Kommunikatsioon: · Communio = ühendan · Kommunikatsioon on ühiskonna olemasolu alus inimeste võime üksteisega suhelda, üksteisest aru saada, oma kogemusi, mõtteid, elamusi teistele edasi anda on eelduseks ühiskonna tekkele ja arengule. Kommunikatsiooni uurimise probleemid: · Kuidas on see võimalik? (Küsimus märkidest, keelest) · Mil viisil see toimub? (Küsimus vahendajatest, meediast) · Kuidas on see korraldatud? (Küsimus intuitsioonidest) · Kuidas see toimub ja mõjub? (Küsimus suhtlejatest, nende suhetest) · Mis on selle sisu ja tähendus? (Küsimus tunnetusest, teadmistest) Teadused, mis tegelevad kommunikatsiooni uurimisega: · Lingvistika, semiootika · Sotsioloogia · Psühholoogia · Filosoofia · Informaatika · Küberneetika · Politoloogia · Ajalugu · jne... Kommunikatsiooni revolutsioon: 1. Kiri 2
Viimasel ajal on ettevõtetes hakatud enam mõistma, et tihe koostöö tarnijate ja klientidega loob paremad eeldused edu saavutamiseks nii üla- kui ka allvoo suunal. Kui ettevõte on võimekas ja seob enda külge edukalt nii kliendid kui ka allhankijad ja tarnijad, muutub uute konkurentide lisandumine alale raskemaks. Väärtusahela analüüs on aidanud loobuda lisaväärtust mitte andvatest, kallitest ja tarbetutest tegevustest ning vahendajatest. Tarneahel on nagu tootjatehast lõpptarbijaga ühendav toru (ingl. k. erialases kirjanduses kasutataksegi sageli terminit pipeline). Tarneahelat vaadeldakse kui ketti, mille iga osa koosneb neljast lülist. Osa all mõistetakse iga ahelasse kaasatud organisatsiooni ning lülide all nelja peamist tarnetega seonduvat juhtimisprotsessi: planeerimine, hanked, teostus ja tarnimine.
kajastada kohe kuluna. Rendileandjatel, kes on tootjad või vahendajad, tekib oma kaupu kapitalirendi lepinguga müües kahte tüüpi tulu: (a) Müügitulu, mis kajastatakse rendilepingu jõustumisel; ja (b) Finantstulu, mis kajastatakse rendiperioodi jooksul. 4 Tootjad ja vahendajad Tootjatest ja vahendajatest rendileandjad kajastavad oma kaupu kapitalirendi tehinguga müües rendilepingu jõustumisel müügituluna müüdud vara õiglast väärtust või rendileandjale laekuvate rendimaksete miinimumsumma turuintressimääraga diskonteeritud nüüdisväärtust, kui see on madalam. Rendilepingu jõustumisel kajastatav müüdud kaupade kulu on väljarenditud vara soetusmaksumus (või bilansiline maksumus, kui erinev) miinus garanteerimata jääkväärtuse nüüdisväärtus
Ladina-Ameerika, Aasia ja Aafrika arengumaades? Kohv, näiteks, on maailmas nafta järel enammüüdavaim kaup, mida toodavad 20-25 miljonit väiketalunikku ja istanduste töölist arengumaades. Paljude vaesemate riikide areng ja nende elanike heaolu sõltub ühe või paari toote ekspordist Euroopasse jt tarbimisühiskondadesse. Kahjuks ei arvesta tänapäeva maalmakaubanduse reeglid kõige vaesemate inimeste huvisid; suurem osa rahast, mida meie tarbijatena maksame, jääb vahendajatest ja sissevedajatest suurfirmadele. Madalad maailmaturu hinnad sunnivad väiketalunikke müüma oma saagi sellise hinna eest, mis ei kata isegi tootmiskulusid. See aga tähendab, et peredel ei ole raha maksta laste kooli eest või haigestumise korral arsti juurde minna. Inimesed jätavad oma kodud ja lahkuvad tööotsinguil ülerahvastatud linnadesse või hoopis välismaale. Nii juhtubki, et kaudselt võtame osa paljude inimeste vaesustumisest ja
