Kuid 1935. aastal ründasid Etioopiat Itaalia väed ning vallutasid selle järgmiseks aastaks. · Fasistliku Itaalia agressiivsed taotlused Ida-Aafrikas: Benito Mussolini territooriumi laiendamine Abessiinia (Etioopia) 1937 leping Hitleriga, 1939 ,,Teraspakt" Hispaania kodusõda-1936-1939. vabariiklaste ja sõjalise diktatuuri kehtestanud fasismimeelsete vahel. Sõda lõppes vabariiklase lüüa saamisega. Võimule tuli kindral Francisco Franco. Sõtta sekkusid ja teised Euroopa riigid. Hispaania kodusõda · Kodusõda puhkes parempoolselt meelestatud sõjaväe e. frankistide (F.Franko) ja vabariiklaste (vasakpoolselt meelestatud Hispaania valitsus, kommunistid jt.) vahel. · Kui teised Euroopa riigid teatasid oma mittevahelesegamispoliitikast Hispaania sündmuste suhtes, siis Saksamaa ja Itaalia toetasid relvade ja vabatahtlike üksustega Frankot ning
Kuid 1935. aastal ründasid Etioopiat Itaalia väed ning vallutasid selle järgmiseks aastaks. · Fasistliku Itaalia agressiivsed taotlused Ida-Aafrikas: Benito Mussolini territooriumi laiendamine Abessiinia (Etioopia) 1937 leping Hitleriga, 1939 ,,Teraspakt" Hispaania kodusõda-1936-1939. vabariiklaste ja sõjalise diktatuuri kehtestanud fasismimeelsete vahel. Sõda lõppes vabariiklase lüüa saamisega. Võimule tuli kindral Francisco Franco. Sõtta sekkusid ja teised Euroopa riigid. Hispaania kodusõda · Kodusõda puhkes parempoolselt meelestatud sõjaväe e. frankistide (F.Franko) ja vabariiklaste (vasakpoolselt meelestatud Hispaania valitsus, kommunistid jt.) vahel. · Kui teised Euroopa riigid teatasid oma mittevahelesegamispoliitikast Hispaania sündmuste suhtes, siis Saksamaa ja Itaalia toetasid relvade ja vabatahtlike üksustega Frankot ning
samas, kus tapeti ka Louis XVI. Napoleon Bonaparte Napoleon ei olnud päritolult prantslane. Ta sündis 1769. aastal, 15. augustil Korsikal, mille Prantsusmaa oli äsja Itaalialt ostnud. Teismelisena oli ta hing täis revolutsioonilist tuld. Esimene võimalus oma sõjaliste talentide näitamiseks tekkis tal suurtükiväe kaptenina Touloni all, kus ta vallutas mitu kindlust ning bombardeeris inglasi nii maal kui ka merel, lõpuks sundides nende laevastikku taganema. Ta tutvus vabariiklase Paul Barras´ga, kes kasutas 1795. aastal noort talenti, et saada jagu ühest rojalistide jõugust. Tõestanud oma osavust ja lojaalsust, sai Napoleon oma käsutusse Itaalia armee sõjas Austria vastu. Kuigi esialgu suhtuti temasse kahtlusega, suutis Napoleon saada oma sõdurite poolehoidu lubadustega helgest tulevikust ja ka isikliku näite abil ta ei kartnud ise joosta lahingu ajal sündmuste keskmesse. Austriast sai Napoleon kiiresti jagu.
