1 ÜLEVAADE VALGUSTUSAJASTUST 17.-18. sajandit tähistatakse vaimses mõttes valgustusena. I.Kant annab meile valgustuse klassikalise definitsiooni 1783 a.: "Aufkärung ist der Ausgang des Menschen aus seiner selbst versuldeten Unmündigkeit.Unmündigkeit ist das Unvergögen, sich seines Verstandes ohne Leitung eines anderen zu bedienen." - "Valgustus on inimese väljumine tema omasüülisest alaealisusest." "Alaealisus on võimetus kasutada oma aru kellegi teise juhatuseta. Ise ollakse selles
Valgustusajastu Sai alguse Inglismaalt, 17. sajandil. Eeldusteks oli teaduste areng, hariduse levik, kodanluse kui uue ühiskonna klassi esiletõus, rahulolematus feodaalkorraga. Valgustuse mõiste aktiivne püüd leida tõde, harida inimesi ja jagada neile teadmisi. Valgustajate ühisjooned: Peamine kriteerium inimmõistus, kasutasid loodus- ja täppisteaduste saavutusi, eeskujuks seati loodus, astusid välja katoliku kiriku vastu, enamik astus välja eraomandi kaitseks feodaalse vägivalla vastu. Valgustus Saksamaal Leibniz: Jumal oli loonud maailma, kuid allus loometegevuse igavestele ideedele, teaduse arenguks oli teadlastel vaja teha koosööd Valgustus Prantsusmaal 1) Montesquieu: parim parlamentaarne monarhia, võimulahusus (täidesaatev, seadusandlik ja kohtuvõim eraldi) 2) Voltaire: kuulsaim prantsuse valgustajatest, ideaaliks valgustatud absolutism riigikord, kus val...
Nimeta kolm tuntud valgustajat. Joseph II; Friedrich II; Descartes, Voltaire, Montesquieu, Rousseau. Valgustuse tekkimise eeldused (3). Maailmapildi avardumine(maadeavastused); Tehnika areng, mis võimaldas hankida teadmisi loodusest, saadi aru, et looduses pole midagi juhuslikku; Uute mõtteviiside tekkimine hakati rohkem väärtustama inimmõistust ja juurdlemisvõimet, katsetega saadud tulemused panid inimesi kahtlema vanadest tõdedes. Valgustuse iseloomulikud jooned? peamine kriteerium oli inimmõistus, ideaaliks sai ratsionalistlik maailmakäsitlus, eeskuju oli loodus, omane oli uus humanism. Millised olid valgustuse tagajärjed? Riik, kus valgustus tekkis? Inglismaa. T. Hobbesi filosoofia? kõik inimesed on võrdsed, Õige kuningavõim on absolutism,Talle ei meeldinud parlamentarism ja demokraatia, sest ta oli sunnitud olema paguluses J. Locke filosoofia? täieliku parlamentaris...
Valgustusajastu · 18. saj. · astuti absolutismi vastu, ühiskond nõudis eesõiguste tühistamist, alguse saab materialism ja ratsionalism. Ilma teevad kirjanikud ja filosoofid. Valgustajate püüdlused: haridus ja teadmised kõigile kättesaadavaks. Kodanlik maailmavaade. · Ilmuma hakkasid entsüklopeediad · Ajakirjanduse ilmumise algus (nii filosoofilise kui ka ilukirjandusliku sisuga) · Romaan areneb edasi uueks nüansiks seksuaalelu kirjeldamine · Saksamaal oli sel perioodil liikumine, mida nimetati ,,tormi- ja tungiliikumiseks" (18 saj. II poolel), eestvedaja oli Herder. Selles liikumises paistsid silma Goethe ja Schiller. Sellest liikumisest sai alguse rahvaloomingu austamine. · Esindajad : Diderot, Rousseau, Daniel Difoe, Isaac Newton, Jonathan Swift jt. Romantism · 18. saj. lõpp 19. saj. I pool · Loomingut läbib kirglik vabaduse ja õigluse ihalus. · Sai alguse Saksamaa...
