Leidsid 25 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Vähid". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
vähk, vähid, jõevähk, vastsed, munas, munast, koorik, koorub, vastne, elavate, marjaterad, satikad, kehaehitus, lõpustega, emased, emaste, pearindmik, lülijalgsete, hõimkond, kümnejalalised, liitsilmad, vereringe, veri, sagarad, suhu, söögitoru, jätked, kakandid, hingata, sigimine, seljal, moonde, ujuvad, veetemperatuur, ringis, koorumineLiitsugulisust, mille puhul samal loomad on nii isas- kui emassuguelundid, esineb vähkide hulgas vähem. Paljude vähiliikide emased hoolitsevad pikka aega oma järglaste eest. Munad arenevad emase seljal olevas haudetaskus (vesikirbud), kõhu all paiknevas kambris (kakandid), munakottides suguavade küljes (aerjalalised), jalgade külge kleebitult (kümnejalalised) või mujal. Üksikud vähiliigid munevad munad otse vette (kalatäi). Munast koorunud noored vähid pole tihti veel täiskasvanute sarnased ja peavad arenema selleks keerulise moonde teel. Moonde käigus vastsed kestuvad korduvalt - ajavad maha vana kitsa keha katva kooriku ja kasvatavad uue. Munast koorub kõigepealt vähkidele iseloomulik vähikvastne, kellel on ümmargune keha, mis pole veel jaotunud peaks, rindmikuks ja tagakehaks. Sellisel vastsel on üks lihtsilm ja ainult kolm paari jäsemeid. Hingamine
Vähkide silmad kinnituvad kas peale või on varte otsas. Rindmiku esimesed kolm jäsemetepaari on sageli muutunud lõugjalgadeks, mis aitavad toitu kätte saada. Kõrgematel vähkidel esineb jäsemeid ka tagakehal. Vähilaadsete pikkus jääb umbes 0,1 millimeetrist 60 sentimeetrini. Jäsemete siruulatus ulatub mõnedel 3,5 meetrini; maksimaalne kaal on kuni 20 kilogrammi. 2. Sigimine ja areng Vähid on üldjuhul lahksugulised loomad. Reburikastest munadest väljunud vastsed arenevad moondega. Vähkide seas esineb nii täis- kui vaegmoondega arengut. Sigima hakkavad jõevähid sügisel. Isasvähk kleebib läbi sugujalgade pressitud massist moodustatud vorstikujulise spermatofoori emase tagakeha alaküljele. Emasvähk kinnitab samasse ka munad. Seega on viljastumine väline, areng otsene. Kevadel kooruvad noored vähikesed 3
.................................................................8 7.3.3 Lapihaigus..............................................................................................................9 7.3.4Parasiidid................................................................................................................ 9 7.4 Võõrliigid.......................................................................................................................9 7.4.1 Kitsasõraline vähk (Astacus leptodatcylus) .........................................................10 7.4.2 Ogapõskne vähk (Orconectes limosus).............................................................. 10 7.4.3 Signaalvähk (Pacifastacus leniusculus).............................................................. 10 Kasutatud kirjandus..............................................................................................................11 Sissejuhatus
Kirjavainen J. 1996 Hämeen Ravunviljelyopas. Kala- ja riistahallinnon julkaisuja 23. 117 lk. Järvenpää T., Tulonen J., Erkamo E., Savolainen R., Setälä J. 1996. Ravunviljely menetelmät ja kannattavuus. Riistan ja Kalantutkimus, 111 lk. Koostajad tänavad nende autoreid. Ari Mannonen Tiit Paaver 2 SISUKORD Eessõna 1. Vähi bioloogia........................................................................ 5 1.1. Vähid ja nende kehaehitus....................................................... 5 1.2. Vähi elutsükkel.....................................................................7 Kasv ja kestumine ..................................................7 Suguküpsus..........................................................8 Paaritumine ja kudemine.......................................... 8 Marjaterade ja poegade arv.......
