Elusobjektidega erinevus-1.viirusel ei ole rakku 2.viirused ei suuda iseseisvalt paljuneda 3.viirustel puudub ainevahetus keskkonnaga. Elusobjektidega sarnasus-mõlemal on pärilikkus, muutlikkus. Ehitus-1.Viiruse genoom-pärilikkuse aine-DNA viirused ja RNA viirused. Vajalikud on geenid. 2.Kapsiid-kaitseb kahjulike kk. tegurite eest. Valgumolekulidest kate. 3.Ümbris-tekib raku membraanist, kui viirus väljub. Paljunemine-vaja peremeesrakku.1)Viirus seondub peremeesraku membraanile. Selleks, et viirus saaks seonduda on tal viirus ankurmolekulid-peavad sobima rakumembraani retseptoriga. 2)Viirus siseneb rakku või siseneb ainult viiruse genoom. 3)Viirus muudab raku elutegevuse endale sobivaks. 4)Viiruse genoomi replikatsioon-vajalikud ained saadakse peremeesrakust. 5)Kapsiidivalkude süntees(peremeesraku ribosoomides)
RIBONUKLEIINHAPE RNA ehk ribonukleiinhape on biopolümeer, mille monomeerideks on ribonukleotiidid. Ribonukleotiid koosneb kolmest komponendist: · Fosfaatrühm · Riboos (monosahhariid) · Lämmastikalus (õp joonis 42) A=U G=C Erinevalt DNAst on ta ühe haruga heeliks. RNA tähtsus osaleb geneetilise info realiseerimises. RNA polümeraas sünteesiv ensüüm, mis osaleb RNA replikatsioonis. Koosneb tegelikult paljudest valgumolekulidest. RNA-d on olemas 3 erinevat varianti: · mRNA informatsiooniRNA toob geneetilise info rakutuumas asuvatest kromosoomidest valgusünteesi toimumise paika. · tRNA transpordiRNA mõtestab lahti mRNA molekulidega ribosoomidesse saabunud geneetilist infot, osaleb aktiivselt valgu tekkimises. · rRNA ribosoomiRNA kuulub ribosoomi ehitusse ja osaleb valgusünteesis.
1.Organismi kasvamisel peab suurenema rakkude arv. 2.Suured ja vigased rakud on vaja asendada uutega . Viirused Viirused ei ole rakulise ehitusega, kuid ,,elavad" elusates rakkudes. Viirused on üliväikesed haiguste tekitajad ja neid saab vaadelda vaid elektronmikroskoobiga. Viiruste olemasolu eeldati juba 19. sajandil ja alles 20. sajandil nad avastati. Esimene viirus, mis avastati oli tubakamosaiigiviirus (TMV). Viiruste ehitus: Viirustel pole rakulist ehitust, kuid nad koosnevad valgumolekulidest kestast ning pärilikkusainest selle sees. Viirustega nakatumise viisid: 1) Nakatumine toimub piisknakkusena (gripp, köha, nohu jt.) 2)Otsene kontakt viirushaigusega (lastehalvatus, papilloom jt.) 3)Siirtajate kaudu. Siirdaja on loom, kes toob või levitab viirust. Nt. Rebane, kährik, koer- marutaud; puugid- entsefaliit. 4)Kehavedelike kaudu (veri, rinnapiim, sperma, tupevedelik- HIV, viirushepatiit) Viirushaiguste vältimine: 1.Pesta käsi. 2.Köhimisel, aevastamisel katad suu. 3
Tsütoskelett- on raku tsütoplasmas asuv valguliste niidikeste ja kanalikeste võrgustik. Tsütoskelett on raku tugi- ja liikumissüsteem. Tsütoskeleti ülesandeks on oraganellide liigutamine või teatud asendis hoidmine, see on raku toes, mis hoiab kuju ja vormi. Kromosoomide struktuur Kromosoom- DNA ja valdu molekulide kompleks(nukleoproteiin), milles sisalduvad geenid määravad pärilikke tunnuseid. (vt. ka fail) Kromosoomid koosnevad DNA´st ja sellele kinnitunud valgumolekulidest. Valgu molekule nimetatakse histoonideks. Kromosoomides asuvad geenid. Kromosoomis asuvad lineaarses järgnevuses ja kindla paiknevusega geenid ning mitmesugused mittegeensed nukleotiidijärjestused (lookused). Kromosoom sisaldab ühe DNA molekuli, sellega massivõrdses koguses aluselisi valke histoone, varieeruvas hulgas mittehistoonseid (happelisi) valke ja vähesel hulgal RNAd; seda kromosoomi koostisainete kompleksi nimetatakse kromatiiniks. Milliseid rakke ümbritseb rakukest?