5. Valgustusajastu algus. Valgustus Prantsusmaal Mis on valgustus? Valgustus kui mõtteviis oli kujunenud välja juba tunduvalt varem. Taolise nimetusega taheti väljendada inimkonna väljumist vaimupimedusest, uue maailmakäsituse tulekutValgustuse kujunemise eelduseks oli teaduse areng, mis pani kahtlema vanades tõdedes ja tõstis esile inimmõistuse. Selle tähtsust rõhutas eriti prantsuse filosoof Rene Descartes. Ta rõhutas et teadmiste ainus allikas on mõistus." Ma mõtlen, järelikult olen olemas" Valgustusajastu põhijooned Inimõistus; tulevane ühiskond pidi kujunema mõistuspäraseks; Ideaaliks sai ratsionalistlik maailmakäsitus; ideed muudavad maailma; eeskujuks loodus; uus humanism; esiplaanile seati inimene oma vajaduste ja kirgedega Voltaire Valgustajate vanema põlvkonna suurim ideoloog oli mees, kes inimkonnale on tuntuks saanud Voltaire'i varjunime all, kuid kelle teglik nimi oli Francois Marie Arouet. Ta oli mka kirjanik, poeet, drama...
Klassitsism Kirjanduses oli klassitsism peasuund 17. sajandi Prantsusmaal. Tippteosed kuuluvad näitekirjandusse (P. Corneille' ja J. Racine'i värsstragöödiad, Molière'i komöödiad). N. Boileau' "Luulekunstis" on kokku võetud klassitsismi põhimõtted: *rangelt lahus hoida kõrget ja madalat stiili, koomilist ja traagilist, *viljelda eelistavalt kõrgzanre nagu eepos ja tragöödia ning kasutada neis ainult mütoloogia ja vanema ajaloo ainestikku. Näidendite kohta käivaist reegleist on tuntuim aja-, koha- ja tegevusühtsuse nõue. Peagi mandus klassitsism eelkäijate matkimiseks ehk epigoonluseks. Ainult Saksamaal suutsid 18. sajandi lõpus G. E. Lessing, J. W. von Goethe ja F. von Schiller antiikeeskujusid isikupäraselt mõtestades klassitsismi piiratusest vabaneda. Eestis: Samblad 2x, selgus, kommeetria ja korrapärasus. Tartu Ülikooli peahoone. Feahlmanni müüties, Kristjan Jaaks petersoni luules MOLIERE (...
Ader, vesiveski, transpordivahendid. Hiina riisikasvatus viis paigalseisuni. Vesiveski on küll leiutatud varem kui Euroopas, aga see on juba unustatud. Riisi kasvatamiseks ei lähe vaja selliseid uuendusi, nagu nõuavad rukis ja kaer. Põhja- ja Lõuna-Euroopa ning Lääne- ja Ida-Euroopa eristamine varauusajal. Olulisem oli Põhi ja Lõuna. Põhjapoolt peeti rohkem barbaarseks. 18 sajandil hakkas see muutuma, sest Põhja-Euroopas oli kiirem areng. Valgustusajastust hakati eristama läänt ja idat: läänes nähti Euroopa tsivilisatsiooni hälli, ida oli aga vähemarenenum. Ida-Euroopa mahajäämuse põhjused. Väike asustustihedus, madal linnastumine, liiklemisolude kehvus, väiksem maakasutus. Põhjused oli nii majanduslikud kui sotsiaalsed. Integratsioon ja regionaliseerumine varauusaegses Euroopas. Hakati kõnelema ühtsetest euroopalikest väärtustest ning kutsuti euroopa rahvaid ühinema nende väärtuste kaitseks
riikide teket, mõistes siiski suurepäraselt, et selle ideaali juurde ei saa inimkond tagasi pöörduda. Lahendust nägi ta rahva suveräniteedis, mis tähendab võimu lähtumist rahvast. Sellele põhimõttele vastas kõige paremini vabariiklik kord, kuigi tal olid ka selle suhtes omad kahtlused. Filosoof pidas oluliseks looduslähedust, temalt pärineb ka kuulus üleskutse: ,,Tagasi loodusesse!'' Kui rääkida valgustusajastust üldisemalt, siis kõigi valgustajate peamiseks kriteeriumiks oli inimmõistus. Vana korda peeti mõistusvastaseks, uus pidi saama mõistuspäraseks. Vaieldamatult idealiseeriti ratsionalistlikku maailmakäsitlust, valgustajad olid omakorda veendunud, et ideed muudavad maailma. Ideede mõistmine aga eeldab haridust ja teadmisi. Valgustajad seadsid eeskujuks looduse, sest see oli nende arvates ülim mõistlikkuse sümbol.
