laenu USA-lt 3) Territoriaalsed piirangud / kaotused *Saksamaa kaotas 1/8 oma territooriumist *Elsass-Lothring - tähtis tööstuspiirkond läks Prantsusmaale *Põhja Schleswig läks Taanile *Saarimaa 15. aastaks rahvasteliidu valdusesse Mõned piirkonnad liideti Belgiaga. Sileesia alad läksid taas loodud Poola riigi Koosseisu. Memel läks Leedule. Danzig muutus vabalinnaks. Vabalinn territoorium, mis on neutraalne ja demilitariseeritud. Mille õiguskorra kehtestavad rahvusvajelised lepped ja selle tagamist jälgivad teised riigid või rahvusvahelised organisatsioonid. Loodi Poola koridor. Saksamaal hakati Versailles'e rahulepingut nim. Versaille diktaadiks. Leping ei olnud mõeldud Saksamaaga lepituse saavutamiseks vaid selleks, et võidetud vastane maha suruda ja Saksamaale tema kaotusi meelde tuletada. Versaille leping tekitas kättemaksu meeleolusid [minu
Konverentsi otsused vastasid NSVLi huvidele. Potsdami konverents 1945 Peamine probleem oli Saksamaa tulevik. Otsustati Saksamaa jagada neljaks okupatsiooni tsooniks USA tsoon, Prantsusmaa tsoon, NSVLi tsoon, Inglismaa tsoon. Berliini linn jagati ka 4- ks osaks. NSVLi tsoonis kehtestati sõjaväeline diktatuur, Ida-Berliinis tekkis riik Saksa Demokraatlik Vabariik (1948), Lääneriikide tsoonis Saksa Liitvabariik (1949), uus pealinn oli Bonn. Lääne-Berliinist sai vabalinn. 1961 valmis Berliini müüd. Üldiselt oli plaan, et Saksamaa säilib demokraatliku riigina, tsoonidesse pandi ametisse ülemkomissarid, nad pidid tagama majandusliku ja poliitilise ühtsuse säilimise. NSVLi poole peal ametisse kohe kommunistid. ,,4d" poliitikast lähtudes hakatakse Saksamaad arendama. ,,4d" poliitika 1. demonteerimine (sõja)tööstus lammutatakse lahti, vabrikutest jäävad alles vaid seinad. See tagas Saksamaa majanduse väga kiire arengu. 2
Käsitööliste tsunftid moodustasid tavaliselt Väikegildi, Suurgildiks nimetati kaupmeeste ühendust. Kaupmehed olid keskaegses linnas reeglina rikkad ja austatud, vallalised kaupmehed moodustasid tihti veel teise, Mustpeade gildi. Ühest kaupmeeste ühendusest sai alguse ka keskaja tugevaim Lääne- ja Põhjamerd ühendav kaubandusliit Hansa Liit. See toimis 13. 17. sajandini, kusjuures hiilgeajaks oli 14.-15. sajand. Hansa liidu juhtlinnaks kujunes Lübecki vabalinn ning kuigi igas hansalinnas kehtisid omad reeglid, oli see ikka märgataval juhtpositsioonil. Sinna kuulus kokku umbes 160 linna ning see kokku moodustas antud piirkonna kaubandusmonopoli. Eesti aladelt kuulus Hansasse Tallinn, Pärnu, Tartu ja Viljandi, neist kuulsaim oli Tallinn. Hansa liit hakkas nõrgenema 16. sajandil, peamisteks põhjusteks olid uute riigi ja sotsiaalsete kordade teke, katk ja sellest põhjustatud rahvaarvu langus ning näljahäda ja samuti uute oluliste kaubateede
lossi peeglisaalis, kus 48 aastat tagasi oli välja kuulutatud Saksa keisririik. Versailles´ rahulepingu sisu: 1) Saksamaa pidi maksma 132 miljardit kuldmarka reparatsioonimakse 2) Saksamaa kaotas 1/8 oma territooriumist. Elsass Lotring antakse tagasi Prantsusmaale, Sudeedimaa Tsehhoslovakkiale, Saarimaa jääb viieteistkümneks aastaks Rahvasteliidu haldustesse, loodi Poola koridor, mis jaotab Saksamaa kaheks, loodi ka Danzigi vabalinn. 3) Loodi Reini jõe demilitariseeritud tsoon, et Saksamaa ei ohustaks Prantsusmaad. 4) Lubati Saksamaal omada 100 000 vabatahtlikku jalaväelast ja 15 000 mereväelast, samuti ka 4000 ohvitseri. 5) Saksamaa jäi ilma oma kõikidest kolooniatest 6) Tal keelati omada raskerelvastust 7) Esimest korda ajaloos anti sõjaroimarid kohtu alla. Karistuseks oli vanglakaristus või rahatrahv. Miks nimetatakse seda diktaadiks?
