PLASTMASSID Plastid ehk plastmassid on sünteetilised materjalid, mis kujutavad endast kas puhtaid vaikusid või siis vaigu ja rea lisandite (täiteaine, plastifikaator, stabilisaator, värvaine jms.) sulameid. Plastmassidest tehakse tarbeesemeid, mänguasju, toidunõusid ning neid kasutatakse laialdaselt paljudes teistes tööstusharudes. Esimene täielikult sünteetiline plastmass oli bakeliit PLASTMASSID Polümeeri struktuuri ja omaduste põhjal liigitatakse plastmassid termoplastseteks ja termoreaktiivseteks. Termoplastid on maailmas enim kasutatud
H C H H Rõngas tsükli sees tähendab aromaatset struktuuri Summaarne valem C6H6 Areenide nomenklatuur ·Üldjuhul on tüviühendiks tsükkel (aromaatnetuum) ·Kui benseenituum asendusrühmana, siis fenüül-(C6H5 ) BENSEEN (C6H6) · värvitu · iseloomuliku lõhnaga (mürgine!) · vees lahustamatu · on ise hea lahusti lahustab hästi rasvu, vaikusid ja muid hüdrofoobseid aineid. Toodetakse naftast või kivisöetõrvast ja kasutatakse lahustina ning teiste areenide saamiseks. AREENIDE FÜSIOLOOGILISED OMADUSED Aromaatsetel süsivesinikel on narkootiline toime. Kahjustavad närvisüsteemi. Mõjuvad ärritavalt nahale. Mitmetsüklilised ühendid on kantserogeensed. nt tubakasuitsus ja autode heitgaasides Kasutatud kirjandus: www.google.ee www.wikipedia.org www.annaabi.ee
Plastmass. Mirko Laanekivi Millised on plastmassid ? Plastmassid on sünteetilised materjalid, mis kujutavad endast kas puhtaid vaikusid või siis vaigu ja rea lisandite (täiteaine, plastifikaator, stabilisaator, värvaine jms.) sulamit. Täiteained. Täiteained on kas pulbrilised, kiulised, teralised või rullmaterjali kujulised. Nende ülesandeks on materjali omaduste modifitseermine ja füüsikaliste ning mehaaniliste omaduste parandamine, tihti ka maksumuse alandamine. Orgaaniliseks täiteaineks on puidujahu, tselluloos, paber, puuvillriie. Anorgaanilistest täiteainetest kasutatakse asbesti,
Elementaarlüli - komponent, millest koosneb ahel. Polümerisatsiooniaste - elementaarlülide arv polümeeri molekulis. Liitumispolümerisatsioon - polümerisatsioon, milles monomeeri molekulide liitumise tulemusena moodustuvad polümeersed molekulid ilma kõrvalproduktideta. Polükondensatsioon - polümeeride või polükondensaatide saamine ühest või mitmest monomeerist, mis sisaldavad erinevaid funktsionaalseid rühmi. Plastmass - sünteetilised materjalid, mis kujutavad endast kas puhtaid vaikusid või siis vaigu ja rea lisandite sulameid. Homopolümeer - ühe lähteaine (monomeeri) polümerisatsioonil moodustuv polümeer. Kopolümeer - heteropolümeer on selline polümeer, mille molekulides esinevad kahele või enamale monomeerile vastavad lülid. Polüamiid - polümeer, mille põhiahelas kordub amiidrühm (-CO-NH-). Monosahhariid koosneb ühest karbonüülrühmast ja mitmest hüdroksüülrühmast. Disahhariid - süsivesik, mis koosneb kahest monosahhariidist.