reformatsioon) ning on tuttavad üldiste poliitiliste oludega 17. sajandi lõpu 18. sajandi Euroopas (absolutism Prantsusmaal ja selle kehtestamise katsed Inglismaal, usukonfliktid, sõjalised konfliktid). Õpilased oskavad töötada õpiku ja töövihikuga, oskavad konspekteerida, on eelnevalt täitnud ja värvinud kontuurkaartide vihikust kontuurkaardi nr 2 ning omavad ülevaadet katoliikluse ja reformeeritud usuvoolude levikust Euroopas. Eesmärk: Õpilane saab ülevaate valgustusajastust, teab mis on valgustus ja millised on selle iseloomulikud tunnused, omab ettekujutust tähtsamatest valgustusfilosoofidest ja nende vaadetest (eelkõige nende vaateid ideaalse riikliku korralduse kohta), teab uut mõistete tähendust ning oskab neid õiges kontekstis kasutada. Uued mõisted: valgustus, deism, võimude lahusus, utoopia, valgustatud absolutism Tähtsad isikud: Descartes, Montesquieu, Voltaire, Rousseau Õpioskused:
Ajaline pinge õilistamine. Mineviku, oleviku ja tuleviku suhe. Muundav kultuuriline toode etteantus ja sotsiaalne konstruktsioon. Kultuurielemendid muutuvad omaette tooteks, mille järgi kehtestatakse see, mis on kultuurpärand. Materiaalse ja vaimse kultuuri vahekord. Vaimse kuvandi praktikate juures on alati ka materiaalne esindatud. Kelle poolt on määratletud, et teatud asju (maju) peetakse väärtuslikuks? Selge euroopalik pratkika, väärtustada arhitektuuri. Juured pärinevad valgustusajastust. Mineviku tähtsustamisega hakkas tegutsema ühiskonnas eelkõige jõukam klass. Keeruline on selgitada välja tegeliku päritolu, lugu asjade taga. Kultuuripärandi loomise protsess Arhitektuurimälestuste hindamine ja esiletoomine on seotud sageli sellega, et need kellele need kuulusid ei olnud enam võimelised neid muutuvas maailmas üleval pidada. Sageli kehtivad teatud väärtustatud asjad ainult ühes kontekstis ja ühiskondlikus situatsioonis. Majanduslik ebavõrdsus vaesus
kes ei pööranud riigi juhtimisele piisavalt tähelepanu ja seetõttu kasvas riigivõlg, majanduslik olukord ja elatustase langes ja tekkis ikaldus (viljasaagi hävimine). Oma mõju andis kindlasti ka valgustusajastum, mis oli ajajärk 18. sajandi Euroopas, mil vähenes usk traditsioonilistesse religioossetesse printsiipidesse, kirikusse ja seisuslikesse autoriteetidesse ning hakati rohkem väärtustama ratsionaalset mõtlemist, demokraatiat, inimõigusi ja teadust. Valgustusajastust levis ka despootia ehk valitsusvorm, mille puhul üksainus autoriteet omab riigis absoluutset poliitilist võimu, kuigi tegelikult oli klassikaliselt dispootia kasutusel juba vaaraodega Egiptuses, kus üks mees käsutab ja kasutab kõike ja kõiki ning ülejäänud inimesed on tema orjad. Prantsusmaal oli despootial siiski veidi teistsugune tähendus ja seal kehtis pigem valgustatud despootia ja selle idee autoriks oli prantsuse filosoof Voltaire. Idee kohaselt on riigile ja rahvale
avaldub selles ka anne. Suure tahtejõuga tegelase näite võib tuua Goethe teosest "Faust." Peategelane Faust oli professor mitmel erialal, ta oli edukas, austatud ja tuntud. Sellele vaatamata kahjuks ei tundnud Faust oma andest mingisugust naudingut, tema elu oli olnud liialt üksluine. Fausti loole tuginedes võib väita, et tahtejõust ei piisa täielikult. Ande õigeks realiseerimiseks on tarvis selle meeldivust ja kasutamisoskust. Kuulsad kunstnikud ja heliloojad valgustusajastust 17. ja 18. sajandil ning 20. sajandil sõjajärgsest ajast on silma paistnud oma imelike ja originaalsete meistriteostega. Salvador Dali üllatas inimesi oma sürreaalsete fantastiliste maalidega. Ta oli raske tööga ja erisuguse maailmavaatega endale nime teinud. Originaalseid heliteoseid valmistas Karl Heinz von Stockhausen avangardismi ajastul, olles oma loominguga kuulus siiamaani. Inimesed soovivad elus midagi saavutada, vähesed oskavad olla teistest paremad. Pürgida
