Rakk kõik organismid koosnevad rakkudest rakud erinevad suuruse, kuju, ehituse ja talituse poolest rakutuuma olemasolu alusel eristatakes eel- ja päristuumseid rakke rakutuuma katab tuumaümbris, milles olevate pooride kaudu toimub info- ja ainevahetus ümbritseva tsütoplasmaga rakutuumas on kromosoomid, mis säilitavad ja kannavad edasi infot organismi pärilike tunnuste kohta kromosoomidest oleneb, milliseks kasvab ja areneb üksik rakk ja organism tervikuna
Rakud kõik elusorganismid koosnevad rakkudest rakk on kõige väiksem elu üksus rakul kõik elusaine eluavaldused: ehitus, ainevahetus, erutatavus, liikuvus, kasv, paljunemine ja kohanemisvõime Prokarüoodid e. eeltuumsed rakud. Tuum puudud, raku keskosas paiknev DNA ei ole ümbritsetud membraaniga Bakterid Arhead Eukarüoodid e. päristuumsed rakud Esineb tuum, jagunevad ainu- ja hulkrakseteks Taimed Loomad Protistid Seened Ühised tunnused: membraan, tuum, endoplasmaatiline retiikulum, mitokondrid, golgi kompleks Taimerakku eristavad loomarakust; rakukest ja plasmodesmid vakuoolid ja tonoplast plastiidid Loomarakul : tsentrioolid Lüsosoomid
Eeltuumse raku sisemuses puuduvad membraanidest koosnevad rakustruktuurid ja nendega ümbritsetud organellid. Puudub tsütoplasmavõrgustik, Golgi kompleks, kloroplastid, mitokondrid, tsentrisoom ja tsütoskelett. Valgusüntees ribosoomides. Eukarüootidel on geenis intronid, pre-mRNA läbib splasingu, modifitseeritakse ja eksporditakse tuumast tsütoplasmasse. Transkriptsiooniks on vaja aktivaatorvalke. Promootorid on keerulisemad. Eukarüootide rakud on üldiselt 10 korda suuremad. 8. Raku-ja rakutuumamembraani lühiiseloomustus. VT SARAPUU ÕPIKUST 9. Membraansete organellide ehitus ja funktsioon (endoplasmaatilise retiikulumi lüsosoomid, Golgi kompleks). Eukarüootsetes rakkudes on sisemine membraanisüsteemi võrgustik ehk endoplasmaatiline retiikulum. Ribosoomidega seotud endoplasmaatiline retiikulum (ER) nimetatakse ka karedapinnaliseks, mitteseotut aga siledapinnaliseks endoplamaatiliseks retiikulumiks.
Füsioloogia uurib organismi talitust ja regulatsiooni. Anatoomia uurib organismi ehitust. Metabolism aine- ja energiavahetus. Assimilatsioon sünteesimine. Dissimilatsioon lagundamine. Elusorganismide tunnused: 1. Rakuline ehitus ainuraksed (koosneb ühest rakust), hulkraksed (koosnevad mitmest rakust). 2. Keerukas organiseeritus ehituslikul, talituslikul, regulatoorsel tasandil. Mitmetasemeline organiseeritus: biomolekulid, rakud, organismid, liigid, ökosüsteemid. 3. Aine- ja energiavahetus rakkude ülesehitamiseks vajalikud valgud, lipiidid, sahhariidid saadakse sünteesimise teel. Ainevahetus moodustub sünteesimis- ja lagundamisprotsessist. Energiavahetus toimub keskkonnaga. Sinna antakse energiat ja sealt võetakse energiat. 4. Stabiilne sisekeskkond püsiv keemiline koostis, püsiv pH (enamasti 7).
