2.PEATÜKK Vaba ettevõtlus ehk turumajandus · Kaasaegses turumajanduses rolli mängivad olulist rolli eraomand ja konkurents. · Põhireegel: hinnad kujunevad turul nõudmise ja pakkumise koosmõjul. Kuid see, kui kõrgeks või madalaks hinnad kujunevad, sõltub ka tootjate ja müüjate vahelisest konkurentsist. Täielik Monopolistlik Oligopol Monopol konkurents konkurents Müüjate arv palju palju mõned üks
II osa Vaba ettevõtlus ehk turumajandus Viimsi Kool 10ml 2018 Turumajandus Leiame vastused küsimustele: • Missugused on turumajanduse tugisambad? • Millist rolli mängib kasum turumajanduses? • Missuguseid majandussüsteeme on olemas? • Mis on majandusringlus? • Millist rolli mängib raha majanduses? • Millised funktsioonid on rahal majanduses? • Kes oli Adam Smith Turumajandus VABA ETTEVÕTLUSE TUGISAMBAD ON: • ERAOMAND • HINNASÜSTEEM • KONKURENTS • ETTEVÕTLIKKUS Turumajandus. Eraomand • Seadusega kaitstud. • Muudab valikud ja vastutuse omaniku omaks. • Annab tõuke kasutada oma vara (ressursse) võimalikult arukalt, efektiivselt, tulutoovalt. • 2013. aastal oli 99,5% Eesti ettevõtetest eraomanduses Turumajandus. Hinnasüsteem • Hinnad annavad informatsiooni: 1. tarbijate käitumise kohta; 2. ressursside kasutamise loobumiskulude kohta; 3. ressursside väärtuste kohta; 4
käigus, mis on tootmise organiseerimise peamine viis. Ostetakse neid kaupu mida ise vajavad. 3.MAJANDUSTEADUS uurimus inimestest, kes toodavad ja vahetavad, et saada kaupu ja teenuseid, mida nad ise soovivad. 4.KAUBAD füüsilised tooted. 5.TEENUSED tooted, mida ei saa katsuda. 6.RESSURSID põhielemendid, mida kasutatakse kaupade ja teenuste valmistamisel. (maavarad, puit, vesi, õhk) · Loodusressursid - rent · Inimressursid palk · Kapital intress, rent. A)füüsiline kapital, B)finantskapital · Ettevõtlus kasum 7. Nappuseprobleem tekib sellepärast, et kõikide soove ei ole võimalik rahuldada, kuna selleks puuduvad ressursid. 8. Nappuseprobleem kimbutab kõiki. Üksikisikuid, ettevõtjaid, riike. 9. Tootmistegurid: Loodusressursid, Inimressursid, Kapitaliressursid 10. Alati ei pruugi millestki loobuda, kui on võimalik teha kompromiss. Kompromissi tehakse seni,
Tooted e. kaubad on materiaalsed hüvised, mida ettevõtted valmistavad ja mida saab näha ja katsuda, nagu arvutid, spordijalatsid, pitsa ja mootorsaag. Teenused on immateriaalsed hüvised, mida osutatakse ja turustatakse üheaegselt, nagu torulukksepatööd ja autoparandus, taksosõidud ja juukselõikus. Teenused on väärtused, mida ei saa näha ega katsuda. Ressursid on põhielemendid, mida kasutatakse toodete ja teenuste tootmiseks. Tootmisressursid e. tootmistegurid on: Loodusvarad osa looduskeskkonnast, mida inimene oma eluks ja majandustegevuseks kasutab. Näit.: maavarad, mets, õhk ja vesi. Kapital hooned, tööriistad ja masinad, mida inimesed on loonud, et toota teisi tooteid ja teenuseid. Siia kuulub näit. paakauto, mis veab bensiini, kui ka infot edastav arvuti. Inimressursid ehk tööjõud füüsilised ja vaimsed pingutused, mida inimesed kasutavad toodete ja teenuste loomiseks.
