Kokkuvõte lihaveiste heaolu uuringust Eestis Lihaveiste karjad on alles väljaarendamisel ning seetõttu kandvaid üldistusi uuritavate näitajate osas teha ei saa. Võrreldes lihaveiste karju, mis koosnesid aberdiini, herefordi ja limusiini veistest, vaba ja hoonega pidamisel mahe- ja tavatingimustes ilmnesid alljärgnevalt toodud tendentsid. Mahetingimustes pidamisel on põhikari samavanune ning tavakarjast vanem. Tavatingimustes on aga hoonega pidamisel veised vanemad kui vabapidamisel. 6 Herefordi põhikari keskmiselt aberdiini ja limusiini karjadest vanem ja seda just mahe vabapidamise ning tava laudaga pidamise tingimustes. Veiste esmapoegimise vanuste keskmiste võrdluses nähtub, et kõige nooremalt esmapoegitakse mahe vabapidamise tingimustes (26 kuud), tava vabapidamisel vaid kuu aega hiljem. Hoonega pidamise korral esmapoegitakse samavanuselt nii mahe- kui tavatingimustes (31 kuud). Teiste tõugudega võrreldes poegivad limusiini veised kõige
Telefonid 55528234 E-mail [email protected] Ettevõtte tegevusala Kodulinnu kasvatus 01471 Ettevõtte tegevuspiirkond järvamaa 3. Äriidee kirjeldus FIE Jaanus Saarelahe kanafarm on põllumajanduslik ettevõte, mis spetsialiseerub kodulindude kasvatamisele vabapidamisel. Tavainimene mõistab enamasti vabapidamise all kasvatuspraktikat, kus kanadel on vaba pääs õue. Määruse ,,Nõuded kanade pidamisele ja selleks ettenähtud ruumile või ehitisele" (2003) kohaselt võib vabapidamine aset leida ka ilma niinimetatud jooksuaiata. Mõlemad pidamisviisid kvalifitseeruvad alternatiivmeetoditena. 2010. aastal korraldas Eesti Loomakaitse Selts teavituskampaania munakanade pidamistingimuste erinevustest eesmärgiga tõsta tarbijate teadlikkust ning suunata neid
on jõu- ja mineraalsöötade (söödalisandite) täpne ja selekteeritud (lisa)söötmine. Jõusöödaautomaatide kasutamise eelduseks on loomade automaatse identifitseerimissüsteemi (transpondrid või respondrid) olemasolu. 7. Veiste jootmine. Puhas joogivesi peab veistele olema alati vabalt kättesaadav. Jooturi tüübi valik sõltub pidamisviisist ja pidamiskeskkonna temperatuurist. Loomade lõaspidamisel kasutatakse peamiselt individuaaljootureid ning vabapidamisel kas individuaal- või grupijootureid. Vee sügavus jooturis peab olema vähemalt 60...70 mm. Jooturi ülemine serv peab joogivee nivoost olema 50... 100 mm võrra kõrgemal. Vabapidamise korral on avatud jooturi ülemise serva kõrgus lehma seisutasapinnast mõõdetuna maksimaalselt 850 mm. Lõaspidamise korral peab kahe looma kohta olema vähemalt üks jootur, mille ülemise serva kõrgus looma seisutasapinnast on maksimaalselt 750 mm.