Selge vastasseis oli näha Saksamaal. Saksa DV-d ei tahtnud tunnustada keegi ja NSVL nägi vaeva Lääne-Berliini enda võimu alla saamisega. 1958 nõudis NSVL, et lääneriigid viiksid oma väed Lääne-Berliinist ära ja pidasid läbirääkimisi Saksa DV marionettvalitsusega. Suhteliselt suure alaga Lääne-Berliin oli kujunenud veidraks demokraatlikuks ja turumajandusega saareks keset sovetiseeruvat Ida-Saksamaad. Ta ei kuulunud Lääne-Saksamaa koosseisu, vaid oli omaette haldusüksus, oli vabalinn ja maailmavõimu vastasseisu sümbol, mille julgeoleku tagas ainult lääneriikide sõjaväeüksuste kohalolek. Lääne-Berliin oli väravaks, mille kaudu idasakslased pidevalt läände valgusid. 1961 otsustas Hrustsov selle värava sulgeda, ehitades peaaegu ühe ööga Berliini müüri. Hiljem seda tugevdati ja lisati tõkkeriba, millele tunginud inimene ilma hoiatamata maha lasti. Sellest sai külma sõja sümbol ja langetas NSVL mainet Läänes veelgi.
laenu USA-lt 3) Territoriaalsed piirangud / kaotused *Saksamaa kaotas 1/8 oma territooriumist *Elsass-Lothring - tähtis tööstuspiirkond läks Prantsusmaale *Põhja Schleswig läks Taanile *Saarimaa 15. aastaks rahvasteliidu valdusesse Mõned piirkonnad liideti Belgiaga. Sileesia alad läksid taas loodud Poola riigi Koosseisu. Memel läks Leedule. Danzig muutus vabalinnaks. Vabalinn territoorium, mis on neutraalne ja demilitariseeritud. Mille õiguskorra kehtestavad rahvusvajelised lepped ja selle tagamist jälgivad teised riigid või rahvusvahelised organisatsioonid. Loodi Poola koridor. Saksamaal hakati Versailles'e rahulepingut nim. Versaille diktaadiks. Leping ei olnud mõeldud Saksamaaga lepituse saavutamiseks vaid selleks, et võidetud vastane maha suruda ja Saksamaale tema kaotusi meelde tuletada. Versaille leping tekitas
tähtaega), mis asendati hiljem uuega ning lõpuks vabastati riik reparatsioonide maksmisest. 1925. a. peetud Locarno konverentsil töötati välja põhimõtted, et ei puhkeks uus sõda Prantsusmaa ja Saksamaa vahel, võeti vastu Reini tagatispakt, Saksa sai loa astuda Rahvasteliitu. Leedu ja Poola konflikt seisnes selles, et Poola vallutas ära Vilniuse, millele Leedu vastas Klaipeda vallutamisega, millest moodustati vabalinn. Genova konverentsil (1922) sõlmiti Vene-Saksa majanduspoliitiline kokkulepe, mis osaliselt lõpetas Nõukogude Venemaa eraldatuse muust maailmast. 1919. a. loodud Komitern ühendas eri riikide kommunistlikud parteid tugevaks organisatsiooniks, mille lõppeesmärk oli proletaarne maailmarevolutsioon. 1929. a. alanud ülemaailmse majanduskriisi ajal hakkas Versaille's-Washingtoni süsteem lagunema, sest tugevnes suurriikide rivaalitsemine ning sellega seoses muutusid