suurendama nende kaupade tootmist. - tarbijat motiveerib tõusvad hinnad otsima soodsamaid ostuvõimalusi või vähendama nende kaupade ostmist või loobuma nende kaupade ostmisest. - ressursiturgudel, kus kaubeldakse tööjõu ja kapitaliga, motiveerivad tõusvad palgad (tööjõu hind) tootjaid kasutama vähem töötajaid, samas aga ergutavad kõrgemad palgad suuremat hulka inimesi tööd taotlema või töökohta vahetama. Langevatel hindadel või palkadel on vastupidine mõju. Turukonkurents Konkurents turgudel ressursside pärast: - ostjad konkureerivad üksteisega
majandustegevuseks kasutab, nagu muld, kivimid, puit ja puhas vesi. Inimressursid(ehk tööjõud) hõlmavad inimeste füüsilisi ja vaimseid pingutusi toodete ja teenuste tootmisel. Kapitali alla käivad hooned, tööriistad, masinad, mida inimesed toodete ja teenuste tootmiseks loovad ja kasutavad. 5. Millliseid majandusotsuseid tuleb teha igal ühiskonnal? Milliseid tooteid ja teenuseid toota? Kui ostjad soovivad rohkem kaupu on nad nõus selle eest ka rohkem maksma, kõrged hinnad meelitavad ka teisi ettevõtjaid tootma, tootmise kasvades tõusevad ka palgad. Kui nõudlus toodangu järgi kahaneb toimub vastupidine. Kuidas tuleb tooteid ja teenusied toota? toota võimalikult väikeste kulutustega, saades võimalikult suurt tulu. Kelle jaoks tooteid või teenuseid luuakse? 6. Mida ja miks nimetatakse vabaettevõtluse tugisammasteks?
Ressursid või tootmistegurid-on kõik need vahendid, mida kasutatakse hüviste (kaupade ja teenuste) valmistamiseks. Inimressurss ehk töö hõlmab inimese kehalisi ja vaimseid võimeid, mida kasutatakse kaupade ja teenuste tootmiseks:füüsiline jõud;teadmised;oskused;ettevõtlikkus Loodusressurss ehk maa hõlmab kõiki loodulikke ressursse mida võib kaupade ja teenuste tootmiseks kasutada:haritav maa;maavarad;matsad;veeressursid;kliima Mittelooduslik toodetud ressurss ehk kapital hõlmab kõiki inimtööga valmistatud vahendeid, mis on loodud varasema majandustegevuse käigus:tootmisvahendid;tootmishooned;masinad;seadmed;materjalid Finantskapital- Finantskapital ei kujuta endast klassikalise majandusteooria kohaselt majandusressurssi Postivistlik ja normatiivne analüüs Positivistliku majandusanalüüsiga on tegemist, kui majandusteadlased kirjeldavad
tulemusena toodetakse kaupu ja teenuseid , - ( ) 5.2.Jaotusprotsess (vahetus) toodete ja teenuste viimine 5.2. () tarbijateni 5.3. 5.3.Tarbimine vajaduste rahuldamine 6. , 6. Ressursid, e. tootmistegurid, ressourses - põhiielemendid, mida kasutatakse toodete ja teenuste tootmiseks, näiteks maa, töö ja kapital 1) - , 1) Maa, land - tootmisfaktor, mis hõlmab kõiki loodusressursse ( , , ,
Majanduse alused Majanduse põhiprobleem - vajadused on lõputud, võimalused piiratud. Vajadused: · füüsiline - elukoht, toit, rõivad · psühholoogilised - kanda moodsaid rõivaid, vaadata uusi filme, osta kindlat marki auto. Vajadused ja nende rahuldamise ahel · Inimeste vajadused · ressursid, tööjõud, kapital · tootmine · tootmise tulemus: kaubad, teenused. Majandusteadus - uurimus inimestest, kes toodavad ja vahetavad, et saada kaupu ja teenuseid, mida nad ise soovivad. Kaubad - füüsilised tooted. Teenused - tooted, mida ei saa katsuda Selleks, et vaja tiita kaupu ja teenuseid on vaja ressursse · loodusressursid · kapital · inimressurss e. Tööjõud · ettevõtlikus - hoiak, mida iseloomustavad loov ja uuendulik mõtlemine, riskijulgus ja arukas juhtimine.