Monarhia on ülivooruslik. Demokraatia (parim halb) on valitsus vaeste huvides. Monarhia on ühistes huvides, türannia valitseja huvides. Eristagem neid. Stoikud Õnn on kindlus hüve omamises mitte väliste hüvede kogumine küll, aga pigem õige hoiaku kujundamine naudingusse. Cicero Sõprusest Kõige armastusväärsem asi voorus. Sõber peab armastama isamaad ja parim sõber on patrioot. Nõuame sõpradelt vaid seda, mis on õige ja teeme sõpradele vaid seda mis õige. Vabariiklase au Põhineb voorusel, aust enesest ei tule hoolida. Valitseja kohustustest Räägib Platonist: kaitsta kodanike huve, unustades omapoolne kasu. Valitsemine peab teenima nende tulu, kes kaitse alla usaldatud, mitte nende, kellele usaldatud. Tuleb hoolitseda riigi kui terviku eest, mitte üht osa kodanikest teiste vastu. Roomlased Vabadus vastandatud orjusele. Vaba inimene "elab vabalt", ei ole kellegi meelevallas.
Loomutäius- oskus õigesti tegutseda kasut. mõõdukaid käitumisviise. Eneseväärikus täielik loomutäius enese suhtes; õiglus täielik loomutäius teiste suhtes. Eneseväärikas inimene peab end suurte asjade vääriliseks ja ongi nende vääriline, kes teeb seda ilma et oleks vääriline, on rumal. Eneseväärikus on auga seotud, sest au hindavad väärikad enda juures kõige rohkem. 2. Cicero vabariiklase aust Riigimees peab põlgama väliseidd asju, taotlema aulist ja suurepärast. Kasulike tegude tegemine, aulise taotlemine, Gloria ei ole oluline, kuid teod tagavad siiski Gloria elemendid (armastus, usaldus, imetlus) 3. Kristlus ja au, Aquino Thomas pühakute aust Esimene kristlik voorus on enesealandamine, kes end ise ülendab, seda alandatakse, kes ise end alandab, seda ülendatakse. Aquino Thomas:
· Suuremad sisepoliitilised probleemid olid: · Makartism: II maailmasõja järel vallandus USA ühiskonnas hirm kommunismi leviku ees maailmas. "Punasele hirmule" aitasid kaasa külma sõja kujunemine ja mitmed välispoliitilised tagasilöögid (näiteks tuumamonopoli kadumine; Ida-Euroopa sovietiseerimine; kommunistide võimulepääs Hiinas ja Korea sõda). Vastusena sellele tekkis 1940-ndate aastate lõpul makartism (nimetus kontrollkomisjoni juhi vabariiklase McCarthy järgi)- hüsteeriline antikommunism, mille käigus riigiasutustes toimusid lojaalsuskontrollid ja lasti lahti kõik, keda kahtlustati kommunismimeelsuses või antiamerikanismis; hiljem hakati taga kiusama ka lihtsalt vasakpoolse või liberaalse maailmavaatega inimesi. Makartism vaibus 1950-ndate aastate algul. · Võitlus rassilise võrdsuse eest: Vaatamata USA poolt deklareeritava demokraatiaga, esines ka pärast II maailmasõda riigis rassilist diskrimineerimist:
ise otsust täide viimas. Maal sai valmis 1789. aastal. Revolutsiooni puhkemise ja Bastille´ vallutamise päevadel seisis maal Louvre´is nähtaval kõigile. Seda valvasid rahvuskaartlase vormis kunstiõpilased. Kaasaegne kriitika imetles maali: "selle kompositsiooni sisemise jõu, väljenduslikkuse, otsustavuse ja väärikuse pärast, veelgi enam aga veenab plaanide originaalsus, sest peategelane paikneb pildilpimeduses, nagu tahaks ta peita valu - fanaatilise vabariiklase järeleandmatus ei takistanud teda tundmast ennast isana. Tegelikult on see palju rohkem suure poeedi kui maalija teos!" Viimases nähti pigem teose suurust kui nõrkust. Teos eksponeeriti teist korda Salongis. 5 5 Iseloomustus pärit leheküljelt http://www.koolielu.edu.ee/klassitsism/klassika/brutus.html 12 "Tapetud Marat" See maal on Davidil valminud tellimuse peale
