jumalad, nagu kõik teisedki olendid siin maailmas. • Budalase eesmärk on nirvaana (õndsus) • Budistliku tee lõppeesmärgiks on Virgumine ehk Valgustumine • Budistlikku arenguteed järgivad inimesed pühenduvad kolmele kalliskivile,nende kohta öeldakse et nad lähevad varjupaika.Kolm kalliskivi sümboliseerivad Buddhat, Dharma ja Sanghat Buddha • Buddha tähendab sanskriti keeles “ärganu” , “virgunu” Kombed • Vaimulikeks on laamad-mungad näiteks Dalai-laama • Igapäevaelus avaldub budism alatarite eest hoolitsemises ja palvetes, armulettide kasutamises ning templite ja kloostrite külastamises • Kantakse armulette ja talismane • Igal majal ,asutusel ,ettevõttel ja kohal on oma altar kus on Budhha pilt või kuju Sümbolid • Bodhi puu ,ratas, kala ,merikarp, vaas, lill, vihmavari, palvelipp, lõputu sõlm ja kerjakauss ehk pott Patra. Pühad paigad • Templid • Kloostrid
Eelistatumaks lauludeks olid lembelaulud ( armastuslauulud), najalaulud, jahikäigulaulud ja karjaselaulud. Uudseks jooneks kujunes looduse jäljendamine muusikas. (lindude vidin, oja vulin) Populaarseks lauluks sai madrigal, mis tekkis Itaalias. Madrigal- vabas vormis laul, mis kajastab igapäeva elusündmusi ja õrnu tundeid. Muutusid ka vaimulike laulude liigid. Mottetis kasvas lauluhäälte arv (vahel isegi 50-ni). Hümnid muutusid lihtsateks vaimulikeks lauludeks, mida esitasid oma koosviibimistel erinevate usulahkude liikmed. Protestantlik koraal, mida esitasid usulahkud liikmed, loodi 16. sajandil, uus laululiik, kus ülemist viisi laulis kogudus ja alumist häält saatis akordides orel. Renessansi iseloomustavad : kaubanduse ja manufaktuuride areng, inimene sai elutelje keskpunktiks, ilmaliku sisuga kunsti areng, teaduse avastused, uus ühiskonnakiht kodanlus, eeskujuks antiikkunst, jõudsalt kasvavad ja arenevad linnad
4)Madrigal- Tõsine Itaalia laul, mille sisuks on armastus või loodus. Keskaega ja tänapäev. Seosed: -Kasutame senini keskaegseid leiutusi, nt. Trükipress, püssirohi, Ameerika avastamine. Rüütlilüürika: -Maise elu jumaldamine. Daamikultus. Rüütlikirjandusega laieneb ilmalik teema. Leiti endale südamedaam, kellele taheti ennast tõestada. Haridus keskajal: -Koolis ainult noormehed. Ladina keelne. Kloostrikoolid, eesmärgiga koolitada neid vaimulikeks. Ikkagist 7 vabakunsti. Ülikoolid: Bologna(1088), Oxford(1190), Cambridge(1281). Kangelaslood: -Lugu Igori sõjaretkest: Pikk ja eepiline poeem. Vana-Vene kangelaslaul. Tundmatu autor, 12.saj lõpul kirjutatud. Loos rühutatakse Venemaa ühtsust. Laul minu Cidist: Hispaania kangelas-ja rahvuseepos. Kirjutatud realistlikus laadis. Autorid on kaks rändlaulikut. Olemas on ajalooline taust, kuid on ka lisatud väljamõeldisi. Rolandi laul: Prantsuse eepos. Isamaa armastuse sümbol
(kirjad). Teadaolevalt, andis Jumal Moosesele Siiani mäel seaduse, mida hakati tundma kui Moosese seadus. See sisaldas kümmet käsku, mida pidi järgima. Nende hulka kuulusid: Mina olen Issand, sinu Jumal. Sul ei tohi olla muid jumalaid minu palge kõrval! Sa ei tohi tappa Sa ei tohi abielu rikkuda! Juutide püha kogunemispaika kutsutakse sünagoogiks. See on koguduse elu keskuseks. Teenistuse läbiviimiseks on vaja 10 mehe kohalviibimist. Vaimulikeks on rabid. Sünagoog on pigem kool kui palvela. Kombed Juutidel on väga tähtsal kohal Sabati tähistamine. Seda pühitatakse reede õhtust laupäeva õhtuni rangete rituaalsete eeskirjade järgi. Sabat on juutide hingamispäev. Sel ajal ei tohi teha tööd ega valmistada midagi uut, ka sööki mitte. Kuid süüa tuleb kolm korda päevas. Sabatilauale peab alati kuuluma ka kala, tüüpiliseks roaks on "täidetud kala" ehk kalatükiga täidetud pallikesed. Söömine