· Aromaatne ring-asendatud benseeni molekulides asendub benseeni tsükkel (on tervet tsüklit hõlmav pii-elektronide pilv. Rõngas tsükli sees tähistab aromaatset struktuuri. · Areenist moodustunud asendusrühm: arüülrühm (asendiisomeeria) · Benseenist: fenüül · Areenid on vedelikud või kristalsed, vähepolaarsed, ei lahustu vees, lahustuvad süsivesinikes, eetris jt mittepolaarsetes lahustites, suur energeetiline püsivus. Benseen lahustab hästi vaikusid, rasvu · Narkootiline toime. · Benseeniring esineb bensoehappes (E210), aminohapetes, aspiriin, sahhariin, vanilliin · Aromaatne tuum on nukleofiilne reaktsioonitsenter, tema reageerimine algab elektrofiili ühenemisega. [elektrofiilne asendusreaktsioon] · Üle 4 benseenringi-kantserogeense toimega · Aromaatsed nitroühendid moodustuvad nitreerimireaktsiooni saadusena · Aromaatsed halogeeniühendeid kasutatakse lahustitena
Pooltoodete valmistamisel on neidpeale saagimise veel töödeldud (hööveldatud, freesitud jne.) · Hööveldatud lauad · Põranda lauad, paksus 22-37 mm · Voodrilauad, paksus 12-22 mm · Piirlauad ja liistud · Sindlid 0,5 0,7 m · Katuselaastud 0,5 m · Katevineer (spoon) · Ristvineer saadakse mitme spooni risti liimimisel · Parketiliistud Puitlaastplaat · Puitlaastumassi hulka viiakse sünteetilisi vaikusid ja pressitakse toode kuumalt kokku. Võib katta melamiinvaiguga, immutatud paberi või spooniga, lamineerida, samuti värvida. · Puiduga võrreldes omab puitlaastplaat homogeenset struktuuri, tal on suurem pinnakõvadus, väiksem süttivus. Samas on ta suurema massiga ja pundub märjaks saamisel. Puitkiudplaadid · Valmistatakse peenestatud puitvillast, mis pressitakse kokku ja kuivatatakse kuumalt
· Hüdrogeenimine vesiniku liitumine. · Hüdraatimine vee liitumine. 2. Alkeenide, alküünide ja areenide nomenklatuur. 3. Alkeenide, alküünide ja areenide füüsikalised omadused. · Alkeenid, alküünid on meeldiva lõhnaga, värvusetud gaasid. · Areenid on vedelikud või kristalsed ained. Ei lahustu vees, küll aga süsivesinikes, eetris ja teistes mittepolaarsetes lahustites. Benseen lahustab hästi vaikusid, rasvu ja teisi vähepolaarseid aineid. 4. Alkeenide, alküünide ja areenide esindajaid. · Eteen e. etüleen CH2=CH2 on värvusetu, nõrga meeldiva lõhnaga. Narkootilise toimega gaas, mida saadakse nafta töötlemisel ja on tööstuslikult kõige rohkem toodetav orgaanilne aine. Suurem osa toodetud eteenist läheb polüeteeni valmistamiseks, kuid eteenist saadakse ka etanooli. · Etüün e
Benseen tööstuses ja keskkonnas Teise maailmasõjani toodeti enamik benseenist terasetööstuses koksi kõrvalproduktina Alates 1950. aastatest hakati benseeni tootma naftast Benseeni kasutatakse enamasti vaheühendina teiste kemikaalide tootmiseks. Umbes 80% benseenist kasutatakse etüülbenseeni, isopropüülbenseeni ja tsükloeksaani tootmiseks Etüülbenseenist toodetakse mitmesuguseid polümeere ja plaste Isopropüülbenseenist toodetakse vaikusid ja liime Tsükloheksaani kasutatakse nailoni tootmiseks Väiksematest benseeni kogustest toodetakse: värve, ravimeid, lõhkeaineid ja pesuvahendeid Polüklorodifenüülid ja dioksiinid Need ühendid kujutavad tõsist ohtu keskkonnale, sest on väga keemiliselt püsivad ja loodusesse sattudes võivad säilida aastakümneid. Polüklorodifenüülid on kuumuskindlad ja raskestisüttivad vedelikud Kasutatakse soojuskandjatena tööstuslikes seadmetes
Võivad oksüdeeruda Ag 2O ja CuO toimel HCHO + Ag2O -> HCOOH + 2Ag (metaanhape) Reageerivad alkoholidega andes poolatsetaali lõpuks atsetaali (Atsetaalid on meeldiva lõhnaga värvitud vedelikud,eetrid - ) CH3CHO + HOCH2CH3 -> + OHCH2CH3 -> ! Looduslikult leidub paljusid aldehüüde eeterlikes õlides. Sageli on neil oma osa eeterlike õlide meeldivas lõhnas Aldehüüdid reageerivad fenoolida moodustades vaikusid, millest saab toota plastmasse Kasutamine: pisargaas, kosmeetikas(eetrid,parfüüm õlid ), ravimid (nt. formaldehüüd, desinfektsiooni vahandina ) vaigu tootmine (plastmasside saamiseks ), keemiliste mürkainete tootmine, toidud (mandlides, vanillis) , äädikhape, erinevad lakkid. Mõnedest aldehüüdidest pikemalt CH3CHO etanaal atseetadehüüt. Üks kõige rohkem kasutatavam aldehüüdidest. Kergesti keev, ,,õunalõhnaga" vedelik. Keeb 21 kraadi juures, mürgine. Tekib
2000a. Alustati kaitsealade võrgustikku NATURA 2000 rajamist. Raba turba tähtsus inimesele. Üks hektar looduslikus seisundis olevat sood akumuleerib aastas keskmiselt umbes 2 tonni süsinikdioksiidi. Tänu sellele aitavad sood leevendada tööstusettevõtete poolt atmosfääri paisatavate gaaside mõju Maa kliimale ehk nn kasvuhooneefekti. Inimene saab turbast kütet (tavaliselt briketina) ja mitmetele kultuurtaimede kasvupinnast. Turbast toodetakse väetisi, vaikusid, aktiivsütt, piiritust ja värvaineid. Täname tähelepanu eest!