Ei ole olemas ühte, ainuõiget ja üldkehtivat majandusteooriat. Traditsiooniline (neoklassikaline) mikroökonoomika eeldab majandussubjektide täielikku iseseisvust ja sõltumatust, nende egoistlikku tegutsemist oma eesmärkide saavutamisel ja ratsionaalset käitumist. Saab näidata, et kui riigi poolt on loodud vajalikud seadusandlikud raamid, osutub sellistel eeldustel põhiliseks majanduselu reguleerivaks institutsiooniks turg ja regulaatoriks konkurents. Ühtlasi tagab konkurents nappide ressursside parima (tehnilise efektiivsuse mõttes) kasutamise. Küsimustele, milline peaks olema optimaalne ressursijaotus ja kuidas seda tagada, otsibki vastust struktuuriökonoomika (industrial economics). Struktuuriökonoomika tegeleb turule orienteeritud ettevõtte tegevuse analüüsiga (organisatsioon ja turustrateegia). Analüüsi tulemusena võib selguda, et riik peab turuprotsessi mingil viisil sekkuma.
torulukksepatööd, taksosõit. Teenus on tasu eest tehtav töö. Nappus Nappus tuleneb võimetusest rahuldada kõikide soove. Ressursid Ressursid on põhielemendid, mida kasutatakse Tootmistegurid kaupade ja teenuste loomiseks, nagu maavarad, puit, vesi ja õhk. Tootmisressursid on loodusvarad, inimressurss, kapital ja ettevõtlikkus. Loodusvarad Loodusvarad on looduskeskkonna osad, mida inimene oma eluks ja majandustegevuseks kasutab. Inimressurss Inimressursid ehk tööjõud on inimeste füüsilised ja vaimsed jõupingutused, mida kasutatakse kaupade ja teenuste loomiseks. Kapital Kapital on hooned, tööriistad ja masinad, mida
võetuna. *Ceteris paribus, ladina keelest “teistel võrdsetel tingimustel”. Tekib siis, kui muutuse efekt ühes kogumis on ebakorrektselt üle kantud teise kogumisse. 5.Tootmisvõimaluste kõver ja alternatiivkulu 5.1.Olemus ja eeldused TOOTMISVÕIMALUSTE KÕVER näitab erinevate hüviste tootmisvõimaluste kombinatsioone olemasolevate ressursside ja tehnoloogia korral. Kujutamise (konstrueerimise) eeldused: 1)Toimub efektiivne tootmine, tootmistegurid on täielikult hõivatud. 2)Ressurssid on fikseeritud, tootmistegurite võimalik pakkumine on fikseeritud nii koguselt kui kvaliteedilt (suhteliselt madala kvalifikatsiooniga töötaja on rakendatud vastaval töökohal, näiteks juristi või arsti kvalifikatsiooniga inimene ei tööta mingil muul töökohal) 3)Tehnoloogia on fikseeritud, ei tohi muutuda analüüsi jooksul. 4)Vaadatakse kahe kauba tootmist, näiteks tarbe- ja kapitalikauba tootmist.
