absoluutse vaesuse piiri (AVP). Absoluutse vaesuse määr muutub nii palkade tõusu kui sotsiaalpoliitiliste meetmete ja tarbijahindade muutumise koosmõju tulemusena. Elatusmiinimum on inimesele vajalike elatusvahendite väiksem kogus, mis võimaldab tööjõudu säilitada ja taastada. Elatusmiinimum ja absoluutse vaesuse piir on seega oma sisu poolest sarnased näitajad. Seoses absoluutse vaesuse piiriga määratletakse eestis ka vaevuse kihid. Süvavaesuse piiriks loetakse 80% ja vaesusriski piiriks 125% absoluutse vaesuse piirist.sellest kõrgemate sissetulekutega leibkond loetakse vaesusriskist väljas olevateks. Seega moodustub kokku neli vaesuskihti: 1. süvavaevus, kuhu kuuluvad leibkonnad, kelle sissetulek on allpool süvavaesuse piiri (80% absoluutse vaesuse piirist); 2. toimetulekut ohustava vaesuse piirkond, kuhu kuuluvad leibkonnad, kelle sissetulek jääb absoluutse vaesuse piiri ja süvavaesuse piiri vahele (80 100% absoluutse vaesuse
aktsepteeritud ja soovitud taset 35. Millised on üleilmselt vaeste põhikategooriad ja miks see nii on? Suhteline vaesus, absoluutne vaesus. (orjus, võlaorjus, inimkaubandus, prostitutsioon) Süvavaesus leibkonnad, kelle sissetulek on allpool süvavaesuse piiri. Toimetulekut ohustav vaesuse piirkond leibkonnad, kelle sissetulek jääb absoluutse vaesuse piiri ja süvavaesuse piiri vahele. Vaesusriski piirkond leibkonnad, kelle sissetulek ületab absoluutse vaesuse piiri, kuid jääb allapoole vaesusriski piirist. Vaesusriski vaba kiht leibkonnad, kelle sissetulek ületab vaesusriski piiri. 36. Kuidas seletada üleilmset vaesust? Õpikus on toodud 6 põhilist vaesusegakaasnevat aspekti, nimeta need ja kirjelda neid. 1.Tehnoloogia- puudumine, inimtööjõud 2. Rahvastiku kasv 3. Kultuurilised mustrid- vaesed on traditsioonides kinni 4. Sotsiaalne kihistumine
noortele, kes alles plaanivad pere luua ja lapsi saada, milliseid väärtuseid loob või toetab poliitikute saavutatud kompromiss? Antud referaadi eesmärgiks on analüüsida perepoliitikat kui sotsiaalpoliitika ühte olulisemat valdkonda Eesti Vabariigis. Uurimisülesanded, millele referaadis vastust otsitakse on alljärgnevad: · perepoliitika eesmärgid, meetmed, · kas valitsuse valitud perepoliitika tagab eestlaste sündimuse jätkuvat suurenemist ja laste vaesusriski ennetamist läbi lapsevanemate toetamise, · erakondade valmislubaduste analüüs, mis käsitleb perepoliitikas käsitletavaid märksõnu: peretoetused, lapsehooldustasu, toetused ja teenused toimetulekuraskustes peredele. Referaadis esitatud uurimisülesannete lahendamiseks kasutab referaadi koostaja erinevaid allikaid. Kirjandusest kasutab referaadi koostaja artiklite kogumikku, 4
pingelist tööd teha. Sellise protsentuaalse jagunemise tõttu ongi mehed maskuliinsematele ametikohtadele kandideerides tavaliselt edukamad. Kogu Euroopas teenivad naised meestest keskmiselt 17.8 % vähem ning mõnedes riikides naiste ja meeste palgaerinevused suurenevad. Naiste ja meeste palgaerinevus mõjutab oluliselt ka tööaegset teenistust ja naiste pensionit. Vähem teenimine toob kaasa ka väiksema pensioni ning see põhjustab suurema vaesusriski vanemate naiste seas. Naiste ja meeste palgaerinevus on jätkuva tööturul diskrimineerimise ja ebavõrdsuse tulemus, mis praktikas mõjutab peamiselt naisi. Eestis on Euroopa Liidu suurim palgalõhe: ligi 30 %. Selle põhjuseks on naiste koondumine halvemini tasustatud ametitele. Samas võib igapäevaelust tuua näiteid, kus probleem on mõnikord teistpidiselt kallutatud. Näiteks saavad naised ööklubidesse südaööni tasuta sisse, mehed peavad alati ostma täispileti.
