docstxt/12064633444718.txt
Rööpkülik P=2(a+b) S=ah (a + b) Trapets P=a+b+c+d S= h 2 Taandamata ruutvõrrandi lahendivalem: -b ± b 2 -4ac x= 2a Viete'i teoreem : Taandatud ruutvõrrandi x2 + px + q = 0 lahendite summa võrdub lineaarliikme kordaja vastandarvuga x1+x2 = -p ja lahendite korrutis võrdub vabaliikmega x1·x2 = q. Pöördteoreem: Kui kahe arvu x1 ja x2 summa on -p ja korrutis q, siis need arvud x1 ja x2 on taandatud ruutvõrrandi x2 + px + q = 0 lahendid. Viete'i teoreemi pöördteoreemi abil saab koostada ruutvõrrandit antud lahendite järgi.
Valemid b · Lineaarvõrrand ax + b = 0 x=- a · Ruutvõrrand 2 p p x + px + q = 0 x 1;2 = - ± - q 2 2 2 x 1 + x 2 = -p ja x 1 x 2 = q ( Viete´i valemid) - b ± b 2 - 4ac ax 2 + bx + c = 0 x 1;2 = 2a ax + bx + c = a ( x - x 1 )( x - x 2 ) ( ruutkolmliikme tegureiks lahutamine) 2 P( x ) · Murdvõrrand = 0 P( x ) = 0 ja Q( x ) 0 Q( x ) A1x + B1 y = C1 · Lineaarvõrrandisüsteem
avaldisse ning leiame y väärtuse või kasutame valemit y = ). 4a Parabool läbib y-telge punktis (0 ; c). Vajadusel arvutame veel lisapunkte juurde. Näide. Skitseerime ruutfunktsiooni y = x2 - 5x + 6 graafiku. Graafik avaneb ülespoole, kuna ruutliikme kordaja on positiivne (a = 1). Graafiku skitseerimiseks leiame esmalt nullkohad, st. ruutvõrrandi x2 - 5x + 6 = 0 lahendid. Viete´i teorremi põhjal saame x1= 2 ja x2 = 3. Graafiku haripunkti leiame 2+3 nullkohtade aritmeetilise keskmisena: x h = = 2,5 ja y h = 2,5 2 - 5 2,5 + 6 = -0,25 2 ehk H(2,5; -0,25). Parabool läbib y-telge punktis (0 ; 6). Lisaks saame märkida parabooli teljega sümmeetrilise punkti (5;6). Oleks soovitav arvutada ka paar lisapunkti. Näiteks (1;2) ja sellega sümmeetriliselt (4;2).
Ring S=r2 ; P=2r Rööpkülik S=ah ; P=2(a+b) Ruut S=a ; P=4a 2 Romb S=d1*d2/2 = a*h Ristkülik S=a*b ; P=2(a+b) Trapets S=a+b/2*h = k*h ; P=a+b+c+d Kolmnurk S=a*h:2 ; P=a+b+c Täisnurkne kolmnurk S=1/2*ah ; Risttahukas S=2(ab+ac+bc) ; V=abc Viete teoreem: X1+X2 = -p Püstprisma Sk=P*h ; St=Sk+2Sp; V=Sp*h X1*X2 = q Kuup Sp=a ; Sk=4*a 2 2 Silinder Sp=r2 ; St=2r ; Sk=2rh ; V=r2h Kera S=4r2 ; V= 4/3 r3 Koonus Sp=r2 ; Sk=rm ; St=r ; V= 1/3 r2h Korrapärane püramiid Sk=P*h ; St=Sk+2Sp ; V=Sp*h Püramiid Sk=Pm/2 ; St =Sk+Sp ; V=1/3Sp*h · (a+b)(a-b)= a²- b² · (a-b)³=a³-3a²b+3ab²-b³ · (a+b)²= a²+2ab+b² · (a+b)(a²-ab+b²)= a³+b³
a0 = 1 a n =an (an)m = anm an . am = an+m a-n = an an an-m am 1) ax2+bx=0 = x(ax+b) = x1=0 ja x2= -b Taandamata Ruutvõrrand 2) ax +bx+c=0 = x1,2= -b + b2-4ac = a(x-x1)(x-x2) 2 Taandatud Ruutvõrrand 3) x +px+q = x1,2= -p + p2-q = (x-x1)(x-x2) 2 Viete i teoreem x1+x2=-p X1 . x2= q Tegurdamine 2 2 (a+b)(a-b) = a -b 2 Ax +bx = x(ax+b) (a+b)2 = (a+b) . (a+b) = a2+2ab+b2 Ax2+bx+c = a(x-x1)(x-x2) (a-b)2 = (a-b) . (a-b) = a2-2ab+b2 A3+b3 = (a+b)(a2-ab+b2) (a+b)3= a3+3a2b+3ab2+b2 A3-b3 = (a-b)(a2+ab+b2) (a-b)3 = a3-3a2b+3ab2-b3 Kui D<0 siis lahendid puuduvad