· Katoliku kirik Eestis on tänapäeval väike, kuid kasvav organisatsioon · Ajavahemikus 1999-2002 kasvas kiriku liikmeskond algselt 3500 liikmelt 5745 liikmeni 2000. aasta rahvaloenduse järgi. · Eestis elab ka 18 nunna Iseäralikkus: · Võrreldes teiste kristluse vooludega on katoliiklus üldiselt rangem (nt suhtumises moraaliküsimustesse, sh abielulahutusse, aborti, pereplaneerimisse, homodesse, vaimulikel on keelatud abielluda, vaimulikeks võivad olla vaid mehed jne). · Katoliku kiriku hõlma all tegutsevad ka mitmesugused vaimulikud ordud ja organisatsioonid (sh munga- ja nunnakloostrid). · Siiani on katoliiklastel püsinud pühakutekultus (eriti austatakse Neitsi Maarjat), reliikviate austamine, tehakse palverännakuid (nt Rooma, Jeruusalemma). · Katoliiklikud preestrid Eestis on praegu enamuses lõunamaadest (Tsiili,
Eelistatumaks lauludeks olid lembelaulud ( armastuslauulud), najalaulud, jahikäigulaulud ja karjaselaulud. Uudseks jooneks kujunes looduse jäljendamine muusikas. (lindude vidin, oja vulin) Populaarseks lauluks sai madrigal, mis tekkis Itaalias. Madrigal- vabas vormis laul, mis kajastab igapäeva elusündmusi ja õrnu tundeid. Muutusid ka vaimulike laulude liigid. Mottetis kasvas lauluhäälte arv (vahel isegi 50ni). Hümnid muutusid lihtsateks vaimulikeks lauludeks, mida esitasid oma koosviibimistel erinevate usulahkude liikmed. Protestantlik koraal, mida esitasid usulahkud liikmed, loodi 16. sajandil, uus laululiik , kus ülemist viisi laulis kogudus ja alumist häält saatis akordides orel. Renessanssiajastu instrumentaalmuusika ja esimesed suurteosed Uue helikeele otsingud olid üldse renesanssi ajastule väga iseloomulikud. Katsetati uusi kõlakombinatsioone ja otsiti väljendusrikkaid kõlavärve
ajaloolisele Buddhale, kui virgumise ideaalile, mille poole püüeldakse. Buddha Buddha tähendab sanskriti keeles "ärganu, virgunu". Buddhade ehk budade all mõeldakse budismis kõiki virgunuid ehk valgustunuid. Pärisnimena ja suure algustähega tähendab Buddha buddhismi ehk eestipäraselt budismi rajajat Siddhrtha Gautamat ehk Gautama Buddhat ehk Buddha Gautamat. Kombed Budistlik munklus ja kloostritraditsioon on praegu eksisteerivatest maailmareligioonidest kõige vanem. Vaimulikeks on laamad-mungad näiteks Dalai - laama. Igapäevaelus avaldub budism altarite eest hoolitsemises ja palvetes, amulettide kasutamises, templite-kloostrite külastamises jne. Kantakse amulette ja talismane. Kombed Igal majal, igal asutusel või ettevõttel ja kohal on oma altar kus on Buddha või mõne pühaku kuju või pilt. Kombed erinevad piirkonniti Näiteks Tiibetis on iseloomulik palveveskite keerutamine, mõnel pool helistatakse kellasid vms. Sümbolid
lõpututesse põrgupiinadesse. Tolleaegse maailmapildi aluseks oli usk jumala kõikvõimsusesse. Keskaegse maailmakäsitluse järgi kujutab kogu maailm endast vastandlike jõudude lepitamatut võitlust. Nii on olemas jumalik taevas ja patune maa. Ka inimene koosneb kahest poolusest: hingest ja kehast. Inimese ihu olevat loodud maast, veri veest, hingamine õhust ja kehasoojus tulest. Samuti on ühiskond jaotatud õilsateks aadlikeks ja vaimulikeks ning alamateks talupoegadeks ja linlasteks. Keskaegse arusaama kohaselt koosneb universum kontsentrilisteks ringidest, mille keskpunktis asub Maa. Kloostrites ei peetud puhtusele mingit tähelepanu. Paastumise käigus tekkisid inimestel seedehäired ja tänu sellele levisid haigused kloostris, sest hügieeninõuded puudusid. Esines juhtumeid, kus pikaajalisele paastumise tagajärjel tabasid munki või nunnasid massiliselt vaimsed häired, millega kaasnesid mõttetu naer, krambid ja
Esimene sünagoog asutati Paabeli hajalas. Pärast Jeruusalemma templi hävitamist keskendub jumalateenistuslik elu sünagoogides peetavatele kogunemistele. Sünagoogiteenistuse läbiviimiseks on vajalik kümne mehe kohalolu. Jeesuse päevil oli sünagoogil neli funktsiooni : Kool, kus juudi lastele õpetati käsutundmist. Jumalateenistuste pidamise paik. Sotsiaalne keskus, kus sai näiteks matuseid pidada ning ka kohtukoda. Sünagoogi vaimulikeks on rabid. Juudi keel Neil on mitu erinevat keelt. Heebrea keel, mille üht varianti (ivriiti) kõneldakse praegu Iisraelis. Juutide keeleks on olnud ka jidsi ja ladiino keel. Tähtsamad sümbolid Menora - seitsmeharuline küünlajalg. Taavetitäht - see kuusnurk olevat olnud Taaveti kilbil, 17 saj. hakati neid kasutama sünagoogide tähistamiseks