Logistikajuht vastutab ettevõttes üldjuhul vedude korraldamise, varude juhtimise, ostu-tegevuse, ladude töö, klienditeeninduse ja ettevõtte logistikasüsteemi tervikliku arendamise eest. Tehakse vahet mikro- ja makrologistilistel süsteemidel. Makrologistilised süsteemid on ettevõtetevahelised süsteemid, mikrologistilised aga ühe ettevõtte piires töötavad süsteemid. Makrologistiline süsteem on suur süsteem materjalivoogude juhtimiseks, mis koosneb tootmisettevõtetest, vahendajatest, hulgifirmadest, jaekaubandusettevõtetest, transpordi- ja ekspedeerimisfirmadest jne. Need süsteemi lülid võivad paikneda ühe riigi või mitme riigi territooriumidel. Makrologistiline süsteem võib kujutada endast ka regiooni, riigi või geograafilise piirkonna riikide grupi majanduse teatud infrastruktuuri. Mikrologistilised süsteemid on enamasti makrologistiliste süsteemide allsüsteemid. Nendeks on tööstus- ja kaubandusettevõtted, kontsernid jne
See on vahend. Aga mis läheb kaotsi ja mis tuleb juurde? Kas keel räägib meie eest või räägime meie. See on oluline probleem, siis kui peab kij.räägkima võõrkeeles. Me kasutame valmiskonstu. Mis on kellegi teise poolt tekitatud. Me mõtleme vähem sellele, mida me ütleme. nt. "how do u do" väljendab ainult kontakti kui sellist. Kultuuile on omane teatud tekstide levik. Küsime küsimuse asjade kohta,mis on just nagu selge. *Mil viisil see toimub?- küsimus vahendajatest, meediast. Kas see kuidas,mis viisil suhtlus toimub muudab ka sisu? Kuidas teatud meediate levik mõjutab koge kultuuri.kuidas meediate muutus muudab kogu ühiskonda. nt. Infoühiskond muudab ühiskonda kui sellist. nt. Suur osa lapsi ei taha raamatuid lugeda. Tegelasi teatakse aga nt multikate järgi. Seda mõjutas ju meediumi muutus. Ka heas filmis läheb midagi kaotsi. Kuidas meedia mõjub? nt. Reklaamindus. Kuidas mõjub kellele, mis olukorras, kuidas mõõta ja hinnata.
Viimasel ajal on ettevõtetes hakatud üha enam mõistma, et tihe koostöö tarnijate ja klientidega loob paremad eeldused edu saavutamiseks nii üla- kui ka allvoo suunal. 5 Kui ettevõte on võimekas ja seob enda külge edukalt nii kliendid kui ka allhankijad ja tarnijad, muutub uute konkurentide lisandumine alale raskemaks. Väärtusahela analüüs on aidanud loobuda lisaväärtust mitteloovatest, kallitest ja tarbetutest tegevustest ning vahendajatest. Väärtusahel (Value Chain) on laiem mõiste, hõlmates lisaks tarneahelale muuhulgas selliste protsesside planeerimist, juhtimist ja juurutamist, nagu Strateegiline turuanalüüs Ettevõtte üldjuhtimine R&D Turundus ja müük Müügijärgne klienditugi Tehnoloogia 6 Mõisted Logistiline ahel (Logistics chain)
positivistlik vaatluslause. Sellele vahenduslülile toetudes saab põhjendada väiteid välismaailma kohta. Seesugune ettevõtmine kätkeb endas probleemi kuidas on üldse võimalik haarata maailma ennast, kui alati jääb midagi maailma ning minu vahele. Nii maadlevadki empiristid lõputult skeptikuga, kes osutab võimalusele, et maailm võiks olla ka teistsugune ning et subjekti teadmistel ei õnnestu jõudagi kaugemale talle antud nähtumusikest vahendajatest. Quine'i epistemoloogia alguspunkt ei asu subjektiivses vaimus. (Traditsioonilise empirismi lükkab ta tagasi käesoleva raamatu kõige esimeses paragrahvis, tekstis, mille äärmine sisutihedus võib pealiskaudsel lugemiselt täiesti märkamata jääda.) Probleem, kuidas me omandame teadmisi maailma kohta, on tema käes teisenenud küsimuseks, kuidas me õpimeosutama asjadele enda ümber. Samas on empiristlik element täiesti alles jäänud.