Fagotsütoos rakumembraan sopistub sisse ja haarab endasse palju molekule. Makrofaag hävitab antikehaga ümbritsetud bakterid Difusioon gaasiliste ainete liikumine läbi membraani kõrgemast kontsentratsioonist madalamale. Osmoos: lahusti molekulide liikumine läbi membraani madalamalt kõrgemalt. ( taime juurtest taime) INFOVAHETUS Retseptorvalgud edastavad info raku sisse. Ribosoomid Koosnevad: suuremadest ja väiksematest allüksustest, mis mõlemad sisaldavad RNA-d. Valgumolekulidest (valgu süntees) Golgi kompleks Ained satuvad sinna tsütoplasma võrgustikust. Ülesanded: 1) Ainete lõplik töötlemine ja pakkimine põiekestesse. 2) Rakumembraani ja rakukesta moodustamine 3) Lüsosoomide moodustamine LÜSOSOOMID Välimus: ühekihilised membraaniga ümbritsetud põiekesed. Sisaldab ensüüme. Tähtsus / Ülesanded: 1) Surnud ja mittevajalike rakustruktuuride ning ainete lagundamine. 2) Rakusisene tootmine 3) Kudede ümberkujundamine moondega arengu korral
histoonidest. Koos moodustavad nad nukleosoonse fibrilli. Kromosoomide ülesanne: säilitavad pärilikku infot. Kromosoomide arv ja kuju on iga liigi jaoks kindel suurus. Homoloogilised kromosoomid e. paarilisedkromosoomid sisaldavad samu pärilikke tunnuseidmääravaid geene. RAKUMEMBRAAN Membraani ehitus: rakumembraanid koosnevad kahest fosvolipiidi kihist ja hajusalt paiknevatest valgumolekulidest. Rakumembraani ülesanded: 1. eraldab raku sisekeskkonda väliskeskkonnast 2. kaitseb rakku kahjulike mõjutuste eest ja ühendab rakke omavahel 3. toimub aine- , energia- ja infovahetus raku ja väliskeskkonna vahel Ainete liikumine läbi rakumembraani: · osmoosi ja difusiooni teel · fagotsütoosi ja pinotsütoosi teel
Viiruste ehitus Viirus – mitterakuline paradiis, mis suudab paljuneda vaid elusate rakkude sees Viroloogia – teadusharu, mis uurib viirusi ja viirusesarnaseid objekte Viiruspartikkel – viirusosake, mis koosneb pärilikkusaine molekulist, seda ümbritsevatest valgumolekulidest ning mõnel juhul lipiidsest ümbrisest Viiruse kapsiid – viiruse pärilikkusainet ümbritsev ja kaitsev valkudest kate Viiruse ümbris – fosfolipiididest ja valkudest koosnev lisakiht viiruse kapsiidi ümber; kaitseb viirust ning aitab sellel peremeesrakku pääseda DNA-viirus – viirus, mille genoom on DNA RNA-viirus – viirus, mille genoom on RNA Plussaheline viiruse genoom – RNA-viiruse genoom, mida on võimalik kasutada
Vesinikside katkeb kergesti, see on oluline DNA toimimisel. *DNA nukelotiidide järjestus kannab organismi pärilikku teavet. *Rakus leidub kümneid RNA tüüpe. Olulisemad on mRNA(informatsiooni), tRNA(transport), rRNA(ribosoomi). *mRNA= viib DNAs sisalduva info ribosoomidesse *rNA= kuulub ribosoomi ehitusse *tRNA= toob ribosoomidesse vajalikud aminohapped *Geen - DNA-molekuli lõik, mis kodeerib/määrab mingi RNA-molekuli sünteesi. *Kromosoomid koosnevad DNAst ja sellega seotud valgumolekulidest(DNA+valk). Kõik kromosoomid kokku=kromatiin. *Geenid asuvad kromosoomides. *Eeltuumsed=prokarüoodid *Päristuumsed=eukarüoodid *Transkriptsioon=protsess, mille käigus DNAs paikneva info põhjal sünteesitakse RNA-ahel. *Ensüümid - valgud, mis muudavad reaktsioonide kiirust. *Helikaas - ensüüm, mis katkestab DNA-ahelate vahelised vesiniksidemed ja kerib heeliksi lahti. *DNA-polümeraas/RNA-polümeraas - ensüüm, mis viib läbi replikatsiooni/transkriptsiooni.