Angerjas Angerjat tunneb arvatavasti küll igaüks. Kes ei ole seda libedat, madujat kala juhtunud käes hoidma, on tõenäoliselt vähemalt tema hõrku liha delikatessina proovinud. Emased kalad kasvavad meil kuni 1 m pikkuseks ja paarikiloseks, isased jäävad aga pea poole väiksemaks. Angerja puhul on eriti omapäraseks tema elukäik. Nimelt hakkavad kõigi Euroopas elavate angerjate maimud arenema ühes kohas Sargasso meres. Seal tõusevad vähem kui ühe sentimeetri pikkused vastsed sügavamatest veekihtidest pinnale ja kanduvad Golfi hoovusega ida suunas. See mitme tuhande kilomeetri pikkune teekond võtab aega 2,5...3 aastat. Euroopa läänerannikule jõudnud läbipaistvad 75 millimeetrised vastsed katkestavad toitumise ja moonduvad nn klaasangerjaiks. Järgnevalt hakkavad nad tungima jõgedesse ja jõgede kaudu järvedesse, Eestis peamiselt Pärnu jõgikonda (Peipsis ja Võrtsjärves kasvatatakse sissetoodud angerjaid). Suguküpseiks saavad isased 5...7, emased 7..
TALLINNA TEENINDUSKOOL 011K Mereannid Referaat Juhendaja: Milvi Kasemäe Tallinn 2007 Sisukord 1) Sisukord lk. 2 2) Austrid lk. 3 3) Seepia lk. 4 4) Kaheksajalg lk. 5 5) Vähid lk. 6 6) Teod lk. 7 7) Karbid lk. 8 8) Krabid lk. 10 2 Austrid Austrid on üks populaarsemaid töönduslike karpide perekondi ja kokku on neid pea 60 liiki. Arvatakse, et inimene tarvitas austreid toiduks juba kiviajal seda tõestavad ka vastavad leiud. Kunstlikult hakati neid kasvatama juba 150 aastat eKr, austrikasvandused olid nii Vana- Hiina kui ka Vana-Rooma kultuuris.
Hiina villkäppkrabi Eriocheir sinensis Esitluse koostas Karmen Markov Kuuluvus Riik Loomad Animalia Hõimkond Lülijalgsed Arthropoda Klass Kõrgemad vähid Malacostraca Selts Kümnejalgsed Decapoda Infraselts Krabilised ehk lühihännalised Brachyura Sugukond Varundiae Perekond Villkäppkrabi Eriocheir Liik Hiina villkäppkrabi Eriocheir sinensis Välimus Keha koosneb pearindmikust ja tagakehast. Tagakeha on redutseerunud, kõverdunud ja jääb suure pearindmiku alla.
21. Kuidas paeluss paljuneb? Kuidas satub inimese organismi? Sigimiselundid paiknevad paelussi igas lülis. On liitsuguline loom (muna- ja seemnerakud arenevad ühes ja samas isendis). Paeluss vajab arenemiseks vaheperemeest. Paelussi tagumistes kehalülides valmivad munad. Kui on valminud, murdub see lüli usi küljest ja väljub inimese soolest väljaheidetega koos. Edasi peab sattuma veise (vaheperemees) soolde. Nt. sööb lehm need karjamaal koos rohuga sisse. Veise soolest väljub munast vastne, kes tungib veresoonde. Veri kannab looma lihasesse, kus see areneb vastseks e. põistanguks. Inimene saab selle, kui sööb veise vähekeedetud ( põistangudega nakatunud) liha. Jõudnud inimese soolde, tuleb põiekesest välja paelussi päis ning uss kinnitub soole seina külge. Veis on nudupaelussi vaheperemees, siga on nookpaelussi vaheperemees, kala on laiussi vaheperemees. Eestis kõige sagedamini nakatavad inimesi laiussid. Inimene pärisperemees.