Tähtis on enne seene manustamist paastuda. Kärbseseent ei tarvitata üheaegselt alkoholiga, sest see võib olla surmav. Seen ja viin on vastupidise toimega. Näiteks kui seeni söönnu ja viina joonu kohtuvad, näib viinajooja seenesööjale mustana, inimesele kahjuliku jõuna, ja sellepärast läheb ta viinajoojast eemalt mööda. 16 4. PUNANE KÄRBSESEEN EESTI KULTUURIS Räägin mõnedest vahendajatest, nende arvamusest, kes on meie kirjasõnas sellest kärbseseene asjast kirjutanud või sellega kuidagi seotud. Ega kirjasõna seesugusele kogemuslikule ja peaaegu alati pajatuslikul teel levinud materjalile sobiv mõõtkava olegi. Kuid siiski... Müstik Uku Masingu arvates:,,... ei ole identne nõia arvamus seenest ega meie arvamus muskariini toimest. Neil on seene kaudu johtuvad ilmutused üks samm pikal teel. Meile muskariini toime takerduks iseendasse ega juhata edasi enam kuskile."
Turunduskeskkond hõlmab kõiki tegureid, mis avaldavad organisatsioonile sisendite ning väljunditena otsest või kaudset mõju ja seda igal tajutaval moel. Keskkond kujundab firmat, kuid samuti avaldab iga ettevõte ja asutus mõju ka keskkonnale. Turunduskeskkond koosneb jõududest, mis oluliselt mõjutavad organisatsiooni eluvõimet turgudel. Liigitatakse mikro ja makrokeskkonnaks. Ettevõttesisene keskkond koosneb tarnijatest, vahendajatest, tarbijatest, konkurentidest ja huvigruppidest. Ettevõtteväline keskkond koosneb tehnoloogilisest, demograafilisest, kultuurilisest, looduslikust, majanduslikust ja juriidilis-õiguslikust keskkonnast. Uurimis- ja arendustöö osakonda kuuluvad töötajad, kes hindavad eelkõige loomingulist vabadust ja toodete tehnilist täiuslikkust.Turundusse suhtuvad nad kerge üleolekuga, olles veendunud, et hea toode müüb ennast ise
ostimen ei toimu Internetis. Sellisel juhul on tegemist kliendi ostu toetava kanaliga (toodet võrreldakse Internetis, reaalne ost toimub aga poes). Samuti saab Internetti integreerida ostujärgse tugiteenuse pakkumise süsteemi (garantii, juhendmaterjalid, hooldusteenuse tellimine), mis pakub kliendile täiendavat mugavust. Olemasolevate kanalite ümberkujundamine Internet võib muuta traditsiooniliste turustuskanalite toimimist - minna mööda vahendajatest või jaemüüjatest (hulgimüüja võib pakkuda kõigile oma tooteid otse kodulehel, ettevõte võib vahendada kaupa otse tootjalt kliendini, loobudes seeläbi tarnijatest ja kauba vahepealsest ladustamisest). Vahendajaid võib ka juurde tekkida, kes töötavad omamoodi agregaatoritena - vahendavad ühes valdkonnas tegutsevate erinevate pakkujate teenuseid, pakuvad hinna- ja tootevõrdlusi. Rahvusvahelisus Internet lihtsustab rahvusvahelistele
2. muutuvad ka elatusvahendid kaupadeks ning loovad tarbeesemeile siseturu (oma palga eest tuleb tööline ostma turult endale elatusvahendeid) 7. Milliseid iseloomulikke jooni nägi Lenin imperialismis? * Tootmine ja kapital oli kontsentreerunud sellise kõrge arenguastmeni, et tekkisid monopolid, mis hakkasid etendama olulist osa majanduselus. * Vaba konkurentsi osatähtsuse vähenemine * Pankade uus osa: Need muutusid vähenõudlikest vahendajatest kõikvõimsateks monopolistideks, mis hakkasid käsutama kõigi kapitalistide peaaegu kogu rahakapitali. * Pangakapitali liitumine ja läbipõimumine tööstuskapitaliga ning moodustus kapitali uus vorm- finantskapital. * Kapitali väljavedu- üleliigset kapitali hakati vedama majanduslikult mahajäänud maadesse 8. Kuidas kavatses Lenin rajada sotsialismi majandusbaasi? Eraomanduse eksproprieerimine ja ühisomanduse täielik domineerimine. Pankade natsionaliseerimine