AU 1. Aristoteles aust ja eneseväärikusest. * Au on loomutäiuse tasu ja see omistatakse headele inimestele. * Au saab põhineda ainult voorusel. Aust endast tuleb hoolida mõõdukalt. * Eneseväärikus täielik loomutäius enese suhtes. * Eneseväärikas on selline inimene, kes peab end suurte asjade vääriliseks ja ongi nende vääriline * Suure eneseväärikusega inimesed on auga seotud, sest au hindavad väärikad enda juures kõige rohkem 2. Cicero vabariiklase aust. Au saab põhineda ainult voorusel. Aust endast ei tule hoolida. 3. Kristlus ja au, Aquino Thomas pühakute aust. Esimene kristlik voorus on enesealandamine. Au võib taotleda ainult Jumalale, pühakute erilised teod on tehtud Jumala nimel. Au ja kristliku enesealanduse lepitamine. 4. Feodaalne au. Vallutaja au, millest saab järkjärgult õigluse ja usu eest seisja ja nõrgemate kaitsja au. 5. Rüütliau (chivarly) koodeks kõrgkeskajal. Kavaleri-ideaal
meeldinud ning sõjaline konflikt, mis kaasaks ka tuumarelvad, oli lähemal kui kunagi varem. 2. John F. Kennedy administratsioon 12 Gordon Alexander Craig. War, politics and diplomacy: selected essays. Afterword: new dimensions of war and diplomacy, lk. 284. 6 Enne kui lahata Kuuba kriisi, tuleb põgusalt keskenduda USA sisepoliitilisele olukorrale 1960-ndatel, mil vahetus president. Vabariiklase Dwight Eisenhoweri asemel asus Valges Majas tööle noor John F. Kennedy, kes sattus kohe külma sõja ühte tulisemasse aega. Ameerika Ühendriigid on läbi aegade olnud presidentaalne riik, kus riigipeal on suured volitused ning tihtilugu mäletatakse mingeid kindlaid sündmusi just presidentide järgi. Nii juhtus ka Kuuba raketikriisis, kus peatähelepanu võttis ja oma diplomaatilisi oskuseid näitas John F. Kennedy
Ratsionaalsed valikud Loomupärased inimlikud kalduvused loomutäius oskus õigesti tegutseda Õiged seadumused kindlad, mõõdukad käitumisviisid Seadumused = loomulikud eeldused + harjutamine eneseväärikus täielik loomutäius enese suhtes õiglus täielik loomutäius teiste suhtes eneseväärikas on see, kes peab end suurte asjade vääriliseks ja ongi nende vääriline suure eneseväärikusega inimesed on auga seotud f vabariiklase aust riigimees peab valima aktiivse pol. elu au põhineb voorusel aust endast ei tohi hoolida tegusid tuleb teha tegude endi, mitte au pärast Kristlus ja au, Aquino Thomas pühakute aust esimene kristlik voorus on enesealandamine pühakud peavad end väärituks kõiges, v.a. jumala arm jumala au ja ligimeste hüve nimel suured, ennastunustavad teod kui pühakule osutatakse au, võtab ta selle vastu, viidates jumalale, muus osas ta sellest ei hooli Feodaalne au