Rahulepingut Saksamaaga arutati pea pool aastat ning see allkirjastati Versailles' 28.06.1919. *Saksamaa kaotas kõik meretagused valdused ning umbes kaheksandiku Euroopa aladest: ElsassLotring läks Prantsusmaale, PõhjaSchleswig Taanile, Saarimaa jäi 15 aastaks Rahvasteliidu valdusesse, mõned piirkonnad liideti Belgiaga, Posen, osa Pommerist ja Sileesiast läksid Poola kosseisu, Hultschin anti Tsehhoslovakkiale, Memel Leedule ning Danzigist sai vabalinn. *Saksa sõjaväge vähendati 100 000 meheni. SM pidi kaotama üldise sõjaväekohustuse ning moodustama oma sõjaväe vaid vabatahtlikest. Keelati allveelaevade omamine. Reini vasakkallas ning 50 km laiune ala paremkaldal kuulutati demilitariseeritud tsooniks, sakslastel ei tohtinud seal vägesid olla. *Saksamaa pidi maksma reparatsioone, st korvama võitjate sõjakulutused. 4.06.1920 allkirjastati eraldi rahuleping Ungariga Trianoni leping ja 10.09.1920 Austriaga SaintGermaini leping
aastaks. Breznev · Seisaku ehk stagnatsiooniaeg · Praha kevad 1968 reformiliikumise mahasurumine Berliini müür · Saksa LV ja demokraatlik maailm ei tunnustanud Saksa DV'd. · 1958. NSVL nõudis, et lääneriigid viiksid oma väed Lääne-Berliinist ära ja hakkaksid pidama läbirääkimisi SDV marionettvalitsusega. · Lääne-Berliin ei kuulunud Lääne-Saksamaa koosseisu, vaid oli vabalinn · Lääne-Berliin kahe maailmavõimu vastasseisu sümbol, sest julgeolekut tagas vaid lääneriikide sõjaväeüksuste kohalolek. · Alandav Moskva jaoks, et Lääne-Berliini kaudu põgenesid läände idasakslased · 13. 08.1961 sulgeti värav · arvati, et lääne kultuuril halb mõju idapoolele · lammutati 1989 · külma sõja sümboliks Kuuba (ehk Kariibi) kriis 1961-1962 · 1959 tuleb Kuubal võimule Fidel Castro
Ventspils kuulus Hansa liitu. Ventspilsi sadam on spetsialiseerunud nafta väljaveole (sadamasse raudteed ja naftajuhet pidi). Ta on kaubakäibelt suurim sadam Lätis ja üks suuremaid Läänemeres. Elanikke 42 200. Riia on Läti pealinn. Aub Daugava jõe alamjooksul. Riia on Baltimaade suurim linn (307,2 km ). Elanikke on 723 900. Linn on asutatud aastal 1201 piiskop Albert von Buxhoevedeni poolt. 1282. aastast kuulus Riia Hansa liitu. 1561 1581 oli Riia vabalinn. 1581 läks linn Rzeczpospolita võimu alla. 1710. aastal vallutas Peeter I Põhjasõja käigus Riia. 1918. aastal sai Riiast Läti Vabariigi pealinn. 1921. sõlmiti Riias Poola Nõukogude Liidu rahuleping. Riia elanikest on lätlasi umbes 45% ja venelasi samuti umbes 45%, ülejäänud 10% on teiste rahvuste esindajad (ukrainlased, valgevenelased, poolakad ja leedulased). Linna jagab pooleks 500 m laiune Daugava (Väina) jõgi.