Saematerjali mõõtühikuks on m3.kvaliteedi järgi jagunevad nad kvaliteediklassidesse (A,B,C,D). Pooltoodete valmistamisel on neid peale saagimise veel töödeldud. Hööveldatud lauad Põranda lauad, paksus 22-37mm Voodrilauad, paksus 12-22mm Piirlauad ja liistud Sindlid 0,5-0,7m Katuselaastud 0,5m Kattevineer (spoon) Ristvineer saadakse mitme spooni risti liitmise Parketiliistud PUITLAASTPLAAT Puitlaastumassi hulka viiakse sünteetilise vaikusid ja pressitakse toode kuumalt kokku. Võib katta melamiinvaiguga, immutatud paberi või spliiniga, lamineerida, samuti värvida. Puiduga võrreldes omab puitlaastplaat homogeenset struktuuri, tal on suurem pinnakõvadus, väiksem süttivus. Samas on ta suurema massiga ja pundub märjaks saamisel. Kasutatakse sisevooderdamiseks, aluspõrandate jne ehitamiseks. PUITKIUDPLAADID Valmistatakse peenestatud puitvillast, mis pressitakse kokku ja kuivatatakse kuumalt.
aromaatset struktuuri C6H6 Summaarne valem........ Lõhkeaine trotüül Heterotsükliline ühend nende tsüklis on peale C aatomite ka teiste elementide aatomid *BENSEEN (C6H6) · värvitu · iseloomuliku lõhnaga (mürgine!) · vees lahustamatu · on ise hea lahusti lahustab hästi rasvu, vaikusid ja muid hüdrofoobseid aineid. Toodetakse naftast või kivisöetõrvast ja kasutatakse lahustina ning teiste areenide saamiseks. AREENIDE FÜSIOLOOGILISED OMADUSED · Aromaatsetel süsivesinikel on narkootiline toime. · Kahjustavad närvisüsteemi. · Mõjuvad ärritavalt nahale. · Mitmetsüklilised ühendid on kantserogeensed. nt tubakasuitsus ja autode heitgaasides AREENIDE NIMETAMINE
aromaatset struktuuri C6H6 Summaarne valem........ Lõhkeaine trotüül Heterotsükliline ühend nende tsüklis on peale C aatomite ka teiste elementide aatomid *BENSEEN (C6H6) · värvitu · iseloomuliku lõhnaga (mürgine!) · vees lahustamatu · on ise hea lahusti lahustab hästi rasvu, vaikusid ja muid hüdrofoobseid aineid. Toodetakse naftast või kivisöetõrvast ja kasutatakse lahustina ning teiste areenide saamiseks. AREENIDE FÜSIOLOOGILISED OMADUSED · Aromaatsetel süsivesinikel on narkootiline toime. · Kahjustavad närvisüsteemi. · Mõjuvad ärritavalt nahale. · Mitmetsüklilised ühendid on kantserogeensed. nt tubakasuitsus ja autode heitgaasides AREENIDE NIMETAMINE
See aga on omakorda abiks, et sinna ei sattuks võõraid konkurente ja rabataimede all paiknev turbakiht ei hävineks. Seentest saab välja tuua tylospora fibrillose, mida on peetud üheks haruldaseks tavaliseks rabaseeneks. Inimtegevus mõjutab rabasid enamasti turvase kasutamise tõttu. Sellest saadakse kütteainet, kasutatakse kasvupinnana kultuurtaimedele, pannakse alla loomadele, kasutatakse aianduses ning on ka keemiatööstuses tooraineks. Turbast toodetakse väetisi, vaikusid, aktiivsütt, piiritust ja värvaineid. Turbavarud vähenevad pidevalt ja selle uue moodustumine on väga aeglane protsess aastas tekib juurde vaid umbes 1mm turvast. Turba kasv aeglustub ka tänu kliima soojenemisele. Turbamuda kasutatakse veel mitmekesise raviainena, mis leiab üha enam kasutamist. Väärtuslikud on ka ravimtaimed, näiteks huulhein ja toiduks erinevad rabamarjad. Enamik looduslikke rabasid on aga
Kehtna majandus- ja tehnoloogiakool PLASTMASS Referaat Õpetaja: Plastmass Plastmassid on sünteetilised materjalid, mis kujutavad endast kas puhtaid vaikusid või siis vaigu ja rea lisandite (täiteaine, plastifikaator, stabilisaator, värvaine jms.) sulamit ning mille koostisse kuuluvad suure molekulaarmassiga orgaanilised ained. Plastmassid võivad olla nii looduslikku kui ka tehislikku päritolu. Plastmassidest tehakse tarbeesemeid, mänguasju, toidunõusid ning neid kasutatakse laialdaselt paljudes teistes tööstusharudes (näiteks autotööstuses). Esimesed plastmassid, nagu tselluloid, tehti looduses leiduvatest polümeeridest.