Õppetoetused Maakohtades vähem võimalusi Stipendiumid välismaal õppimiseks. õppimiseks Koolitus ettevõttele kulukas. Õppepuhkus Eesti rahvaarvu vähenemine V Finantseeritakse riigieelarveliselt loomuliku iibe näol ja väljaränne. kutseõpet. Individuaalse vaesusriski tõus Ä Avalikkus hindab elukestvat õpet elanikkonna seas L positiivselt. Viimastel aastatel katkestab põhikooli I Töötute ja tööturu õpinguid suurem arv õpilasi. S riskirühmadesse kuuluvad Kursustel käimine on inimese jaoks E tööotsijate õpinguid rahastan tasuline Eestis. D Tööturuamet
Haapsalu Kolledz Absoluutne vaesuspiir 2013 205 kuus KIHID süvavaesus, kuhu kuuluvad leibkonnad, kelle sissetulek on allpool süvavaesuse piiri (80% absoluutse vaesuse piirist); 2013. aastal vähem kui 164 kuus toimetulekut ohustava vaesuse piirkond, kuhu kuuluvad leibkonnad, kelle sissetulek jääb absoluutse vaesuse piiri ja süvavaesuse piiri vahele (80100% absoluutse vaesuse piirist); 2013. aastal 164 kuni 205 kuus vaesusriski piirkond, mille hulka loetakse leibkonnad, kelle sissetulek ületab absoluutse vaesuse piiri, kuid jääb allapoole vaesusriski piirist (125% absoluutse vaesuse piirist); 2013. aastal 205 kuni 256,25 kuus vaesusriski vaba kiht, kuhu kuuluvad leibkonnad, kelle sissetulek ületab vaesusriski piiri (125% absoluutse vaesuse piirist); 2013. aastal rohkem kui 256,25 kuus Suhteline vaesus
majandus tõuseks endisele tasemele. Majanduskasvu aeglustab korruptsioon ning Itaalia üleüldine poliitiline ebastabiilsus. Alates 2011. aastast on riigil olnud neli valitsust, kuid probleeme ei ole suudetud lahendada. Puudus on ka struktuurireformidest. Itaalia majandus on küll kasvanud, kuid riigis valitsev ebavõrdsus ei ole kuskile kadunud. 2016. aastal ohustas 18 miljonit inimest vaesus või sotsiaalne tõrjutus. See osa moodustab 30% Itaalia rahvastikust. Vaesusriski hindamiseks arvestatakse inimeste sissetulekut ning teenuste kättesaadavust. Suurem on vaesusrisk Lõuna-Itaalias ning Itaalia saartel elavate inimeste seas. Euroopa keskmine vaesusrisk on 23,5% ning Itaalia vaesusrisk on sellest 6,5% suurem. Sellest tulenevalt on vaesusrisk Itaalia jaoks väga tõsine probleem. Joonis 2. Rahvastiku vaesusrisk Enim ohustab vaesus Kreeka elanikke. Riigis on juba pikalt olnud majandusprobleemid
" Statistikaameti andmetel elas 2009 aasta I kvartalis Eesti leibkondades, kus ükski liige ei töötanud, 27 000 last, mis on 11% alla 18-aastastest lastest. Samal tasemel oli tööta leibkondades elavate laste osatähtsus 2002. aastal, viimastel aastatel on see püsinud 7% piires. Euroopa Liidus keskmiselt on vastav näitaja olnud veidi kõrgem -- ligikaudu 910%. Elamine mittetöötavas leibkonnas suurendab vaesusriski. 2006. aastal elas 85% tööta leibkondade lastest allpool suhtelise vaesuse piiri. Selle näitajaga oli Eesti Euroopa riikide hulgas tagantpoolt kolmandal kohal. Rohkem oli tööta leibkondades elavaid vaesuses lapsi Slovakkias ja Leedus. Euroopa Liidus keskmiselt elas mittetöötavate leibkondade lastest vaesuses kaks kolmandikku. Leibkondades, kus kõik täisealised liikmed töötasid, elas Euroopa Liidus keskmiselt vaesuses 7% lastest, Eestis kümnendik.
