Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto
✍🏽 Avalikusta oma sahtlis olevad luuletused! Luuletus.ee Sulge

Vähid - sarnased materjalid

vastsed, munas, steem, munast, koorub, ljeslavate, satikadlisedmased, rvis, rvit, pearindmik, kehaehitus, ljuvad, iskasvanud, iksemad, ngud, suhu, ikesed, gitoru, koorumine, veetemperatuur, ringis, jalgu, seljal, hingata, ujuvad, lemv, sagaradluaastal, spermatosoidid, kehavluaeg, soovitavluviisiga, risv, saarmas, kalad, lahkuvad, lesanne
thumbnail
16
ppt

Vähid

 Elavad enamasti vees  Keha, jäsemed, kehajätked – koosnevad lülidest  Keha jaguneb – pearindmikuks ja tagakehaks  Keha katab ja kaitseb kõva kitiinist ja lubiainest  koorik  Peas on kompimiseks tundlad ja nägemiseks  liitsilmad, mis koosnevad paljudest  osasilmakestest  Pearindmikule kinnituvad käimajalad; esimesel  paaril on suured sõrad enesekaitseks ja saagi  haaramiseks. Pearindmik Tagakeha Uim  Toituvad vetikatest ja väikestest loomadest, võivad süüa ka surnud loomi  Lahksugulised; viljastamine on kehaväline; emasloomad kannavad viljastatud mune ja noori vähke tagakeha all  Kasvavad kogu elu, poevad vanast koorikust välja ja kasvatavad uue (2 korda aastas – kevadel ja sügisel)  Vereringe on avatud  Tagakehal on ujujalad  Toidu peenestavad lõugadega ja mao seintes asuvate kitiinainest hambakestega

Bioloogia
4 allalaadimist
thumbnail
7
doc

Vähilaadsed

Vähkide silmad kinnituvad kas peale või on varte otsas. Rindmiku esimesed kolm jäsemetepaari on sageli muutunud lõugjalgadeks, mis aitavad toitu kätte saada. Kõrgematel vähkidel esineb jäsemeid ka tagakehal. Vähilaadsete pikkus jääb umbes 0,1 millimeetrist 60 sentimeetrini. Jäsemete siruulatus ulatub mõnedel 3,5 meetrini; maksimaalne kaal on kuni 20 kilogrammi. 2. Sigimine ja areng Vähid on üldjuhul lahksugulised loomad. Reburikastest munadest väljunud vastsed arenevad moondega. Vähkide seas esineb nii täis- kui vaegmoondega arengut. Sigima hakkavad jõevähid sügisel. Isasvähk kleebib läbi sugujalgade pressitud massist moodustatud vorstikujulise spermatofoori emase tagakeha alaküljele. Emasvähk kinnitab samasse ka munad. Seega on viljastumine väline, areng otsene. Kevadel kooruvad noored vähikesed 3

Bioloogia
98 allalaadimist
thumbnail
10
ppt

Vähilised

· Pea küljes kaks paari tundlaid. · Keha koosneb 16-20 lülist. · Keha koosneb kolmest osast ­ peast, rindmikust ja tagakehast. · Vähilaadsete pikkus jääb umbes 0,1 millimeetrist 60 sentimeetrini. Maksimaalne kaal on 20 kg. Sigimine ja areng · Vähid on üldjuhul lahksugulised loomad. Reburikastest munadest väljunud vastsed arenevad moondega. Vähkide seas esineb nii täis- kui vaegmoondega arengut. Metoodiline liigitus · Alamvähid on mõõtmetelt väiksemad ja ehituselt veidi lihtsamad, nt: Tõruvähid, sõudikud, vesikirbud jne. Metoodiline liigitus · Ülemvähkide hulka kuuluvad mõõtmetelt suuremad ja keerulisema

Bioloogia
28 allalaadimist
thumbnail
9
pptx

Vähilaadsed

Vähilaadsed Heliis Põder ja Grete-Janette Teesalu 8.A klass Võru Kesklinna Kool Vähid · Lüliline keha · Kitiinainest kest · Lülilised jätked · Puhta veega veekogud · Väikekalad, surnud organismid, vetikad · Lahksugulised · Lüli toiduahelas Erakvähk · Võivad elada kasulikku kooselu meriroosiga · Kannavad meriroosi teokarbi pinnal kaasas · Peidavad oma pehme kaitseta tagakeha tühja teokarbi sisse https://www.youtube.com/watch? v=0jZe_VGLRYI Krabid · Tagakeha on redutseerunud · Neid katab enamasti tugev välisskelett · Esimesed käimisjalapaarid on muundunud sõrgadeks · Ookeanites, maismaal ja ka magevees Ämblikkrabi · Sõrad, meenutab ämbliku · Vetikad, karbid, surnud organismid · Muneb · Meenutab ämblikku (liikumine) · https://www.youtube.com/watch? v=qoCiTkQnVWg Huvitav teada · Krabide suurus varieerub 1 mm