(Grant et al, 1984). Kitsede ja veiste koospidamisel tuleks kitsi karjatada enne ja seejärel veiseid. Suvel leiavad kitsed endale sööta ka võsastunud ja madalasaagilistelt rohumaadelt, sest nad söövad meelsasti ka looduslikke rohundeid. Kitsed on võimelised seisma tagajalgadel ning sööma ka puude ja põõsaste lehti. Sellepärast on kits ülihea võsa- ja umbrohtunud põldude puhastaja. Suvisel vabapidamisel võivad kitsed teha ka palju kahju, sest nad söövad noori puukasve ning vilja- ja lehtpuude koort. Tänu suurele uudishimule ja kõrgemale tolerantsusele kibedamaitseliste ja kõrgema tanniini sisaldusega söötadele, võib kits süüa mittemaitsvaid umbrohtusid, metsikuid võrseid. See võib viia mõnikord isegi mürgiste taimede söömisele ja mürgistuste tekkimiseni. Kitsed eelistavad ebatasaseid, künklike karjamaid, vähem meeldib neil olla madalatel ja tasastel karjamaadel
Olid väljakujunenud suurmaaomanikud, keda peeti vanemateks. Võim oli pärandatav. Teine kiht oli vabad talupojad, kel oli väike omand (andamisõltuvuses).Oli ka maata talunikke, kes rentisid ja orje. Kaheväljasüsteemi asemel hakkas muinasaja lõpul kehtima kolmeväljasüsteem. 1) suvivili (nisu, oder) 2) talivili (rukkis) 3) kesa *karjakasvatus: Koduloomad olid poole võrra väiksemad kui praegu. Peeti selleks, et saada liha ja sõnnikut. Loomad olid vabapidamisel, suvel otsisid nad ise toitu kuid talvel olid nad varju all ja neid söödeti. *metsmesindus -hangiti mett *küttimine ja kalandus jäid tahaplaanile *käsitöö- sepatöö (relvade meisterdamine, ehete valmistamine.).Pottsepad ( potikeder, savinõude valmistamine.) *kaubandus- teravili veeti välja, vahetuskaubandus.Oluline oli kaal, mitte kogus. ( nt. Rukkis soola vastu) MUINASUSUND (küsimuste/vastuste süsteemis) 1
TURU ANALÜÜS 8. KONKURENTS 9. TURUNDUSPLAAN 10. PERSONAL JA JUHTIMINE 11.FINANTSPLANEERIMINE 12. RISKIANALÜÜS 1. KOKKUVÕTE 2 Minu talu nimi on Terepi talu ja minust saab FIE Maris Pihlapuu. Talu juurde kuulub 25 ha maad ja 30 pealine lambakari. Toodanguks on ettevõttes liha, mida hakatakse müüma Otepää lihatööstusele. Loomad on vabapidamisel, nad saavad olla laudas, kui ka käia karjamaal kuna ise tahavad. Ka talvel on väljas käimise võimalus. Püüan majandada oma ettevõtet võimalikult looduslähedaselt ja arvestada keskkonnaga end ümber. Ettevõtte kõige suuremaks eesmärgiks on laiendada karja 70 põhikarja uteni. On plaanis renoveerida vana laut ja tulevikus osta juurde ka uut tehnikat, et oleks lihtsam sööta koguda. Sööt kogutakse oma maadelt sisse ostetakse ainult mineraalaineid ja jõusööta. Ettevõttes
Loomad suletakse latrisse söömise või traktoriga sõnniku väljalükkamise ajaks. Muul ajal võivad loomad sõnnikukäigus vabalt ringi liikuda. Virtsa äravalgumise tagamiseks ehitatakse ase sõnnikukäigupoolse 23% kaldega. 29. Veiste lõastamata ja lõaspidamine Lõastamata pidamine Kui loomad saavad lauda teatud piirkonnas vabalt liikuda, siis on tegemist lõastamata ehk vabapidamisega. Vabapidamisel on laut jaotatud aladeks. Need alad on ette nähtud söötmiseks, puhkamiseks ja lüpsiks. Lüpsiga seotud ala jaotub üldjuhul kaheks: ootealaks ja lüpsiplatsiks. Lüps ise toimub lüpsiplatsil, kuhu lehmad pääsevad läbi ooteala. Lüpsiplatsi kasutamine vähendab lüpsiga seotud töökulu, sest üks lüpsja suudab teenindada märgatavalt enam loomi kui torusse või kannulüpsil. Enamasti on levinud sügavallapanuga või individuaalsete puhkelatritega puhkealad
kolmeväljasüsteem (1:1:0). Lisandusid ka kaunviljad (läätsed, herned, jne). Põlluharimise kõrval oli tähtis ka karjakasvatus, kuid meeles tuleks pidada, et varasemad kariloomad olid umbes poole väiksemad kui praegused. Neid kasvatati arvatatavasti liha ja sõnniku pärast. Piimatootmise eesmärgil kasvatamine on kaheldav, sest tolleaegsed lehmad ei andnud eriti hästi piima. Karjakasvatus oli vabapidamisel põhinev loomad pidid suurema osa aastast ise toitu hankima. Küttimine ja kalapüük on vähemtähtsad, seetõttu polnud eestlased ka väga osavad vibukasutajad. Irduma hakkasid ka teatud käsitööalad: sepatöö (levinud eelkõige Virumaal ja Põhja-Saaremaal), ehtemeistrid (pronksist ja hõbedast, levinud ehted olid käevõrud ja sõled, aga ka rõivaste juurde kinnitatavad spiraalid ja naastud). 11.