· absoluutne tulude võrdsus situatsioon, kus kõigi peredetsiilide tulud on võrdsed · absoluutne vaesus seisund, kus inimese tulu jääb allapoole teatud minimaalset taset; sätestatakse kas rahvusliku või rahvusvahelise vaesuskriteeriumina · absoluutse eelise teooria väidab, et erinevad riigid võivad toota kaupu erineva efektiivsusega ning rahvusvahelise kaubanduse abil on võimalik jõuda kõrgemale heaolutasemele, kui riigid spetsialiseeruvad tootma seda kaupa, milles neil on absoluutne eelis (mida nad suudavad toota vähima ressursikuluga) · ajapalk tasu töö tegemiseks kulutatud aja eest · aktiivne rahvastik tööjõud e osa tööealisest rahvastikust, kes osaleb tööturul · aktiivne tööpoliitika valituse poliitika, mis püüab ennetada töötuse tekkimist, näiteks luues uusi töökohti või tegeledes ümberõppe organiseerimisega
Avo Org 2.1. Piiramatud vajadused ja piiratud hüvised. Nappuse olemus 2. Majanduse põhiküsimused, majandusprobleem Mõisted: vajadused, piiramatud vajadused, hüvised ja teenused, piiratud e nappivad ressursid, vabalt saadav hüvis, piiratuse majandusseadus, tootmistegurid e tootmisfaktorid, tootmise sisendid, maa, töö, kapital ettevõtlus, tootmise väljund, toodang, loobumiskulu e alternatiivkulu, tootmisvõimaluste kõver, kasvavate alternatiivkulude seadus, konstantsed alternatiivkulud, mida, kuidas, kellele toota, majandussüsteemid, tavamajandus, käsumajandus, turumajandus, segamajandus, ringkäigumudel, teguritulud, toodanguturg, ressursiturg 2. Majanduse põhiküsimused, majandusprobleem 2.1. Piiramatud vajadused ja piiratud hüvised. Nappuse olemus 2.2
absoluutne tulude võrdsus – situatsioon, kus kõigi peredetsiilide tulud on võrdsed absoluutne vaesus – seisund, kus inimese tulu jääb allapoole teatud minimaalset taset; sätestatakse kas rahvusliku või rahvusvahelise vaesuskriteeriumina absoluutse eelise teooria – väidab, et erinevad riigid võivad toota kaupu erineva efektiivsusega ning rahvusvahelise kaubanduse abil on võimalik jõuda kõrgemale heaolutasemele, kui riigid spetsialiseeruvad tootma seda kaupa, milles neil on absoluutne eelis (mida nad suudavad toota vähima ressursikuluga) ajapalk – tasu töö tegemiseks kulutatud aja eest aktiivne rahvastik – tööjõud e osa tööealisest rahvastikust, kes osaleb tööturul aktiivne tööpoliitika – valituse poliitika, mis püüab ennetada töötuse tekkimist, näiteks luues uusi töökohti või tegeledes ümberõppe organiseerimisega
hinna langedes nõutav kogus suureneb ceteris paribus ehk muude tingimuste samaks jäädes hinna langedes nõutav kogus suureneb. 1.4 Majanduslik ringkäik Majandus ehk majandamine on mehhanism, mis jaotab olemasolevaid piiratud ressursse. Selline mehhanism peab vastama kolmele väga lühikesele ent olulisele küsimusele: · Mida? - Missuguseid kaupu ja teenuseid tuleks toota ja missugustes kogustes? · Kuidas? - Mil moel (kuidas) neid erinevaid kaupu ja teenuseid peaks tootma? · Kelle jaoks? - Kelle jaoks tuleks neid kaupu ja teenuseid toota? Mõistmaks kuidas majandus toimib, peab teadma missugustest osapooltest see koosneb ja kuidas need osapooled omavahel seotud on. Majanduse erinevaid osapooli ja nendevahelisi seoseid iseloomustab joonis 1.1. Majandusmehhanism koosneb kolmest suurest grupist majandusotsustuste tegijatest: · Majapidamised · Ettevõtted · Valitsus HÜVISTE TURG
Import on välismaal toodetud kaupade ja teenuste sisseostmine tarbimiseks sisemaal, nt nafta Eksport on riigis toodetud kaupade ja teenuste müük välismaale, nt piim. 5. Mis on mikro- ja makromajandus? Mikromajandus on see, kes uurib üksiktarbijaid ja ettevõtteid, nt pere-eelarve, turu- uuringud, palganäitajad Makromajandus on see, kes uurib majandust tervikuna, nt inflatsioon, töötus, majanduskasv. 6. Millised on vaba ettevõtluse alustalad? (6) Eraomand, spetsialiseerumine, vabatahtlik vahetus, hinnasüsteem, turukonkurents, ettevõtlikkus 7. Mis on alternatiivkulu ? Too näide. Alternatiivkulu on kõige suurema väärtusega alternatiivi maksumus, millest valikut tehes loobuti. Nt talunik otsustab kasvatada rapsi, samal ajal ei saa ta seal kasvatada rukkist – rapsikasvatamise alternatiivkulu on loobumine rukkikasvatusest. 8. Mis on inimkapital? Too näide.