Bioloogia
4 allalaadimist
thumbnail
2
docx

Vähid

Kes on vähid ja mille järgi neid ära tunda? Vähid on sellised hulkjalgsed, kes on kohastunud elama vees. Vähkide keha on jaotunud pearindmikuks ja tagakehaks. Vähkide pearindmik on selja poolt hästi kaitstud tugeva seljakilbiga, mis kaitseb ka külgedel asuvaid lõpuseid. Lõpused on vähkidel hingamiselunditeks. Igale kehalülile kinnitub vähkidel üks paar lülilisi jätkeid. Peaosale kinnitub kaks paari tundlaid. Esimene tundlapaar on lühike, kuid teine tundlapaar küllaltki pikk. Suu ümber paikneb kolm paari jätkeid, mis moodustavad suised. Suised on abiks toidu peenestamisel. Rindmiku eesosale kinnitub kolm paari lõugjalgu, mis aitavad toitu suhu suunata

Loodusõpetus
18 allalaadimist
thumbnail
25
docx

BIOLOOGIA EKSAM (8. klass)

Seejärel puurib ta enast kiiresti läbi sooleseina veresoonde. 2. Edasi kandub ta koos verega kopsu. Mõnda aega elab vastne kopsus, kus toitub verest ja kopsukoest. 3. Täiskasvanud vastne liigub kopsust neelu. Inimene neelab ta alla ja vastne jõuab läbi mao soolde. 4. Sooles areneb temast uus isas- või emasuss. Emasuss muneb munad, kuid need ei saa seal kohe areneda. 5. Soolest väljunud muna peab 2 nädakat õhu ja niiskuse käes viibima, kuni munas areneb vastne. Alles siis võib ta uut peremeest nakatada. 27. Lameussid Lameussid on kõik väga lameda kehaga, nende keha pikkus ulatub mõnest millimeetrist kuni 10 meetrini (paeluss). Enamik lameusse elavad parasiitidena teiste loomade sees. Keha on kaetud vastupidava kattega, mis kaitseb neid peremeesorganismi seedenõrede eest. Kõige pikemad lameussid on paelussid. Maksa-kakssuulane - maksa-kakssuulasel ehk maksakaanil on lülistamata keha, ning ta

Bioloogia
89 allalaadimist
thumbnail
83
doc

Bioloogia õpik 8. kl 2. osa lk 44-110

--- 44 Peatükk: 27. Kuidas selgrootud toituvad? Peatükist saad teada * Mida selgrootud söövad? * Millised on selgrootute toitumisviisid? * Mil viisil selgrootud toitu seedivad? Olulised mõisted * rakusisene seedimine Mida selgrootud söövad? Loomad vajavad kasvamiseks ja elus püsimiseks toitu, millest loom saab energiat ja lähteaineid, et sünteesida organismile vajalikke aineid. Osa selgrootuid on taimtoidulised. Paljud putukad ja nende vastsed söövad mitmesuguseid taimeosi, ka teod ja meripurad toituvad peamiselt taimedest. Osa selgrootuid on aga loomtoidulised, näiteks ainuõõssed, ämblikud, vähid, mitmesugused putukad ja nende vastsed. Paljud ämblikud püüavad võrguga saaki ja surmavad selle mürgiga. Ainuõõssetel on saagi püüdmiseks mürki sisaldavate kõrverakkudega kombitsad, vähkidel aga ohvri haaramiseks ja kinnihoidmiseks sõrad. Mõnede selgrootute toiduks sobivad aga nii taimed kui ka loomad, segatoidulised

Bioloogia
89 allalaadimist
thumbnail
29
doc

Eesti loomastik. Selgrootud

Kinnitumiseks iminapad, mis paiknevad reeglina keha eesosas. Kuni 7,5 cm pikkused. Tuntuim esindaja on maksakakssuulane ehk "maksakaan" Fasciola hepatica (pikkus 2- 3 cm), kes elab imetajate, eriti mäletsejaliste maksas. Sellel, pajulehte meenutaval ussil on sapijuhades kinnitumiseks keha eesosas kaks iminappa, eesmise põhjas asub suuava. Hermafrodiidid, kelle areng on väga keeruline ning kulgeb peremehe vahetusega. Maksakaani vaheperemeheks on väikesed mageveeteod. Arengu lõpetanud vastsed väljuvad teo kehast ja kinnituvad rohukõrte külge ning kapselduvad. Nakatumine toimub kapseldunud vastsete neelamisel. Peale kirjeldatud liigi on Eestis veel väike maksakaan ehk süstik-kaksuulane ehk ebamaksakaan Dicrocoelium lanceatum. (pikkus 1 cm, peamiselt lammastel) ja kassikakssuulane Opistorchis felineus (5-8 mm, kassidel). Liikide arv: 110 (130) Kirjandus: Järvis, T., 2011. Veterinaarparasitoloogia 4. Tartru Klass: Paelussid Cestoda