hirmuvalitsusest. Au 1.Aristoteles aust ja eneseväärikusest * Au on loomutaiuse tasu ja see omistatakse headele inimestele.* Au saab pohineda ainult voorusel. Aust endast tuleb hoolida moodukalt.* Eneseväärikus taielik loomutaius enese suhtes.* Enesevaäärikas on selline inimene, kes peab end suurte asjade vääriliseks ja ongi nende vääriline.* Suure eneseväärikusega inimesed on auga seotud, sest au hindavad väärikad enda juures koige rohkem *2.Cicero vabariiklase aust Au saab põhineda ainult voorusel. Aust endast ei tule hoolida. 3.Kristlus ja au, Aquino Thomas pühakute aust. Esimene kristlik voorus on enesealandamine. Au võib taotleda ainult Jumalale, pühakute erilised teod on tehtud Jumala nimel. Au ja kristliku enesealanduse lepitamine. 4.Feodaalne au Vallutaja au, millest saab järkjärgult oigluse ja usu eest seisja ja nõrgemate kaitsja au. 5.Rüütliau (chivarly) koodeks kõrgkeskajal.Kavaleriideaal. Oigluse, mitte oma isiku voi isanda
eristuvad parimad (jõukad) aristokraatia ei ole tugevaid klassivahesid politeia (demokraatia ja oligarhia segu). Demokraatia: valitsus vaeste huvides Halbadest vormidest türannia halvim, demokraatia parim. 1. Segavalitsuse teooria ja praktika varauusajal · Aristoteles: eri vormide segunemine ei ole ideaal, ent on praktiline lahendus, kui on eri grupid ühiskonnas. Väldib võimust eemale jäävate gruppide pahameelt. Cicero 2. Cicero vabariiklase aust Cicero jaoks nii ambitsioonikus kui privaatsus valed valikud. Riigimehe kohuseks on valida aktiivne poliitiline elu. Hingesuurus (magnitudo animi) on erinev auahnusest. Seda iseloomustab: · Põlgus väliste asjade vastu, aulise ja suurepärase taotlemine · Suurte ja kasulike tegude tegemine. Suured inimesed taotlevad vaid aulist. Gloria ei ole neile oluline. Vooruslik elu tagab siiski mõned gloria elemendid, nagu armastuse, imetluse, usalduse. 1
soove; sõltub võrdlusest teistega; ei tunne iseennast; on valmis teisi hävitama, et saavutada oma eesmärke. Au 1. Aristoteles aust ja eneseväärikusest Au on loomutäiuse tasu, see omistatakse headele inimestele; loomutäius on oskus valida õiget tegevust, mille tagavad õiged seadmused. Eneseväärikus on täielik loomutäius enese suhtes; eneseväärikas on selline inimene, kes peab end suurte asjade vääriliseks ja ongi seda. 2. Cicero vabariiklase aust Ambitsioon ja privaatsus on mõlemad valed valikud, riigimees peab valima aktiivse poliitilise elu. Hingesuurust iseloomustab: väliste asjade põlgus ning suurte ja kasulike tegude tegemine. Vooruslik elu tagab armastuse, usalduse ja imetluse. 11 3. Kristlus ja au, Aquino Thomas pühakute aust Esimene kristlik voorus on enesealandamine. Au ja kristliku enesealandamise
Suuremad sisepoliitilised probleemid: 1. Hirm kommunismi leviku ees. Teise maailmasõja järel vallandus USA ühiskonnas hirm kommunismi leviku ees maailmas. “Punasele hirmule” aitasid kaasa: Külma sõja puhkemine USA tuumamonopoli kaotamine 1949, Ida- Euroopa sovjetiseerimine, kommunistide võimule pääsemine Hiinas 1949 Korea sõda 1950-1953. Vastusena sellele tekkis 1940.aastate lõpul makartism (nimetus kontrollkomisjoni juhi vabariiklase J.McCarthy järgi)- hüsteeriline antikommunism, mille käigus riigiasutustes toimusid lojaalsuskontrollid ja lasti lahti kõik, keda kahtlustati kommunismimeelsuses või antiamerikanismis. Makartismi käigus hakati taga kiusama ka lihtsalt vasakpoolse või liberaalse maailmavaatega inimesi. Liikumine vaibus 1950.aastate algul. 2. Rassiline diskrimineerimine. Vaatamata USA poolt deklareeritava demokraatiaga, esines ka pärast Teist maailmasõda riigis rassilist diskrimineerimist