(first-hand). NB! Sageli pole formularis "..... kogemine" täidisena ilmnevad terminid on teoreetiliselt tähenduslikud või on tegemist pelgalt tundeväljenduslike lisanditega! Pole järjekindlust, "otsene" ja "vahetu" osas. Samas .... Kaks VKT versiooni: 1)Puristlik tõlgendus: Ideed mis koonduvad puhta ja rikkumata kogemise mõistete ümber 2)Personalistlik tõlgendus: Ideed, mis koonduvad isikliku kogemise mõiste ümber. 1) Puristlik tõlgendus: VKT nõuab vabanemist sellistest segavatest vahendajatest: eelarvamused, mõisted, teadmised, teooriad. Ideaaliks nn "süütu silm" ("innocent eye") või (puhas leht) "tabula rasa" (E-kogemus?). Sageli seostakse neid esteetilise kogemusega (E- kogemus on mõistevaba, mõiste-eelne nn pre-kontseptuaalne). 2) Personalistlik tõlgendus: VKT nõuab vabanemist sellistest vahendajatest nagu: teiste isikute teada-anded, kirjutised (kriitika), kuulujutud. Ideaal: "oma silm on kuningas" - nn second-hand kogemuse alavääristamine! NB
Mõne kauba turustamine eeldab palju vahendajaid, kes võivad olla spetsialiseerunud turgude, piirkondade või tööstusharude kaupa. 7.2. Vahendajate tähtsus ja funktsioonid Vahendajate kohta on aeg-ajalt kuulda arvamust, et neid pole vaja, kuna nad ajavad ainult hinna kõrgeks. Milline aga on vahetalitaja roll? Vahendajad on olulised ostjate ja müüjate kontakteerumiseks. Ei minda ju Jaapanisse Toyota tehasesse autot tooma või Mehhikosse kohvi ostma. Tootjad ja tarbijad saavad kasu vahendajatest, kes lihtsustavad kaubavahetust. Tänaseni kehtib turumajandussüsteemis vana turundustõde: ,,Te võite küll ära kaotada vahendajad, kuid ei saa kõrvaldada seda, mida nad teevad." Vahendajad võivad täita järgmisi funktsioone: · Uurimistöö info kogumine vahetuse kergendamiseks; · Müügi stimuleerimine; · Kontaktide loomine; · Kauba kohandamine / lõppviimistlemine; 17
Viimasel ajal on ettevõtetes hakatud üha enam mõistma, et tihe koostöö tarnijate ja klientidega loob paremad eeldused edu saavutamiseks nii üla- kui ka allvoo suunal. Kui ettevõte on võimekas ja seob enda külge edukalt nii kliendid kui ka allhankijad ja tarnijad, muutub uute konkurentide lisandumine alale raskemaks. Väärtusahela analüüs on aidanud loobuda lisaväärtust mitte andvatest, kallitest ja tarbetutest tegevustest ning vahendajatest. 1.8. Logistika juhtimine Logistikatöö eeldab pidevat toimingute, tegevuste ja protsesside juhtimist ja haldamist. Ilma pideva juhtimise ja selle juurde kuuluvate kõrvaltegevusteta ei oleks ühe ettevõtte ega ka kogu tarneahela logistilised tegevused efektiivsed. Logistikas toimub juhtimine korraga mitmetel erinevatel tasanditel. Eristatakse kolme erinevat juhtimistasandit: · Strateegiline juhtimine
liikmete motiveerimine. Turunduse tehingulised, logisilised ja abistavad funktsioonid ei kuulu üksnes ühe isiku või organisatsiooni kompetentsi. Tootja, hulgimüüja, jaekaupmees ja koguni lõpptarbija suudab neid kohustusi iseseisvalt täita, iseasi kas osaliselt või tervikuna. Kuid siin tuleb tingimata arvestada kahe asjaoluga: a) igal juhul peab keegi turundusfunktsioonid enda peale võtma. b) Alati ei ole vahendajatest loobumine mõistlik. Hulgi- ja jaemüüja toimib oma ala tihtipeale tootjast tõhusamalt. 29.Jaekaubandus: ettevõtete tüübid, jaekaubanduse arenguratas. Jaekaubandus on toodete müük lõpptarbijaile isiklikuks mitteäriliseks kasutamiseks. See on turustuskanali lüli, mis on otseses kontaktis kauba ja teenuse lõpptarbijaga. Kauplusi võib olla kolme tüüp: - segakauplus - piiratud seeriatega kauplus ainuseeriakauplus Segakauplus kaubamaja, universaalkauplus,odavpood 30