Loodus
19 allalaadimist
thumbnail
96
doc

Bioloogia TV 8. kl 2. osa lk 1-43

f) Liitsugulisus lihtsustab sigimist, sest partneriks sobib iga liigikaaslane. Ülesanne 3. 3.1. Kirjuta lepatriinu arengu skeemil esinevatele numbritele vastavad arengujärkude nimetused. 1 → 2 → nukk → 3 3.2. Kas lepatriinu areneb vaeg- või täismoondega? 3.3. Koosta toiduahel lepatriinu vastsega. Arvesta, et nii vastne kui ka valmik on loomtoidulised. --- 23 Ülesanne 4. 4.1. Kirjuta rohutirtsu arengujärkude nimetused õiges järjekorras alustades munast. 4.2. Kuidas nimetatakse sellist arengutüüpi? 4.3. Miks noor rohutirts kasvab vaid teatud perioodidel? 4.4. Millises arengujärgus on rohutirts lennuvõimeline? 4.5. Millises arengujärgus rohutirts talvitub? Ülesanne 5. Kirjuta T, kui väide iseloomustab täismoonet, ja V, kui vaegmoonet, mõlemale arengutüübile sobivad väited tähista VT-ga. Kanna vastused tabeli teise veergu, tabelis on 6 rida ja 2 veergu. Väide Vastus (T, V, VT)

Bioloogia
225 allalaadimist
thumbnail
31
doc

9. kl bioloogia eksami kordamismaterjal

KARBID meeleeundid Tähtsamad meeled on kompimis ja maitsmismeel.neil puudub pea ega näe.eriti tundlik on kompeelund jalg. Elukoht Karbid elavad nii mageveekogudes kui ka meredes toitumine Läbi tema keha liigub pidevalt vesi, millest nad saavad hapniku ja filtreerivad toiduks hõljumit Paljunemine Karbid on lahksugulised.emaslooma mantliõõnes arenevad munast vastsed.mageveekarpide vastsed parasiteerivad mõnda aega kaladel,enne kui nad veekogu põhja laskuvad,kus nad karpideks arenevead Tähtsus looduses Looduses:toiduks teistele veeloomadele,filtreerivad vett Ja inimese elus Inimestele:müügiks,toiduks(auster),saadakse pärle,tehakse nõõpe.jahvatades muu toiduga viiakse lindusele sõõgiks. VÄHID Vähi närvisüsteem ja meeleelundid Vähil on avataud vereringe

Bioloogia
151 allalaadimist
thumbnail
84
docx

ELUSLOODUS

A- lõpuse kaas B- kõhuuim C- rinnauim D- pärakuuim E- küljejoon F- sabauim G- seljauimed Sigimine Kalad on lahksugulised: emaskalade munasarjades valmivad munarakud (marjaterad) ning isakalade seemnesarjades seemnerakud (niisk). Kudemise ajal väljutatakse muna- ja seemnerakud vette. Seega on kaladel kehaväline viljastumine. Viljastunud marjateradest arenevad suure rebukotiga vastsed, kes mõne aja pärast muunduvad oma liigikaaslaste sarnasteks maimudeks. Areng maimudest suguküpsete kaladeni kulgeb erinevatel liikidel erineva kiirusega. Kahepaiksed Sabata konnad sabakonnad 36 Kahepaiksed on selgroogsed loomad, kes on kohastunud elama nii vees, kui ka maismaal. Sigimiseks

Bioloogia
17 allalaadimist
thumbnail
21
doc

Bioloogia arvestus 8.klass

php 21. Kuidas paeluss paljuneb? Kuidas satub inimese organismi? Sigimiselundid paiknevad paelussi igas lülis. On liitsuguline loom (muna- ja seemnerakud arenevad ühes ja samas isendis). Paeluss vajab arenemiseks vaheperemeest. Paelussi tagumistes kehalülides valmivad munad. Kui on valminud, murdub see lüli usi küljest ja väljub inimese soolest väljaheidetega koos. Edasi peab sattuma veise (vaheperemees) soolde. Nt. sööb lehm need karjamaal koos rohuga sisse. Veise soolest väljub munast vastne, kes tungib veresoonde. Veri kannab looma lihasesse, kus see areneb vastseks e. põistanguks. Inimene saab selle, kui sööb veise vähekeedetud ( põistangudega nakatunud) liha. Jõudnud inimese soolde, tuleb põiekesest välja paelussi päis ning uss kinnitub soole seina külge. Veis on nudupaelussi vaheperemees, siga on nookpaelussi vaheperemees, kala on laiussi vaheperemees. Eestis kõige sagedamini nakatavad inimesi laiussid. Inimene pärisperemees.

Bioloogia
18 allalaadimist
thumbnail
21
doc

Bioloogia arvestus 8. kl.