ja karbamiidisisalduse ning somaatiliste rakkude ja bakterite üldarvu. 28)Piimajõudlusnäitajate arvutamine interpolatsioonimeetodil. Lk 42 29)Veiste märgistamine- märgistatakse kõik karjas olevad loomad, vastsündinud vasikas tuleb märgistada 20 päeva jooksul. Kõik loomad on märgistatud eluaegse kordumatu numbriga. Märgistamata looma ei tohi karjast välja viia. Märgistatud loomad registreeritakse PRIA-s Nudistamine- veistel sarvede eemaldamine, hädavajalik vabapidamisel. Selleks kasutatakse spets nudistamisaparaate. Soovitavalt teha seda 3-6nädala vanuselt. Valulik- kasutada kohalikku tuimestust. 30)Karjakontroll ja jõudluskontrolli arvestus- loomade andmete kogumine, et saaks teostada aretustööd, neis andmetes on kirjas piimajõudluse tulemus, millal poegis, millal seemendati jne. 31)Lihaste kasvamine toimub noorveistel kõige kiiremini esimese 14 elukuu kestel. Kogu lihastikust on kõige suurem osatähtsus tagajäsemete lihastel
Numbrite lugemine on võimalik skänneri abil. Lisaks eelnimetatutele on kasutatud ka numbrite kõrvetamist nahale või sarvetohlule, numbrite külmutamist nahale, tätoveerimist ning karjatamisperioodil ka numbrite maalimist vastava värviga nahale. Varem märgistati loomi sälkimise teel, kus kõrvadesse tehti sälgud või augud, mis omasid kindlat numbrilist tähendust. Sälkude ja aukude kombinatsioonina saadigi vastav number. VASIKATE NUDISTAMINE on hädavajalik loomade vabapidamisel, kuid ka lõaspidamisel on ohutum sarvedeta veis. EL maades ei müüda nudistamata tõuveiseid, Nudistamisel kasutatakse spetsiaalseid nudistamisaparaate, mis töötavad elektri või gaasiga. Vasikad on soovitav nudistada 3-6 nädala vanuselt, kui sarvealged on pähklisuurused ( 1-1,5 cm). 24. KARJAKONTROLL JA JÕUDLUSKONTROLLI ARVESTUS Selleks, et saaks teostada aretustööd, tuleb koguda teatud andmed loomade kohta.
Numbrite lugemine on võimalik skänneri abil. Lisaks eelnimetatutele on kasutatud ka numbrite kõrvetamist nahale või sarvetohlule, numbrite külmutamist nahale, tätoveerimist ning karjatamisperioodil ka numbrite maalimist vastava värviga nahale. Varem märgistati loomi sälkimise teel, kus kõrvadesse tehti sälgud või augud, mis omasid kindlat numbrilist tähendust. Sälkude ja aukude kombinatsioonina saadigi vastav number. VASIKATE NUDISTAMINE on hädavajalik loomade vabapidamisel, kuid ka lõaspidamisel on ohutum sarvedeta veis. EL maades ei müüda nudistamata tõuveiseid, Nudistamisel kasutatakse spetsiaalseid nudistamisaparaate, mis töötavad elektri või gaasiga. Vasikad on soovitav nudistada 3-6 nädala vanuselt, kui sarvealged on pähklisuurused ( 1-1,5 cm). 24. KARJAKONTROLL JA JÕUDLUSKONTROLLI ARVESTUS Selleks, et saaks teostada aretustööd, tuleb koguda teatud andmed loomade kohta.