Mullane buketi komponent, mis meenutab rikkaliku ja niisket mulda. Müts (cap) tihe fermenteeruva veini pinnal ujuv kestade kiht. N.P.U. kolmanda (kõrgeima) grupi konjak. Nalivka marja- või puuviljaliköör, nimetus vene keelest. Napoléon see nimi lisatakse originaalkonjaki nimele juhul. Kui konjak on 6 aastat laagerdunud; kolmanda (kõrgema) grupi konjak. Nastoika marjadel või puuviljadel seisnud viin Palsam kange jook, mis sisaldab taimede eeterlike õlisid ja vaikusid. Pisco Ladina-Ameerika brändi. Portvein piiritusvein, alkohos. 17-20% (suhkrut 7-14%), seisnud vaadis vähemalt 3 aastat. Pulque Mehhiko odav taimeõlu; rikneb nii kiiresti, et tuleb juua samal päeval. Puns segajook, keede-d rummist v. viinast, suhkrust, sidrunimahlast jm maitsea-t. Reserve teise grupi konjak, vanust vähemalt neli aastat. Riisiviin vt arrak. Riisling rohekasvalge kuldse helgiga vein ja sampanja, Reini-äärsele viinamarjale.
Timo Reinpõld Plastmassid referaat juhendaj a: Kai Pajumaa Pärnu 2011 Sisukord: 1.täiteained 2. Plastifikaatorid 3.plastmasside kautamine ehituses 4.plastmasside mehaanikalised omadused Plastid ehk plastmassid on sünteetilised materjalid, mis kujutavad endast kas puhtaid vaikusid või siis vaigu ja rea lisandite (täiteaine, plastifikaator, stabilisaator, värvaine jms.) sulameid. Täiteained Täiteained on kas pulbrilised, kiulised, teralised või rullmaterjali kujulised. Nende ülesandeks on materjali omaduste modifitseermine ja füüsikaliste ning mehaaniliste omaduste parandamine, tihti ka maksumuse alandamine. Orgaaniliseks täiteaineks on puidujahu, tselluloos, paber, puuvillriie. Anorgaanilistest täiteainetest kasutatakse asbesti, grafiiti,
arvestades seejuures vist ka laiade rahvamasside meeleolusid. Kuninganna tegeles ehitamisega ning taastas purustatud linna ja templeid, mis hüksoslaste ajast saadik seisid varemeis. Oma "isa"Amoni meeleheaks alustas Hatshepsut toreda templi ehitamist, mis asetseb kaljude jalamil Teeba läänekaldal Deir el-Bahris. Tempel laskus terrassidena Niiluse suunas ja oli kaunistatud rohke arvu sammastega. Terrassidele kavatseti istutada mirdipuid ning muid taimi, mis annavad healõhnalisi vaikusid suitsutamiseks jumalateenistusel. Tempel pidi muutuma selleks Pundi "jumalikuks maaks", kust egiptlased vedasid sisse kallihinnalisi kaupu. Hatsepsut saatis oma ekspeditsiooni Punti (praegu Somaali?), mis asetses Aafrika rannikul lõuna pool Punast merd. Templi seintel kujutatakse ekspeditsiooni tulemusi väga üksikasjaliselt: "Laevad olid väga raskesti lastitud Pundimaa imedega, jumaliku maa igasugu healõhnalise puuga, mirdivaigu ja tooreste mirdipuude
"Kyphi" kasutati nii meditsiinilisel eesmärgil kui suitsutusrohuna, et mediteerimisel teadlikkust suurendada. (Beaumont College; lk 5). Mumifitseerimise ajal mässiti keha lõhnarohtudesse, et maised jäänused säiliksid, keha õõnsused täideti lõhnavate vaikude ja materjalidega. Viirukiga võiti pead. Tolle aja alkeemikud arvasid, et taimede eeterlikud õlid ise ongi elujõud, mille abil võivad inimesed jõuda surematusse. Lõhna eritavaid vaikusid peeti jumalate pisaraiks või higiks. (Worwood 70, 162-163). Vaaraodele pandi hauakambreisse kaasa vaase täis erinevaid aromaatseid vaike. Lõhnaainete kasutamine oli tihedalt seotud jumalate ja jumalannade austamisega. Päikesetõusul põletati jumal Ra auks viirukit, loojangul mürri. India traditsioonilise ravimeetodi Ayurveda juured ulatuvad teadaolevalt aastasse 3000 e.m.a, hindud kasutavad eeterlikke õlisid, et elujõudu suurendada või