21. Kuidas paeluss paljuneb? Kuidas satub inimese organismi? Sigimiselundid paiknevad paelussi igas lülis. On liitsuguline loom (muna- ja seemnerakud arenevad ühes ja samas isendis). Paeluss vajab arenemiseks vaheperemeest. Paelussi tagumistes kehalülides valmivad munad. Kui on valminud, murdub see lüli usi küljest ja väljub inimese soolest väljaheidetega koos. Edasi peab sattuma veise (vaheperemees) soolde. Nt. sööb lehm need karjamaal koos rohuga sisse. Veise soolest väljub munast vastne, kes tungib veresoonde. Veri kannab looma lihasesse, kus see areneb vastseks e. põistanguks. Inimene saab selle, kui sööb veise vähekeedetud ( põistangudega nakatunud) liha. Jõudnud inimese soolde, tuleb põiekesest välja paelussi päis ning uss kinnitub soole seina külge. Veis on nudupaelussi vaheperemees, siga on nookpaelussi vaheperemees, kala on laiussi vaheperemees. Eestis kõige sagedamini nakatavad inimesi laiussid. Inimene pärisperemees.

Bioloogia
213 allalaadimist
thumbnail
25
doc

Kalade referaat

Angerjas Angerjat tunneb arvatavasti küll igaüks. Kes ei ole seda libedat, madujat kala juhtunud käes hoidma, on tõenäoliselt vähemalt tema hõrku liha delikatessina proovinud. Emased kalad kasvavad meil kuni 1 m pikkuseks ja paarikiloseks, isased jäävad aga pea poole väiksemaks. Angerja puhul on eriti omapäraseks tema elukäik. Nimelt hakkavad kõigi Euroopas elavate angerjate maimud arenema ühes kohas ­ Sargasso meres. Seal tõusevad vähem kui ühe sentimeetri pikkused vastsed sügavamatest veekihtidest pinnale ja kanduvad Golfi hoovusega ida suunas. See mitme tuhande kilomeetri pikkune teekond võtab aega 2,5...3 aastat. Euroopa läänerannikule jõudnud läbipaistvad 75 millimeetrised vastsed katkestavad toitumise ja moonduvad nn klaasangerjaiks. Järgnevalt hakkavad nad tungima jõgedesse ja jõgede kaudu järvedesse, Eestis peamiselt Pärnu jõgikonda (Peipsis ja Võrtsjärves kasvatatakse sissetoodud angerjaid). Suguküpseiks saavad isased 5...7, emased 7..

Bioloogia
7 allalaadimist
thumbnail
40
docx

Eluslooduse eksami kordamine

EESTI ELUPAIGAD, KASVUKOHAD, TAIMEKOOSLUSED KASVUKOHT ehk ÖKOTOOP on abiootiliste tegurite kompleks koosluses: muld, veereziim, mikro- ja mesokliima KOOSLUS ehk BIOTSÖNOOS on ökotoobi elustik, see tähendab enam-vähem ühesuguste keskkonnatingimustega alal elavate organismide kogumit. ELUPAIK ehk HABITAAT on sarnaste keskkonnatingimustega ala, mida asustab stabiilne kooslus (biotsönoos) ÖKOSÜSTEEM ­ kooslus ja abiootiliste tegurite kompleks moodustavad tervikliku isereguleeruva ja areneva terviku KASVUKOHATÜÜP ­ erinevates paikades korduvad sarnased keskkonnategurite kompleksid. ELUPAIGATÜÜP ­ ka kooslus on sarnane. Tüüp on klassifitseerimise, tüpologiseerimise alus. Pinnakate ehk kvaternaarisetted lasuvad aluspõhjal. Eesti pinnakate on kujunenud mandrijäätumise ja liustike tegevuse tulemusel. Ta koosneb põhilisest moreenist, lisaks liiv, savi, turvas, graniitsed rahnud. Moreen on materjal, mis on liustiku liikudes kaasa haaratud ja sulades maha jäetud. Pinnaka

Bioloogia
16 allalaadimist
thumbnail
34
docx

Põhikooli bioloogia eksamiks kordamine

teaduslikeks katseteks. KAHEPAIKSED-jäsemed, õrn ja paljas nahk, nahahingamine, hingamiseks on kopsud, neil on silmalaud, silmad on suured ja punnis, neil on üks kaelalüli, võimaldab pead tõsta ja langetada, saagi püüdmiseks on kleepuv keel. Maismaaelanikena hingavad kahepaiksed kopsudega, samas on neil tähtsal kohal ka naha kaudu hingamine - sellepärast peabki neil nahk alati niiske olema. Vees arenevad vastsed hingavad lõpustega. Sabakonnaliste hulgas on aga rühm salamandreid, kellel kopsud täiesti puuduvad. Kahepaiksete kolmeosaline süda pumpab verd väikesesse e. kopsuvereringesse ning suurde e. kehavereringesse. Et aga nimetatud kaks vereringet pole teineteisest täielikult eraldatud, siis on kahepaiksete ainevahetus aeglane ning kõik nad on kõigusoojased loomad. Enamik kahepaikseid on lahksugulised. Sigimiseks siirduvad ka maismaal elavad liigid veekogusse.