Ökoloogiliselt jaguneb piirkond kolmeks kuivas parasvöötmes kasvavad põõsad ja kõrrelised. Puud on enamasti inimkätega istutatud. Põllumajanduses kasvatatakse nisu, maisi, otra, virsiku, aprikoosi ja mandlipuid. Sub-Alpi vöötmes kasvavad puud näiteks kased ja kõrrelised. Selles piirkonnas on levinud peamiselt karjatamine mistõttu metsad on suures osas hävitatud. Alpivöötmes kasvatatakse peamiselt lambaid ja kitsi vabapidamisel. Piirkond on ka ohustatud taime-, linnu-, ja loomaliigirikas. Organiseerimatu karjakasvatuse ja klimaatiliste tingimuste tõttu on taimestik suures osas hävinud. Metsade kadumine soodustab nõlvadel maalihete teket. Võrreldi inimeste tähelepanekuid 1980. aastal toimunud Tudkin Nullah üleujutusele eelnenud ilmale 2006. aasta Khalti järve seisukorraga. Kuna tingimused olid sarnased, siis järeldati, et olulist rolli üleujutuse tekkel mängivad sademete hulk mägedes, liustiku
php/ee/46-elu-ja-kultuur/5155-ettevotlik-haanja-vald- haanja-valla-marksona-on-koostoeoe) Suurimaks põllumajandusettevõtteks on OÜ Loyde oma 1000 seaga Luutsnikus ja 200 lüpsilehmaga Ruusmäe suurfarmis. Eraisikutes on märkimisväärseim perekond Moreli Järve veisekasvatustalu. Mahetootjana on tuntud Agu Hollo. Võrumaal Haanja vallas tegutsev Hartsmäe mahetalu harib hetkel 110 ha maad, kus kasvab nii maheteravilja kui köögivilja ning osa maad on rohumaadena lihaveiste ning vabapidamisel kodusigade kasutuses. Tegemist on Haanjaa valla suurima mahetaluga. (http://www.pikk.ee/nouetelevastavus/hpk) Põllumajandusliku tegevuse mõju on negatiivne, sest intensiivne loomakasvatus põhjustab põhjaveereostust ja väheneb maastiku mitmekesisus. Taimekaistevahendid ja väetised on mürgised ja võivad reostada põhjavett. Taimekaitsevahendid sageli ei tapa ainult kahjureid, vaid ka kasulikke putukaid ning lisaks ka loomi, kes söövad mürgitatud putukaid. Samuti
viivitamata eemaldada. Samuti tuleb kanade pidamise ruumis või ehitises vajaduse kohaselt teha näriliste tõrjet. Kanade pidamise ruumi või ehitise põrand peab olema sobivast materjalist, et vältida kana vigastumist. Põranda ehitus peab tagama piisava toe kana eesmistele varbaküünistele. Kui kasutatakse võrkpõhja, Söötmine Toit peab olema mitmekesine. Ainult teri või kartuleid andes ei saa kana kõiki vajalikke aineid. Ta sööb kartuleid küll hea meelega, kuid mune siis ei saa. Vabapidamisel kanu jälgides on võimalik aimu saada ainetest, mida kana vajab. Õues siblides otsib ta ussikesi, tõuke, kärbseid-putukaid ja sipelgate mune. Vahel leiab ka mõne konditükikese, kivikese, söe- või lubjatüki. Murust nokib ta söögiks rohulehti, seemneid, juuri. Põlluäärest viljatera leides kaob seegi kohe pugusse. Kana on kõigesööja, seetõttu saab ka kõik kodused toidujäätmed lindudele sööta. Ajalugu Kornisi kanatõug on aretatud Inglismaal ja USA-s