Eluslooduse organiseerituse tasemed. · Molekul Kus leidub biomolekule, leidub ka elu. · Organell Rakustruktuurid, millel on kindel ehitus ja talitlus, mis moodustuvad ainult rakkudes ja saavad ainult seal oma funktsioone täita. · Rakk Esimene tase, kus ilmnevad elu kõik omadused. Eriti selgelt avaldub ainuraksetel, hulkraksetel on eri funktsioonid eri rakkude vahel ära jaotatud. · Kude Sarnase ehituse ja talitlusega rakud koos rakuvaheainega moodustavad koe. Põhitüübid inimesel: epiteelkude, lihaskude, närvikude, sidekude. Põhitüübid taimel: kattekude, tugikude, juhtkude, põhikude. · Organ Kudede kogum, mis täidab mingit kindlat funktsiooni. Katteseemnetaimedel: juur, vars, leht, õis, vili. · Organsüsteem e elundkond Organid koonduvad ühiste talitluste alusel elundkondadesse. Taimedel puuduvad.
Eukarüootne rakk. Rakumembraan ja rakutuum. Ehitus ja funktsioonid; Rakuorganellid; Taime-, looma- ja seeneraku võrdlus. Rakumembraan Kõik rakud on kaetud rakumembraaniga. Kuigi rakke on väga palju erinevaid, on rakumembraani ehitus kõigil väga sarnane. Lisaks raku välismembraanile on eukarüootsetes rakkudes ka membraanidega kaetud organellid. Rakumembraanil on kaks funktsiooni: 1. Eraldada raku sisekeskkond väliskeskkonnast; 2. Võimaldada ainete liikumist raku sisekeskkonnast väliskeskkonda ja vastupidi. Rakumembraani ehitus Rakumembraanid on ehitatud lipiididest, sealjuures peamiselt fosfolipiididest, valkudest ja
Suurem osa üherakulisi organisme on iseloomuliku väliskujuga. ° amööb on võimeline kuju muutma Hulkraksetes sõltub rakkude kuju ja ehitus sellest, millisest koest nad pärinevad. ° Iga koe rakkude siseehitus ja väliskuju on kooskõlas nende talitlusega. ° Taimerakud on korrapärase väliskujuga, sest neid ümbritseb jäik rakukest. 1 3.3 Päristuumne rakk Rakud jagunevad kahte rühma ° Prokarüoodid e. eeltuumsed > bakterid puudub membraaniga piiritletud tuum ja raku sisemuses on tunduvalt vähem erinevaid organelle ja membraanseid skruktuure. ° Eukarüoodid e. päristuumsed > protistid > taimed > seened > loomad ° Viirused ei ole rakulise ehitusega, nad ei kuulu ei eel- ega päristuumsete hulka. Tsütoplasma raku sisemus on täidetud poolvedela aine tsütoplasmaga.
See võimaldab rakul kasvada ja areneda. Kesta läbivad poorid, mis võimaldavad mitmetel ainetel kesta vabalt läbida. Raku vananedes kest pakseneb, selle veesisaldus väheneb ja poorid ahenevad. Rakukest takistab taimeraku liikmist, on paljudele ainetele läbimatu ja paksenedes põhjustab raku sisemuse hävimise. Rakukesta üks põhilisi ülesandeid on raku ja kogu taime toestamine. Tugifunktsiooni täitmisel on oluline roll tugikoe rakkudel. Pljudel taimedel kuuluvad tugikoe rakud juhtkimpude ehitusse (sõnajalg-, paljasseemne- ja katteseemnetaimed). Juhtkimbud ulatuvad juurest varte ja lehtedeni, seega on terve taim toestatud. Rakukesta koostisesse kuuluvad tselluloos ja teised biopolümeerid, mis on vastupidavad mehaanilistele ja ka kliimateguriele väljendub kaitsefunktsioon. Selle seisukohalt on oluline roll korkkoel. Selles puuduvad poorid ning seetõttu ei toimu ainevahetust. Selleks, et tüve sisemuses paiknevad koed saaksid osaleda gaasivahetuses,
Kõik kommentaarid