Loomulik inimene armastab iseennast ja rahuldab oma põhivajadusi. Sõltumatu-ei taha teistele halba ega võistle nendega, ei püüa muljet avaldada, ega tunne hirmu. Ük-lik inimene imetleb ennast ja on uhke, muretseb staatuse pärast, sõltuv. Au 1. Aristoteles aust ja eneseväärikusest Au on loomutäiuse osa ja see omistatakse vooruslikele. Väärikas inimene lähtub oma enda minapildist mitte teiste arvamusest. Peab end suurte asjade vääriliseks ja ongi seda. 2. Cicero vabariiklase aust Aktiivne poliitiline elu. Hingesuurus – põlgus välise suhtes, suured teod mis lähtuvad vooruslikkusest toovad gloria! 3. Kristlus ja au, Aquino Thomas pühakute aust Alandlikkus on voorus, isetu käitumine Jumala palge ees, kristlane võtab au vastu viidates jumalale. Kristlane ei hooli aust ega muudest maistest hüvedest. 4. Feodaalne au Alguses sisu vallutustest, Rooma alal olevate barbarite allutamsiest - kujuneb aadlisugu, kellel ei olnud orjadest esivanemaid
- au saab põhineda ainult voorusel. Aust endast tuleb hoolida mõõdukalt. - eneseväärikus täielik loomutäius enese suhtes - eneseväärikas on selline inimene, kes peab end suurte asjade vääriliseks ja ongi nende vääriline. Kes seda teeb, ilma et oleks vääriline, on rumal. - suure eneseväärikusega inimesed on auga seotud, sest au hindavad väärikad enda juures kõige rohkem. 2) Cicero vabariiklase aust Au saab põhineda ainult voorusel. Aust endast ei tule hoolida. 3) Kristlus ja au, Aquino Thomas pühakute aust Esimene kristlik voorus on enesealandamine. (vastupidiselt variseridele) Aquino Thomas: au ja kristliku enesealanduse lepitamine. Püha Paulus või Franciscus Assisist kristlik pühak on haaratud oma vääritusest ning nõrkusest kõiges, välja arvatud talle osaks langenud Jumala arm.
eeldused + harjutamine. Aupürgimus, -ahnus peab olema mõõdukas. Eneseväärikus on täielik loomutäius enese suhtes. Õiglus täielik loomutäius teiste suhtes. Eneseväärikas on inimene, kes peab end suurte asjad vääriliseks ja ka on seda. Eneseväärikas inimene ei tee ennast muust sõltuvaks kui sõpradest, sest oleks muidu orjameelne. Au on eneseväärikusega seotud. Väärikad inimesed hindavad kõige rohkem au ja teevad seda õigustatult. 2. Cicero vabariiklase aust ambitsioon ja privaatsus on mõlemad valed valikud. Riigimees peab valima aktiivse poliitilise elu. Hingesuurus on erinev auahnusest. Seda iseloomustab põlgus väliste asjade suhtes, aulise ja suurepärase taotlemine; suurte ja kasulike tegude tegemine. Suured inimesed taotlevad vaid aulist, gloria ei ole neile oluline. Kokkuvõttes tagab vooruslik elu siiski mõned gloria elemendid (armastatuse, usalduse ja imetluse) 3
inimene, kes arvab, et ta on suurte asjade vääriline ja ta ongi. Enesehaletsus on hullem kui liigne auahnus. Eneseväärikas inimene rõõmustab auavalduste üle, kuid teab, et auavaldus ei ole samavääriline loomutäiusega. Au haavamine ei ole oluline. Tõelise ohu korral ei tohi oma elust hoolida. Teistele tuleb head teha, kuid ise abi vastu võtta ei tohi, see näitaks teiste üleolekut. Eneseväärikas inimene ei sõltu muust, kui sõpradest, sest muidu oleks ta orjameelne. 2. Cicero vabariiklase aust Riigimees peab valima aktiivse poliitilise elu, seal avaneb tema hinge suurus. See on erinev auahnusest. Seda iseloomustavad põlgus väliste asjade vastu, au ja suurepärase taotlemine, suurte kasulike tegude tegemine. Suuri tegusid tuleb teha tegude enese, mitte auahnuse pärast. Näiteks Caesar tegi küll suuri tegusid, kuid tegi neid eesmärgiga saavutada gloria. 3. Kristlus ja au, Aquino Thomas pühakute aust Esimene kristlik voorus on enese alandamine(vastandumine Aristotelesele)