Plii pakub väga head kaitset radioaktiivse kiirguse ja röntgenkiirguse vastu. Plii on vastupidav hapniku, vee ja hapete suhtes; mõnel juhul tekib pinnale oksiidikiht, mis ei lase edasistel reaktsioonidel toimuda. Pliid kasutatakse autode jaoks mõeldud akudes koos väävelhappega. Kasutatakse ka kaablikatete, haavlite, konteinerite ja soolade tootmisel ning ka klaasi- ja emailitööstuses. 33. Plastid on sünteetilised materjalid, mis kujutavad endast kas puhtaid vaikusid või siis vaigu ja rea lisandite sulameid. Täiteaine, plastifikaator, stabilisaator, värvaine 34. Komposiitmaterjalideks nimetatakse kahest või enamast osast faasist materjale, kusjuures faaside omadused ja orientatsioon on selgelt erinevad ja kontrollitavad. Komposiitmaterjal on heterogeenne, selle omadused on ette antud (korrosiooni- ja kuumuskindlus, magnetilised omadused, jäikus, tugevus jm) 35
sealhulgas üle 250 liigi mardikalisi, 250 liiki liblikalisi, 300 liiki kahetiivalisi, üle 100 liigi nokalisi jne. Rabas leidub ka palju ämblikke. (Valk, 1988: 110 - 115, 151 - 156) Soode kasutamine Inimeste jaoks on sood olulised seal moodustuva turba tõttu. Sellest saab kütet (tavaliselt briketina), mitmetele kultuurtaimede kasvupinnast, allapanu loomadele, kasvuturvast aianduses ja see on ka keemiatööstuse tooraine. Turbast toodetakse väetisi, vaikusid, aktiivsütt, piiritust ja värvaineid. Kogu maailmas on turbavarusid umbes 500 miljardit tonni. Eesti oma 2,24 miljardi tonniga on maailmas 18. kohal. Kõige enam leidub meil turvast Ida- Virumaal ning Pärnu maakonnas. Soode kaudu toimub põhjavee varude taastumine. Sood on ka olulised puhta vee reservuaarid, mis toidavad jõgesid ning ühtlustavad sesooniti nende vooluhulka , samuti toodavad seal kasvavad taimed hapnikku. Soo annab hapnikku rohkem kui tarbib.
10) Freoonid: omadused, kasutusalad, kuidas nad keskkonda satuvad?, mõju, ohtlikkus ja tagajärjed keskkonnale ning organismidele 11) Polüvinüülkloriidi (PVC) kasutusalad ning mõju ja ohtlikkus organismidel 1.Ühe benseeniringiga areenid on veest kergemad vedelikud või kristalsed ained. Asendamata areenid ja alküülareenid on vähepolaarsed, seega ka vees mittelahustuvad ained, eetrites ja teistes mittepolaarsetes lahustites hästi lahustuvad. Lisaks lahustab benseen veel hästi vaikusid, rasvu ja teisi vähepolaarseid aineid. Aromaatsed süsivesinikud on narkootilise toimega ja mürgised ained. Vedelad areenid tungivad kergesti läbi naha. Mitme benseeniringiga ained põhjustavad sageli vähkkasvajaid ehk on kantserogeense toimega. Suurema koguse sissehingamisel tekivad krambid, halvimal juhul võib see lõppeda surmaga. Pidev kokkupuude areenidega kahjustab närvisüsteemi, maksa ja eriti vereloomeelundeid. Alküülasendatud benseenid on vähemmürgised
meeleolusid. Kuninganna tegeles ehitamisega ning taastas purustatud linna ja templeid, mis hüksoslaste ajast saadik seisid varemeis. Oma "isa"Amoni meeleheaks alustas Hatshepsut toreda templi ehitamist, mis asetseb kaljude jalamil Teeba läänekaldal Deir el-Bahris. Tempel laskus terrassidena Niiluse suunas ja oli kaunistatud rohke arvu sammastega. Terrassidele kavatseti istutada mirdipuid ning muid taimi, mis annavad healõhnalisi vaikusid suitsutamiseks jumalateenistusel. Tempel pidi muutuma selleks Pundi "jumalikuks maaks", kust egiptlased vedasid sisse kallihinnalisi kaupu. Hatsepsut saatis oma ekspeditsiooni Punti (praegu Somaali?), mis asetses Aafrika rannikul lõuna pool Punast merd. Thutmosis III (u 1479 u 1425 eKr) Thutmosis III ja kuninga kõrvalnaise Aseti (Isise) poeg Thutmosis III valitses teadaolevalt kauem kui ükski teine vaarao 54 aastat. Ent oma esimesed 20 kuninga