ühiskonnaarengu kujundamisel. Indikaatorid: Gini indeks, tööhõive määr, töötava rahvastiku ja kogurahvastiku suhtarv, allpool vaesuspiiri elavate leibkondade osakaal, tervisekindlustusega haaratud elanikkonna osatähtsus. 2. Regionaalne tasakaal. Eesti-sisesed regionaalsed erinevused vähenevad, iga Eesti piirkond on leidnud sobiva viisi enda kui elu- ja tööpaiga väärtustamiseks. Indikaatorid: sissetulekute jaotus ja vaesusriski määr regiooniti, koolikatkestajaid ja ülikoolidesse sissesaanuid regiooniti, regionaalsed eelistused elu- ja tööpaiga valikul. 3. Tugev kodanikuühiskond. Riigi ja erasektori kõrvale on kujunenud tegus kodanikeühenduste võrgustik. Kolmas sektor osaleb võrdväärse partnerina nii poliitliste otsustuste kujundamisel kui mitmete (sotsiaalse suunitlusega) teenuste pakkumisel. Indikaatorid: kodanikeühenduste arv ja liikmelisus, kolmanda sektori poolt algatatud
aastal 20,2%. Lapsed elavad võrreldes vanemaealistega sügavamas vaesuses – nende absoluutse vaesuse määr oli 10,1%. Laste vaesus on seda suurem ja sügavam, mida rohkem lapsi on peres – kui pere ainukese lapsena kasvavatest lastest elas suhtelises vaesuses 21% ja absoluutses vaesuses 9%, siis vähemalt kolme lapsega peredes kasvavate laste samad näitajad olid vastavalt 28% ja 16%. Vaesusest on rohkem ohustatud töötud inimesed, kuna töö puudumine on kõige suurem vaesusriski tekitaja. 2013. aastal elas 59% töötutest suhtelises vaesuses ja 39% absoluutses vaesuses. Töötavate inimeste samad näitajad on tunduvalt madalamad (vastavalt 12,1% ja 5%). Kõige kõrgem oli suhtelises vaesuses elavate inimeste osatähtsus Ida-Viru maakonnas (33,7%) ja kõige madalam Harju maakonnas (17,4%). Absoluutses vaesuse määr oli kõrgeim Ida-Viru ja Võru maakonnas (14%) ning madalaim Järva, Saare ja Harju maakonnas (kõigis 6%) (2). VAESUSE PÕHJUSED
või -hoolekandeks. Sotsiaalse kaitse alla kuuluvad toetused surma, toitja kaotuse ja töövõimetuse korral ning lapse sünni puhul, samuti toimetuleku- ja töötutoetused ning puudega inimeste sotsiaaltoetused. Seega on sotsiaalse kaitse eesmärk ennekõike püüe kindlustada abi vajavatele inimestele toimetulekuks piisav sissetulek. See, kas sotsiaalse kaitse meetmed seda pakkuda suudavad, on iseküsimus. Paljudele ei pruugi neist piisata, kuid aitavad siiski vaesusriski vähendada. Sotsiaalkaitsesüsteemi koormus oleneb eelkõige toetuste saajate arvust, mis omakorda oleneb kõige enam sellest, kuidas läheb Eesti majandusel ja tööturul. Viimastel aastatel on majanduse ja eelkõige tööturu olukord paranenud. sotsiaalne probleem ~ sotsiaalprobleem elukvaliteedi halvenemisest tekkiv toimetulematus või võõrdumus, mis haarab suure osa ühiskonnast või kogu ühiskonna
1200-2800 Eestis ja kasvav, ELs 6000-7000. 250. Milliste sotsiaalse kaitse kulu liikide lõikes esitatakse andmed Eurostat-is? Inimese kohta, inimese kohta (ostujõu pariteedi osas), haigushüvituste kohta, puudetoetuste kohta, pere- ja lastetoetuste kohta, vanuritele suunatud kulude kohta, töötuabirahade kulude kohta, eluasemetoetuste kulude kohta, sotsiaalse tõrjutuse vastu suunatud kulude kohta. 251. Kogu elanikkonna vaesusriski tase enne ja pärast sotsiaalülekandeid: Eesti tase ja dünaamika ning võrdlus EL keskmisega? Enne sotsiaalülekandeid Eestis 25 % ümber, ELs sama, mõlemad stabiilsed. Pärast sotsiaalülekandeid Eestis 18-20 % juures, 2010. aastal langes 16 %. EL-s väga stabiilne 16 % juures. 252. Naiste vaesusriski tase pärast sotsiaalülekandeid: tase ja dünaamika Eestis ning võrdlus EL keskmisega, aga ka kogu Eesti elanikkonna vaesusriskiga? Eestis 20 % ligi, 2010