eelaste. Seetõttu peab riik alluma kirikule. Aquino Thomase majanduskäsitluste aluseks oli Aristotelese vaated. Töö jagunes tema arvates kaheks: lihtne, must (füüsiline töö) töö ja suursugune (vaimne töö ülejäänud inimeste päästmise nimel). Aquino Thomas ei öelnud otse välja, kas rikkus on halb või hea, üldiselt ei olnud rikkuses tema hinnangul midagi hukkamõistetavat, kui peetakse kinni mõõdukusest. Ka eraomand kui selline ei olnud vale, vaid selle kasutamise viis võis olla vale, sest eraomanduse õigus on inimesele antud mitte looduse, vaid inimmõistuse poolt. Kaubandus oli Thomase jaoks ebaloomulik tegevus, ent see oli paratamatu paha asi selles ebatäiuslikus maailmas. Kaubandusega tegelemine oli õigustatud, kui see oli vajalik kaupmehe majapidamise säilitamiseks ja maale(riigile) kasulik. Kaubanduse õigustamine sõltus ka sellest, kas see mis anti ja mis
Kusjuures tavaliselt kasutatakse majapidamise mõistet kas tootlike tegurite (maa, töö, kapital) omanikena või tarbijatena. Viimases funktsioonis ongi käesolevas peatükis kasutatud majapidamise mõiste asemel tarbija mõistet. 4 Arvata võib, et Eestis näiteks erineb Keskerakonna heaolu definitsioon Isamaaliidu omast. 5 Inglise majandusteadlane Alfred Marshall (18421924) oli põhiliselt seotud Cambridge Ülikooliga Suurbritannias. Marshall on Adam Smithi ja David Ricardo poolt 18. ja 19. sajandil kujundatud klassikalise koolkonna vaadete (eelkõige mikromajandusteooria) edasiarendaja ning on mõjutanud praktiliselt kõiki järgnevaid majandusteadlaste põlvkondi kuni tänapäevani. Mikro- ja makroökonoomika Sissejuhatus (st nõudlus loob alati pakkumise); 4) kõik tootlikud tegurid on täiuslikult mobiilsed (st inimene
2.Hinnateooria. Hinnamehhanismi uurimine tähendab tarbijate ja tootjate turukäitumise vastastikuste seoste analüüsimist. Traditsiooniline mikroökonoomiline analüüs eeldab, et iga toote ja tootmisteguri jaoks on olemas turg. Igal turul loovad tarbijad nõudluse ja tootjad pakkumise. Iga turg kujutab endast täieliku konkurentsi turgu. See tähendab, et alati on ostjaid ja müüjaid nii palju, et ükski neist ei saa mõjutada turu üldist olukorda. Kõik ostjad püüavad maksimeerida oma rahulolu, kõik müüjad oma kasumit. Turg on paik, kus kohtuvad kaupu ja teenuseid (hüviseid) pakkuvad ning nõudvad ühiskonnaliikmed. Majandusteoorias võib turgu vaadelda kui majanduse toimimise korraldust e .süsteemi . Turuga on tegemist kõikjal, kus kohtuvad mingi kauba või teenuse nõudjad ja pakkujad. Turgude liigid. Turg Kauba-ja Tootmistegurite
q2 sissetuleku-tarbimiskõver q1 FIRMATEOORIA 30.09.2013 · Tarbija maksimeerib heaolu, ettevõtja maksimeerib kasumit. · Ettevõte käitub ratsionaalselt (homo oeconomicus). · Kõik ressursid ostetakse turuhinnaga ja müüakse samuti turuhinnaga. · L tööjõud (inimene) K kapital (kõik muu) C kogukulu (cost) w tööjõu hind (wage) r kapitali hind · Ettevõtja kulutab tööjõule ja kapitalile. C = wL + rK - ettevõtte kogukulud K C/r samakulujoon Tootmisvõimaluste hulk C/w L Sisendikomplekt ehk tegurikomplekt ostetakse tööjõudu ja kapitali · Iga inimene annab erineva kogu toodangut. Iga inimese toodangut nimetatakse