erineva läbimõõduga salvestamine, taimerakkudes valguniidid. Peened esmaste vakuoolide teke. valguniidid on Puuduvad ribosoomid. Hästi mikrofilamendid, on näha rakkudes, mis on moodustavad rakus tuumilise spets lipiidide metabolismile. võrgustiku ja annavd rakule Ribosoomid mehaalinile tegevuse jäikuse molekulaarne kompleks, ja kuju. Asuvad koosneb nukleiinhapetest ja rakumembraani lähedal. valgumolekulidest. Koosneb Keskmisejämedusega niidid kahest subühikust, millest annavad ka mehaanilise väikseb seondub mRNAa ja tugevuse ja aitavad hoida suurem tRNAga ja ribosoomi raku kuju. Jämedad saabuvate aminohapetega, valguniidid e mikrotorukesed pärast translatsiooni on seest õõnsad. lõppemist jaguneb ribosoom Transpordivad organelle kaheks. Ülesandeks on tsütoplasmas ja osalevad tagada korrektne ühildumine raku liikumisel
4.Elusa raku tundemärgid: paljunemine, ärrituvus, ainevahetus, liikumisvõime 5. Rakkude koostis: vesi, valgud, rasvad, süsivesikud, nukleiinhapped 6.Raku põhitalitlused: 1)kanda DNA'd tütarrakkudele 2)Rakk säilitab oma keemilise koostise 3)Rakk lõhustab toitaineid, mis salvestatakse ATP kujul 4)Rakk sünteesib valke, süsivesikuid, rasvaineid 7. Rakumembraan koosneb neljast kihist: seesmine ja välimine kiht koosnevad valgumolekulidest, kaks keskmist kihti lipiidmolekulidest. 8.Infovahetus rakkude vahel: toimub rakumembraani vahendusel, ainete aktiivne(ainete transport madalama konts. lahusest kõrgema kontsentratsiooiga lahusesse, vajab ATP'd) ja passiivne transport(diffusioon ja osmoos, ei vaja ATP-d) läbi rakumembraani 9. Endotsütoos: osakeste transportimine raku sisse. Ained mis ei pääse otse, satuvad rakku endotsütoosi teel. Eksotsütoos: osakeste väljutamine rakust
Suhkur: riboos A- adeniin, G- guaniin, C- tsütosiin, U-uratsiil -U-C-A-G-U-A-G-C- -A-G-U-C-A-U-C-G A-U; T-A; C-G; G-C DNA, GEEN DNA on päriliku info kandja. Geen on DNA- molekuli lõik, mis osaleb organismi ühe või mitme tunnuse kujunemises Geenides sisalduva info alusel sünteesitakse organismis erinevate omadustega valgud, mis osalevad organismi tunnuste kujunemises Kromosoomid koosnevad DNAst ja sellega seotud valgumolekulidest Mis on replikatsioon? Replikatsioon on DNA kahekordistumine enne raku jagunemist. tulemusena saadakse ühest DNA molekulist kaks ühesuguse nukleotiidse järjestusega DNA molekuli. Replikatsiooni etapid: 1. Ensüüm helikaas lõhub vesiniksidemed lämmastikaluste vahel ja keerab kaksikspiraali lahti Praimer - lühike (DNA või RNA) järjestus, mis on komplementaarne DNA järjestusega. 2
15. ENDOPLASMAATILINE RETIIKULUM e tsütoplasmavõrgustik membraanse ehitusega kanalikeste ja tsisternikeste süsteem. Mööda seda toimub ainete rakusisene liikumine. 16. KAREDAPINNALINE ER osa, mille peal on ribosoomid 17. SILEDAPINNALINE ER osa, mille peal on lipiide ja süsivesikuid sünteesivad ensüümid 18. RIBOSOOM koosneb suuremast ja väiksemast alamüksusest, mis koosnevad rRNA ja valgumolekulidest. 19. LÜSOSOOMID on ühekordse membraaniga ümbritsetud põiekesed, kus lagundatakse erinevaid makromolekule. 20. GOLGI KOMPLEKS koosneb üksteise kohale asetatud plaatjatest tsisternidest, põiekestest ning neid ühendavatest kanalitest. Seal jõuab lõpule valkude ümbertöötlemine ning nende pakkimine põiekestesse ja lüsosoomideese. 21. INKLUSIOONID e rakusisaldised, varuained tsütoplasmas 22