ÜHISKOND II PERIOOD Võimude lahusus on seadusandliku, täidesaatva- ja kohtuvõimu lahus hoidmise põhimõte, pärit valgustusajastust 1.Seadusandlik võim – Parlament on demokraatliku riigi kõrgeim seadusandlik organ. Lisaks on parlamendi ülesanneteks erinevate huvide esindamine, järelvalve valitsuse üle, seaduste välja töötamine ja vastuvõtmine, vabariigi presidendi valimine, riigieelarve vastu võtmine Eestis Riigikogu – 101 liiget Koosseis: o 1. Juhatus – esimees (Eiki Nestor), I aseesimees (Enn Eesmaa), II aseesimees (Taavi Rõivas) ; Juhatus
madalat profiili. Hakati väärtustama inimest ja au sisse toodi teadus ja selle saavutused. Kuna teadlased avastasid uusi tehnoloogiaid ja esemeid, siis kasutati neid ka hoolsalt igapäevaelus ära kasutama, need tõid nii parandusi igapäevaellu kui ka surma sõjatandritel. 17 Olgugi, et kõigil valgustajatel ei olnud täpselt samad maailmavaated ja nad nägid valgustust erinevalt on valgustusajastust on jäänud kandma paljude teadlaste, filosoofide, kirjanike ja teiste mõte, et inimene peab ise mõtlema ja tegema kõik selleks, et ta suudaks oma ideid ja unistusi täide viia. Üheks märkimisväärsemaiks arenguks võib märkida arstiteaduse arengu, mis suutis lausa inimesi ravima hakata, ning seni surmalemääratuid taas elule aidata. Suudeti hoida ära rõugeid, mis olid siiani väga suur ja laialdaselt levinud haigus, mis võttis palju inimelusid, ning jättis
Muutis ära enamiku isa vastuvõetud määrastest; Korraldati suuri õukonnaballe. Taasavati teater; Kuningas ise riiki ei valitsenud vaid jättis selle Johan Bernstorffi hooleks; Christian VII (17661808) Caroline Matilda (kuninga naine ja tuli Inglismaalt ning temasse ei suhtutud hästi); Johann Struensee kuninga ihuarst ja nõuandja ja tegelik valitseja; Kuninga vaimuhaiguse tõttu sai Struenseest ainuvalitseja; Võeti vastu mitmed valgustusajastust mõjutatud seadused. Kehtestati trükivabadus; 1772. Struensee arreteeriti ja mõisteti hiljem surma; 20.01.2017 Gustav III ajastu Rootsis 1771 1792 Gustav III periood oli Rootsi valgustatud absolutismi kõrgaeg; Gustaviaanlus; Ta abiellus Taani printsessiga Sofiega, võttis naiseks poliitilise võttega oli 2 last üks neist suri vms. Perega ta läbi ei saanud; Kuninga esimene eesmärk: Kübarate ja mütside lepitamine;
Nikolo Machiavelli (1469 1527) Lahutas poliitikast eetilise ja religioosse aspekti. Nihutas poliitika keskpunkti võimu ja riigi. Sestpeale muutus poliitika keskseks probleemiks võimu saamine ja hoidmine. Poliitika teaduslikku uurimist hakati nimetama riigiteaduseks. Anglosaksi ja romaani kultuuri piirkonnas levis avaram poliitikakäsitus. See pööras tähelepanu riigile, kodanikele (nende poliitilistele õigustele ja tegevusele) ja erakondadele. Tundis alates 18.sajandist (valgustusajastust) järjest enam huvi võimu ja selle kasutamise legitiimsuse vastu. Arusaam võimu jumalikust päritolust asendus vähehaaval käsitusega, et võimu allikaks on rahvas. See käsitus on nüüdisajal valdav. Sõnaseletus Ld lex, legis f. seadus Legaalsus juriidiline kategooria, mis viitab seaduslikule, õiguslikule põhjendusele Legitiimsus pol.psühholoogia kategooria, mis näitab subjekti autoriteeti, tema omaksvõttu, lugupeetust, võimuambitsioonide vastuvõetavust rahvale.