Kaubalinnade liidud. Hansa. Vahemere linnad · 13.-14. saj. oli koondunud kahte kohta: Vahemeri ja Idamaade ja Põhja-Aafrika vaheline ühendustee ja teisena Lääne- ja Põhjameri. · 1160. aastatel moodustasid (teise piirkonna kaupmehed) koondise- Hansa, mis tähistas relvastatud sõjasalka, mille hilisem tähendusevarjund viitas välismaal tegutsenud omavahelise kokkuhoidmise vajadusele. · 1220. aastatel tõusis esile Lübecki vabalinn. · 14.-16.saj ühendas Hansa Liit ligikaudu 170 linna. 14.saj II poolel kuulusid sinna enamis Novgorodi- Kölni-Londoni joonele jäävaid sadamalinnu · Kogu Hansa idakaubandus kulges läbi Tallinn-Riia sadama. Koge-uuttüüpi laev, mis suutis kanda veelgi rohkem kaupa. Keskaja teaduse arengu põhijooned · Varakeskajal olid vaimulikud ainsad kirjaoskajad · Enamasti toetus teadmised ja teadus antiigile
Teine piirkond hõlmas Lääne- ja Põhjamerd, kus initsiatiivi haarasid saksa soost kaupmehed. 1160. Aastatel moodustasid kaupmehed koondise- Hansa ( algne tähendus seostub relvastatud sõjasalgaga, hilisem tähendusvarjund viitas välismaal tegutsenud kaupmeeste omavahelise kokkuhoidmise vajadusele. Hiljem kujunes kaupmeeste koondisest samuti Hansa nime kandev liit, kaubalinnade liit. 1220. aastatel tõusis Läänemere kaubanduses esile Lübecki vabalinn. 14.-16.sajadini ühendas Hansa Liit ligikaudu 170 linna. Hansa hiilgeajal 14.sajandi 2-l poolel kuulus sinna enamik Novgorodi-Kölni- Londoni joonele jäävaid sadamaid ja kaubalinnu. Tänapäeva Eesti aladelt olid hansalinnade hulgas Tallinn, Tartu, Pärnu ja Viljandi. Pärast Novgorodi hansakontori sulgemist 15. Sajandi lõpul sõltus Hansa idakaubandus Liivimaa linnade vahendusest ja tõi viimastele poolesajandilise kaubandusliku õitsengu
Teine piirkond hõlmas Lääne- ja Põhjamerd, kus initsatiivi haarasid saksa soost kaupmehed 1160 aastatel miidustasid nad kaupmeeste koondise Hansa sõna algne tähendus seondub relvastatud sõjasalgaga hilisem viitas välismaal tegutsenud kaupmeeste omavahelise kokkuhoidmise vajadusele Hiljem koosnes sellest Hansa nime kandev kaubalinnade liit 1220 tõusis läänemere kaubanduses esile Lübecki vabalinn 14.-16. saj ühendas Hansa liit u. 170 linna Hansa hiilgeajal 14. saj II poolel kuulus sinna enamik Novgorodi-Kölni- Londoni joonele jäävad sadamad ja kaubalinnu Tänapäeva Eesti aladelt olid hansalinnade hulgas Tallinn, Tartu, Pärnu ja Viljandi Peale 15. saj lõppu kui Novgorodi hansakontor sulgeti kulges Hansa idakaubandus läbi kahe liivimaa sadama Tallinn Riia