48. Kaheksahaarmelistel on kombitsad saagi haaramiseks; haistmiseks ja maitsmiseks; abiks ujumisel; kõndimiseks mööda merepõhja. A c d e 49. Ärritudes muutuvad hiidkalmaar ja harilik kaheksajalg punaseks 50. Lülijalgsete keha on kaetud kitiinist (mõnel lisaks Ca soolad) välisskeletiga, mis ei veni kasvades suuremaks. Sellepärast peavad lülijalgsed kasvamiseks kestuma 51. Keldrikakand kuulub ülemvähkide hulka 52. Kümnejalalised vähid elavad meres; (magevees. HEINO) 53. Astacus astacus kõnnib tagurpidi - vale 54. Kuidas eristada isast jõevähki emasest? emastel tagakeha laiem kui pearindmik, pikkus kuni 12 cm isastel tagakeha kitsam kui pearindmik, pikkus kuni 16 cm tagakeha esimesel lülil torujad sigimiselundid 55. Miks värvuvad kõik vähid keetmisel punaseks? keedetud vähk on punane, sest kõrgel temperatuuril valk pigment kompleks laguneb ja astaksantiin vabaneb 56
juura: hiidroomajate kõrgaeg, ilmuvad linnud, merikrokodillid ja kilpkonnad; kriit: surid välja suured roomajad ja ammoniidid; uusaegkond e kainosoikum:paleogeen: ilmusid kiskjad, algelised kabjalised, vaalad, hülged ja esimesed londilised; neogeen: ilmuvad karud, koerad, sead ja inimese eellased; kvaternaar: ilmub inimene. 8. Loomade moone (metamorfoos): milleks ja kuidas? Vastsete näiteid. Täis- ja vaegmoone Moone on vajalik, kuna vastne ja valmik tarbivad üldjuhul erinevat toitu (või ei tarbi valmik üldse), elavad erinevates elupaikades ning neil on erinev funktsioon (valmikul paaritumine, vastsel varuainete kogumine). Moone võib toimuda kahel viisil: vaegmoone- nukustaadium puudub, munast koorub vastne, kes kasvades moondub täiskasvanuks; täismoone- esineb nii vastse kui ka nukustaadium, st. vastne moondub täiskasvanuks nukustaadiumis, moodustades enda
php 21. Kuidas paeluss paljuneb? Kuidas satub inimese organismi? Sigimiselundid paiknevad paelussi igas lülis. On liitsuguline loom (muna- ja seemnerakud arenevad ühes ja samas isendis). Paeluss vajab arenemiseks vaheperemeest. Paelussi tagumistes kehalülides valmivad munad. Kui on valminud, murdub see lüli usi küljest ja väljub inimese soolest väljaheidetega koos. Edasi peab sattuma veise (vaheperemees) soolde. Nt. sööb lehm need karjamaal koos rohuga sisse. Veise soolest väljub munast vastne, kes tungib veresoonde. Veri kannab looma lihasesse, kus see areneb vastseks e. põistanguks. Inimene saab selle, kui sööb veise vähekeedetud ( põistangudega nakatunud) liha. Jõudnud inimese soolde, tuleb põiekesest välja paelussi päis ning uss kinnitub soole seina külge. Veis on nudupaelussi vaheperemees, siga on nookpaelussi vaheperemees, kala on laiussi vaheperemees. Eestis kõige sagedamini nakatavad inimesi laiussid. Inimene pärisperemees.
2010 1 Sisukord Sisukord.................................................................................................................................. 2 KOORIKLOOMAD................................................................................................................... 3 Homaar................................................................................................................................ 3 Jõevähk............................................................................................................................... 4 Krabi.................................................................................................................................... 5 Langust................................................................................................................................ 6 Krevetid............................................................................
............................................................................9 Seepia................................................................................................................................ 9 ...............................................................................................................................................9 Koorikloomad......................................................................................................................10 Jõevähk............................................................................................................................10 Homaar............................................................................................................................ 11 Langust........................................................................................................................... 11 Krabi........................................................................................