Bioloogia
80 allalaadimist
thumbnail
72
doc

KALAKASVATUSE eriala kordamisküsimused

d. Hobikalakasvatus on tavaliselt ekstensiivne tootmine ­ looduslikes tiikides ilma täiendava söötmiseta, madal asustustihedus (300tk/ha), toodang 100-150 kg/ha. e. Tootmises aga kasutatakse intensiivset tootmist ­ lisasöötmisega, kõrged asustustihedused, kaubakala 500-1000 kg/ha. 10. Karpkala kasvatamise tsükli põhietapid ja nende kestus. a. Tsükkel algab kudemisega kevadel. Mais-juunis saadakse haudemajas vastsed, kes asustatakse tiikidesse. Need kasvavad maimudeks. Kasvuperiood kestab Eesti kliimas maksimaalselt 3-4 kuud (mai-sept). Septembris toimub väljapüük ja talvitustiikidesse asustamine. Talvitus okt-apr. Asustamine kasvutiikidesse aprillis ja septembris taas väljapüük ja talvitus okt-apr. Aprillis taas väljapüük talvitustiikidest ja asustamine kasvutiikidesse ja septembris väljapüük ning turustamine. 11

Kalakaubandus
40 allalaadimist
thumbnail
98
docx

Kogu keskkooli bioloogia konspekt

Sisukord üldbioloogia konspektile I. ORGANISMIDE KEEMILINE KOOSTIS....................................................2 II. RAKUBIOLOOGIA (RAKU EHIUS JA TALITLUS)....................................21 III. PALJUNEMINE JA ARENG..................................................................33 IV. GENEETIKA......................................................................................49 V. EVOLUTSIOON..................................................................................65 VI. ÖKOLOOGIA....................................................................................79 VII. AINEVAHETUS................................................................................86 VIII. MOLEKULAARBIOLOOIGA..............................................................94 1 Loeng I 07.09.11 Üldbioloogia eesmärgid: 1.) lihtsus vajalikul tasemel, 2.) luua seoseid erinevate asjade bioloogia distsipliinide vahel ning põ

Bioloogia
202 allalaadimist
thumbnail
10
doc

Lülijalgsed

Liitsugulisust, mille puhul samal loomad on nii isas- kui emassuguelundid, esineb vähkide hulgas vähem. Paljude vähiliikide emased hoolitsevad pikka aega oma järglaste eest. Munad arenevad emase seljal olevas haudetaskus (vesikirbud), kõhu all paiknevas kambris (kakandid), munakottides suguavade küljes (aerjalalised), jalgade külge kleebitult (kümnejalalised) või mujal. Üksikud vähiliigid munevad munad otse vette (kalatäi). Munast koorunud noored vähid pole tihti veel täiskasvanute sarnased ja peavad arenema selleks keerulise moonde teel. Moonde käigus vastsed kestuvad korduvalt - ajavad maha vana kitsa keha katva kooriku ja kasvatavad uue. Munast koorub kõigepealt vähkidele iseloomulik vähikvastne, kellel on ümmargune keha, mis pole veel jaotunud peaks, rindmikuks ja tagakehaks. Sellisel vastsel on üks lihtsilm ja ainult kolm paari jäsemeid. Hingamine

Bioloogia
42 allalaadimist
thumbnail
22
docx

Zoloogia osa kordamisküsimuste vastused

Kaks erinevat epiteelikihti. Aga on eristunud isend, kes aktiivselt liigub. Võibolla sekundaarselt lihtsustunud? 15. Kahekülgsed (Bilateria) on bilateraalsümmeetrilised loomad. Erinevalt kiirelistest (radiaalsümmeetriaga loomad) on neil nii ees- kui tagaots ning parem ja vasak külg. Kahekülgsete hulka kuuluvad enamik loomade hõimkondi, tähtsamad, kes välja jäävad on käsnad ja ainuõõssed. Tavaliselt loetakse kahekülgsete alla ka okasnahksed, kelle vastsed on bilateraalsümmeetrilised, suguküpsed isendid aga radiaalsümmeetrilised. Peaaegu kõikide kahekülgsete keha on arenenud kolmest lootelehest: endo-, meso- ja ektodermist. Kiirelised ehk kahekihilised (Radiata; kasutatud ka nimetust Radialia; eesti keeles on kasutatud ka nimetusi kiirloomad ja radiaalsümmeetrilised loomad) on radiaalsümmeetrilised loomad päriskhulkraksete alamriigist. Üldjuhul loetakse siia kaks hõimkonda: ainuõõssed ja kammloomad. 16

Vee elustik
55 allalaadimist
thumbnail
18
pdf

Lülijalgsed

järvedes elavatest vähkidest. · Jõevähk tegutseb öösiti, tal on üsna palju vaenlasi. Ondatra ja saarmas ­ jõevähi looduslikud vaenlased. Jõevähi ehitus (1) · Vähi keha on kaetud rohekaspruuni kesta ehk koorikuga (seepärast ka koorikloomad), mis koosneb kitiin- ja lubiainest. · Lubiaine muudab vähikeha tugevamaks. Kitiinkestal on välistoese ülesanne, seestpoolt kinnituvad sellele lihased. · Jõevähi keha koosneb lülidest, millest moodustub: pearindmik ja tagakeha. · Pearindmiku katab seljakilp, mis kaitseb ka külgedel olevaid lõpuseid. Jõevähi ehitus (2) · Peaosas asuvad liitsilmad. · Pea piirkonda kinnituvad ka kompimiselundid ­ tundlad. · Ümber suuava asetseb kolm paari lõugu. · Lõugadest tahapoole jäävad 5 paari käimise jalgu, millest esimesed on suured ja varustatud võimsate sõrgadega. · Tagakehale kinnituvad ujujalad. · Viimane jalapaar moodustab koos tipulüliga uime.