proportsionaalne ensüümi kontsentratsiooniga: V ~ [E]t Ensüüm Süntees Degradatsioon transkriptsioon kontrollitud proteolüüs translatsioon Ensüümide induktsioon repressioon Erinevatel valkudel on suuresti erinevad pooleluead Valgumolekuli kestvust iseloomustab tema pooleluiga aeg mille jooksul pool valgumolekulidest degradeeritakse Analoogne radioaktiivse lagunemise poolestusajaga Pikaealised struktuursed valgud Lühiealised regulaatorvalgud Kontroll jaotumise kaudu rakusiseste kompartmentide vahel Kompartmendid rakusisesed membraaniga ümbritsetud struktuurid Teatud metabolismirajad on koondunud kindlatesse kompartmentidesse: DNA replikatsioon ja transkriptsioon tuum tsitraaditsükkel mitokonder Samadesse kompartmentidesse on koondunud ka vastavad
Geen kromosoomi lõik, mis määrab ära ühe päriliku tunnuse Endoplasmaaliline retiikulum e. ER tsütoplasmavõrgustik membraanse ehitusega kanalikeste ja tsisternikeste süsteem, mööda seda toimub ainete rakusisene liikumine. Jaguneb kaheks: · Karedapinnaline ER osa, mille peal on ribosoomid · Siledapinnaline ER osa, mille peal on lipiide ja süsivesikuid sünteesivad ensüümid Ribosoom koosneb suuremast ja väiksemast alamüksustest, mis koosnevad rRNA ja valgumolekulidest. Ribosoomide ehituses membraane ei leidu. Nende ülesanne on valkude süntees. Väljaspool ribosoome üheski elusorganismis valke ei sünteesita. Lüsosoom ühekordse membraaniga ümbritsetud põiekesed, kus lagundatakse erinevaid makromolekule. Golgi kompleks koosneb üksteise kohal asetatud plaatjatest tsisternidest, põiekestest ning neid ühendavatest kanalitest. Seal jõuab lõpule valkude ümbertöötlemine ning nende pakkimine põiekestesse ja lüsosoomidesse
van der Waalsi interaktsioonid disulfiidsillad Hüdrofoobne efekt on seotud veemolekulide entroopia kasvuga hüdrofoobsete aminohappejääkide Disulfiid sillad ei määra valgu pakkumisel valgugloobuli sisemusse ruumilist struktuuri kuid stabiliseerivad seda Tm temperatuur mille juures on 50% valgumolekulidest denatureerunud Valkude denaturatsioon on kooperatiivne protsess Valkude denaturatsioon ja renaturatsioon Denatureerivad faktorid 1. Temperatuur. Termiline denaturatsioon on kooperatiivne. Muna keetmine 2. pH HCl maos 3. Detergendid 4. Kaotroopsed ühendid (Guanidiinium ioon, karbamiid)
1) karedapinnaline ER osa tsütoplasmavõrgustikust, mille peal on ribosoomid 2) siledapinnaline ER osa tsütoplasmavõrgustikust, mille peal ribosoome ei ole, küll aga on lipiide ja süsivesinikke sünteesivad ensüümid (biokeemilise reaktsiooni kiirust reguleerivad valgud) Ribosoomid valke sünteesivad organellid, väljaspool ribosoome üheski organismis valke ei sünteesita. Koosnevad suuremast ja väiksemast alamüksusest, mis omakorda koosnevad rRNA- ja valgumolekulidest. Ribosoomide ehituses membraane ei leidu, st. ta ei ole membraanne organell. Lüsosoomid ühekordse membraaniga organellid, kus lagundatakse mitmeid makromolekule. 1) primaarsed sisaldavad üksnes ensüümvalke 2) sekundaarsed sisaldavad lagundavaid ensüüme Golgi kompleks koosneb üksteise kohal asetsevatest plaatjatest tsisternikestest, põiekestest ning neid ühendavatest kanalikestest, membraanne organell. Seal jõuab lõpule valkude
Fataalne perekondlik unetus Geneetika 2.1 Viiruste ehitus Viirus- mittmerakuline parasiit, mis suudab paljuneda vaid elusate rakkude sees Avastati 19 saj lõpul Nakatumisvõime Viroloogia- teadusharu, mis uurib viirusi Puudub iseseisev ainevahetus Ei suuda paljuneda ilma elusrakkude abita- ei ole tegemist elusorganismiga Viiruspartikkel-viiruseosake, mis koosneb pärilikkusaine molekulist, seda ümbritsevas valgumolekulidest, ning mõnel juhul lipiidsest ümbrisest. Pärilikkusaine-viiruse südamikus koos nukleiihape DNA või RNA Kapsiid-pärilikusainet kaitsvad valgud Ümbris – mõndadel viirusetel on lipiididest ja valkudest ümbris Viirusegenoom-viiruses sisalduv nukleiinhape Neil on kolmetüüpi geene 1. Struktuurgeenid-kodeerivad viiruspartikli koostisesse kuuluvaid valke. 2. Geenid, mille pealt sünteesitavad ensüümid tagavad viiruse geneetilise materjali paljunemise. 3