hooletusse, paljud avalikud hooned hüljati Naturaalmajandus: kõik eluks vajaliku valmistasid kohalikud talupojad võiülikute kodades tegutsevad käsitöölised, halvad majandussidemed Feodaalkord: isanda ehk senjööri ja tema sõjamehest sõltlase ehk vasalli vaheline suhe, enam-vähem lõplikult arenes välja kõrgkeskaja alguseks Kolm seisust: ühiskond jagunes kolmeks peamiseks seisuseks vaimulikeks, sõjameesteks ja töötegijateks 4. Kirikuelu varakeskajal: Miks kujunes Rooma piiskopist religioosne ja poliitiline liider? Keisrivõimu nõrgenemine Lääne-Roomas suurendas Rooma piiskopi religioosset ja poliitilist tähtsust, Itaalia põliselanikkond nägi kirikus peamist ühendavat jõudu, piiskopi autoriteeti tõstis ka nende tihe liit Frangi valitsejatega. Gregorius Suur ja tema tähtsus ?
Koguduse tegevust juhtis pastor, kelle valikul teenistuskohta omas otsustavat tähtsust kirikupatroon, keda 1819. sajandil abistasid köstrid ja vöörmündrid (Saaremaal aga rottmeistrid). Suuremate kihelkondade puhul võidi kirikust eemalasuv kogudus moodustada abikoguduse. Pastor ehk koguduseõpetaja käis seal teatavail tähtpäevadel jumalateenistusi pidamas. Kogudus võis liikmete arvu või kõneldava keele erinevuste tõttu jaguneda pihtkondadeks. Sel ajal olid vaimulikeks (järjestatud madalamast kõrgema astmeni) diakon, köster, papp, piiskop, praost, preester, presbüter, ülempreester. Kasutatud kirjandus: http://et.wikipedia.org/wiki/EELK#Rootsi_territoriaalkirik http://et.wikipedia.org/wiki/Rootsi_aeg Mäeots, A; Lukas, T; Laur, M; Tannberg, T. 1997. Eesti ajalugu I. Tallinn: Avita
rongkäikudel 4. Missuguseid seoseid võiks leida varase vaimuliku muusika ning eesti vanema rahvamuusika vahel? Mõlemad olid instrumentaallood Lihtsam tekstikesksem osa ilmalikust laulust on eesti vanimale rahvalaulule e regilalulule väga lähedal 5. Missugused olid hariduse omandamise võimalused? Kuidas võiks sõnastada selle perioodi hariduselu eesmärke? Koolid rajati kirikute juurde. Seal õpetati inimesi vaimulikeks- neile õpetati ka laulu. Eesmärk oligi õpetada vaimulikke laulma 6. Mis on kirmes? - ilmalikud pidustused, mis peeti jumalateenistuste järel suuremate kloostrite ja kirikute juures 1. Kuidas kajastusid Martin Lutheri usu-uuendusliku liikumise sündmused Eestis? 2. Milliseid territoriaalsed muutused toimusid Eesti- ja Liivimaal pärast Vene-Liivi sõda? Põhja-Eesti jäi poolteiseks sajandiks Rootsi võimu alla, Ida- eesti jäi Venemaa
· Baptistid- evangeelse protestantliku lahkusulise liikumise järgijad · Piibli autoriteet Konfutsianism · Autonoomsed kogudused · Iga kristlane võib saavutada Jumalaga vahetu · Konfutsianismi põhituumaks on ühiskondlik sideme moraal, kõlblusõpetuse tuumaks on viis suhet. · Vaimulikeks talitusteks on ristimine ja pühaõhtusöömaaeg · Konfutsianismi tuumaks on sügava inimlikkuse (ren) tunnetamine, mis tähendab toimimist, arvestades inimsuhete tundikkust. Konfutsius pentagramm kujutab vaimset kinnisust, millega seadis esikohale vanema ja lapse vahelise hoiti traditsioonilisi nõiakunsti saladusi ja suhte
* Üksjalad adratalupoegade pojad, kes asusid uut talu looma ja muutusid adratalupoegadeks niipea kui uus talu valmis. * Maavabad talupojad valdasid talu läänikirja alusel ja olid vabad hinnusest ja kümnisest. * 1421 esimene Maapäev. * Küla katoliiklus katoliiklus segunes muinasusunditega. * Enne muistset vabadusvõitlust Eesti aladel koolid puudusid, kuid hiljem tekkisid: -) Toomkoolid seal õppisid ka kohalikud linnakodanike lapsed, kelle eesmärk polnud saada vaimulikeks. -) Kloostrikool seal valmistati inimesi ette selleks, et nad saaksid astuda kloostrikooli. -) Linnakoolid seal õpiti rohkem kaubandusega seonduvat. * Esimene teadaolev, kuid mitte säilinud eesti keelne raamat pärineb aastast 1525. -) Esimene säilinud raamat ,,Wanradt-Koelli katekismus", mis pärineb aastast 1535. * Poola-Leedu aladele toodi 1584 aastal Jesuiitide ordu ja nad rajasid Tartusse esimese gümnaasiumi tasemel kooli ning ka tõlkide