16. 21. 09. 06 Taandatud ruutvõrrand ruutvõrrand. 2 p p x=- ± -q 2 2 17. 25. 09. 06 Ruutfunktsioon ja Viete´i teoreem Viete´i teoreem. 1) lk 62, ül 227-235 ruutvõrrand. x2 + px + q = 0 Matemaatika/9kl/2006/07 õa/I/2 x1 x2 = q
KORRUTAMISE ABIVALEMID (a+b)(a-b)=a²-b² - ruutude vahe valem (a+b)²=a²+2ab+b² - summa ruudu valem (a-b)²=a²-2ab+b² - vahe ruudu valem a³+b³=(a+b)(a² -ab+b²) - kuupide summa valem a³-b³=(a-b)(a² +ab+b²) - kuupide vahe valem (a+b)³=a³+3a²b+3ab²+b³ - summa kuubi valem (a-b)³=a³-3a²b+3ab²-b³ - vahe kuubi valem RUUTVÕRRAND x2 + px + q = 0 - taandatud ruutvõrand ; lahend ax2 + bx + c = 0 taandamata ruutvõrrand ; lahend x1 + x2 = -p ; x1 · x2 = q - viete valemid. Kus x1 ja x2 on taandatud ruutvõrrandi lahendid. ax2 + bx + c ( ruutkolmliikme lahutamine teguriteks) : ax2 + bx + c = a(x-x1)(x-x2). x1 ja x2 ruutvõrrandi lahendid. DETERMINANDID = a ·d - c·b. = aei + cdh +bfg gec ahf dbi. TRIGONOMEETRIA PÕHISEOSED sin2 + cos2 = 1 1 + cot2 a = tan = tan a cot a =1 1+ tan2 a = TÄIENDUSNURGA VALEMID sin (90 - a) =cos a cos (90 - a) = sin a tan (90 - a) = 1/tan a = cot a cot (90 - a) = 1/cot a = tan a
p ⎛ p⎞ x2+px+q=0; x1, 2 = − ± ⎜ ⎟ − q a –b = a + (-b) Võrre S = ah 2 ⎝2⎠ -a ⋅ b = a ⋅ (-b) = - a⋅b a c b α + β = 180° Viete`i teoreem -a ⋅ (-b) = a⋅b = α,β - lähisnurgad x2+px+q=0; x1+x2= - p; x1x2=q -a : b = a : (-b) = - a : b b d y=ax2 + c a>0 -a : (-b) = a : b ad=bc
p p x2+px+q=0; x1, 2 = - ± - q a b = a + (-b) Võrre S = ah 2 2 -a b = a (-b) = - ab a c b + = 180° Viete`i teoreem -a (-b) = ab = , - lähisnurgad x2+px+q=0; x1+x2= - p; x1x2=q -a : b = a : (-b) = - a : b b d y=ax2 + c a>0 -a : (-b) = a : b ad=bc
Reaktion und Frage Gespriich - Diskussion iiber das Thema B: lhr Vortrag war sehr interessant. lch habe auch gehort, dass Schokolade glocklich macht. lch habe dazu eine Frage an sie: Backen sie auitr mal'einen xuitrenz A: Ja,naturliclt' lch habe..viete Rez€pte aus vielen Liindern und probiere immer etwas Neues aus Meine spezialirat ist dic sache*orte. Die finde ich besonderi t*.k;- Priitur/-int Ja' und ich hiitte auch noch eine Frage. Es gibt auch S08igkeiten, die fast keine Kalorien habon. tIHe finden
valemeid; teisendada ruutvõrrand 3x -36x+108=0 a=3 b=-36 c=108 normaalkujule; kasutada ruutvõrrandi üldist lahendi valemit NB kui ruutjuure alla saadakse arv null, siis on kaks võrdset lahendit x1=x2=6 Vastus. Lahend on arv 6. 27.Taandatud ruutvõrrandi lahendamine Ül.1434 2 Viete´i teoreemi abil - s +6s+5=0 p=6 q=5 TEOREEM.Taandatud ruutvõrrandi x1+x2=-6 lahendite summa võrdub lineaarliikme x1 x2=5 kordaja vastandarvuga ja lahendite lahendid on x1=-5 ja x2=-1 korrutis võrdub vabaliikmega, sümbolite Kontroll: abil: kui x1 ja x2 on taandatud ruutvõrrandi -5+(-1)=-6 -5 (-1) =5 2 x +px+q=0 Vastus. Lahendid on x1=-5 või x2=-1.