Restpõrandate puhul peab materjali laius olema vähemalt 80 mm ja laudade vahe mitte suurem kui 25 mm, Restpõrandaid ei lubata kasutada poegimissulgudes ja tallede pidamiskohtade põrandates. Mahetingimustes peab olema ühe ute kohta tagatud 1,5 m 2 lauda põrandapinda ja 2,5 m 2 jalutusala pinda ning talledele vastavalt 0,35 ja 0,5 m2. Samuti peab olema mahetingimustes vähemalt 50 % põrandast sile ja jäik. Uttede poegimised toimuvad rühmasulgudes. Vabapidamisel või lammaste jalutusalal viibimisel läheb poegiv utt tavaliselt ise ehitisse, kus põrand on kaetud kuiva põhuga. Vahetult pärast poegimist tuleb utt koos talle/talledega eraldada üheks-kaheks päevaks sulgu, mille mõõtmed lubavad utel vabalt ringi pöörata ning mis asub laudas või ehitises. Sellises sulus tekib ute ja talle vaheline side, tall võetakse ute poolt omaks, ta lakutakse ema poolt kuivaks ning tall saab esimesel päeval kätte tallele vajaliku koguse ternespiima
Kui lambaid ei söödeta vabalt, siis peab olema tagatud lammaste üheaegne ligipääs söödasõimele. Söötmiskohal arvestatakse vähemalt 35 cm pikkuse söödafrondiga ja vähemalt 45 cm sõimepikkusega tiine ute kohta. Mahelambakasvatuses peab olema ühe ute kohta tagatud 1,5 m2 lauda põrandapinda ja 2,5 m2 jalutusala pinda ning talledele vastavalt 0,35 ja 0,5 m2. Samuti peab olema mahetingimustes vähemalt 50 % põrandast sile ja jäik. Uttede poegimised toimuvad rühmasulgudes. Vabapidamisel või lammaste jalutusalal viibimisel läheb poegiv utt tavaliselt ise ehitisse, kus põrand on kaetud kuiva põhuga.Vahetult pärast poegimist tuleb utt koos talle/talledega eraldada üheks-kaheks päevaks sulgu,mille mõõtmed lubavad utel vabalt ringi pöörata ning mis asub laudas või ehitises. Utt ilma talledeta sulupind 0,7-1.0 sõõdafront0,4 Utt ühe tallega 1,2-1,5 0,6 Utt kahe tallega 1,5-1,75 0,7
jooksul pärast märgistamist. Kõrvamärgid on ISO-koodiga ja EE reg.10 nr. (lammastel ja kitsedel, sigadel tempel) Varem märgistati loomi sälkimise teel, kus kõrvadesse tehti sälgud või augud, mis omasid kindlat numbrilist tähendust. Praegu on levinud ka kiibistamine. PRIA-st saadetakse veisepass loomapidajale 14 päeva jooksul veise Märgistamise. Veisepassil on toodud looma ja loomapidaja andmed. Pass peab alati loomaga kaasas käima. Vasikate nudistamine on hädavajalik loomade vabapidamisel, kuid ka lõaspidamisel on ohutum sarvedeta veis. EL maades ei müüda nudistamata tõuveiseid, Nudistamisel kasutatakse spetsiaalseid nudistamisaparaate, mis töötavad elektri või gaasiga. Vasikad on soovitav nudistada 3-6 nädala vanuselt, kui sarvealged on pähklisuurused ( 1-1,5 cm). 30. Karjakontroll ja jõudluskontrolli arvestus. Selleks, et saaks teostada aretustööd, tuleb koguda teatud andmed loomade kohta.