(Joonis 9) Geen kromosoomi lõik, mis määrab ära ühe päriliku tunnuse. Endoplasmaatiline retiikulum (ER) on membraanse ehitusega kanalikeste ja tsisternikeste süsteem. Mööda kanalikese toimub ainete transport. Karedapinnaline ER ER-i osa, kus asuvad valgusünteesiorganellid e ribosoomid Siledapinnaline ER ER-i osa, kus asuvad süsivesikuid ja lipiide sünteesivad ensüümid. Ribosoomid koosnevad suuremast ja väiksemast alamüksusest. Alamüksused koosnevad rRNA- ja valgumolekulidest. Ribosoomide ehitusest membraanid puuduvad. Ribosoomide ülesandeks on sünteesida valke. NB! Väljastpool ribosoome üheski elusorganismis valke ei sünteesita. Lüsosoomid on ühekordse membraaniga ümbritsetud põiekesed, kus lagundatakse erinevaid makromolekule. Golgi kompleks koosneb üksteise kohal asetsevatest plaatjatest tsisternikestest, põiekestest ning neid ühendavatest kanalitest. Seal jõuab lõpule valkude ümbertöötlemine ning nende
struktuuri ja koos sellega oma spetsiifilised omadused. 57. Millised faktorid soodustavad valgu kokkupakkumist? a) konformatsiooniline entroopia - soodustab denaturatsiooni b) polüpetiidahela siseste vesiniksidemete moodustumine c) hüdrofoobne efekt d) polüpeptiidahela ja solvendi vaheliste vesiniksidemete moodustumine 58. Kas valkude termilise denaturatsiooni käigus katkevad ka disulfiid sillad? Ei katke. 59. Mitu protsenti valgumolekulidest on denatureerunud olekus, kui temperatuur on võrdne Tmga? (võivad olla erinevad arvud) 50% 60. Nimetage kolm valkude denaturatsiooni soodustavat keskkonnatingimust. Valkude denaturatsiooni soodustavad keskkonnatingimused on : *keskkonna märkimisväärne temperatuuri muutus *keskkonna pH äärmiselt happeliseks või aluseliseks muutmine *lisades keskkonda kõrges kontsentratsioonis ühendeid nagu alkohol või uurea 61. Kui palju võtab aega keskmise valgumolekuli kokkupakkumine?
Raku sees on tsütoplasma, tsütoplasmavõrgustikud (kareda (valkude süntees)- ja siledapinnaline (sahhariidide ja lipiidide süntees)), Golgi kompleks (valkude töötlemine), ribosoomid, mikrotuubulid (valgulised torukesed, mis on mõnede organellide koostises), mitokondrid (ATP-süntees) ,tsentrioolid (loomaraku tsentrosoomi osa, mis koosneb 27 valgulisest mikrotuubulist), lüsosoomid(ühekordse membraaniga põieke, kus lagundataksemitmesuguseid makrmolekule), ribosoomid (koosneb rRNA-st ja valgumolekulidest. Toimub valgusüntees). Epiteelkude: rakud paiknevad tihedalt üksteise kõrval - rakuvaheaine (ekstratsellulaarne maatriks) peaaegu puudub; -- moodustab naha pindmise osa ja ümbritseb siseorganeid -- kaitseb organismi ja selle kudesid keskkonnamõjutuste eest (nt haavad, patogeensed mikroorganismid); --moodustab kõige pealmise katte (epiteeli) nii looma välispinnale kui ka sisemistele