panuseks majandusteaduse edasisse arengusse oli majandusliku ringkäigu mudeli arendamine. Nägemus sellest, et majanduse erinevad sektorid on omavahel seotud. Klassikaline majandusteadus Klassikaline majandusteadus seab esikohale inimese töö. Vaid inimese töö muudab looduses olevad varad inimesele kasutamiskõlblikuks. Esindaja Adam Smith, kelle nägemuses on ideaalseks majandussüsteemiks isereguleeruv turg, mis automaatselt rahuldab kõik rahvastiku majanduslikud vajadused. Adam Smithi peamiseks panuseks majandusteaduse arengusse võib pidada uurimust täieliku konkurentsiga turust, kus hind hakkab pikaajaliselt võrduma tootmiskuludega. Tema käsitluse kohaselt vajab konkurents suurt hulka müüjaid, ehk ressursiomanikke, kes on teadlikud palkadest, rentidest ja kasumitest, ning tootmistegurite vaba liikumist tööstusharude vahel. Selliste tingimuste kohaselt viivad ressursiomanike isiklikud huvid lõpuks loomuliku hinna kujunemiseni. Neoklassikaline majandusteadus
ühe ühiku võrra rohkem. See on kogukasulikkuse muutus, kui tarbimine muutub ühe ühiku võrra. Näiteks: Anu, pitsa tarbimise piirkasulikkus. Kui Anu suurendab pitsa tarbimist neljalt pitsalt viiele, kaasneb sellega kogukasulikkuse kasv 150 ühikult 175 ühikule. Seega on viienda pitsa tarbimise piirkasulikkus 25 ühikut. Mida rohkem pitsasid sööb, seda väiksem on iga järgneva piirkasulikkus (kahaneb). 7. Täiuslik konkurents Täiusliku konkurentsi põhitunnuseks on, et toodangu pakkujatel puudub vähimgi kontroll turuhindade üle. Ehk teisiti öeldes, täiuslikult konkureerivad ettevõted käituvad turul lähtudes sellest, et nende tegevus ei mõjuta turuhindu. Täiliku konkurentsiga turul on palju müüjaid ja kaup mida pakutakse on ühetaoline. 8. Monopol 1
Enamasti on kõik millegi valmistamiseks vajalikud ressursid piiratud ehk nappivad. See tähendab, et inimeste piiramatute vajaduste rahuldamiseks ja soovitud hüviste tootmiseks ei jätku selliseid ressursse, mida me saaksime kasutada tasuta ehk 0-hinnaga. Alljärgnevalt tutvume ressurssidega, mida kasutatakse kaupade ja teenuste valmistamisel ehk tootmisel. Majandusteaduses nimetatakse neid enamasti tootmisteguriteks. Tootlike ressursside ehk tootmistegurite hulka kuuluvad maa, töö, kapital ja ettevõtlikkus. Maa kui ressursi all mõistetakse majanduses seda osa looduskeskkonnast, mida inimene oma majandustegevuseks kasutab. Siia kuuluvad põllumajanduslikud maad, mida saab kasutada taime- ja loomakasvatuseks. Veekogude olemasolu on eelduseks kalandusele, kalakasvatusele ja laevandusele. Vesi ise kui loodusvara on hädavajalik tooraine paljude kaupade ja teenuste valmistamisel. Maavarasid kasutatakse toodete
Reflektsioon: Strategic Management and Business Policy: Globalization, Innovation and Sustainability, Global Edition Book Lugesin ja analüüsisin läbi käesoleva raamatu 11 esimest peatükki. Peatükid keskendusid strateegilisele juhtimismudelile läbi mille töötati läbi strateegilise auditi loomine. Igas peatükis käsitleti ka keskkonnasäästlikkust seostuvalt peatükiga. Raamatus kirjeldati strateegilise juhtimise põhikontseptsioone. Loetu aitas mõista strateegilise juhtimise kasusid ettevõttele. Selgitati lahti strateegilise juhtimise põhimudel ja erinevad alaosad ning kuidas selle alla kuuluvad keskkonna uurimine, strateegia väljatöötamine, rakendamine, hindamine ja kontrollimine ning selgus kuidas need osad tegelikult kõik üksteist mõjutavad. Varasemalt ei pidanud ettevõtted edukaks olemiseks eriti keskkonnale mõtlema nind jätkusuutlikkuse all mõeldi pigem konkurentsieelistele, mitte keskkonnale nüüd on globaliseerumine aga oluk