Veisepassil on toodud looma kohta järgmised andmed: veise registrinumber, sünnikuupäev, sugu, veise ema registrinumber, ehitise number, kus veis sündis (sünnikoht). Kui veis müüakse või saadetakse tapamajja, siis peab loomapidaja hoolitsema selle eest, et veisega läheks kaasa ka pass. Sel juhul tuleb PRIA-le looma liikumisest registrivormiga teada anda, et looma liikumine saaks registrisse kirja. VASIKATE NUDISTAMINE on hädavajalik loomade vabapidamisel, kuid ka lõaspidamisel on ohutum sarvedeta veis. EL maades ei müüda nudistamata tõuveiseid, Nudistamisel kasutatakse spetsiaalseid nudistamisaparaate, mis töötavad elektri või gaasiga. Vasikad on soovitav nudistada 3- 6 nädala vanuselt, kui sarvealged on pähklisuurused ( 1-1,5 cm). 31. Lihaste kasvamine ja rasvkoe moodustumine - Veiste lihakeha väärtuslikuma osa moodustavad lihased. Noorveistel suureneb üheaegselt lihastiku absoluutse massiga ka
nahale. Varem märgistati loomi sälkimise teel, kus kõrvadesse tehti sälgud või augud, mis omasid kindlat numbrilist tähendust. Sälkude ja aukude kombinatsioonina saadigi vastav number. Sälkimisvõti. 45 VEISEKASVATUS · VASIKATE NUDISTAMINE Veiste nudistamine on hädavajalik loomade vabapidamisel, kuid ka lõaspidamisel on ohutum sarvedeta veis. Euroopa Liidu maades ei müüda nudistamata tõuveiseid, sest lehmade söötmisel vabapidamisega lautades võivad suured sarved segada sõimevõre läbimist. Nudistamisel kasutatakse spetsiaalseid nudistamisaparaate, mis töötavad elektri või gaasiga. Elektriline aparaat töötab võrgupingel 220 V või akutoitel. Akut saab laadida spetsiaalse adapteri abil ka auto sigaretisüütajast
Nimi võiks olla: selge, ilus, lühike. On kasutatud ka tätoveerimist: parem kõrvalest puhastatakse desinfitseeriva vedelikuga. Kõrvalesta sisekülg määritakse värviga ja sinna vajutatakse inventariseerimisnumber nõelnumbritega varustatud tätoveerimistangide abil. Aastaid tagasi kasutati inventarinumbri sarvedele põletamist numbriraudadega (tänapäeval seda enam ei kasutata). NUDISTAMINE Vasikate nudistamine on hädavajalik loomade vabapidamisel, kuid ka lõaspidamisel on ohutum sarvedeta veis. EL maades ei müüda nudistamata tõuveiseid. Nudistamisel kasutatakse spetsiaalseid nudistamisaparaate, mis töötavad elektri või gaasiga. Elektriline või gaasiga vasikate nudistamise aparaat.Aparaat lülitatakse vooluvõrku. Nudistamine teostatakse vasika sarvepõhja kõrvetamisega 2 6 nädala vanuselt. Tööelemendi temperatuur 400 ° C. 220 V / 280 W.
Mahetoit ei sisalda keemilisi jääkaineid - see on ka mahetoidu suurim pluss ning inimeste jaoks esmane argument, miks neid tooteid eelistada. Kui tavapõllumajandus kasutab suurema saagikuse saavutamiseks keemilisi taimekaitsevahendeid ning -väetisi, siis mahepõllumajanduses on need keelatud. Mahedalt kasvatatud loomi ei vaktsineerita ega söödeta hormoone sisaldava söödaga, maheloomade- ja lindude heaolule pööratakse rõhku ning neid hoitakse vabapidamisel, toiduks pakutakse neile vaid mahesööta. Mahetoit ei sisalda kunstlikke E-aineid - kui tavapoodidest on raske leida toodet, millesse poleks lisatud mõnda säilitusainet, jahuparendajat, värvainet või maitsetugevdajat, nimetatuna kõiki lühidalt kui sünteetilisi E-aineid, siis ökotoodetes on need lisaained keelatud. Inimene on harjunud aastatuhandeid sööma puhast toitu, viimastel aastakümnetel aga on toidu esialgset koostist ja