Bioloogia
5 allalaadimist
thumbnail
3
doc

Bioloogia KT Lülijalgsed

LÜLIJALGSED Vähid ja ämblikud Kordamine, õ lk 121-136 1. Iseloomusta lülijalgseid. Selgrootud loomad, kellel on lüliline keha, lülilised kehajätked ning kitiinainest välisskelett. Lülijalgsed on hästi kohastunud elutingimustega Maal. 2. Iseloomusta jõevähi välisehitust. Jõevähk on lülijalgne (lüliline keha, lülilised jäsemed).kaks kehaosa on pearindmik ja tagakeha. Jõevähi keha on kaetud rohekaspruuni koorikuga mis koosneb kitiin- ja Lubiainest. Lubiaine muudab keha katte tugevamaks. Pearindmikku katab selja poolt seljakilp, mis kaitseb keha külgedel olevaid lõpuseid. 3. Iseloomusta jõevähi siseehitust (hingamiselundkond, vereringe, närvisüsteem, seedeelundkond, toitumine) Hingab lõpustega, mis asuvad keha külgedel pearindmiku all. Need erinevad ehituselt kala lõpustest kuid ülesanne on sama.

Bioloogia
34 allalaadimist
thumbnail
10
doc

8. klassi bioloogia

neerud. Lindude sigimine ja areng emasloom isasloom munasarjad seemnesarjad munarakud seemnerakud kehasisene viljastamine nahkkestaga muna lubikestaga muna koorub noor lind Linnupojad jagunevad kaheks: pesahoidjad (sulgeteta, silmas pole avanenud, vajab hoolitsust, kuldnokk) ja pesahülgajad (koorudes sulgedega, silmad avanenud, suudab vanemale järgneda). Linnud söövad selgrootuid loomi, putukaid planktonit. Röövlinnud söövad ka teisi linde ja väiksemaid loomi. Põhilised lennuviisid on purilend, rappelend ja sõudelend. Enesekaitsek moodustavad linnud kolooniaid, neil on kaitsevärvi sulestik, nad

Bioloogia
179 allalaadimist
thumbnail
33
doc

Vee Zooloogia

ilmuvad karud, koerad, sead ja inimese eellased; kvaternaar: ilmub inimene. 8. Loomade moone (metamorfoos): milleks ja kuidas? Vastsete näiteid. Täis- ja vaegmoone Moone on vajalik, kuna vastne ja valmik tarbivad üldjuhul erinevat toitu (või ei tarbi valmik üldse), elavad erinevates elupaikades ning neil on erinev funktsioon (valmikul paaritumine, vastsel varuainete kogumine). Moone võib toimuda kahel viisil: vaegmoone- nukustaadium puudub, munast koorub vastne, kes kasvades moondub täiskasvanuks; täismoone- esineb nii vastse kui ka nukustaadium, st. vastne moondub täiskasvanuks nukustaadiumis, moodustades enda ümber kookoni, millest lõpuks väljub valmik (nt liblikatel, vastne: röövik; konnadel (vaegmoone): kulles; imiussidel (vaegmoone) mitu vastsejärku: miratsiid, sporotsüst, reedia, kaks tserkaari, metatserkaar; lestadel nümf jne.) 9. Parasitism, kooselu (kommensalism) ja vastastikku kasulik kooselu

Vee elustik
98 allalaadimist
thumbnail
16
odt

8. klassi bioloogia valikeksami vastused.

Hõõrel- neelu eesmise osa pinnal asuvad kitiinhambakesed millega tigu taime lehtedelt ja viljaldelt tükikesi kraabib. Koda- teo keha kaitsev õhuke lubiainega tugevdatud koonusjas koda 49)Toitumine:1) taimelehed 2) küpsenud viljad Aiapidaja suhtumine Aia- ja põllupidajatele teevad nad tüli sellega, et närivad madalakasvuliste taimede, näiteks maasikate lehti ja vilju. 50) Tähtsus looduses Tigu: 1) toiduks loomadele 2) nendes arenevad mitmesugused parasiitusside vastsed 3) lüli aineringes 4) kahjustavad taimi ja vilju Karp: 1) biofiltrid 2) on toiduks 3) pärlid 4) lindudele jahvatatakse nende koda 5) kahjustavad veealuseid ehitisi ja laevu 6) kodadest valmistatakse nööpe 7) hävitavad väikesi veeloomi ja nende ujuvaid vastseid 51) Looduskaitse all olev on Ebapärlikarp, sest inimesed jahivadneid pärlite pärast Lülijalgsed 52)Ehitus: 1) selgrootud 2) lüliline keha

Bioloogia
70 allalaadimist
thumbnail
12
doc

Kokkuvõte 8. klassi bioloogiast.