1) Saksamaad sunniti loovutama mitmesuguseid alasid (Elsass-Lotring Prantsusmaale; väiksemaid alasid ka Belgiale, Taanile, Poolale, Tšehhoslovakkiale). 2) Määratleti Saksa armee lubatud suurus – 100000 meest. 3) Saksamaa ei võinud omada lennuväge, allveelaevu ja suuri pealvee-sõjalaevu. 4) Reini jõe vasak kallas pidi jääma desarmeerituks- seal ei tohtinud viibida Saksa üksused ja sinna ei tohtinud ehitada kaitseehitisi. 5) Ajutiselt eraldati Saksamaast Saarimaa, Danzig (vabalinn) ning Memeli (Klaipeda) piirkond. 6) Saksamaad sunniti maksma võitjariikidele reparatsioone-nende suurus jäi täpselt määratlemata. Trianoni rahuleping (1920) Trianoni rahuleping sõlmiti Ungariga 4. juunil 1920. aastal. Lepingu kohaselt pidi Ungari tegema territoriaalseid loovutusi Tshehhoslovakkiale (Slovakkia), Jugoslaaviale (Horvaatia) ja Rumeeniale (Transilvaania). Ungari pindala enne I maailmasõda oli 325411 km2, pärast sõda aga 92962 km2. Elanike arv vastavalt 21 milj. ja 8 milj
Isolatsionism vabariiklaste poolt väljatöötatud välispoliitika USAs 1920. aastatel, mida iseloomustas see, et USA eitas poliitilisi liite Euroopa riikidega, eelkõige selliseid, mis oleksid sisaldanud sõjalisi kohustusi. Maailmapoliitikast USA end siiski ei isoleerinud, vaid realiseeris oma huve majanduspoliitika kaudu. 1. Territoriaalsed loovutused, maaalade äravõtmine: Kolooniad läksid Inglismaale ja Prantsusmaale, Poola koridor, Danzigist sai vabalinn, Klaipeda, ElsassLotring Prantsusmaale. 2. Sõjaväe liigne piiramine, suurus 100 000 meest vabatahtlikkuse alusel, keelustati lennuvägi, allveelaevad, tankid, sõjalaevad. (sakslased uputasid oma laevad) 3. Saksamaa ja Austria ei tohtinud ühineda 4. Saksamaa pidi loovutama oma kolooniad. 5. Uure rahvusriikide sünd. 6. Rahvasteliidu loomine. Ebaõnnestumise põhjused: 1. Ülekohtused tingimused. 2. Saksamaa ja Venemaa sõlmisid 1922
linnaõigus. Eelseisundis olid linnakodanikud kelle seals t6usid esile rikkad kaupmehed pankurid ja linnaaristrokraadid(patritsiaat) Linnade majandus Enamikes linnades oli tsunftisundus st seda et ilma tsunfti kuulumata ei tohtinud ühe v teise k2sitööga tegeleda. Igal tsunftil oli oma põhimäärus ehk skraa, mis määratles ka stunfti hierarhia-õpipoiss sell meister. Tsunfti eesotsas oli meistrite seast valitud vanem. 1220 aastatel t6usis läänemerekaubanduses eseile lübecki vabalinn. 14-16 saj yhendas hansaliit ligikaudu 170 linna. Hansa hiilgeajal kuulus sinna enamis Novgorodi-Köln-Londoni jooonele jäävaid sadamaid ja kaubalinnu. Keskaja ülikoolid ja teadus euroopa vanimaks ülikooliks on Bologan ülikool mis asutati 1119. keskaja ülikoolides viljeletud teadusi kokku nimetati skolastikaks. Keskaja suurimask saavutuseks v6ib lugeda trükikunstileiutamist. 1445Aaastal gutenbergi poolt. 1456 ilmus tema trykituna piibel.