laste heaolu parandamiseks. 10 Joonis 3. 0-17-aastaste vaesus, 2007–2011 (Statistikaameti koostatud ) Joonisel on välja toodud laste vaesuse määr, uuringu tulemused on hirmutavad. Eestis elab pea viiendik lastest suhtelises vaesuses. Vaesest perekonnast pärit lastel ei ole tavaliselt võimalust omada head haridust, ega tulla välja vaesuslõksust. Mida suurem on ülalpeetavate arv peres, seda suurem on vaesusrisk. Suurimasse vaesusriski kuuluvad üksikvanemad, kes kasvatavad last või lapsi ja kelle sissetulek jääb alla miinimumi. Laste vaesus on seda sügavam, mida rohkem on lapsi peres. Kui paljulapselises perekonnas käivad mõlemad vanemad intesiivselt tööl, on näitaja väiksem. Väga kõrge risk absoluutsesse vaesusesse sattuda on peredel, kus mõlemad vanemad on töötud või ei käi intensiivselt tööl. 11 Tabel 1
ressursside puudumist;vaesus jaguneb-absoluutne e primaarne-inimese tulu jääb allapoole riiklikult riiklikest maksudest ning seaduse alusel valla- või linnavolikogu poolt oma haldusterritooriumil määratud vaesuspiiri,suhtline e sekundaarne-inimese elatustase on allapoole ühiskonna tunnetatavat kehtestavahest kohalikest maksudest.Riiklikud maksud kehtestatakse maksuseadusega.(riiklikud keskmist;vaesusriski suurendavad:isikuomadused,madal haridustase,tervslik seisund,vähesed ameti- on:tulu,sotsiaal,maa,hasartmängu,käibe,tolli,raskeveoki,aktsiisimaks. k.a kohustuslikud ja toimetulekuoskused,ebasoodne elupiirkond,suhtlemisringkond,pere puudmine;paks riik- kindlustusmaksed)Riiklike maksude maksuhalrud on maksu-ja tolliamet. Riiklikest maksudes on
viisil hüvede loomisel ning saavad toodetust ka õiglasel moel osa. Ühiskondliku sidususe hindamiseks on esitatud kolm alaeesmärki ja nende indikaatorid. Sotsiaalne kaasatus. Indikaatorid: Gini indeks, tööhõive määr, töötava rahvastiku ja kogurahvastiku suhtarv, allpool vaesuspiiri elavate leibkondade osakaal, tervisekindlustusega haaratud elanikkonna tähtsus. Regionaalne tasakaal. Indikaatorid: sissetulekute jaotus ja vaesusriski määr regiooniti, haridussüsteemist välja langejad ja ülikoolidesse sissesaanuid regiooniti, regionaalsed eelistused elu-ja tööpaiga valikul. Tugev kodanikuühiskond. Indikaatorid: kodanikuühenduste arv ja liikmelisus, kolmanda sektori poolt algatatud seaduseelnõud, kolmanda sektori rahastamise dünaamika. EESMÄRK 4 ökoloogiline tasakaal Üldiseks eesmärgiks on looduse isetaastumisvõime lülitamine looduskasutusse. Ökoloogilise
aastal 20,2%. Lapsed elavad võrreldes vanemaealistega sügavamas vaesuses nende absoluutse vaesuse määr oli 10,1%. Laste vaesus on seda suurem ja sügavam, mida rohkem lapsi on peres kui pere ainukese lapsena kasvavatest lastest elas suhtelises vaesuses 21% ja absoluutses vaesuses 9%, siis vähemalt kolme lapsega peredes kasvavate laste samad näitajad olid vastavalt 28% ja 16%. Vaesusest on rohkem ohustatud töötud inimesed, kuna töö puudumine on kõige suurem vaesusriski tekitaja. 2013. aastal elas 59% töötutest suhtelises vaesuses ja 39% absoluutses vaesuses. Töötavate inimeste samad näitajad on tunduvalt madalamad (vastavalt 12,1% ja 5%). Kõige kõrgem oli suhtelises vaesuses elavate inimeste osatähtsus Ida-Viru maakonnas (33,7%) ja kõige madalam Harju maakonnas (17,4%). Absoluutses vaesuse määr oli kõrgeim Ida-Viru ja Võru maakonnas (14%) ning madalaim Järva, Saare ja Harju maakonnas (kõigis 6%).