austatakse isegi üllaste saavutuste pärast. Eneseväärikusest- "Eneseväärikas on selline inimene, kes peab end suurte asjade vääriliseks ja ongi nende vääriline. Kes seda teeb, ilma et oleks vääriline, on rumal." "Suure eneseväärikusega inimesed on auga seotud, sest au hindavad väärikad enda juures kõige rohkem, ja seda õigustatult." Eneseväärikus-täielik loomutäius enese suhtes Õiglus-täielik loomutäius teiste suhtes. 2. Cicero vabariiklase aust Au saab põhineda ainult voorusel. Aust endast ei tule hoolida. 3. Kristlus ja au *"Kõiki oma tegusid teevad nad selleks, et inimesed neid vaataksid. Nad teevad oma palvepaelad laiemaks ja palvetupsud suuremaks. Nad armastavad esimesi kohti võõruspidudel ja esimesi istmeid sünagoogides ja teretamisi turgudel ja seda, et inimesed hüüaksid neid rabiks. Kes ennast ise ülendab, seda alandatakase. ja kes ennast ise alandab, seda ülendatakse."
" Eneseväärika inimese toimimisviisid: · Auavaldus · Auhaavamine pole oluline, sest eneseväärikas inimene teab niigi oma väärtust. · Ohtudesse ei torma, kuid ellujäämine pole väärtuseks. · Heategusid tuleb proovida teistele teha, ent neid ise mitte vastu võtta. · Hinnatud asju taga ei aja, v.a suure au korral. · Ta ei tee elu millestki muust sõltuvaks kui sõpradest, sest muidu oleks ta orjameelne 2. Cicero vabariiklase aust Cicero jaoks nii ambitsioonikus kui privaatsus valed valikud. Riigimehe kohuseks on valida aktiivne poliitiline elu. Hingesuurus (magnitudo animi) on erinev auahnusest. Seda iseloomustab: · Põlgus väliste asjade vastu, aulise ja suurepärase taotlemine · Suurte ja kasulike tegude tegemine. Suured inimesed taotlevad vaid aulist. Gloria ei ole neile oluline. Vooruslik elu tagab siiski mõned gloria elemendid, nagu armastuse, imetluse, usalduse. 3
· Uutes osariikides on enamasti meeste üldine valimisõigus (alustaja Vermont 1791) ja välja jäid lõuna neegerorjad USA PARTEIDE ARENG 1789-1861 PUUDUV OSA !!!!! · Näiline vastuolu selles, et demokraadid pooldavad orjust (kuna küsimuse üle otsustamine on iga osariigi demokraatlik õigus) · 19 saj. Keskpaiku kujuneb jaotus vabariiklased (orjavabas põhjas) / demokraadid (orjanduslikus lõunas) regionaalseks · Vabariiklase Lincolni valmini presidendiks on kodusõja ajendiks: algab vabariiklaste võimuajastu 1861-1885 Demokraadid: · Ülekaalus lõunapoolsetes osariikides · Osariikide õigused · Demokraatia · Orjus · Põllumajandus, vabakaubandus · Pooldajad ,,tavainimesed" (linnatöölised, väikefarmerid), istanduste orjaomanikud, katoliiklased Vabariiklased: · Ülekaalus põhjapoolsetes osariikides · Tugev keskvalitsus