Esimene sünagoog asutati Paabeli hajalas. Pärast Jeruusalemma templi hävitamist keskendub jumalateenistuslik elu sünagoogides peetavatele kogunemistele. Sünagoogiteenistuse läbiviimiseks on vajalik kümne mehe kohalolu. Sünagoog on pigem kool kui palvela. Jeesuse päevil oli sünagoogil neli funktsiooni : Kool, kus juudi lastele õpetati käsutundmist. Jumalateenistuste pidamise paik. Sotsiaalne keskus, kus sai näiteks matuseid pidada ning ka kohtukoda. Sünagoogi vaimulikeks on rabid. Rabid juhivad judaismis olevat liberaalset kogudust. Rabiks võib olla ka naine. Rabi teab ja tunneb Seadust. Juudile on kodu samasugune tempel nagu ka sünagoogki. Sabati pidamine on perekondlikus elus nädala keskpunktiks. Sabat on juudile rõõmus puhkamise päev. 4. Käsk käsib pühitseda Sabati päeva, sest ka Jumal puhksd pärast maailma loomist. Sel päeval loetakse sünagoogis Toora peatükk. Judaismi tavadeks on see,et sündinud poisil tehakse tema kaheksandal
valitsemist ja elulaadi. Maailm muutus paljuski tänu Suurele Prantsuse revolutsioonile. Enne Suurt Prantsuse revolutsiooni valitses Prantsusmaal absolutistlik monarhia. Kuni 1789. aastani valitses kuningas hoolimata mitmetest takistusest ja raskustest. Hoolimata riigi rasketele oludele ja kehvale seisule kulutati hiiglaslikke summasid kuninga õukonnale , sõdadele, valitsemisele ja üleüldse kuninga heaolude tagamisele. Tol ajal jagunes Prantsuse ühiskond kolmeks: vaimulikeks, aadlikeks ning kolmandaks seisuseks. Riigi kulutuste taandamiseks hakati, siis makse tõstma, kuid otseloomulikult pidid makse maksma vaid kolmandad seisused, kel rahaline seis oli kõige raskem võrreldes teiste seisustega. Minu arvates oli see väga väär otsus, sest kolmandal seisusel oli kõige raskem üleüldse toime tulla igapäevaselt ja ka majanduslikult. Neil oli niigi rahapuudus ning nad ei jaksanud kõrgeid makse maksta. Eelkõige oleksid pidanud
Keskaegne elanikkond jagunes kolmeks seisuseks: aadlikeks, vaimulikeks ja lihtrahvaks. Kõik feodaalid, alates keisrist ja lõpetades väikerüütlitega, moodustasid rüütliseisuse ehk aadli. Seisusekaaslastena olid nad üksteisega võrdsed. Kuningal ja suurfeodaalidel oli muidugi palju rohkem võimu kui väikerüütlitel, kuid sellest hoolimata pidid nad omavahel suhtlema kui võrde võrdsega ja järgima vastasikku rüütellikkuse reegleid. Kõrgkeskajal eristusid ka linna- ja maaühiskonnad. Linnaühiskonna moodustasid linnas
Bachi eluajal jäid need teosed ette kandmata. Contserto grossosid oli kombeks kirjutada keelpillidele, Bach kasutas ka puhkpille. Bachi contserto grossod olid kolme osalised. Äärmised osad olid kiired, keskmised mõtlikud. Nad on ainulaadsed teosed sisu sügavuse ja vormi täiuse poolest 18. sajandi esimese poole muusikas. Vokaalsümfoonilised teosed Kõige rohkem oli kantaate, mis moodustasid umbes pool kogu Bachi loomingust. Kantaadid jagunevad vaimulikeks, neid kirjutas ta umbes 300 ja ilmalikeks, neid kirjutas 24. Vaimulike sisuks on endasse süvenemine. Ilmalikud on kirjutatud tähtpäevadeks või on olustikulise iseloomuga. ,,Passioonid"- nendes on jutt Kristuse kannatustest. Tähtsamad on ,,Johannese passioon" ja ,,Matheuse passioon". Kuulsaim vokaalsümfooniline teos on h-moll mess. Tähtsamad klaveriteosed Kogumik ,,väikesed prelüüdid" ,, 15 kahehäälset ja 15 kolmehäälset inventsiooni " ,, 5 fantaasiat ja fuugat "