aastal. Piibel tervikuna ilmus eesti keeles 1739. aastal Jüri koguduse pastori Anton thor Helle tõlkes. Eelärkamisaeg ·Talurahvaseadused- Tekkis iseseisev peremeeste kiht, haritlaskond. Kasvas eesti rahva arv ja ületas 1 miljoni piiri. Talurahvareformide ajastu rajas aluspinna rahvuslikule ärkamisele ja kiirele kultuurilisele arengule. Juhtiv seisund oli Balti-Saksa mõisnike käes. ·Vallakohtud- Esimesed vallakohtud loodi 18. sajandi lõpul valgustusajastust mõjutatud Baltisaksa aadlike poolt, tõenäoliselt kõige esimese vallakohtu asutas 1750. aastal krahv Carl Johann Mellin. Hiljem loodi vallakohtuid eraalgatuslikult veel mitmes mõisas. Toonane vallakohus koosnes mõsniku poolt kinnitatud talupoegadest kohtunikest, kes lahendasid väiksemaid talupoegade omavahelisi tüliküsimusi. ·Usuvahetusliikumine- Paljude talupoegade olukorra jätkuv halvenemine
arendatakse edasi rooma õiguses. Neist aegadest kinnistub põhimõte, et kodanikel on ainsatena ka poliitilised õigused. Külalised alluvad kohalikele seadustele ja tavadele. Riigi tekke teoloogilised teooriad Põhipostulaat: maapealne riik on taevariigi peegeldus. Riigi funktsioon on viia ellu Juamala tahet (ilmalik funktsioon); kiriku funktsioon on kanooniline ja valmistab inimesi ette igaveseks eluks. Riigi tekke ühiskondliku lepingu teooriad Alged antiikajas, põhiideestik valgustusajastust. Riik on tekkinud kodanike ühiskondliku kokkuleppe tulemusena. Rahvas kõgeima riigivõimu allikas. Seadusandja seadused peavad tuginema põhilistele loodusseadustele ehk loomuõigusele. Riik on inimeste jaoks, mitte vastupidi. Suure Prantsuse revolutsiooni järel jõuti sellise lepingu vormistamisel konstitutsioonini. Riigi tekke psühholoogilised teooriad Riigi teket seletatakse inimpsüühhika nn erilise omadusega - enamuse vajadusega alluda. Riigi tekke vägivallateooriad
Üheks näiteks eestist toob ta Mati Undi, kelle loomingus on mõlemad perioodid (toetudes Tiit Hennostele). Proovides defineerida postmodernismi, analüüsib Adamson esmalt modernismi. Modernismi piiritletakse ajaliselt aastatega 1880 - 1950, kõrgajaks 1910-1925. Maailmasõdadevaheline aeg. Klassikaliseks või kõrg-etapiks loetakse 1920. aastate modernromaane (Joyce, Woolf, Proust, Kafka, Faulkner, Th. Mann). Undi postmodernistlikus avaldus 1) selles, et ta hülgab valgustusajastust tulevad ja modernismile samuti iseloomulikud suured filosoofilised ideaale jutustavad narratiivid 2) esteetilise populismi tõus - st piiride ähmastumine kõrgkultuuri ja massikultuuri vahel. Jaanus Adamson analüüsib ka detektiiviromaani, kui ratsionaalse, avastamisiha maailma ja moraalse läbielamise võrdkuju. Dektektiivkirjanduse kuldaeg langeb kokku ka modernismi kõrgajaga. Ka räägib ta kuidas C.G. Jung pöördus S. Freudist ära, kui too paljus talt tema
Põhja ja LõunaEuroopa ning Lääne ja IdaEuroopa eristamine varauusajal: Kunagine Rooma impeeriumi põhjapiir, mis kulges läbi Euroopa kagust loodesse, eraldas nn vana tsivilisatsiooni põhjapoolsest barbaarsusest. PõhjaEuroopas kiirem areng. Ida ja Lääne piiri eristati Elbe jõe juurest. IdaEuroopa arengu erijooned ning LääneEuroopast mahajäämuse põhjused: Valgustusajastust alates hakati Euroopas eristama läänt ja ida; kui läänes nähti Euroopa tsivilisatsiooni hälli, siis IdaEuroopat peeti väiksema asustustiheduse, madalama linnastumise, kehvade liiklemisolude ja vähem intensiivsee maakasutuse tõttu LääneEuroopast nii majanduslikult kui ka sotsiaalselt vähem arenenuks. Samuti seisuslikud struktuurid on idas tugevamad kui läänes.