Igal tsunftil oli oma põhimäärus- skraa, mis määratles tsunfti hierarhia õpipoiss,sell,meister. Ühe linna käsitöötsunftid moodustasid käsitööliste gildi, mida nimetati tavaliselt Väikegildiks. Kaupmeeste ühendus oli Suurgild ja sinna kuulusid kõik selle linna kodanikuks võetud kaupmehed, kuid mitte välismaalased. 1220. tõusis Läänemere kaubandus esile Lübevki vabalinn. Tekkis Hansa Liit kaupmeeste koondisest kujunenud kaubalinnade liit. Hansa edukusele pani aluse idakaubanduse osav monopoliseerimine. Olulist rolli mängis ka uut tüüpi laev koge, mis suutis vedada kala,soola,teravilja,vaha,karusanhu,vaske,rauda suuremates kogustes. 9. Keskaegse linna välisilme ja valitsemine Keskajal oli tegu eelkõige maaharijate ühiskonnaga. Linn ja linnakultuur etendasid feodaaltsivilisatsiooni arengus suurt rolli
Igal tsunftil oli oma põhimäärus- skraa, mis määratles tsunfti hierarhia – õpipoiss,sell,meister. Ühe linna käsitöötsunftid moodustasid käsitööliste gildi, mida nimetati tavaliselt Väikegildiks. Kaupmeeste ühendus oli Suurgild ja sinna kuulusid kõik selle linna kodanikuks võetud kaupmehed, kuid mitte välismaalased. 1220. tõusis Läänemere kaubandus esile Lübevki vabalinn. Tekkis Hansa Liit kaupmeeste koondisest kujunenud kaubalinnade liit. Hansa edukusele pani aluse idakaubanduse osav monopoliseerimine. Olulist rolli mängis ka uut tüüpi laev koge, mis suutis vedada kala,soola,teravilja,vaha,karusanhu,vaske,rauda suuremates kogustes. 9. Keskaegse linna välisilme ja valitsemine – Keskajal oli tegu eelkõige maaharijate ühiskonnaga. Linn ja linnakultuur etendasid feodaaltsivilisatsiooni arengus suurt rolli
kohtusid parvel Nemunase jõe keskel. Teine sõlmiti Preisimaaga 9. juulil. Lepingud lõpetasid Neljanda koalitsiooni sõja Preisi kuninga kulul, kes oli rahuga nõustunud juba 25. juunil pärast seda, kui Grande Armée oli surunud ta tema valduste idapiirile, ja Tilsitis loobus ta umbes pooltest oma sõjaeelsetest valdustest. Nendest aladest lõi Napoleon Prantsuse vasallriigid, mis moodustati ja tunnustati Tilsitis: Vestfaali kuningriik, Varssavi Hertsogiriik ja Danzigi vabalinn; muud loovutatud alad anti teistele Prantsuse vasallidele ja Venemaale. Napoleoni 100 päeva- pärast Elba saarelt põgenemist marssis Napoleon ustava väe saatel Pariisi ühtki lasku tulistamata ning valitses keisrina veel 100 päeva. Teist korda loobus ta troonist pärast seda, kui tema väed Waterloo lahingus purustati. Kontinentaalblokaad- 21. novembril 1806 Berliinis Napoleon I algatusel välja kuulutatud majandusblokaad Suurbritanniale
Prantsusmaale; väiksemaid alasid ka Belgiale, Taanile, Poolale, Tsehhoslovakkiale). Määratleti Saksa armee lubatud suurus-100tuhat meest. Saksamaa ei võinud omada lennuväge, allveelaevu ja suuri pealvee- sõjalaevu. Reini jõe vasak kallas pidi jääma desarmeerituks- seal ei tohtinud viibida Saksa üksused ja sinna ei tohtinud ehitada kaitseehitisi. Ajutiselt eraldati Saksamaast Saarimaa, Danzig (vabalinn) ning Memeli (Klaipeda) piirkond. Saksamaad sunniti maksma võitjariikidele reparatsioone-nende suurus jäi täpselt määratlemata. · Võitjariigid soovisid rahuleppega sundida Saksamaad korvama tekitatud sõjakahjusid; nõrgestada Saksamaad selleks, et ta ei kujutaks võitjatele edaspidi sõjalist ohtu. Rahuleppega saavutati soovitule hoopis vastupidine tulemus: reparatsioonide maksmisega nõrgestati Saksamaa niigi nõrka majandust ning viidi
Pikkamööda muutusid sellid ja õpipoisid palgatöölisteks. KAUBALINNADE LIIDUD. HANSA. VAHEMERE LINNAD · 13.-14. saj oli kaubandus koondunud kahte suurde piirkonda Vahemeri (Euroopa ja Idamaade, P-Aafrika ühendustee) ning Lääne- ja Põhjameri (Hansa kaupmeeste koondis). · Moodustati 1160.aastal kaupmeeste koondise- Hansa(sõjasalk). Hiljem sai sellest kaubalinnade liit · 1220. tõusis Läänemere kaubanduses esile Lübecki vabalinn. Hansa hiigelajal kuulus sinna enamik Novgorodi- Kölni-Londoni joonele jäävaid sadamaid ja kaubalinnu. Hoidis Läänemerel monopoli. 14.-16.sajandil oli selles ligi 170linna. · Eesti hansalinnad: Tallin, Tartu, Pärnu ja Viljandi Pärast Novgorodi hansakontori sulgemist 15.saj lõpus sõltus Hansa idakaubandus Liivimaa linnade vahendusest ja tõi neile sajandilise õitsengu. Tallinn ja Riia.