väljatöötatud skaala H1...H10. Turvast lagunemisastmega H1 kuni H3 peetakse kütteturbana sobimatuks, H4 küsitavaks, H5 ja H6 sobivaks ning H7 kuni H10 heaks. 45. Mis roll on looduses soodel ja rabadel? soodes on turbakihi paksus on üle 30 sentimeetri; Inimeste jaoks on sood olulised seal moodustuva turba tõttu. Sellest saab kütet (tavaliselt briketina) ja mitmetele kultuurtaimede kasvupinnast. Turbast toodetakse väetisi, vaikusid, aktiivsütt, piiritust ja värvaineid. Kogu maailmas on turbavarusid umbes 500 miljardit tonni. Eesti oma 2,24 miljardi tonniga on maailmas 18. kohal. Kõige enam leidub meil turvast Ida-Virumaal ning Pärnu maakonnas. Soode kaudu toimub põhjavee varude taastumine, samuti toodavad seal kasvavad taimed hapnikku. 46. Millised on turba tootmise keskkonnamõjud? Uute turbakaevanduste rajamine põhjustab pöördumatuid ja tugevaid muutusi loodusele; 47
puhas taimeõli õlikultuuridest pressitud, ekstraheeritud või muul viisil saadud keemiliselt modifitseerimata toor- või rafineeritud õli. [2] Puitkütused Puitpõhised kütused koosnevad põhiliselt tselluloosist, ligniinist ja hemitselluloosist. Ligniin on tänu oma suurele süsiniku ja vesinikusisaldusele kõrgema kütteväärtusega kui tselluloos ja hemitselluloos. Puit sisaldab vähesel määral ka tõrva, vaikusid ja fenoole. Puitkütuste elementaarosas on valdavalt kolm keemilist komponenti: süsinik C, vesinik H ja hapnik O, mis kokku moodustavad kuivainest umbes 99%. Puitkütuste lendosade sisaldus on 80 90%. Kütuse niiskusesisaldus on muutuv suurus, kasvaval puul tavaliselt vahemikus 40 60%, puidu kuivamisel saavutab ta küllastusoleku, ehk püsiva niiskuse taseme, välitingimustes halupuul umbes 20 25% niiskust ja toatingimustes 8 15%
> Saematerjali mõõtühikuks on kuupmeeter. Pooltoodete valmistamisel on neid peale saagimise veel töödeldud (hööveldatud, freesitud jne.) > Hööveldatud lauad > Põranda lauad, paksus 2237mm > Voodrilauad, paksus 1222mm > Piirlauad ja liistud > Sindlid 0.50.7m > Katuselaastud 0.5m > Kattevineer (spoon) > Ristvineer saadakse mitme spoori risti liimimisel parketiliistud. Puitlaast > Puitlaastumassi hulka viiakse sünteesilisi vaikusid (näiteks karbamiid või fenoolformaldehüüdvaigud) ja pressitakse toode kuumalt kokku. Võib katta melamiinvaiguga, immutatud paberi või spooriga, lamineerida, samuti värvida. > Puiduga võrreldes omab puitlaastplaat homogeenset struktuuri, tal on suurem pinnakõvadus, väiksem süttivus. Samas on ta suurema massiga ja pundub märjaks saamisel. > Kasutatakse sisevooderdamiseks, aluspõrandate jne ehitamiseks. Puitkiudplaadid
2005. aastal kerkisid tootjahinnad keemiatööstuses 10%, samas suurusjärgus kasvasid ka ekspordihinnad. Kõrge nafta hind on soodsalt mõjunud Eesti põlevkivil baseeruvale keemiatööstusele, tõstes nende konkurentsivõimet. Soodne turuolukord võimaldas suurendada põlevkiviõli müüki välisturgudele, aastaga suurenes selle eksport 2/3 võrra. Samas suurusjärgus kasvas ka lämmastikväetiste müük. Ligi kolm korda enam kui 2004. aastal eksporditi mitmesuguseid sünteetilisi vaikusid (põlevkivitööstuse produktid). Üldiselt kasvas eksport kõigi olulisemate kaubagruppide lõikes, suurem langus toimus bensoehappe osas, mille ekspordi vähenemist tasakaalustas osaliselt müügi kasv siseturule. Samuti kahanes ammoniaagi ning teatud värvide ja lakkide eksport. (Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, 2005) Tööstusharus, mille toodangust üle 80% läheb ekspordiks, tegutseb ligikaudu 200 ettevõtet, millest 16 annavad umbes 80% kogu keemiatööstuse toodangust