Soojade suveilmadega hakkavad viburloomad veekogudes kiiresti paljunema, põhjustades lühikese aja pärast roheka veepinna teket, mida rahvasuus kutsutakse "vee õitsemiseks". Mõned fotosünteesivad ainuraksed viburloomad, näiteks kerasviburlane, moodustavad kolooniaid. Kerasviburlase koloonia põhimassi moodustab rakukestadest tekkinud sültjas aine, mille pinnal paiknevad koloonia üksikisendid. Koloonias elavad viburloomad sarnanevad ehituselt üksikult elavate viburloomdega, kuid koloonias on loomade tsütoplasmaniidikesed, mis ühendavad üksikuid isendeid. Tänu koloonialisele eluviisile on kerasviburlased võimelised liigutama oma vibureid koordineeritult. Tihti hakkab kerasviburlase koloonias mõni viburloom paljunema ja nii moodustuvad kerasviburlase sisse tütarkolooniad. Mõnedel viburloomadel on olemas ka valgustundlik silmtäpp, mille abil nad eristavad valgust ja pimedust. Kui sellised
poorid, mille kaudu pääseb vesi keha sisemusse. Vesi kannab sinna toidu ja hingamiseks vajaliku hapniku ning viib välja elutegevuse jääkained. Käsnal ei ole kudesid ega elundeid. Samuti puuduvad närvisüsteem, meeleelundis ja erituselundid. Käsnad sigivad pungumise teel ja sugurakkude abil. Pungumine: keha välispinnal moodustunud pungad jäävad tavaliselt emaloomaga ühendusse, nii moodustuvadki kolooniad. Suguline: viljastatud munarakust areneb ripsmetega ujuv vastne, kes mõneaja pärast kinnitub sobivale kohale veekogu põhjas ja areneb käsnaks. Käsnal arenevad nii emas- kui ka isassugurakud samas loomas, kuid munaraku viljastab siiski teiselt loomalt pärit seemnerakk. Näited: järvekäsn, pesukäsn, klaaskäsn veenuskorv Tähtsus: nad on looduse biofiltrid, mis puhastavad vett orgaanilisest hõljumist. 25. AINUÕÕSSETE EHITUS, PALJUNEMINE, RÜHMAD, TÄHTSUS Ainuõõssed on lihtsa ehitusega veeloomad, kelle kehas on üks suur õõs.
Ainuõõssetel esineb kaks eluvormi vabalt ujuv meduus (üksik) ja kinnitunud polüüp (sageli kolooniatena). Meduusid arenevad polüüpidest vegetatiivselt, pungumise teel, polüübid meduusidest alati sugulisel teel, läbi vastsestaadiumi. Polüübist areneb polüüp pungumise teel. Enamik ainuõõssetest on röövloomad. Sigivad suguliselt (lahksugulised) või mittesugulisel teel (pungumine). Sügoodist areneb enamasti alati ujuv vastne plaanula. Valdavalt soolaste merede loomad Klass: Hüdraloomad Hydrozoa Eestis esinevad liigid ainult solitaarse polüübina. Tuntud liik on varshüdra Hydra oligactis. Meres elavad liigid on enamasti koloonialised, nagu näiteks Cordylophora kaspia. Liikide arv: 5 Kirjandus: - Klass: Karikloomad Scyphozoa Valdavaks eluvormiks on meduus, kuigi teatud arenguetapil arenevad ka polüübid. Areng keeruline, selle käigus esineb mitu vastse tüüpi (plaanula, polüüp, käbi- ja tähtvastne).
Meretigude ja karpide kodadest suveniirid, ehted. Ka kreemides, maskides (teolima) Looduses on limustel tähtis koht toiduahelates. Teod ise söövad mitmeid taimi, vetikaid, seeni ja samblikke ja ka röövtoidulisi liike, samuti söövad teod teisi tigusid. Samas on tigu ise toiduks paljudele mardikatele, kaladele, kahepaiksetele, roomajatele, lindudele ja imetajatele (siil, rebased, metssead). Mõne teo sees arenevad ka parasiitusside vastsed, kes ohustavad ka inimesi. Karbid filtreerivad veest toiduks pisivetikaid ja -loomakesi ning koos nendega eraldavad veest ka surnud organismide osakesi. Karbid kuuluvad kalade, lindude, imetajate, krabide ja meritähtede menüüsse. 7. Hk lülijalgsed: iseloomulikud tunnused ja esindajad (võrrelda omavahel: alamhõimkond vähid, kl ämblikulaadsed ja kl putukad). Välimuselt küll väga erinevad, kuid ka ühiseid jooni: • lüliline keha;