Tsütoskelett- on raku tsütoplasmas asuv valguliste niidikeste ja kanalikeste võrgustik. Tsütoskelett on raku tugi- ja liikumissüsteem. Tsütoskeleti ülesandeks on oraganellide liigutamine või teatud asendis hoidmine, see on raku toes, mis hoiab kuju ja vormi. 16. Kromosoomide struktuur Kromosoom- DNA ja valdu molekulide kompleks(nukleoproteiin), milles sisalduvad geenid määravad pärilikke tunnuseid. (vt. ka fail) Kromosoomid koosnevad DNA´st ja sellele kinnitunud valgumolekulidest. Valgu molekule nimetatakse histoonideks. Kromosoomides asuvad geenid. 17. Milliseid rakke ümbritseb rakukest? Bakterirakk, taimerakk(tselluloosist) ja seenerakk(kitiinist). 18. Mis on plasmiid? Plasmiid- rõngas DNA molekul, mis aub bakterirakkudes. Plasmiidid sisisaldavad geene, mis on vajalikud bakteri kasvukeskkkona eripärast tulenevate ensüümide sünteesiks. need aitavad lagunadada ümbritsevas keskkonnas leiduvaid orgaanilisi aineid
Järgmise tRNA sisenemisel katkeb side eelmise tRNA ja aminohappejäägi vahel. Ribosoom on n.-ö ensüüm, mis tekitab peptiidsidemeid aminohapet vahele. Prokarüootne ja eukarüootne ribosoom erinevad üksteisest teatud määral, üldistelt omadustest on nad küllaltki sarnased. Funktsionaalne ribosoom koosneb kahest subühikust, mida kutsutakse suureks ja väikeseks subühikuks, mis omakorda koosnevad erinevatest valgumolekulidest ja rRNA molekulidest. Ribosoomi aktiivsait, ehk siis koht, kus leiab aset uute peptiidsidemete teke, paikneb suure ja väikese subühiku piirpinnal. Struktuur on umbes nii suur, et sinna mahuks korraga üheks nukleotiidi (kolm koodonit). tRNA'd suudavad olla interaktsioonis mRNA'ga ainult siis, kui see toimub ribosoomi sees. Aktiivsaidis eristatakse erinevaid kohti. A-sait (aktseptorsait): see koht, kus aminoatsüleeritud-tRNA'd sisenevad ribosoomi. A-saidi
55. . Millises valgu struktuuri tasandis sisaldub valgu kokkupakkumiseks vajalik informatsioon? Primaar 56. . Kas denatureerunud valk on funktsionaalne? Põhjendage Ei, sest on denatureerudes kaotanud oma spetsiifilised omadused 57. Millised faktorid soodustavad valgu kokkupakkumist? Hüdrofoobne efekt ja polüpeptiidahela ja solvendi vaheliste vesiniksidemete moodustumine 58. Kas valkude termilise denaturatsiooni käigus katkevad ka disulfiid sillad? Ei 59. Mitu protsenti valgumolekulidest on denatureerunud olekus, kui temperatuur on võrdne Tm ga? 50% 60. Nimetage kolm valkude denaturatsiooni soodustavat keskkonnatingimust. Konformatsiooniline entroopia, temperatuuri tõstmine, pH 61. Kui palju võtab aega keskmise valgumolekuli kokkupakkumine? 10 sekundit 62. Mille kaudu kandub edasi hullulehmatõbi? Valgu 63. Millised toodud rasvhapetest on küllastunud rasvhapped ja millised küllastumata rasvhapped? Küllastumata on siis kui ahelas on kaksik-või kolmiksidemeid
Tsütoskelett- on raku tsütoplasmas asuv valguliste niidikeste ja kanalikeste võrgustik. Tsütoskelett on raku tugi- ja liikumissüsteem. Tsütoskeleti ülesandeks on organellide liigutamine või teatud asendis hoidmine, see on raku toes, mis annab kuju ja vormi. 12. Kromosoomide struktuur Kromosoomide struktuur Kromosoom- DNA ja valgu molekulide kompleks (nukleoproteiin), milles sisalduvad geenid määravad pärilikke tunnuseid. Kromosoomid koosnevad DNA´st ja sellele kinnitunud valgumolekulidest. Valgu molekule nimetatakse histoonideks. Kromosoomides asuvad geenid. Kromosoomis asuvad lineaarses järgnevuses ja kindla paiknevusega geenid ning mitmesugused mittegeensed nukleotiidijärjestused (lookused). Kromosoom sisaldab ühe DNA molekuli massivõrdse koguse aluselisi valke histoone, varieeruvas hulgas mittehistoonseid (happelisi) valke ja vähesel hulgal RNAd. Seda kromosoomi koostisainete kompleksi nim. kromatiiniks. http://et.wikipedia.org/wiki/Kromosoom 13. Bakteriraku ehitus