Ajalugu 2010 Seisuse portree : Vaimulikud Sissejuhatus Keskaja alguses kujunes välja sajanditeks püsima jäänud kiriku kord. Eeldused vaimulikkonna kiireks arvuliseks suurenemiseks olid väga head, seoses uue maailmavaate väljakujunemisega. Vaimulikeks pürgivad kodanikud pidid esmalt läbima vastava kooli ja kasvatuse. Ka hiljem ei läinud nende elu kergemaks. Vaimulikud ei võinud abielluda ega lapsi saada ja nad pidid jälima väga kindlaid kiriku reegleid. Vaimulikkonna ülessanne oli palvetada ja kõigi inimeste hingeõnnistuse eest hoolt kanda. Hoolimata kõigest otsisid väga paljud kirikust kindlustunnet ja tuge ning pühendasid oma elu kirikule. Vara keskaegne maailmavaade (5 -10 saj.), eeldused vaimulke rohkuseks
Katoliiklus on ristiusu peamistest vooludest vanim ja rohkearvulisima järgijaskonnaga (levinud nt kogu Ladina-Ameerikas, Hispaanias, Itaalias, Portugalis, Iirimaal, Poolas, Leedus, jne). Katoliku kirikut juhib Rooma paavst (aastast 2005 on selleks Benedictus XVI ehk Joseph Ratzinger). Võrreldes teiste kristluse vooludega on katoliiklus üldiselt rangem (nt suhtumises moraaliküsimustesse, sh abielulahutusse, aborti, pereplaneerimisse, homodesse, vaimulikel on keelatud abielluda, vaimulikeks võivad olla vaid mehed jne). Katoliku kiriku hõlma all tegutsevad ka mitmesugused vaimulikud ordud ja organisatsioonid (sh munga- ja nunnakloostrid). Siiani on katoliiklastel püsinud pühakutekultus (eriti austatakse Neitsi Maarjat), reliikviate austamine, tehakse palverännakuid (nt Rooma, Jeruusalemma). Õigeusk on katoliiklusega väga sarnane nii õpetuse kui kommete poolest, siiski esinevad väikesed erinevused. Õigeusklikel ei ole ülemaailmset kirikupead, igas riigis on oma usujuht
usk, et hoolimata nähtavast ja kogetavast mitmekesisusest on selle taga ainult üks tõelisus. Ellkõige seostu see hindu filosoofi Sankara uskumustega. usk, et on ainult üks, ülim jumal, kes koondab endas kõiki jumalikke atribuute ja omadusi. Moslemite pühakoda vaibumine, kustumine; kannatuse vaibumine vanim neljast peamisest Tiibeti budismi koolkonnast vt. läänemüür kristliku kiriku rituaal millega väljavalitud isikud saavad jumala sõna ning sakramentide vahendajateks (vaimulikeks). Budismis osutab see sangha liikmeks saamisele. ajajärk Iisraeli ajaloos, 586-538 eKr mil toimus Judaistlike usutraditsioonide kogumine ja üleskirjutamine Paabeli jõe kallastel - judaismi kujunemise algus päeval (meie kalendri järgi 15. 21. juuli). Paasapüha on nädalapikkune püha, mille esimene ja seitsmes pä on pühad päevad, mil igasugune töötegemine on keelatud. Paasapühal jutustavad juudid iga kord üle kogu Egiptusest pääsemise loo
Alguses olid maa-aadel ja vasallid luterluse vastu, aga hiljem läksid nad ka üle luterluse usku, kui isand oli usku vahetanud loeti sellega usku vahetanuks ka tema talupojad. Luterliku kiriku tegelik organisatsioon tekkis alles siis kui Eesti läks Rootsi valdusesse. KULTUUR VANA-LIIVIMAAL Kooliharidus jõudis pärast vallutust. Eestii aladel sarnased koolid Lääne-Euroopaga 1)toomkool - vaimulikuks saamise ettevalmistamine. seal oli ka kohalike linnakodanike lapsi, kes ei saa vaimulikeks. 2)kloostrikool - Ordu liikmeks saamise ettevalmistamine. Õpiti 7 vabakunsti: 1)retoorika - kõnekunst 2)aritmeetika 3)grammatika - ladina keel 4)dialektika - väitlemine usuteemal 5)muusika - kirikumuusika 6)astronoomia - õpetati ebamääraseid teadmisi maast ja tema inimestest, õpiti tundma ka kirikukalendrit(kas pühad liiguvad või mitte jne) 7) geomeetria Piiblit lugeda ei tohtinud, pigem loeti lühikeseid väljavõtteid, valitud kohti, sest ei olnud
...........................................................................................2 5. ARGIPÄEVA TOIT........................................................................................2 KOKKUVÕTE......................................................................................................2 SISSEJUHATUS Referaadi teema on valitud keskaegse linlase toidulaud, söömine - joomine maal ja linnas keskajal. Keskaegne elanikkond jagunes kolmeks seisuseks: aadlikeks, vaimulikeks ja lihtrahvaks, kes koosnes talupoegadest, käsitöölistest ning kaupmeestest. Linnaelanikud olid rikkamad, mistõttu nad võisid lubada endale rohkem ja saadi ka pidada pidusid. Maaelanikud tegelesid suurema osa ajast tööga, mis mõjutas ka nende seltsielu. Toitumine pole ainult inimese elementaarne bioloogiline vajadus, sellel on ka alati sügav sotsiaalne ja kultuuriline sisu ning selle pärast on toitumiskultuur ka ajaloo uurimusobjekt.1