on esitatud sõna Alltekst järel. Vajadusel on lisatud selgitus. 11. Kohandatud jooniste, skeemide ja graafikute pealkirjad, mis on esitatud reljeefselt joonislehtede komplektis, on markeeritud roheliseks (lihtsustab õpetaja tööd failiga). --- 3 SISUKORD Tiitelleht 1 Kuidas seda töövihikut kasutada? 2a Sisukord 3 20. Selgrootute tunnused. Käsnad 4 21. Ainuõõssed ja okasnahksed 6 22. Ussid 8 23. Limused 10 24. Vähid 12 25. Ämblikulaadsed ja putukad 14 26. Putukate mitmekesisus 16 27. Kuidas selgrootud toituvad? 18 28. Kuidas selgrootud hingavad? 20 29. Kuidas selgrootud paljunevad? 30. Parasiitusside areng 22 31. Viirused 24 32. Bakterid. 33. Bakterite tähtsus 26 34. Algloomad 28 35. Liik, populatsioon, kooslus, ökosüsteem, biosfäär 30 36. Ökoloogilised tegurid 32 37. Toiduahelad. Ökoloogiline püramiid 34 38. Miks on elurikkus tähtis? 39. Mis ohustab elurikkust ja kuidas seda kaitsta? 36
2) kalade vereloomeorganite infektsioosne nekroos 3) karpkala kevadvireemia 4) lõhilaste infektsioosne aneemia 1. Kalade vereloomeorganite infektsioosne nekroos (IHN) Kalade vereloomeorganite infektsioosne nekroos Infectious Haematopoietic Necrosis (IHN), tekitajaks on rabdoviirus, mis on lähedane VHSi ja SVC tekitajale. Haigestumist soodustab ca 10°C temperatuur. Temperatuuril üle 15° haigestuvad kalad harva. Haigestuvad peamiselt vastsed rebukotistaadiumis, nende suremus 8...15 päeva jooksul võib olla kuni 100%. Aastatse kalade suremus ei ületa tavaliselt 10%. Kaladel kaaluga üle 100g kulgeb IHN krooniliselt ja kadu on väike. Vastsetel on kliinilisteks tunnusteks verevalumid rebukotis, kõhupinnal, silmades pupilli ümber, nahk on tume, võib esineda punnsilmsus ja astsiit kõhuõõnes. Pärakust väljub pseudoroe pikkade valgete niitidena, uimede alused veritsevad
Rida ohtlikke taimekahjureid nagu kiduussid (kartuli-, ristiku-, kaera-kiduuss). Need ussid säilivad munadena mullas emaloomast moodustunud kookonis. Sobiva taimeliigi juurte eritised aktiveerivad muna arengu, ussid väljuvad munast ning tungivad taime juurtesse. Loomaparasiidid on kohastunud eluga praktiliselt kõigis ümarussidest kõrgema arengutasemega loomades, alates rõngussidest. Seoses sellega on neil kujunenud väga keerulised arengutsüklid ja
--- 44 Peatükk: 27. Kuidas selgrootud toituvad? Peatükist saad teada * Mida selgrootud söövad? * Millised on selgrootute toitumisviisid? * Mil viisil selgrootud toitu seedivad? Olulised mõisted * rakusisene seedimine Mida selgrootud söövad? Loomad vajavad kasvamiseks ja elus püsimiseks toitu, millest loom saab energiat ja lähteaineid, et sünteesida organismile vajalikke aineid. Osa selgrootuid on taimtoidulised. Paljud putukad ja nende vastsed söövad mitmesuguseid taimeosi, ka teod ja meripurad toituvad peamiselt taimedest. Osa selgrootuid on aga loomtoidulised, näiteks ainuõõssed, ämblikud, vähid, mitmesugused putukad ja nende vastsed. Paljud ämblikud püüavad võrguga saaki ja surmavad selle mürgiga. Ainuõõssetel on saagi püüdmiseks mürki sisaldavate kõrverakkudega kombitsad, vähkidel aga ohvri haaramiseks ja kinnihoidmiseks sõrad. Mõnede selgrootute toiduks sobivad aga nii taimed kui ka loomad, segatoidulised