· Lineaarvõrrand ax + b = 0 x=- a 2 p p x 2 + px + q = 0 x 1;2 = - ± -q 2 2 x 1 + x 2 = -p ja x 1 x 2 = q ( Viete´i valemid) · Ruutvõrrand - b ± b 2 - 4ac ax 2 + bx + c = 0 x 1;2 = 2a ax + bx + c = a ( x - x 1 )( x - x 2 ) ( ruutkolmliikme tegureiks lahutamine ) 2 P( x )
Üldkuju: x px q 0 2 Lahendivalem: 2 p p x q 2 2 Näide 11 x2 + 8x + 7 = 0 Lahendamiseks kasutatakse lahendivalemit 2 8 8 x 7 4 9 4 3 2 2 x1 = -1 x2 = -7 Lahendite õigsust saab kontrollida Viete’i teoreemiga Viete`i teoreem: Võrrandi x px q 0 korral x1 x 2 p ja x1 x 2 q . 2 b) täielik taandamata ruutvõrrand Üldkuju: ax2 + bx + c = 0 Lahendivalem: b b 2 4ac x 2a Avaldist D b 4ac nimetatakse ruutvõrrandi diskriminandiks. 2 Kui D 0, siis võrrandil on kaks erinevat lahendit. Kui D 0, siis võrrandil reaalarvulised lahendid puuduvad.
2 a 2 b 2 82 a b 9 a 9 b 2 (9 b) 2 b 2 82 2 81 18b b 2 b 2 82 : 2 D C 2b 2 18b 81 41: 2 b 2 9b 20 0 d1 Viete ´i teoreemi põhjal h b d2 b1 4 ja a1 9 4 5 b2 5 ja a 2 9 5 4 A x B a Seega on meil a = 5 (cm) ja b = 4 (cm).
......................................................................12 Võrrandi samaväärsus.............................................................................................................13 Lineaarvõrrand........................................................................................................................13 Ruutvõrrand............................................................................................................................13 Viete teoreem......................................................................................................................14 Biruutvõrrand..........................................................................................................................14 Murdvõrrand...........................................................................................................................14 Parameetreid sisaldav võrrand.......................................................
Protestant could wear the crown. The League, headed by the Duke of Mayenne, held Paris and all the other large cities of France, and was receiving large transfusions of men and money from Philip of Spain. Henry was tightly hemmed in, and it was at this juncture that some correspondence between Philip and two of his liaison officers, Commander Juan de Moreo and Ambassador Manosse, fell into Henry's hands. It was in cipher, but he had in his government at the time one Francois Viete, the seigneur de la Bigotiere, a 49-year-old lawyer from Poitou who had risen to become counselor of the parlement, or court of justice, of Tours and a privy counselor to Henry. Viete had for years amused himself with mathematics as a hobby—"Never was a man more born for mathematics," said Tallement des Reaux. As the man who first used letters for quantities in algebra, giving that study its characteristic look, Viete is today remembered as the Father of Algebra. A year before,
annaabi.ee 