on 9 t kuivainet hektarilt aastas. P uit kui kütuste lähteaine, selle omadused Joonis 1. Puitkütuse koostis Puit, täpsemalt puidurakkude kest, koosneb põhiliselt tselluloosist, ligniinist ja hemi- tselluloosist. Ligniin on tänu suurele süsiniku- ja vesinikusisaldusele kõrgema kütteväär- tusega kui tselluloos ja hemitselluloos. Puit sisaldab vähesel määral ka tõrva, vaikusid ja fenoole, mis peale puitkütuse põlemist teatud tingimustes võivad suitsu(korstna)gaasidest külmadele kütte- või korstnapindadele raskesti eemaldatavaid sadestisi moodustada. Puidu kui kütuse omadusi mõjutavad terve rida iseloomulikke tunnuseid. Need on kee- miline koostis (st keemiliste elementide süsiniku (C), vesiniku (H), lämmastiku (N), väävli (S) ja kloori (Cl) sisaldus), kütteväärtus, niiskus, tihedus, lendosade sisaldus
Soid võib jaotada nende arenguastme järgi madal- ja siirdesooks ning rabaks. Soodes on enamasti liigniiske, sest vett tuleb rohkem juurde, kui ära aurab. Seetõttu suudavad seal kasvada vaid niiskuslembesed taimed. Sootaimede kasvu pidurdab ainult vee vähene liikuvus ja õhuvaegus. Inimeste jaoks on sood olulised seal moodustuva turba tõttu. Sellest saab kütet (tavaliselt briketina) ja mitmetele kultuurtaimede kasvupinnast. Turbast toodetakse väetisi, vaikusid, aktiivsütt, piiritust ja värvaineid. Kogu maailmas on turbavarusid umbes 500 miljardit tonni. Eesti oma 2,24 miljardi tonniga on maailmas 18. kohal. Kõige enam leidub meil turvast Ida-Virumaal ning Pärnu maakonnas. Soode kaudu toimub põhjavee varude taastumine, samuti toodavad seal kasvavad taimed hapnikku. Enamik looduslikke rabasid on looduskaitse all, kuna nende elustikku kuulub rohkesti haruldasi ja ohustatud liike. 4.SOO TAIMESTIK
Need on mitmekomponendilised süsteemid, mis koosnevad tervest reast kindla koostise ja struktuuriga individuaalsetest keemilistest ühenditest. Täpsemalt, vaiguks nimetatakse peamiselt taimse päritoluga orgaaniliste ühendite segu, mis sisaldab vaikainete kõrval mitmeid alkohole, estreid, eeterlikke õlisid, fenoolseid ühendeid ja vett. Vaigud on võimelised moodustama klaasitaolisi, kuumutamisel pehmenevaid ja vees lahustuvaid moodustusi. Naturaalseid vaikusid on kasutatud varajastest aegadest, peamiselt lakkidena, kuid ka värvide sideainete ja liimidena. Neid on tihti segatud õlide või vahadega, viimaste kõvaduse ja adhesiooni parandamiseks ning sulamistemperatuuri tõstmiseks. Õhu käes vaigud tahenevad aeglaselt ja eeterlike õlide lendumise, oksüdeerumise ja polümeriseerumise tõttu muutuvad kõvaks. Naturaalsed vaigud jagatakse kõvadeks, nagu merevaik, kopaal ja pehmeteks, mille hulka kuuluvad dammaravaik, massiksivaik,
Saematerjali mõõtühikuks on m3.kvaliteedi järgi jagunevad nad kvaliteediklassidesse (A,B,C,D). Pooltoodete valmistamisel on neid peale saagimise veel töödeldud. Hööveldatud lauad Põranda lauad, paksus 22-37mm Voodrilauad, paksus 12-22mm Piirlauad ja liistud Sindlid 0,5-0,7m Katuselaastud 0,5m Kattevineer (spoon) Ristvineer saadakse mitme spooni risti liitmise Parketiliistud PUITLAASTPLAAT Puitlaastumassi hulka viiakse sünteetilise vaikusid ja pressitakse toode kuumalt kokku. Võib katta melamiinvaiguga, immutatud paberi või spliiniga, lamineerida, samuti värvida. Puiduga võrreldes omab puitlaastplaat homogeenset struktuuri, tal on suurem pinnakõvadus, väiksem süttivus. Samas on ta suurema massiga ja pundub märjaks saamisel. Kasutatakse sisevooderdamiseks, aluspõrandate jne ehitamiseks. PUITKIUDPLAADID Valmistatakse peenestatud puitvillast, mis pressitakse kokku ja kuivatatakse kuumalt.