munaraku. Sigimise erivormid: Konjugatsioon kingloom. Partenogenees ehk neitsisigimine on sugulise sigimise viis, kus puuduvad androgameedid. Järglane areneb sellisel juhul viljastamata munarakust. Esinev alamatel vähkidel N. vesikirbud ja paljudel putukatel N. lehetäid. Partenogeneetilistel liikidel on isased sagedasti haruldased või puuduvad hoopis. Pedogenees ehk vastse neitsisigimine erineb eelmisest selle poolest, et juba vastse kehas tekivad munarakkudest uued vastsed. Polüembrüoonia korral areneb ühest munarakust mitu isendit. 5. Looteline areng 3 perioodiks: 1) lõigustumine 2) gastrulatsioon ja lootelehtede kujunemine 3) histogenees ja organogenees Moorula kobarloode, blastula põisloode, gastrula kahekihiline karikloode 6.1. Kooselu vormid Neutralism 0/0, Sümbioos ehk mutualism +/+, Kommensialism +/0 asupaigaks või kaitseks, saamata teiselt selle eest midagi vastu. Amensalism -/0 N penicilliin, Parasitism +/ 6.2. Loomade käitumine
EESTI ELUPAIGAD, KASVUKOHAD, TAIMEKOOSLUSED KASVUKOHT ehk ÖKOTOOP on abiootiliste tegurite kompleks koosluses: muld, veereziim, mikro- ja mesokliima KOOSLUS ehk BIOTSÖNOOS on ökotoobi elustik, see tähendab enam-vähem ühesuguste keskkonnatingimustega alal elavate organismide kogumit. ELUPAIK ehk HABITAAT on sarnaste keskkonnatingimustega ala, mida asustab stabiilne kooslus (biotsönoos) ÖKOSÜSTEEM kooslus ja abiootiliste tegurite kompleks moodustavad tervikliku isereguleeruva ja areneva terviku KASVUKOHATÜÜP erinevates paikades korduvad sarnased keskkonnategurite kompleksid. ELUPAIGATÜÜP ka kooslus on sarnane. Tüüp on klassifitseerimise, tüpologiseerimise alus. Pinnakate ehk kvaternaarisetted lasuvad aluspõhjal
tonni; molluskid 14 mln tonni. Kõiki kokku kasvatati Aafrikas 1,5mln tonni; Ameerikas 3 mln tonni; Aasias 76 mln tonni; Euroopas 2,7 mln tonni, Okeaanias 0,2 mln tonni. 2. Eestis kasvatatavad veeorganismid, nende toodangu maht ja väärtus aastas. a. Müügiks kasvatatavad: Vikerforell ca 800 tonni (10mln kr); karpkala 70 tonni (ca 2mln kr); siberi ja vene tuur 30 tonni (); angerjas 30 tonni (ca 2mln kr); jõevähk 1 tonn (); teised kalaliigid paarsada kilo ().Need on 2009 aasta andmed. b. 2011 Vähk 1 tonn (33000USD); kasvatavad kalad kokku 388 tonni (2 mln USD) 3. Kalakasvatuslike rajatiste tüübid erinevate kalade kasvatamiseks (vikerforell, karpkala, angerjas). a. Vikerforell b. Piklikud pinnasetiigid: väljavoolu- ja sissevooluregulaatoriteks on nn mungad, neis asuvad restid. Vee juhtimiseks on torustikud ja kanalid
KESKKONNAKAITSE JA KORRALDUS 1. loodus- ja keskkonnakaitse üldküsimused Keskkonnakaitse: atmosfääri, maavarade, hüdrosfääri ratsionaalse kasutamise ja kaitse, jäätmete taaskasutamise või ladustamise, kaitse müra, ioniseeriva kiirguse ja elektriväljade eest. Keskkonnakaitse on looduskaitse olulisim valdkond. Looduskaitse : looduse kaitsmist (mitmekesisuse säilitamist, looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku, taimestiku ja seenestiku liikide soodsa seisundi tagamine), kultuurilooliselt ja esteetiliselt väärtusliku looduskeskkonna või selle elementide säilitamine, loodusvarade kasutamise säästlikkusele kaasaaitamine 2. loodus- ja keskkonnakaitse mõiste Keskkonnakaitse- rahvusvahelised, riiklikud, poliitilis-administratiivsed, ühiskondlikud ja majanduslikud abinõud inimese elukeskkonna saastamise vähendamiseks ja vältimiseks ning l
annaabi.ee 