Enamikku algloomi ümbritseb väga õhuke pellikul (tihenenud tsütoplasma väliskiht), mille kaudu toimub ainevahetus ümbritseva keskkonnaga. Algloomad nagu teisedki organismid osalevad looduse aineringes. Nad osalevad surnud organismide lagundamisel aineteks, mida taimed saavad kasutada. Samuti on nad lüliks paljudes toiduahelates. Enamik vabalt elavatest algloomadest toitub bakteritest ja teistest mikroorganismidest. Samal ajal on nad toiduks suurematele loomadele. Näiteks paljude kalade vastsed söövad algloomi. Osa algloomi toitub ka vees lahustunud orgaanilisest ainest. Seetõttu kasutatakse neid heitvee puhastamiseks biopuhastites. Nad lagundavad orgaanilise aine lihtsamateks ja kahjutuuteks ühenditeks. Algloomad on olulised maakera geoloogilise mineviku uurimisel. Ürgsed algloomad elasid maakeral ennem hulkrakseid organisme. Algloomade toestest on ajajooksul moodustunud settekivimeid, nt lubjakivi- ja kriidilademed. 9. Vetikate tähtsus looduses ja inimese elus

Bioloogia
228 allalaadimist
thumbnail
12
docx

Bioloogia 10. klassi üleminekueksamiks kordamise konspekt.

o Hüpervitaminoos- mõne kindla vitamiini liigtarvitamise mürgistus. Kui inimesel puudub piisavalt vitamiine, siis see võib peata ensüümide töö. 19.Milleks on vaja D-vitamiini, kust seda saab? Mis on rahhiit? o Luude ja hammaste koostisosa o Laste kasvamine o Ensüümide süntees limaskestas o Vere hüübimise ja normaalse südametöö saavutamiseks o Stabiilse vererõhu ja närvisüsteemi saavutamiseks o Saab: Päikese valgusest, kala rasvast, munast, võist, maksast o Rahhiit- Luud on nii pehmed, et vajuvad x või o kujuga. Pigem sünnib kaasa. Avitaminoos d-vitamiinile. 20. Mis on kolesterooli ülesanded organismis? Too näited. Mille poolest erineb ,,hea" ja ,, halb" kolesterool? o Ülesanded: o Kuulub loomade rakumembraani koostisesse, tagab nende voolavuse ja läbilaskvuse o Vaja mõnede hormoonide (nt: suguhormoonide), D-vitamiini ja sapphappe sünteesimiseks.

Bioloogia
28 allalaadimist
thumbnail
20
pptx

Hiina villkäppkrabi

Selts Kümnejalgsed Decapoda Infraselts Krabilised ehk lühihännalised Brachyura Sugukond Varundiae Perekond Villkäppkrabi Eriocheir Liik Hiina villkäppkrabi Eriocheir sinensis Välimus Keha koosneb pearindmikust ja tagakehast. Tagakeha on redutseerunud, kõverdunud ja jääb suure pearindmiku alla. Laiovaalne pearindmik, pikad ja tugevad rindmikujalad. Esimesed käimisjalapaarid on muundunud sõrgadeks. Keha pikkus kuni 6 cm. Kehasegmente ja tagakeha katab ümar seljakilp. Isaste jalgu, eriti sõrgu, katab lopsakas karvastik. Krabi värvus varieerub kollasest pruunini, harva tuleb ette purpurseid või punaseid isendeid. Siseehitus Keha katab koorik. Tal on lüliline keha, lülilised kehajätked ja kitiinainest välisskelett. Avatud vereringe. Veri varustab kõiki kehaosi hapnikuga. Süda

Bioloogia
11 allalaadimist
thumbnail
69
doc

Zooloogia eksam 2012 konspekt

- ristlõikes keha ümar - keha pinnal paks kutiikula - seedesüsteem algab suuga, lõppeb pärakuga 33 ANATOOMIA JOONIS: (ümaruss) ERINEVAD ELUVORMID: vabalt elavad, taime- (kartuli kiduuss) ja loomaparasiidid (liimuksolge) NÄITED PARASIITSETE ÜMARUSSIDE ELUTSÜKLIST: 1. Solkme munad satuvad pesemata käte küljest inimese suhu ning edasi soolde, kus munadest väljuvad vastsed. 2. Vastsed tungivad läbi sooleseina otse verre ningjõuavad kopsudesse, kus toimub nende edasine areng. 3. Köhides satuvad täiskasvanud vastsed neelu, kust nad süljega uuesti soolestikku kantakse. 4. Seal saavad nad täiskasvanuks ning hakkavad sigima. Ühes ööpäevas areneb emasloomas ligikaudu 20 000 muna, mis väljutatakse koos väljaheidetega. FASMIIDSED vs FASMIIDITUD: 34