Tagasipöördumine algolukorra juurde on võimatu, siis peab olema üldine tahe (ntks riiki moodustada), igaüks loobub oma loomulikest õigustest üldise tahte kasuks, saades tagasi selle kodanikeõiguste läbi isik maksab makse ja seeläbi saab head teed ja tänavavalgustuse. Üldine tahe on riigi aluseks, riigiks kogunemine toimus kõikide kokkuleppel. Demokraatia on parim riigivorm õiguste ja vabaduste kehtestamiseks ühiskondliku kokkuleppe teooria (tuleneb valgustusajastust), põhisisuks: antakse ära osa vabadusi et tagatud olemaks suuremad hüved. Omand tekitab ebavõrdsust mis tekkis põlluharimisega Immanuel Kant (22.04.1724 - 12.02.1804) - kategooriline imperatiiv. Georg Wilhelm Friedrich Hegel (27.08.1770 - 14.11.1831): riik teostunud vabadus. Inimene on vaba, see vabadus tähendab inimese vabanemist egoismist. Iga inimene on egoistlik aga sellest tuleb vabaneda. Ntks hipid. Vabadus on võimalik vaid mingi inimühingu/ühenduse liikmena, seega kõrgeim
Enamjaolt loetakse selleks aastaid 1789-1830. Põhja- ja Lõuna-Euroopa ning Lääne- ja Ida-Euroopa eristamine varauusajal. Euroopa sisemises jaotuses ei eristatud varauusaja alguses mitte niivõrd läänt ja ida kui just põhja ja lõunat. Kunagine Rooma impeeriumi põhjapiir, mis kulges läbi Euroopa kagust loodesse, eraldas nn vana tsivilisatsiooni põhjapoolsest barbaarsusest. Taoline mõtteviis hakkas muutuma alles 18. sajandil. Oma osa etendas selles Põhja-Euroopa kiirem areng. Valgustusajastust alates hakati Euroopas eristama läänt ja ida: kui läänes nähti Euroopa tsivilisatsiooni hälli, siis Ida-Euroopat peeti väiksema asustustiheduse, madalama linnastumise, kehvade liiklemisolude ja vähem intensiivse maakasutuse tõttu Lääne-Euroopast nii majanduslikult kui ka sotsiaalselt vähem arenenuks. Ida-Euroopa arengu erijooned ning Lääne-Euroopast mahajäämuse põhjused. vähene asustustihedus, põllumajandus ekstentsiivne, sunnimaisus, väike saagikud, talupojad
religiooni sünonüüm, kuid tänapäeval on üks paljudest religiooni aspektidest. Religio tähendas kristlust, isegi varasel uusajal. Mittekristlike usundite kohta, isegi antiikajal, kasutati teisi mõisteid (aga no ei saanud aru, mis esimene mõiste oli), superstiitsio ehk tõlgitud ebausuks. Huvitav oli, et kreeklased, roomlased kasutasid sajandeid seda mõistet kristluse kohta, kuid hiljem kasutasid teiste uskude kohta. 17. sajandi teisest poolest alates, pigem 18. saj valgustusajastust hakatakse religio't kasutama üldmõistena, ühendab usundeid. Kursuse jooksul on religioon ja usundid sünonüümid, tuleb olla teadlik. Üldtunnustatud religiooni definitsiooni ei ole, kuid valiku tähtsamate definitsioonidest leiab Moodle'is loengu lühikokkuvõttest. Ausalt ei kannata tema jutu järgi neid kirja panna siin, sry Religioon on jumalausk, ühe või paljude maistest tingimustest kõrgemal seisvate isikute tunnustamine.