loovutama.Maatükk säilis talupoja käsutuses, kuid ta haris seda nüüd rentnikuna ja pidi seea isandale regulaarselt andami tasuma. Feodaalkorra kujunemise paratamatu eeldus oli sõltuva talupoegkonna tekkimine. Kuna talupoegade tööta polnud maal väärtust, keelati talupoegadel maalt lahkuda: nad muudeti sunnismaiseks. Kolm seisust Keskaegse kujutlema põhjal jagunes ühiskond kolmeks peamiseks seisuseks: vaimulikeks, kes kõigi eest palvetasid, sõjameesteks, kes kõiki kaitsesid, ja töötegijateks, kes kõiki oma toova tööga ülal pidasid. Sellist ühiskonnakorraldust peeti Jumala poolt seatuks. Kiriku ja vaimuelu Katoliku kiriku pea on Rooma paavst. Pärimuse järgi oli Rooma esimene piiskop ja seega paavstusele alusepanija apostel Peetrus, kellele Juuesus olevat andnud taevariigi võymed ning määranud kiriku rajajaks.
Jesuiitide ordu loojaks oli Ignatius Loyola. Kinnitati põhikiri 1540 .a. Põhimõtteliselt ordu ainuke eesmärk oli ketserite ja paganate pööramine. Jesuiitide ordul oli 4 tõotust: Ela vaesuses, Allu paavstile täielikult(ekstra), Ela vallaliselt, Usu jumalasse. Pidid olema heade vaimsete võimetega ja hea väljanägemisega. Jesuiitide ordu tegutses ilmalikus elus. Jesuiitide ordu liikmete eesmärgiks oli saada õukondades vaimulikeks, pihiisadeks, printside kasvatajateks, jne. Nende puhul oli plussiks kindlasti ka see, et Jesuiidid pöörasid suurt tähelepanu haridusele. Rajasid oma Jesuiitide gümnaasiume, Jesuiitide haridussüsteemi puhul oli ka see, et nad üritasid õpilasi omavahel võistlema panna. Vaimse võimekuse juures olid ka kehalised harjutused tähtsad. Rohkem kui katolikus kirikus varem. Nendega on ka segeli seostatud eesmärki "Eesmärk pühitseb ka abinõu
24. soome haridus ja teadus teadliku kooliõpetuse algus 13. saj, mil ristiusk oli hakanud juurduma. Keskajal koolid katoliku kiriku hoole all. 1249. asutasid koolitatud teoloogidest kerjusmungad Turusse Püha Olavi dominikaanikloostri. 15. saj - dominikaanid rajasid Turusse nunnakloostri. Ka seal õpetati. Õpetus toimus soome keeles. Soome tähtsaim keskaegne õppeasutus Turu toomkool, tegutses juba 13. saj. Õppekeel ladina keel. Mehi valmistati ette vaimulikeks. Õpiti ladina keelt, muusikat, kalendritundmist ja kirikliku ajaarvestuse aluseid. Kestis 3 a 12 h päevas. Kes tahtis, jätkas õpinguid Pariisis. Hiljem, 14. saj. hakati minema Praha ülikooli. 15. saj jätkati õpinguid Saksamaal. 16. saj. tekkisid 3-4-klassilised triviaalkoolid, õpe 2 a usuõpetus, ladina keel, laulmine (retoorika, dialektika). Valmistasid ette vaimulikke. 1630. Turu triviaalkoolist gümnaasium. 1641. Viiburi gümnaasium. Turu akadeemia avamine 15. juuli
24. soome haridus ja teadus teadliku kooliõpetuse algus 13. saj, mil ristiusk oli hakanud juurduma. Keskajal koolid katoliku kiriku hoole all. 1249. asutasid koolitatud teoloogidest kerjusmungad Turusse Püha Olavi dominikaanikloostri. 15. saj - dominikaanid rajasid Turusse nunnakloostri. Ka seal õpetati. Õpetus toimus soome keeles. Soome tähtsaim keskaegne õppeasutus Turu toomkool, tegutses juba 13. saj. Õppekeel ladina keel. Mehi valmistati ette vaimulikeks. Õpiti ladina keelt, muusikat, kalendritundmist ja kirikliku ajaarvestuse aluseid. Kestis 3 a 12 h päevas. Kes tahtis, jätkas õpinguid Pariisis. Hiljem, 14. saj. hakati minema Praha ülikooli. 15. saj jätkati õpinguid Saksamaal. 16. saj. tekkisid 3-4-klassilised triviaalkoolid, õpe 2 a usuõpetus, ladina keel, laulmine (retoorika, dialektika). Valmistasid ette vaimulikke. 1630. Turu triviaalkoolist gümnaasium. 1641. Viiburi gümnaasium. Turu akadeemia avamine 15. juuli