pension olema ca 65-70% eelnevast sissetulekust Hinnanguliselt annavad riiklik pension ja kohustuslik kogumispension kokku umbes 50% inimese pensionieelsest kuusissetulekust. · Elustandardi hoidmiseks vanaduses on vajalik "toetuda" kõigile kolmele pensionisambale. Eakad tööturul positiivseid ja negatiivseid aspekte? EL ühiste pensionieesmärkide mõju Eesti pensionisüsteemile Praxis, 2004 Pensionitaseme adekvaatsus eakate vaesusriski vältimine, varasema elatustaseme säilitamine, põlvkondadevaheline solidaarsus Pensionisüsteemi jätkusuutlikkuse tagamine pensionisüsteemide finantsaluse tugevdamine, sh tööhõive suurendamise, varajase pensionile siirdumise võimaluste vähendamise kaudu, säilitades tasakaalu majanduslikult aktiivse põlvkonna finantseerimiskoormuse ja pensioniealise põlvkonna pensionide taseme vahel Pensionisüsteemide kaasajastamine pensionisüsteemi
Vanaveva rahvastiku tõttu pole tulevikus piisavalt maksumaksjaid, kes pensioned kinni maksaksid. ·2001. aastal toimunud Euroopa Liidu tipp kohtumisel nimetati liikemsriikides kehtivate pensionisüsteemide võimalike kitsaskohtadena pensionide adekvaatsuse ja pensionisüsteemide finantsilise jätkusuutlikkuse kohta käivaid põhimõtteid. Ühelt poolt toob see liikmesriikide jaoks kaasa kohustuse püüelda eakate elatustaseme tõstmise ja vaesusriski vältimise suunas pensionimaksete tõhustamise kaudu, teisalt aga ka kohustuse vähendada vanemaealiste võimalusi varaselt pensionile siirduda, mille eesmärgiks on säilitada õiglast tasakaalu majanduslikult aktiivse ja pensioniealise põlvkondade vahel. Euroopa Liidu liikmesriigina on ka Eestil kohustus neid suundumusi sotsiaal- ja tööpoliitikas järgida.
Sihtotstarbeliste vahendite eraldamine peredele lisateenuste kasutamiseks (tugirühmad, turvakodud) Mitte sekkuma põhimõttel, et ühiskond peab ise reguleerima Eesti perepoliitika iseloomustus Üksikutele riskigruppidele pööratakse suht vähe tähelepanud ning peamised vahendid suunatakse ideaalperekonnale. Samas ootused on toetuste osas kõrged. Eestis kulutatakse sotsiaalsfäärile võrreldes muu Euroopaga vähem. Samas laste suhtelise vaesusriski määr ja kulutused perepoliitikale negatiivses korrelatsioonis. Perepoliitikat peetakse tihti naistele suunatuks (laste kasvatamine, tööl käimine jne). Suureks probleemiks on meestega seotud küsimused isaduse väärtustamine, majandusliku edukuse rõhutamine mehelikkuse näitajana, ka naiste vägivald meeste vastu ning loomulikult meeste madal keskmine eluiga. Meetmed Eestis: Rasedus- ja sünnitoetus Vanemahüvitis Isapuhkus Lapsehooldustasu
● tervishoid, ● invaliidsus, ● vanadus, ● mingi katastroofi ellujäänud, ● perekond/lapsed, ● töötus, 60 ● elamine, ● muu sotsiaalne eraldatus, ● haigus ja invaliidsus, ● vanadus ja ellujäämine?, ● muu elamine ja sotsiaalne eraldatus. 251. Kogu elanikkonna vaesusriski tase enne sotsiaalülekandeid: Eesti tase ja dünaamika ning võrdlus EL keskmisega? LK 64 EI leidnud. 252. Naiste vaesusriski tase pärast sotsiaalülekandeid: tase ja dünaamika Eestis ning võrdlus EL keskmisega, aga ka kogu Eesti elanikkonna vaesusriskiga? 253. Meeste vaesusriski tase enne sotsiaalülekandeid: tase ja dünaamika Eestis ning võrdlus EL keskmisega? Eurostat 61 254