sõltudes nii liigist kui ka asukohast, kus puu kasvab. Pikalt arvati, et ekstraktiivaineid on lihtsalt taimede 'jääkained' ning midagi, millel polnud praktilist väärtust. On leitud, et ekstraktiivained puidukoores aitavad peletada eemale loomi või muid elukaid (putukad, termiidid), kes soovivad koort süüa. Inimesed on kasutanud ekstraktiive osades ravimites ning neid üritatakse rakendada võitluses vähi vastu. Osade puitude ekstraktiivid aitavad köha vastu. Terpeene ja vaikusid kasutatakse lõhnaainetena, lakkide valmistamiseks, samuti kosmeetikas. Tuntumad Cu sulamid ja nende omadused. Vask ise on väga hea juhtivusega Messing (Cu-Zn, 20-45%): helekollase värvusega, seepärast nimetatakse ka valgevaseks. Plastne, küllalt tugev ja kõva, väikese hõõrdeteguriga ning sulab palju madalamal temperatuuril kui vask. Saab treida, puurida, freesida ning valmistada valamise teel erinevaid esemeid (masinate detailid, mutrid jne), saab teha laevadetaile.
Kuninganna tegeles ehitamisega ning taastas purustatud linna ja templeid, mis hüksoslaste ajast saadik seisid varemeis. Oma "isa"Amoni meeleheaks alustas Hatshepsut toreda templi ehitamist, mis asetseb kaljude jalamil Teeba läänekaldal Deir el-Bahris. Tempel laskus terrassidena Niiluse suunas ja oli kaunistatud rohke arvu sammastega. Terrassidele kavatseti istutada mirdipuid ning muid taimi, mis annavad healõhnalisi vaikusid suitsutamiseks jumalateenistusel. Tempel pidi muutuma selleks Pundi "jumalikuks maaks", kust egiptlased vedasid sisse kallihinnalisi kaupu. Hatsepsut saatis oma ekspeditsiooni Punti (praegu Somaali?), mis asetses Aafrika rannikul lõuna pool Punast merd. Templi seintel kujutatakse ekspeditsiooni tulemusi väga üksikasjaliselt: "Laevad olid väga raskesti lastitud Pundimaa imedega, jumaliku maa igasugu healõhnalise puuga, mirdivaigu ja tooreste mirdipuude virnadega, eebenipuuga ja puhta
Hiljem on need moodustunud veekogude kinnikasvamisel või metsade soostumisel. Sood tekivad savikatel pindadel, mis ei lase vett läbi. Soo võib kujuneda ka nõgudes, kus sademete hulk on suurem ära voolava ja aurustuva vee kogusest. Enamik Eesti soid on tekkinud järvede kinnikasvamisel. Mis tähtsus on soodel? Inimeste jaoks on sood olulised seal moodustuva turba tõttu. Sellest saab kütet (tavaliselt briketina) ja mitmetele kultuurtaimede kasvupinnast. Turbast toodetakse väetisi, vaikusid, aktiivsütt, piiritust ja värvaineid. Kogu maailmas on turbavarusid umbes 500 miljardit tonni. Eesti oma 2,24 miljardi tonniga on maailmas 18. kohal. Kõige enam leidub meil turvast Ida- Virumaal ning Pärnu maakonnas. Soode kaudu toimub põhjavee varude taastumine, samuti toodavad seal kasvavad taimed hapnikku. Enamik looduslikke rabasid on looduskaitse all, kuna nende elustikku kuulub rohkesti haruldasi ja ohustatud liike. Milline on inimtegevuse mõju soodele?
annaabi.ee 