jätma ja vusserdajat püüdma minema. Linnads kohalikud meistrid, linnas kanda ainult kohalikku moodi. Peale reformatsiooni vaimulikud vennaskonnad kaovad ja erialased tsunftid (esmajoones erialased) jäävad alles. Oma vennaskonnad võivad olla ka käsitöö sellidel. Eraldiseisvad rühmad aadlikud, vaimulikud ja juudid. Linnad ei taha aadlikku oma kinnisvara omanikuks, sama vaimulike kohta, sestnad on maksuvabad. Kõrgem vaimulike protsent ülikoolilinnades, sest üliõpilased loeti vaimulikeks. Mida suurem ja vanem linn, seda keerulisem vaimulike asutustering. Vaimulikud ei maksa makse ega tha aidata linna üleval pidada. Kas peale vaimulike ka linnad ekolli asutamise õigus? Vara jätmine kirikule vastutasuks hingepalvete eest. Aga kinnisvara ei tohtinud anda, selle pidi rahaks tegema ja siis raha andma. Kui on pärijaid, siis nad võivad vaidlustada. Hiliskeskaja kirikutes on kõrvalaltarid, kus peetakse jutlust lahkunute eest. Saadi kontrol vaimulike üle,
Senjöör andis vasallile kasutada ehk läänistas maatüki talle koos seal elavate talupoegadega. Vastutasuks kohustus vasall senjööri ustavalt teenima ja minema senjööri kutsel sõjaväkke. Vasallil võis olla ka oma allvasalle. 9. sajandil olid lääned pärandamisõiguseta, neid nimetati benefiitsideks. 10. sajandil olid lääned juba pärandamisõigusega, neid nimetati feoodideks. Läänipüramiid:keskaegse kujutelma põhjal jagunes ühiskond kolmeks seisuseks: vaimulikeks, kes kõigi eest palvetasid, sõjameesteks, kes kõikki kaitsesid ja töötegijateks, kes kõiki oma tootva tööga ülal pidasid. Kolmas seisus jagunes pärisorjadeks, poolvabadeks talupoegadeks ja vabadeks talupoegadeks. PILET 7 1.Foiniikia Asend ja looduslikud olud ning nende mõju elatusaladele. Linnriigid. Kartaago ja Puunia sõjad. Tähestiku kujunemine ja mõju teistele tähestikele. Asus Vahemere idarannikul, suhteliselt kitsal ja mägisel kuid samas viljakal maaribal
Seoses kultuuri ja hariduse allakäiguga varakeskajal jäid Lääne-Euroopas peaaegu ainsateks kirjaoskajateks vaimulikud ja ainsateks hariduskeskusteks klootrid. Kloostrikoolides valmistati ette vaimulikke. Haridus, mida anti, oli vaimulik. Toomkooli said astuda ka mittevaimulikud. Erilist tähelepanu pöörati Piiblile ja kirikuisade teostele ning ladina keelele. Pöörati tähelepanu ka Rooma autoritele, eriti Cicerole. Linnade arenguga tekkisid linnakoolid, kus enam vaimulikeks ei õpetatud. Linnakoolid olid ametikoolid. Järk-järgult tekkis ka koole, kus vaimuliku hariduse asemel anti mõne teise valdkonna, näiteks õiguse-või arstiteaduse alaseid teadmisi. Asutati põhikoole, kus saadi algharidus ja ametikoole ehk abakusekoole, kus põhitähelepanu pöörati kaubanduses tarvilikule arvutamisele ja raamatupidamisele. Nendes koolides toimus õppimine tavaliselt õpilaste emakeeles. Ülikoolid arenesid välja linnakoolidest. Ülikoolides oli 4 teaduskonda
siis loeti ka talupoegade usk vahetunuks. -) Vahetult enne Liivi sõda enam ei olnud katoliku usku, aga luteri usku ei olnud veel. -) Luteri kiriku organisatsioon tekkis alles siis kui Eesti läks üle Rootis valdusesse. Kultuur Eestis * Haridus oli peamiselt siiski mõeldud Eesti aladel elavatele sakslastele. * Enne muistset vabadusvõitlust Eesti aladel koolid puudusid, kuid hiljem tekkisid: -) Toomkoolid seal õppisid ka kohalikud linnakodanike lapsed, kelle eesmärk polnud saada vaimulikeks. -) Kloostrikool seal valmistati inimesi ette selleks, et nad saaksid astuda kloostrikooli. -) Linnakoolid seal õpiti rohkem kaubandusega seonduvat. * Koolides õpiti seitset vabat kunsti: -) Retoorika -) Aritmeetika -) Dialektika -) Grammatika -) Muusika -) Astronoomia -) Geomeetria * Piiblist loeti ette vaid lühikesi väljavõtteid, et inimesed liiga targaks ei saaks või hakkaks piiblit teistmoodi tõlgendama.