Sellisel juhul on tegemist kliendi ostu toetava kanaliga (toodet võrreldakse Internetis, reaalne ost toimub aga poes). Samuti saab Internetti integreerida ostujärgse tugiteenuse pakkumise süsteemi (garantii, juhendmaterjalid, hooldusteenuse tellimine), mis pakub kliendile täiendavat mugavust. Olemasolevate kanalite ümberkujundamine Internet võib muuta traditsiooniliste turustuskanalite toimimist - minna mööda vahendajatest või jaemüüjatest (hulgimüüja võib pakkuda kõigile oma tooteid otse kodulehel, ettevõte võib vahendada kaupa otse tootjalt kliendini, loobudes seeläbi tarnijatest ja kauba vahepealsest ladustamisest). Vahendajaid võib ka juurde tekkida, kes töötavad omamoodi agregaatoritena - vahendavad ühes valdkonnas tegutsevate erinevate pakkujate teenuseid, pakuvad hinna- ja tootevõrdlusi. Rahvusvahelisus
24/7 kättesaadavus info tarbimise lihtsus (sõnaraamat vs veebisõnastik) info üleküllus (300 tundi videosid lisandub Youtube´i igas minutis (2014) info kvaliteet kättesaadavuse probleemistik sõltuvus otsimootoritest sõltuvus trendisõnavarast (search keywords) earned media suur osakaal 6. Olemasolevaid kanaleid ümberkujundav internet võib muuta traditsiooniliste turustuskanalite toimimist - minna mööda vahendajatest või jaemüüjatest (hulgimüüja võib pakkuda kõigile oma tooteid otse kodulehel, ettevõte võib vahendada kaupa otse tootjalt kliendini, loobudes seeläbi tarnijatest ja kauba vahepealsest ladustamisest). Vahendajaid võib ka juurde tekkida, kes töötavad omamoodi agregaatoritena - vahendavad ühes valdkonnas tegutsevate erinevate pakkujate teenuseid, pakuvad hinna- ja tootevõrdlusi. 7
Jumal on piiritlematu ja meie mõistus suudab hoomata vaid piiritletut, pole inimkond võimeline ülimat reaalsust mõistma. Ei lääne usundite Jumala-määratlused ega Idamaade usundite erinevad ülima tõeluse kirjeldused (nt brahman, dharmakaya, nirvaana) pole piisavad ja täpsed. Ainus kindel teadmine, mida inimolendid sellest ülimast tõelisusest saavad, jõuab nendeni vahendajate kaudu, kes aeg-ajalt tõusevad esile ja panevad aluse suurtele maailmausunditele. Bahaid tunnustavad nendest vahendajatest Aabrahami, Krisnat, Moosest, Zarathustrat, Buddhat, Kristust ja Muhammadit, kes ilmutavad inimestele ülimat tõelisust nii pühade tekstide kui ka omaenda isiku kaudu. Bahaide tekstides nimetatakse neid Jumala ilmutajateks. Bahá'u'lláh väitab, et tema on selles Jumala ilmutajate ahelas viimane. Ka Bábi peetakse Jumala ilmutajaks. (Partridge 2006: 425) Need Jumala ilmutajad vahendavad oma õpetusega maailmale teadmisi, mis on vajalikud
Interdistsiplinaarsus: Kvalifitseerunud logistikajuht peab olema pädev paljudes valdkondades: Majanduse põhitõed, Juhtimine, Finantsid, arvestus, Turundus, Tehnoloogia, inseneeria, IT, Seadused, rahvusvahelised normid, Keskkonnakaitse, Võõrkeeled, suhtlemine, Psühholoogia Logistika missiooniks on pidevalt otsida parimat tasakaalu klientidele maksimaalse väärtuse loomise ja tegevuse minimaalsete kulude vahel. Tarneahel on võrgustik jaemüüjatest, vahendajatest, vedajatest, ekspedeerijatest, logistikafirmadest ja tootjatest mis osalevad ühe kindla toote loomises, jaotuses ja toimetamises tarbijani. Tarneahel on ärilogistiliste tegevuste toimumisruumiks. Ettevõtete konkureerimisele lisandub tarneahelate konkureerimine. Tarneahel on kõigest lihtsustus. Reaalsed tarneahelad on pigem läbipõimunud võrgustikud vägagi paljudest ettevõtetest. “Ahel” aga rõhutab olulisi detaile. Ahela nõrgim lüli määrab ahela tugevuse