Tsütoskelett- on raku tsütoplasmas asuv valguliste niidikeste ja kanalikeste võrgustik. Tsütoskelett on raku tugi- ja liikumissüsteem. Tsütoskeleti ülesandeks on organellide liigutamine või teatud asendis hoidmine, see on raku toes, mis annab kuju ja vormi. 12. Kromosoomide struktuur Kromosoomide struktuur Kromosoom- DNA ja valgu molekulide kompleks (nukleoproteiin), milles sisalduvad geenid määravad pärilikke tunnuseid. Kromosoomid koosnevad DNA´st ja sellele kinnitunud valgumolekulidest. Valgu molekule nimetatakse histoonideks. Kromosoomides asuvad geenid. Kromosoomis asuvad lineaarses järgnevuses ja kindla paiknevusega geenid ning mitmesugused mittegeensed nukleotiidijärjestused (lookused). Kromosoom sisaldab ühe DNA molekuli massivõrdse koguse aluselisi valke histoone, varieeruvas hulgas mittehistoonseid (happelisi) valke ja vähesel hulgal RNAd. Seda kromosoomi koostisainete kompleksi nim. kromatiiniks. http://et.wikipedia.org/wiki/Kromosoom 13. Bakteriraku ehitus
omadused. 57. Millised faktorid soodustavad valgu kokkupakkumist? a) konformatsiooniline entroopia b) polüpetiidahela siseste vesiniksidemete moodustumine c) hüdrofoobne efekt d) polüpeptiidahela ja solvendi vaheliste vesiniksidemete moodustumine 58. Kas valkude termilise denaturatsiooni käigus katkevad ka disulfiid sillad? V: Säilivad puutumatuna ka denatureerunud valgus piirates mingil määral struktuuritu lingu konformatsioonilist vabadust. 59. Mitu protsenti valgumolekulidest on denatureerunud olekus, kui temperatuur on võrdne Tm ga? (võivad olla erinevad arvud) a) 10% b) 25% c) 50% 60. Nimetage kolm valkude denaturatsiooni soodustavat keskkonnatingimust. 1) Konformatsiooniline entroopia 2) Temperatuur (tõstes) 3) pH (muutes happeliseks või aluseliseks) 61. Kui palju võtab aega keskmise valgumolekuli kokkupakkumine? a) 10 sekundit b) 10 minutit c) 10 tundi 62. Mille kaudu kandub edasi hullulehmatõbi? a) valgu b) nukleiinhappe c) viiruse d) bakteri 63
23. DNA pakkimine, kromosoomide ehitus Kromosoomid on autosoomid, sugukromosoomid, diploidne(genoomi on 2), haploidne(ühekordne genoom), trisoomia(XXX-sündroom) Kromosoomide ehitus Kromosoom tekib vaid jagunemise ajaks (mitoosi,-meioosi protsessiks) - DNA ja valgu molekulide kompleks (nukleoproteiin), milles sisalduvad geenid määravad pärilikke tunnuseid. Kromosoomid koosnevad DNA´st ja sellele kinnitunud valgumolekulidest. Valgu molekule nimetatakse histoonideks. Kromosoomides asuvad geenid. Kromosoomis asuvad lineaarses järgnevuses ja kindla paiknevusega geenid ning mitmesugused mittegeensed nukleotiidijärjestused (lookused). Kromosoom sisaldab ühe DNA molekuli massivõrdse koguse aluselisi valke – histoone, varieeruvas hulgas mittehistoonseid (happelisi) valke ja vähesel hulgal RNAd. Seda kromosoomi koostisainete kompleksi nim. kromatiiniks.
23. DNA pakkimine, kromosoomide ehitus Kromosoomid on autosoomid, sugukromosoomid, diploidne(genoomi on 2), haploidne(ühekordne genoom), trisoomia(XXX-sündroom) Kromosoomide ehitus Kromosoom tekib vaid jagunemise ajaks (mitoosi,-meioosi protsessiks) - DNA ja valgu molekulide kompleks (nukleoproteiin), milles sisalduvad geenid määravad pärilikke tunnuseid. Kromosoomid koosnevad DNA´st ja sellele kinnitunud valgumolekulidest. Valgu molekule nimetatakse histoonideks. Kromosoomides asuvad geenid. Kromosoomis asuvad lineaarses järgnevuses ja kindla paiknevusega geenid ning mitmesugused mittegeensed nukleotiidijärjestused (lookused). Kromosoom sisaldab ühe DNA molekuli massivõrdse koguse aluselisi valke histoone, varieeruvas hulgas mittehistoonseid (happelisi) valke ja vähesel hulgal RNAd. Seda kromosoomi koostisainete kompleksi nim. kromatiiniks.