Zooloogia
146 allalaadimist
thumbnail
15
pdf

Bioloogia eksamiks

BIOLOOGIA ALUSED KOKKUVÕTVALT GÜMNAASIUMI BIOLOOGIAST MIHKEL HEINMAA | 12B | RÜG | APRILL 2009 I ELU OLEMUS ELU TUNNUSED: Rakuline ehitus, keerukas organiseeritus, stabiilne sisekeskkond, kasv ja areng, paljunemine, kohastumine, reageerimine ärritusele. Rakk on lihtsaim ehituslik ja talituslik üksus, millel on kõik eluomadused. ELUSLOODUSE ORGANISEERITUSE TASEMED. molekul > organell > rakk > kude > organ > organsüsteem > organism (isend) > populatsioon > ökosüsteem > biosfäär MOODNE KLASSIFIKATSIOON: liik > perekond > sugukond > selts > klass > hõimkond > riik TEADUSLIKU UURIMISMEETODI PÕHIETAPID: probleemi püstitamine > taustinfo kogumine > hüpoteesi sõnastamine > hüpoteesi kontrollimine > tulemuste analüüs > järelduste tegemine > uute teaduslike faktide saamine > teadusliku teooria kujunemine. II ORGANISMIDE KOOSTIS KEEMILISTE ELEMENTIDE TÄHTSUS ORGANISMIS. Hapnik ­ kuulub kõikide biomolekulide koostisesse, on tugev oksüdeerija, kindlustab hi

Bioloogia
350 allalaadimist
thumbnail
4
rtf

8. klassi ülemineku eksami küsimused ja vastused

liitsuguliseks loomaks. 21.Paelussi ehitus, paljunemine, nakatumine. Paelussi keha on paelakujuline ja koosneb paljudest lülidest. Inimene nakatub paelussiga siis kui sööb veise vähekeedetud või toorest põstangutega nakatunud liha. Pealussi igas lülis on sigimiselundid, tagumistes lülides valmivad munad, valmis munadega lülid murduvad keha küljest ja väljuvad koos väljaheitega. Edasiseks peavad nad sattuma teise soolde, kus väljub munast vastne. 22.Kus ja kuidas toitub limuksolge? Solge toitub inimese sooles olevast poolseeditud toidust. Toit liigub läbi keha ühes suunas järk- järgult seedudes. 23.Vihmaussi teose ehitus, nahklihasmõigu mõiste. Vihmausii keha katab epiteet, mille all on kaks kihti lihaseid, kokku moodustavad nad keha seina ehk nahklihasmõigu, mis on usside toeseks. Toeste ja lihaste abil liigub vihmauss. 24.Vihmaussi vereringe ja südame ehitus.

Bioloogia
211 allalaadimist
thumbnail
11
doc

Jõevähk

Jõevähi elujõuline asurkond pidurdab veekogude eutrofeerumist ja suurendab selle liigilist mitmekesisust[2]. 6. Anatoomia ja füsioloogia 6.1 Välisehitus Jõevähi keha koosneb 19 kokkukasvanud lülist ja seda katab kaltsiumisooladega (CaCO3) tugevdatud ogaline ja köbruline kitiinkoorik, mis on loomakese välisskeletiks ­ sellele kinnituvad lihased. Igal kehalülil on paar lülilisi jätkeid. Kehalülidest moodustub kaks kehaosa ­ pearindmik ja tagakeha (lakk). Pearindmik ei paista lülilisena, sest selle lülid on seljal kokku kasvanud. Pearindmikku katab selja poolt seljakilp. Seljakilbi servad kaarduvad alla ja kaitsevad külgedel paiknevaid lõpuseid. Käimisjalgu on viis paari: esimesed neist on suured ja võimsate sõrgadega, keskmised väikeste sõrgadega ning viimased kaks paari ilma sõrgadeta. Tagakehal asetsevad pisikesed ujujalad. Viimane jalapaar on tugevasti laienenud ja moodustab koos tipulüliga sabauime

44 allalaadimist
thumbnail
9
doc

Jõevähk

Jõevähk Välisehitus Jõevähi keha on sale ja koosneb paljudest lülidest. Vähi kehalülidest moodustub kaks kehaosa ­ pearindmik ja tagakeha. Pearindmikku katab selja poolt seljakilp, mille servad kaitsevad vähi külgedel paiknevaid lõpuseid. Peaosas paiknevad lühikestel liikuvatel varrekestel liitsilmad. Pea piirkonda kinnitub kaks paari tundlaid ­ lühikesed eesmised ja pikemad tagumised. Ümber suuava asetseb kolm paari lõugu, millele on abiks kolm paari rindmikule kinnituvaid lõugjalgu. Vähil on viis paari käimise jalgu. Esimesed neist on varustatud suurte sõrgadega. Keskmised

Bioloogia
14 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun