahelat kurduvad teineteise ümber. A=T;T=A ja C=G; G=C Ülesanded kontrollib raku/organismi elutegevust, sest tema järgi toodetakse vajalikud valgud, sisaldab ja
vastupidav. Transkriptsioon on DNA ühe ahela alusel komplementaarse RNA molekuli süntees. RNA süntees lõpeb, kui ensüüm jõuab DNA nukleotiidse järjestuseni, mida nimetatakse terminaatoriks. Translatsioon on, aga mRNA põhjal ribosoomides valguahela sünteesimine ehk lihtsamalt öeldes valgu süntees. Geneetilise koodi omadus on sünonüümsus. See on kui ühele aminohappele vastab mitu koodonit. Antikoodon on tRNA molekuli kolmenukleotiidne järjestus, mis seostub valgusünteesi käigus mRNA koodoniga. Veel iseloomustab geneetilist koodi ühetäheduslikkus ja mittekattuvus. Valgusüntees toimub raku tsütoplasmas asuvates ribosoomides. Protsess kestab seni, kuni järg jõuab stoppkoodonini. Translatsiooniks on vajalikud mRNA, tRNA molekulid, enüüsmid, aminohapped ja mõned teised ühendid.
soodustab ajurakkude hingamisfunktsiooni madalsageduslik vibratsioon suurendab kudede hapniku tarbimist, intensiivistab hingamist vibratsioon stimuleerib bakterite & pärmiseente kultuuri kasvu ultraheli 350 kHz 1-3’ tõstab kartuli saagikust vibroteraapia kui profülaktika vibromassaaž kui bioloogiliste funktsioonide stimulaator vibratsioon 70 Hz 30’ tõstab valgusünteesi luuüdis vibratsioon 50 Hz 30’ tõstab mao koliinesteraasi aktiivsust vibratsioon 100 Hz 30’ tõstab 3x lihaskoe fermentatiivset aktiivsust lokaalne vibratsioon soodustab haavade paranemist
Rakuhingamine ehk oksüdatsiooniprotsessid rakus jagunevad: · Glükolüüs · Reaktsioonid tsitraaditsüklis (Krebsi tsükkel) · Prootonite ja elektronide transpordi süsteem 17) Milleks on vaja rakus energiat? - · Oma kuju säilitamiseks · Funktsioneerimiseks näärmerakud sekreedi valmistamiseks närvirakud elektrilaengu moodustamiseks lihasrakud mehhaaniliseks tööks Mida intensiivsemalt kulgeb rakutalitlus, seda rohkem vajab ta energiat. 18) Valgusünteesi etapid ja toimumiskohad - transkriptsioon translatsioon - ribosoomides valgu lõpp-struktuuri moodustamine woteva 19) Valgusünteesi intensiivsus, selle sõltuvus organismi seisundist - · Kehalise treeningu ajal ja vahetult pärast seda (sõltuvalt tegevuse iseloomust) langeb valgusünteesi intensiivsus paljudes rakkudes. · Taastumisperioodil, st pärast treeningut aga valgusüntees intensiivistub.
tRNA molekulide otste küljes olevate aminohapete vahele sünteesitakse jälle peptiidside. 6) Protsess kestab seni, kuni järg jõuab stopp-koodonini. Stoppkoodoniga seostub ensüüm, mis lahutab translatsioonis osalenud komponendid. UAG 14. Replikatsiooni ja transkriptsiooni võrdlus 15. Koodon on ühele aminohappele vastav mRNA molekuli nukleotiidikolmik; koosneb kolmest nukleotiidist 16. Initsiaatorkoodon AUG on valgusünteesi alguskoodon terminaator- ehk stoppkoodon UAA/UAG/UGA on valgusünteesi lõppkooddon 17. GENEETILINE KOOD on võti: 3 järjestikulist mRNA nukleotiidi (moodustavad ühe koodoni) määravad ühe kindla aminohappe valgumolekuli koostisesse. Nt: AUG CCG AAG GCA UCA - mRNA Met-- Pro-- Lys-- Ala– Ser – valk 18. Matriitssüntees on ühe biomolekuli järjestuse alusel teise biomolekuli süntees. Nt: replikatsioon, transkriptisoon, translatsioon 19
tRNA molekulide otste küljes olevate aminohapete vahele sünteesitakse jälle peptiidside. 6) Protsess kestab seni, kuni järg jõuab stopp-koodonini. Stoppkoodoniga seostub ensüüm, mis lahutab translatsioonis osalenud komponendid. UAG 14. Replikatsiooni ja transkriptsiooni võrdlus 15. Koodon on ühele aminohappele vastav mRNA molekuli nukleotiidikolmik; koosneb kolmest nukleotiidist 16. Initsiaatorkoodon AUG on valgusünteesi alguskoodon terminaator- ehk stoppkoodon UAA/UAG/UGA on valgusünteesi lõppkooddon 17. GENEETILINE KOOD on võti: 3 järjestikulist mRNA nukleotiidi (moodustavad ühe koodoni) määravad ühe kindla aminohappe valgumolekuli koostisesse. Nt: AUG CCG AAG GCA UCA - mRNA Met-- Pro-- Lys-- Ala– Ser – valk 18. Matriitssüntees on ühe biomolekuli järjestuse alusel teise biomolekuli süntees. Nt: replikatsioon, transkriptisoon, translatsioon 19
Nendeks on messenger-RNA (mRNA, informatsiooni-RNA), ribosomaalne-RNA (rRNA), transport-RNA (tRNA). Eukarüootides eristatakse veel pre-mRNA-d (primaarne, sisaldab introneid ja eksoneid), mis sünteesitakse vahetult transkriptsiooni käigus DNA-lt ja millest hiljem moodustuvad intronite välja lõikamise tulemusel mRNA molekulid. RNA osaleb päriliku info realiseerimises -- valgu biosünteesis. mRNA kannab info DNA-st valgusünteesiaparaati - ribosoomi. rRNA-st ja valkudest moodustatakse valgusünteesi läbiviivad ribosoomid, tRNA toimetab aminohapped ribosoomidesse, kus need seotakse polüpeptiidiks. Informatsiooni-RNA e. mRNA toob geneetilise info rakutuumas asuvatest kromosoomidest valgu sünteesi toimumis paika. Transport-RNA e. tRNA ülesandeks on mRNA molekuliga ribosoomidesse saabunud geneetilise info lahtivõttmine. Ribosoomi-RNA e. rRNA kuulub ribosoomide koostisesse ja osaleb valgusünteesis.
Nitrifikatsioon O abil ammoniaagi ja nitriti oksüdeerimine b-ite poolt nitraatideks , mis on taimedele kättesaadavad. Närvikiudude kaudu eetanus, botulism patogeensed. Biotehnoloogia haru, mis kasutab ära looduses toimuvaid elutegevuega seotud protsesse inimestele vajalike ainete tootmiseks (toiduaine-, farmaatsia- ja tekstiilitööstustes). Ravimitööstustes Antibiootikumide tootmine, takistavad *valgusünteesi; *rakukestasünteesi; *DNA replikatsiooni; *DNA transkriptsiooni; *rakumembraani sünteesi. Toiduainetööstustes: *etanooli t.; *ensüümide t.. Igapäevaelus: *metalli t.; *pesupulbri lisandite t.; *biopuhastid; *kahjuputukate, seenhaiguste, taimekahjurite tõrjeks; *b-iväetised. Mikrofloora elusorganismid koos eksisteerivate b-tega. Täiskasvanutel K-vitamiini tootvad b-id, histidiini tootvad b-id ja tahke toidu lagundajad.
* selektiivselt aktiveerides või inaktiveerides toodetud valke või transportides neid erinevatesse raku osadesse (posttranslatsiooniline kontroll) Geeni ekspressiooni reguleerimine annab rakule kontrolli struktuuri ja funktsiooni üle, on raku diferentseerumise, morfogeneesi, paindlikkuse ja kohastumise aluseks. Ribosüümid Ribosüüm- ensüüm, mis ei ole valguline, aga koosneb RNA ahelatest. Sellks on näiteks ribisoom.Seda peetakse ensüümiks, sest ribosooomi koosseisu kuuluv rRNA valgusünteesi käigus süntessib peptiididemeid aminohapete vahel. Geenmutatsioon, kromosoommutatsioon Geenmutatsioon- väikesed muudatused DNA nukleotiidses järjestuses. Nad hõlmavad tavaliselt geenisiseselt ühte või mõnda nukleotiidi. Geenimutatsioonide tulemusena võivad tekkida uued alleelid.( Geenmutatsioonid on genoomi korduse muutused või üksiku kromosooni kordistumine. (kromosoomiarv muutub kogu kromosoomustik u osas korraga. Nt polüploidia taimedel)( üksikute
Lämmastikalus nukleiinhapete monomeeride koostisse kuuluvad tsüklilised orgaanilised ühendid. Makroelemendid organimside koostises kõige rohkem esinevad keemilised ühendid. Mikroelemendid organismide normaalseks elutegevuseks üliväikestes kogustes vajalikud keemilised elemendid. Monosahhariid lihtsuhkur. Madalmolekulaarsed orgaanilised ühendid, milles on süsiniku aaromeid 3-6 tk. mRNA informatsiooni-RNA. Toob geneeetilise info rakutuumas asuvatest kromosoomidest valgusünteesi toimumise kohta tsütoplasmas olevatesse ribosoomidesse. tRNA transport-RNA. Molekuliga ribosoomidesse saabunud info lahtimõtestamine. rRNA- ribosoomi-RNA. Kuulub ribosoomi ehitusse ja osaleb valgu sünteesis. Nukleotiid nukleiinhappe monomeer, mis on moodustunud lämmastikaluse, 5-süsinikulise suhkru ja fosfaatrühma ühunemisel. Oligosahhariid madalmolekulaarsed orgaanilised ühendid , mis organismides on valdavalt moodustunud kahe-kolme monosahhariidi ühinemisel.
10.mRNA kodeeriva osa alguses on alltoodud nukleotiidijärjestus. Kasutades koodipäikest, määrake sellelt lõigult transleeritava valgu esmane struktuur. AUGUACCAGAAA ...Met, Tyr, Gln, Lys................................................................ 4 .........Stoppkoodon, sest sellisele nukleotiidsele järjestusele ei vasta ükski aminohape, blokeerib ära valgusünteesi...................... ........................................................................................................................... .... 5
ensümaatiliselt -valgud peavad komplekseeruma teiste alaühikutega Selle efektiivsus on tagatud spetsiaalsete valkude- molekulaarsete Valkude kõrgemad struktuurid on kodeeritud tema järjestusse Eukarüootidel vähemalt 2 suuremat klassi chaperone Hsp60 ja Hsp 70 Nende perekondade liikmed on funktsionaalsed erinevates organellides Hsp 70- toimib valgu varajases eas, Hsp 60- toimib pärast valgusünteesi lõppu Hsp=heat shock proteins Pakkimise käigus läbib vahestruktuurid kuni natiivse struktuurini Evolutsioonilise valiku üheks tingimuseks on ka polüpeptiidi võime kiirelt omandada kõrgemad struktuurid Pakkimine algab vahetult peale polüpeptiidi väljumist ribosoomist
Üks kahest või mitmest geenivariandist, mis kõik paiknevad populatsiooni isendite homoloogiliste kromosoomide samades kohtades ja osalevad sama tunnuse eriviisilises avaldumises. Analüüsiv ristamine ristamine, millega uuritakse katseloomade või -taimede genotüüpide homo ja heterosügootsust. Antigeen selgroogsesse organismi sattunud võõraine (valk, nukleiinhape jt.), mis põhjustab antikehade teket. Antikoodon tRNA molekuli kolmenukleotiidne järjestus, mis seostub valgusünteesi käigus mRNA koodoniga. Autosoom kromosoom, mis esineb võrdsel arvul liigi kõigil normaalsetel isenditel ega sõltu nende soost. Avalduv geen (geeniekspressioon) geen, milles toimub RNA süntees. Bakteriofaag viirus, mille peremeesrakus on bakter. Daltonism (punarohepimedus) - inimesel esinev suguliiteline puue, mis tuleneb retsessiivsetest alleelidest X-romosoomis. Dihübriidne ristamine ristamine, mille korral uuritakse kahe geenipaari poolt määratud kahe
annaabi.ee 