a) primaar 57. Denatureerunud valk ei ole funktsionaalne, sest on kaotanud oma natiivse ruumilise struktuuri ja koos sellega ka oma spetsiifilised omadused. 58. Millised faktorid soodustavad valgu kokkupakkumist? c) hüdrofoobne efekt d) polüpeptiidahela ja solvendi vahelise vesiniksideme moodustumine 60. Struktuuritu ling on struktuuritu ling on kindla struktuurita polüpeptiidahela osa. 61. Kas valkude termilise denaturatsiooni käigus katkevad ka disulfiid sillad ei katke 62. Mitu % valgumolekulidest on denatureerunud olekus, kui temperatuur on võrdne Tmga? 50% 63.Nimetage kolm valkude denaturatsiooni soodustavat keskkonnatingimust! Kui me tõstame märkimisväärselt keskkonna temperatuuri, muudame pH äärmiselt happeliseks või aluseliseks või lisame kõrges kontsentratsioonis ühendeid nagu alkoholid või uurea, siis kaotab valk oma ruumilise struktuuri (joonis 7.20a). Nagu ka nukleiinhapete puhul, nimetatakse seda protsessi denaturatsiooniks. 64
59. Joonisel on toodud denatureerunud valgu osakaalu sõltuvus temperatu on valgu Tm väärtus ja kuidas te selle leiate? Joonis 7.20. Tm on temperatuur, mille juures 50% molekulidest on denatureerunud. Seega graafikul oleva punkti ykoordinaadiga 0,5, xkoordinaat vastab Tmle 60. Struktuuritu ling on struktuuritu ling on kindla struktuurita polüpeptiidahela osa. 61. Kas valkude termilise denaturatsiooni käigus katkevad ka disulfiid sillad ei katke 62. Mitu % valgumolekulidest on denatureerunud olekus, kui temperatuur on võrdne Tga? M 50% 63.Nimetage kolm valkude denaturatsiooni soodustavat keskkonnatingimust! Kui me tõstame märkimisväärselt keskkonna temperatuuri, muudame pH äärmiselt happeliseks või aluseliseks või lisame kõrges kontsentratsioonis ühendeid nagu alkoholid või uurea, siis kaotab valk oma ruumilise struktuuri (joonis 7.20a). Nagu ka nukleiinhapete puhul, nimetatakse seda protsessi denaturatsiooniks. 64
14. Ainete transpordi viisid läbi membraanide. Ainete transport : ·probleemid - ainete konsentratsioonid; transport vastu konsentratsioonigradienti nõuab energiat; lipiidne kaksikkiht laseb vabalt läbi vett, O2, CO2, aga mitte ioone, hüdrofiilseid molekule (glükoos) ega makromolekule. ·transpordiviisid difusioon mööda konsentratsioonigradienti ( vesi, gaasid, etanool, glütserool jt. väikse molekuliga polaarsed ained) abistatud difusioon läbi valgumolekulidest moodustunud kanalite konsentratsioonigradiendi suunas. Ained liiguvad läbi kanali vabalt või seotakse vahepeal transportvalguga. Kõik kanalid on spetsiifilised. Aktiivtransport transport vastu kontsentratsioonigradienti. Vaja on transportvalku ja ATP energiat. Jaguneb: a) otsene aktiivtransport ATP energia kasutatakse vahetult teatud molekuli transpordiks. b) kaudne aktiivtransport I
14. Ainete transpordi viisid läbi membraanide. Ainete transport : ·probleemid - ainete konsentratsioonid; transport vastu konsentratsioonigradienti nõuab energiat; lipiidne kaksikkiht laseb vabalt läbi vett, O2, CO2, aga mitte ioone, hüdrofiilseid molekule (glükoos) ega makromolekule. ·transpordiviisid difusioon mööda konsentratsioonigradienti ( vesi, gaasid, etanool, glütserool jt. väikse molekuliga polaarsed ained) abistatud difusioon läbi valgumolekulidest moodustunud kanalite konsentratsioonigradiendi suunas. Ained liiguvad läbi kanali vabalt või seotakse vahepeal transportvalguga. Kõik kanalid on spetsiifilised. Aktiivtransport transport vastu kontsentratsioonigradienti. Vaja on transportvalku ja ATP energiat. Jaguneb: a) otsene aktiivtransport ATP energia kasutatakse vahetult teatud molekuli transpordiks. b) kaudne aktiivtransport I ühe iooni
Selle teooria kohaselt tekitab biopotentsiaale ioonide mittetasakaaluline jaouts rakumembraanidel ja sellest tulenev liikumine. Puhkeolekus on rakumembraan elektriliselt polraiseeritud: membraani välispind on positiivse ja sisepind negatiivse laenguga. Seda transmembraanset potentsiaalise vahet nime. membraani puhkepotentsiaaliks. Raku- ja rakuvälise keskkonna potentsiaalise vahe tekke olulisemateks teguriteks puhkeolekus rakus on: *Põhiliste katioonide ja Na+) ning anioonide (valgumolekulidest moodustunud orgaaniliste anioonide A-, Cl- ja HCO-) mittetasakaaluline jaotus rakus ja rakuvälises keskkonna *Rakumembraani valikuline (selektiivne) läbilaskvus e pemeaablus erinevate ioonide suhtes; *Na+- ja K+-ioonide aktiivne transport konsentratsioonigradiendide vastupidises suunas metaboolse energia arvel töötava NA+/K+-pumba abil. Rakumembraani depolarisatsioon membraani puhkepotentsiaali vähenemine. s-o negatiivse potentsiaali vähenemine rakumembraani sisepinnal
annaabi.ee 