traditsionaalseid elemente. Modernism vs modernsus: Modernism on palju kitsam mõiste. Modernsus on maailmanägemise paradigma, mis asutus trad. asemele, ja mis läbistab kõik elualad, ühiskonna elu kihte. Modernism on kunstilise maailmanägemise viis, midagi sellist, mis pürgib asendama konservatiivseid kunstilise eneseväljenduse viise. Modernsuse ajalugu on pikem ja ulatub renessanssi aega, kui humanistide tulemusena kiriku autoriteet hakkas mõranema. Täie hooga alates 18.saj valgustusajastust. Modernism on tunduvalt noorem. Esimesed kultuurinähtused päris ehk 19.saj teisest poolest. Rakendunud alles 20.saj esimesel veerandil. Ühtäkki leidis aset ismide boom. Modernsus toetub mõistusele, mõistuslikule maailmapildile üritab välja selgitada universaalset tõde. Modernism on pigem reaktsioon modernsele maailmapildile. Mitmete modernistlike kunstnike arvates mõistuskeskne maailm on küsitav. Universaalset tõde ei võimalik saavutada. Inimese isiklik maailmakogemus,
saj. Proudhhoni Rousseau vabaduse ideaali. filosoofilises anarhias ja Nietzsche filosoofias. · Vabadus saavutatakse kasvatuse kaudu. · Hiljem leiame nende peegelduse S.Freudi · Kasvatus peaks hoolitsema selle eest, et nooruk ei psühhoanalüüsis. satuks ühiskonna halva mõju alla. · Eesmärgiks on seejuures "südamekasvatus". · Laps peab ise kogemusi koguma. Kasvatuse · ÜLEVAADE VALGUSTUSAJASTUST ülesandeks on kohanduda lapse arengule. · 17. 18. saj. · Pedagoogika · Valgustuse definitsioon · Kasvatuse esimeses faasis peaks laps ise · "Aufklärung ist der Ausgang des Menschen aus kogemusi koguma ja arenema sõltumatult. seiner selbst versuldeten Unmündigkeit,
koloniaalvõimu nii Aafrika kui Aasia kontinendil. Euroopa sisemises jaotuses ei eristatud varauusaja alguses mitte niivõrd Läänt ja Ida, kui just Põhja ja Lõunat. Kunagine Rooma impeeriumi läbi Euroopa kagust loodesse kulgev põhjapiir eraldas nn vana tsivilisatsiooni põhjapoolsest barbaarsusest. Taoline mõtteviis hakkas muutuma alles 18. sajandil. Oma osa etendas selles Põhja-Euroopa kiirem areng. Valgustusajastust alates hakati Euroopas eristama Läänt ja Ida: kui Läänes nähti Euroopa tsivilisatsiooni hälli, siis Ida- Euroopat peeti väiksema asustustiheduse, madalama linnastumise, liiklemisolude kehvuse ja väiksema maakasutuse intensiivsuse tõttu Lääne-Euroopast nii majanduslikult kui sotsiaalselt vähemarenenumaks. Juba varauusajal hakati kõnelema ühistest euroopalikest väärtustest ning kutsuti Euroopa rahvaid ühinema nende väärtuste kaitseks
annaabi.ee 