Poolale, Tšehhoslovakkiale). - Määratleti Saksa armee (Reichswehr) lubatud suurus – 100tuhat meest. - Saksamaa ei võinud omada lennuväge, allveelaevu ja suuri pealvee- sõjalaevu. - Reini jõe vasak kallas pidi jääma desarmeerituks – seal ei tohtinud viibida Saksa üksused ning sinna ei tohtinud ehitada kaitseehitisi. - Ajutiselt eraldati Saksamaast Saarimaa, Danzig (vabalinn) ning Memeli (Klaipeda) piirkond. - Saksamaad sunniti maksma võitjariikidele reparatsioone, mille suurus jäi täpselt määratlemata. Võitjariigid soovisid rahuleppega sundida Saksamaad korvama tekitatud sõjakahjusid; nõrgestada Saksamaad selleks, et ta ei kujutaks võitjatele edaspidi sõjalist ohtu. Rahuleppega saavutati soovitule hoopis vastupidine tulemus: reparatsioonide maksmisega nõrgestati Saksamaa
varjata, 1939. aasta suvel ja sügisel asuti aga vanu plaane avalikult üles soendama. Suurbritannia ja Prantsusmaa püüdsid iga hinna eest sõda vältida ja lootsid järeleandmistega Saksamaale kindlustada uut status quo'd, mille hinnaks oli olnud Austria ja Tsehhoslovakkia likvideerimine. Selle vastukaaluks püüti päästa Poola. Paraku tõstatas Saksamaa kohe peale Tsehhi allutamist küsimuse suhetest Poolaga. Saksamaa esimesed nõudmised ühendada vabalinn Danzig Saksamaaga ning tagada vaba ühendustee läbi Poola koridori Ida-Preisimaale esitati juba 21. märtsil. Nüüd mõistsid lääneriigid, et Saksamaa ei kavatse leppida Poola piiride püsimisega. Kuna lääneriigid tunnetasid, et nende toetusest Poola iseseisvusele ei piisa ja sõja vältimine muutub päev-päevalt ebatõenäolisemaks, hakkasid nad otsima kontakte Nõukogude Liiduga. See andis Moskvale võimaluse asuda välja mängima oma nägemust Euroopa kaardist
Avaliku arvamuse surve tõttu pidi aga Eesti Leedule lähenema. Eesti ja Läti aga teatsid selles, et nad on Vilniuse ja Klaipeda küsimustes neutraalsed. See leping tähendas ainult diplomaatilist ja poliitilist koostööd. Nad ei jõudnud üksmeelele küsimuses, kes võiks neile olla vaenlane number üks. Leedu arvas, et Poola ja Saksamaa; Läti ja Eesti, et N.L. (Klaipeda küsimus – Antant oli 1920 selle Saksamaalt ära võtnud ja Prantsusmaa kontrolli all moodustati seal vabalinn sarnaselt Danzigiga. 1923 vallutas Leedu kompensatsiooniks Vilniusele Klaipeda). N.L. lõpetas nüüd vastuseisu Balti liidule, kuna Leedu lubas teatada teiste riikide seisukohti Nõuk. Liidule salaja. Nõuk. Liit sai niiviisi kergelt mõjutada Eestit ja Lätit selles koostöös. Augustis 1934 toimus Riias Eesti, Läti, Leedu kohtumine, nn. üksmeele ja koostöö leping kirjutati alla. Sõjalist liitu ei õnnestunud sõlmida riikide omavaheliste vastuolude tõttu: Suhtumine