(juhtnööriks mõõdukus, au nimel peab olema valmis ennast ohverdama) · Heategudesse? (tasub proovida neid teistele teha (näitab tsipa üleülekut), aga mitte teiste heategusid vastu võtta) · Üldiselt hinnatud asjade tagaajamisse? (eneseväärikas inimene seda ei tee, kui väljas ei ole just suure au huvid) · Ta ei tee elu millestki muust sõltuvaks kui sõpradest, sest muidu oleks ta orjameelne 2. Cicero vabariiklase aust · Ambitsioon vs privaatsus mõlemad valed valikud · Riigimees peab valima aktiivse poliitilise elu. Hingesuurus (magnitudo animi) on erinev auahnusest. Seda iseloomustab · Põlgus väliste asjade vastu, aulise ja suurepärase taotlemine · Suurte ja kasulike tegude tegemine. Suured inimesed taotlevad vaid aulist, gloria ei ole neile oluline. Caesari näide
ka selline, nagu peab, ja sel viisil, nagu peab." Eneseväärikus - täielik loomutäius enese suhtes; õiglus - täielik loomutäius teiste suhtes. ,,Eneseväärikas on selline inimene, kes peab end suurte asjade vääriliseks ja ongi nende vääriline. Kes seda teeb, ilma et oleks vääriline, on rumal." ,,Paistab ilma loogilise arutelutagi, et suure eneseväärikusega inmesed on auga seotud, sest au hindavad väärikad enda juures kõige rohem, ja seda õigustatult." 2. Cicero vabariiklase aust Voorused eeskätt sõjalised. Aristokraatlik väärtuskoodeks. "Kohustustest": ambitsioon vs privaatsus? (mõlemad valed valikud). Hingesuurus (magnitudo animi) erinev kuulsusejanust (gloria). Vooruslik elu tagab siiski mõned gloria elemendid. 3. Kristlus ja au, Aquino Thomas pühakute aust Alandlikkuse voorus. Pühakud peavad end väärituks kõiges va Jumala armus. Vääritus pattude pärast, kuid Jumala au ja ligimeste hüve nimel suured, ennastunustavad teod. Kui talle
Eneseväärika inimese toimimisviisid: Eneseväärikas inimene rõõmustab auavalduste üle, kuid teab, et auavaldus ei ole samavääriline loomutäiusega. Au haavamine ei ole oluline, sest eneseväärikas inimene teab ise oma väärtust ja ta au ei saa haavata. Teistele tuleb head teha, kuid ise abi vastu võtta ei tohi, see näitaks teiste üleolekut. Eneseväärikas inimene ei sõltu muust, kui sõpradest, sest muidu oleks ta orjameelne. 12. Cicero vabariiklase aust Vooruslik kodanik peab valima aktiivse poliitilise elu, kuid ta ei see seda ambitsioonist või auahnusest, vaid taotlemaks hinge suurust (magnitudo animi). Hinge suurust iseloomustavad põlgus väliste asjade vastu, aulise ja suurepärase taotlemine (voorusliku käitumist), suurte kasulike 4 tegude tegemine see tuleb lõppkokkuvõttes ka talle endale rohkem kasuks, võrreldes auahnuse ja
Eneseväärikas inimene püüdma teha suuri asju, sest kui need õnnestuvad, siis austab end õnnestumise eest. Kes peab end tegelikust väärikamaks, on rumal. Kes aga tegelikust vähem väärikaks, alandab end. Üle- ja alahindamine on halvad käitumisviisid. Eneseväärikus on seotud auga. Eneseväärikus ei tee elu millestki muust sõltuvaks kui sõpradest, sest muidu oleks inimene orjameelne võrdne suhe sõpradega on oluline eneseväärikale inimesele. 2. Cicero vabariiklase aust Nii ambitsioonikus kui liigne tagasitõmbumine (privaatsus) on valed valikud. Riigimees peab valima aktiivse, ent mitte auahne elu. Au põhineb vaid voorusel. Aust endast ei tule hoolida. Hingesuurus erineb auahnusest. Hingesuurust, mida määrab magnitudo animi, iseloomustavad põlgus väliste asjade vastu, aulise ja suurepärase taotlemine suurte kasulike tegude tegemine, ent mitte gloria eesmärgil. Vooruslik elu tagab elu gloria elemente (armastatus, usaldatus, imetletus). 3
annaabi.ee 