lepingud. 69. Eesti pensionisüsteemi kitsaskohad Vananeva rahvastiku tõttu pole tulevikus piisavalt maksumaksjaid, kes pensioneid kinni maksaksid. 2001. aastal toimunud Euroopa Liidu tipp kohtumisel nimetati liikmesriikides kehtivate pensionisüsteemide võimalike kitsaskohtadena pensionide adekvaatsuse ja pensionisüsteemide finantsilise jätkusuutlikkuse kohta käivaid põhimõtteid. Ühelt poolt toob see liikmesriikide jaoks kaasa kohustuse püüelda eakate elatustaseme tõstmise ja vaesusriski vältimise suunas pensionimaksete tõhustamise kaudu, teisalt aga ka kohustuse vähendada vanemaealiste võimalusi varaselt pensionile siirduda, mille eesmärgiks on säilitada õiglast tasakaalu majanduslikult aktiivse ja pensioniealise põlvkondade vahel. Euroopa Liidu liikmesriigina on ka Eestil kohustus neid suundumusi sotsiaal- ja tööpoliitikas järgida. VII osa – Inflatsioon Inflatsiooni mõiste – ühe majandussüsteemi piires toodetavate ja müüdavate kaupade ning
Vananeva rahvastiku tõttu pole tulevikus piisavalt maksumaksjaid, kes pensioneid kinni maksaksid. 2001. aastal toimunud Euroopa Liidu tippkohtumisel nimetati liikmesriikides kehtivate pensionisüsteemide võimalike kitsaskohtadena pensionide adekvaatsuse ja pensionisüsteemide finantsilise jätkusuutlikkuse kohta käivaid põhimõtteid. Ühelt poolt toob see liikmesriikide jaoks kaasa kohustuse püüelda eakate elatustaseme tõstmise ja vaesusriski vältimise suunas pensionimaksete tõhustamise kaudu, teisalt aga ka kohustuse vähendada vanemaealiste võimalusi varaselt pensionile siirduda, mille eesmärgiks on säilitada õiglast tasakaalu majanduslikult aktiivse ja pensioniealise põlvkondade vahel. Euroopa Liidu liikmesriigina on ka Eestil kohustus neid suundumusi sotsiaal- ja tööpoliitikas järgida. 19
Depenency ratio: aastaks 2050 2/1 (täna 4/1); mõnikümmend a tagasi 8/1 SUURIMAD MUUTUSED: PAYG- ei pea vastu. Public-private mix in multipillar system: avalik- kohustuslik-vabatahtlik: suurem vastutus ja riskivõtmine inimese poolt (eriti UK ja US; aga ka Nordic ja CEE). Rahvusvaheliste organisatsioonide tähtsus ja nn pensionifondide kapitalism. Varajase exit’i nn tagasipööramine ja aktiivne vananemine (nt Rootsis 77% 55- 64-a töötab; Eestis 54%; Itaalias 37% jne). Vanadusaegse vaesusriski suurenemine eeltoodud arengutest tulenevalt Lõpetuseks: Pensionireformid on vältimatud juhul kui on vaja. Hoida jätkusuutlikkust (kiiresti) vananevas ühiskonnas. Garanteerida elamisväärne elustandard eakatele: Lääne-Euroopas, sest see on nii tavaks olnud. Ida-Euroopas, sest vanurite elatustase madal. UK ja Saksa süsteemid lähenevad: UK varem- väike riigi roll, madal asendusmäär, eraskeemid vabatahtlikud. Saksa varem- suur riigi roll, kõrge ja
Vaesed, omamata poliitilist mõju, maksavad üldjuhul reformide kulud --- Vaesus tänapäeva sotsiaalpoliitikas: Subjektiivne vaesus – vaesus kui enesehinnang (ka elustiili põhjal antud hinnang väljastpoolt) Otsene (absoluutne vaesus) – rahvuslikult määratud vaesuspiir. Kriteeriumid mida kasutatakse on riigiti erinevad. Kriitiline vaesuse tase on süvavaesus – 80% absoluutsest vaesuspiirist. Vaesusriski piirid 100-125% absoluutsest vaesusest Suhteline vaesus - võrdluse aluseks on rahvuslik mediaansissetulek (mitte aritmeetiline keskmine, vaid mediaan – 50% isikute sissetulekud on sellest näitajast väiksemad ja 50% suuremad) “Kui ühel konkreetsel aastal on vaesed 12-15% elanikest, siis 10 aastasel perioodil talub vaesust vähemalt aasta jooksul 40% rahvastikust. Vaesed pendeldavad vaesusesse ja sellest välja, nad pole vaesed pikka aega
annaabi.ee 