18* Saksamaad sunniti loovutama mitmesuguseid alasid (Elsass-Lotring Prantsusmaale; väiksemaid alasid ka Belgiale, Taanile, Poolale, Tsehhoslovakkiale). 19* Määratleti Saksa armee lubatud suurus-100tuhat meest. 20* Saksamaa ei võinud omada lennuväge, allveelaevu ja suuri pealvee-sõjalaevu. 21* Reini jõe vasak kallas pidi jääma desarmeerituks- seal ei tohtinud viibida Saksa üksused ja sinna ei tohtinud ehitada kaitseehitisi. 22* Ajutiselt eraldati Saksamaast Saarimaa, Danzig (vabalinn) ning Memeli (Klaipeda) piirkond. 23* Saksamaad sunniti maksma võitjariikidele reparatsioone-nende suurus jäi täpselt määratlemata. 40* Võitjariigid soovisid rahuleppega sundida Saksamaad korvama tekitatud sõjakahjusid; nõrgestada Saksamaad selleks, et ta ei kujutaks võitjatele edaspidi sõjalist ohtu. Rahuleppega saavutati soovitule hoopis vastupidine tulemus: reparatsioonide maksmisega nõrgestati
15 See ajutine piirijoon jättis esialgu Valga koos selle lähiümbrusega eestlaste kätte. Sama. aasta 15. septembril tuligi Valgas kokku EestiLäti segakomisjon piirijoone määramiseks, mis pidas poole aasta jooksul kolm istungjärku. Piirikomisjoni suurimaks ja keskseimaks vaidlusküsimuseks osutus Valga linn. Kuigi kumbki pool soovis linna täielikku kuulumist oma riigi piiresse, pakkus Läti välja ka teisi lahendusvariante: Valga kui kahe riigi vaheline vabalinn Antandi garantiiga, linna poolitamine ning Valga linna ja raudteejaama lahutamine. Eesti pool soovis aga säilitada linna terviklikkust sellisena, nagu see varem on olnud, jättes muidugi linna Eestile kuuluvaks.16 Aasta lõpul leidis aset Eesti ja Läti suhete märgatav teravnemine ning piiriküsimuses mingit edu ei saavutatud. Et saavutada üldine rahvusvaheline tunnustus, oli noorte riikide jaoks oluline rahvusvahelisel
Väikegildiks. Kaupmeeste ühendus oli Suurgild kõik linna kodanikuks võetud kaupmehed, kuid mitte välismaalased. Vallalised kaupmehed ja kaupmehesellid moodustasid Mustpeade gildi. Mõnel maal olid teatud kaupade tootjad ja nende kauplejad moodustasid gildi. Hansa Liit 1160 saksa kaupmehed moodustasid kaupmeeste koondise Hansa, algselt tähendas see relvastatud sõjasalka, sellest kujunes hiljem Hansa nime kandev kaubalinnade liit; Lübecki vabalinn, selle kaupmehed muutsid liidu linnade liiduks, hiigleajal kuulusid liitu enamik Novgorodi- Kölni-Londoni joonel olevad sadamad ja kaubalinnad; Eesti aladelt Tallinn, Tartu, Pärnu ja Viljandi Koge uut tüüpi laev, suutis vedada kõike suurtemates kogustes 33.Keskaja ülikoolid ja teadus Euroopa esimesed ülikoolid: Bologna 1119 algselt moodustas selle õigusteadust õppivate üliõpilaste
annaabi.ee 