Ilmaliku õiguse ristiusustamist tuli alustada kirikliku kohtupidamise ülesehitamisest. Paljud kohtupidamised ei tohtinud enam ilmalikult piiskopi pädevusse kuuluda. Piiskopil oli ül hoolitseda vangide, orbude, leskede ja alaealiste eest. See õigusmõistmine pidi erinema ilmalikust. Esindajad võisid olla ainult teleoloogilise hariusega isikud. Maksuvabadus oli kiriku privileeg. Talle kuulus ka ainuõigus usudogmades. Ilmalikud riigiteenistujad ei tohtinud saada peaametites vaimulikeks – ei tohtinud saada preestriks, piiskopiks. Vaimulikukarjäär pidi jääma eraldi ilmalikust riigiteenistusest. Halastusteenustest sai kiriku vaheleastumise õiguse tõttu valitsemisasi. Vaheleastumine leidis aset ka kirikliku asüülina.(Kui keegi ajas taga võis kirikus peita,territooriumil). Riigiasutusena oli kirik keisri kontrolli all. Vaimulikele oli keelatud hobuste võiduajamised,näitemängu ja loomavõistluste külastamine. Piiskopiametid ei tohtinud sattuda valedesse kätesse
Ilmaliku õiguse ristiusustamist tuli alustada kirikliku kohtupidamise ülesehitamisest. Paljud kohtupidamised ei tohtinud enam ilmalikult piiskopi pädevusse kuuluda. Piiskopil oli ül hoolitseda vangide, orbude, leskede ja alaealiste eest. See õigusmõistmine pidi erinema ilmalikust. Esindajad võisid olla ainult teleoloogilise hariusega isikud. Maksuvabadus oli kiriku privileeg. Talle kuulus ka ainuõigus usudogmades. Ilmalikud riigiteenistujad ei tohtinud saada peaametites vaimulikeks – ei tohtinud saada preestriks, piiskopiks. Vaimulikukarjäär pidi jääma eraldi ilmalikust riigiteenistusest. Halastusteenustest sai kiriku vaheleastumise õiguse tõttu valitsemisasi. Vaheleastumine leidis aset ka kirikliku asüülina.(Kui keegi ajas taga võis kirikus peita,territooriumil). Riigiasutusena oli kirik keisri kontrolli all. Vaimulikele oli keelatud hobuste võiduajamised,näitemängu ja loomavõistluste külastamine. Piiskopiametid ei tohtinud sattuda valedesse kätesse
kollegium. Kohtadel juhivad kirikut piiskopid, kelle alguses valivad kohalikud, alates kõrgkeskajast aga toomkapiitel. Peapiiskopid kontrollivad oma provintsi piiskoppe vaimulikes, aga mitte ilmalikes asjades. Tema ametitähiseks on pallium riideriba tema tema rüül ka jõuluvana mantlireväär on pallium. Kapiitel on preestrite kolleegium, aga muidu kloostri moodi. Varakeskajal on vaimulikud kõrgest soost, hiliskeskajal muutub olulisemaks ülikooliharidus, ka linnakodanikud võivad vaimulikeks saada. Vaimulikud võisid palgata ka vikaarpiiskopi, kes nende asemel vaimulikutööd tegi. Toimuda võis vaimulikukohtade kumulatsioon mitme koha koondumine ühe vaimuliku kätte. Kuna selline inimene ei saanud olla mitmes kohas korraga, pidi ta palkama vikaare jumalateenistuste jaoks. Madalat pärisolu inimesed said end Jumalale pühendada vaid kerjusmungaordude tekkides. Seisuslikult diferentsieeritud olid ka nunnakloostrid need olid üleliigsete aadlinaiste varjupaigad. Ordud
annaabi.ee 