Liikmeks olemine hõlmab kõiki osapooli alates esialgsest materjali tarnijast kuni lõpptarbijani toimetamiseni. Tarneahela ulatus on horisontaalsete joonte summa, ehk aeg, mis kulub tarneahela tegevustele kokku. Aeg, mis kulub turunõudluse kasvule reageerimiseks, säilitades varude senise taseme. Teisisõnu on tegemist täitmisajaga, mis kulub toote „läbitõmbamiseks“ läbi terve ahela. 12. Mida kujutab endast tarneahela juhtimine? Tarneahel on võrgustik jaemüüjatest, vahendajatest, vedajatest, ekspedeerijatest, logistikafirmadest ja tootjatest, mis osalevad ühe kindla toote loomises, jaotuses ja toimetamises tarbijani. Tarneahel on ärilogistiliste tegevuste toimumisruumiks. Ettevõtete konkureerimisele lisandub tarneahelate konkureerimine. • Tarneahel on terviklik protsess lõpptarbija varustamiseks kaupade ja teenustega; • Liikmeks olemine hõlmab kõiki osapooli alates esialgsest materjali tarnijast kuni lõpptarbijani toimetamiseni;
firmat, kuid samuti avaldab iga ettevõte ja asutus mõju ka keskkonnale. Turunduskeskkond koosneb jõududest, mis oluliselt mõjutavad organisatsiooni eluvõimet turgudel. Liigitatakse mikro ja makrokeskkonnaks. Ettevõttesisene keskkond koosneb tarnijatest, vahendajatest, tarbijatest, konkurentidest ja huvigruppidest. Ettevõtteväline keskkond koosneb tehnoloogilisest, demograafilisest, kultuurilisest, looduslikust, majanduslikust ja juriidilis-õiguslikust keskkonnast.
konflikt (väärtuste kokkupõrge), prioriteedid on erinevad. Hoiakud, väärtused hakkavad meie õigusteadvust kujundama, nad tulenevad: nt inimene kõigepealt sünnib, arenedes võtab omaks erinevaid nt vanemate hoiakuid, väärtusi. Protsess ise, väärtuste, hoiakute kogumine kanna nimetust sotsialiseerimine. Sotsialiseerimisagendid, need on vanemad, sõbrad, kool jne, kes kujundavad väärtusi ja hoiakuid, inimene kohaneb ühiskonnad, kogub informatsiooni vaatlemisel jne. vahendajatest, kes on üksikindiviidi ja ühiskonna vahel ongi need sotsialiseerijad, nende töö õigusteadvuse struktuuri juures on üks põhilisemaid. Need hoiakud ja väärtused kujunevad eelkõige perekonna ja sõpruskonna mõjul, järjest vähem kooli roll, ning massimeedia roll, kes on muidu väga tugev vahend, aga õigusteadvuse osas ei ole massimeedia selle ülesandega väga hakkama saanud. Käitumistendents (eelmisest seminarist uuesti) seda uurides saame öelda, kas isikul kõrge
Hoiakud, väärtused hakkavad meie õigusteadvust kujundama, nad tulenevad: nt inimene kõigepealt sünnib, arenedes võtab omaks erinevaid nt vanemate hoiakuid, väärtusi. Protsess ise, väärtuste, hoiakute kogumine kannab nimetust sotsialiseerimine. Sotsialiseerimisagendid, need on vanemad, sõbrad, kool jne, kes kujundavad väärtusi ja hoiakuid, inimene kohaneb ühiskonnaga, kogub informatsiooni vaatlemisel jne. vahendajatest, kes on üksikindiviidi ja ühiskonna vahel ongi need sotsialiseerijad, nende töö õigusteadvuse struktuuri juures on üks põhilisemaid. Need hoiakud ja väärtused kujunevad eelkõige perekonna ja sõpruskonna mõjul, järjest vähem kooli roll, ning massimeedia roll, kes on muidu väga tugev vahend, aga õigusteadvuse osas ei ole massimeedia selle ülesandega väga hakkama saanud.
Makrologistilised süsteemid on ettevõtetevahelised süsteemid, mikrologistilised aga ühe ettevõtte piires töötavad süsteemid. Makrologistiline süsteem on suur süsteem materjalivoogude juhtimiseks, mis koosneb toot- misettevõtetest, vahendajatest, hulgiirmadest, jaekaubandusettevõtetest, transpordi- ja ekspedee- rimisirmadest jne. Need süsteemi lülid võivad paikneda ühe riigi või mitme riigi territooriumidel. Makrologistiline süsteem võib kujutada endast ka regiooni, riigi või geograailise piirkonna riikide grupi majanduse teatud infrastruktuuri.
annaabi.ee 