Restpõrandate puhul peab materjali laius olema vähemalt 80 mm ja laudade vahe mitte suurem kui 25 mm, Restpõrandaid ei lubata kasutada poegimissulgudes ja tallede pidamiskohtade põrandates. Mahelambakasvatuses peab olema ühe ute kohta tagatud 1,5 m2 lauda põrandapinda ja 2,5 m2 jalutusala pinda ning talledele vastavalt 0,35 ja 0,5 m2. Samuti peab olema mahetingimustes vähemalt 50 % põrandast sile ja jäik. Uttede poegimised toimuvad rühmasulgudes. Vabapidamisel või lammaste jalutusalal viibimisel läheb poegiv utt tavaliselt ise ehitisse, kus põrand on kaetud kuiva põhuga. Vahetult pärast poegimist tuleb utt koos talle/talledega eraldada üheks-kaheks päevaks sulgu, mille mõõtmed lubavad utel vabalt ringi pöörata ning mis asub laudas või ehitises. Sellises 53
*Lihaveistel on kõrge karjainstinkt (elavad karjana, kus on nn tööjaotus); Loomad on sõbralikud, kuigi vahel tõrjuvad võõraid inimesi; Puudub lehmade lüpsmise vajadus, sest kogu piima tarbib vasikas (6...8 kuud); Ristandeid tuleb teinekord peale poegimist lüpsta, sest annavad enam piima. Vasikad kasvavad kiiremini. Haigestuvad harvemini. Puudushaigus: valgelihastõbi, mis tingitud Se-puudusest. Pikk karjatamisperiood ja talvesööta kulub vähem. Tavaliselt vabapidamisel. Eelistavad jahedat keskkonda paksu pealis- ja aluskarva tõttu. Liha tootmine odavam ja liha kvaliteedinäitajad paremad Lihatöötleja seisukohalt: Veistel on tunduvalt suurem rümbasaagis. Luude osatähtsus on kolmandiku võrra väiksem. Pehme liha osatähtsus rümbas on suurem. Lihast saab rohkem teha suuretükilisi pooltooteid. Lihal paremad kulinaarsed omadused, kuna see on marmorjam. Lihal on parem kaubanduslik välimus. Kuna rümp on palju väärtuslikum, saab sellest kõrgemat hinda.
2. printsiip (lähtub isaslooma kasutamise ulatusest) a) individuaalne paaridevalik Toimub kõrgaretuskarjas, kust saadakse noori isasloomi aretusse b) rühmaline paaridevalik Kasutatakse kõige ulatuslikumalt. Isaslooma(de)le valitakse emasloomade rühm, kes ei ole temaga lähissuguluses. Levinud on see lambakasvatuses. c) Massiline paaridevalik Ei toimu erilist valikut. Levinud linnukasvatuses vabapidamisel. 9. Puhasaretus ja sugulusaretus Puhasaretuses kasutatakse populatsiooni- ehk tõusisest geneetilist variatsiooni ja valikuedu baseerub geenide addiivsel toimel. Järelikult arvestatakse siin suguloomade valikul kahte printsiipi: 1. nende kehaehitus peab olema tugev ja jõudlus ületama keskmist 2. vanemad ei või olla omavahel lähissuguluses Eestis on traditsiooniliseks aretusmeetodiks just puhasaretus, mis on küll konservatiivne
Mõnes kogukonnas, näiteks akkalasaami aladel, jäi siiski valdavaks kalapüük ning jahipidamine. Koola saamide majanduslikule toimetulekule (eriti põhjapõdrakasvatusele) tekitas tõsiseid raskusi põhjapõdrakatku eest põgenevate komide ja neenetsite sisseränd Petsoora aladelt 1886. aastast alates. Komid ja neenetsid tegelesid samuti põhjapõdrakasvatusega, muutudes saamide peamisteks konkurentideks. Intensiivse põhjapõdrakarjatamisega tegelevad komid omastasid saamide vabapidamisel olevaid põtrasid, mille tagajärjel kaotasid eriti poolsaare idaosas elavad turjasaamid suurel arvul põhjapõtrasid ja vaesusid kiiresti. Komid muutusid poolsaare põlisrahvaste seas domineerivaks rahvusrühmaks. Löögiks saamide põlistele elatusaladele on olnud maa riigistamine, kolhooside ja sovhooside vägivaldne moodustamine, mis algas 1930. aastatel, Teise maailmasõja aastad, tööstuse plahvatuslik kasv ning saamide sundümberasustamine küladest keskustesse
annaabi.ee 