tegemisel Piiriprintsiip kompromissi otsimine piirtulude ja kulude vahel, parima heaolu punkti leidmiseks. Kompromiss valik, kus loobutakse pisut ühest et saada natuke ka teist Majandus ühiskonna toimimise allsüsteem, mis tuleneb valikutest, mida me teeme tarbijate, töötajate, ettevõtjate, juhtide ja riigiametnikena. Mikroökonoomia uurib üksiktarbijaid ja ettevõtteid Makroökonoomia õpetus turu üldisest tasakaalust ehk siis majandusest tervikuna Eraomand kapital või muud ressursid, mille omanik on eraisik või ettevõte mitte riik Hinnasüsteem hindade kasutamine piiratud ressursside jaotamiseks. Et turgudel teha ostjate ja müüjate vahel vahetustehinguid on tarvis kehtestada toodetele ja teenustele hinnad. Konkurents Võistlus ostjate ja müüjate vahel kes soovivad oma tooteid / teenuseid / ressursse müüa. Motiiv Millegi tegemise ajend. Turumajanduses on majanduslikuks motiiviks kasum Kasum Firma kogutulude ja kogukulude vahe
üks ettevõte neid oma tegutsemisega muuta ei saa. 3. Ettevõtet vaadeldakse ühtse üksusena, ettevõttesisesed lahkarvamused tootmisotsuste tegemisel ja otsustusprotsess jäävad vaatluse alt välja. 4. Ettevõte käitub ratsionaalselt, tema olulisim eesmärk on kasumi maksimeerimine. Muid eesmärke (nt. heategevus või ettevõtte positsiooni kindlustamine turul) ei vaadelda. Kaks tootmistegurit: L- tööjõud K- kapital Ühe ja sama toote valmistamiseks on võimalik kasutada tootmistegureid erinevas proportsioonis. Konkreetset kombinatsiooni mitmesugustest saadaolevatest tootmisteguritest nim sisendikomplektiks e TEGURIKOMPLEKTIKS. C- costs, kulutused. Ettevõte ostab tööjõudu ja kapitali. Samakulujoone võrrand: (L- tööjõu kogus) w- palk (K- kapitali kogus) r kapitali hind/tulumäär (rate of return) sageli mõistetakse kapitalukulude all alternatiivkuku ehk tulu, mida kapitali panka
kaupade ja teenuste loomiseks. Kapital hooned, tööriistad ja masinad, mida inimesed kasutavad teiste kaupade ja teenuste tootmiseks. Tootmisvõimaluste kõver erinevate hüviste tootmiskombinatsioon olemasolevate ressursside ja tehnoloogiate korral. Tootmine, mis toimub tootmisvõimaluste kõvera igas punktis on selline, et kõik ressursid (maa, töö, kapital) on hõivatud. Turumajanduse alused: Eraomand kapital ja muud ressursid, mille omanik on eraisik või ettevõte, mitte aga riik. Hinnasüsteem hindade kasutamine nappide ressursside jaotamiseks; kuna inimesed teevad vahetusi, kehtestavad turud toodetele, teenustele ja ressurssidele hinnad. Turukonkurents kuna ressursid ja tooted on piiratud, võistlevad inimesed kõikides ühiskondades nende ressursside pärast, mida on võimalik kätte saada. Konkurentsil võib olla
Mikroökonoomikat võib pidada õpetuseks turu üldisest tasakaalust. Rahvamajandusõpetus uurib, kuidas ühiskond jaotab oma piiratud ressursse inimvajaduste rahuldamiseks. Ressursid Inimeste vajadused on piiramatud, samal ajal kui nende rahuldamiseks kättesaadavad ressursid on piiratud. Tootmine on hüviste valmistamine, tarbimine aga nende kaupade ja teenuste kasutamine oma vajaduste rahuldamiseks. Ressursid või tootmistegurid on kõik need vahendid, mida kasutatakse hüviste valmistamiseks. Ressursside kasutamisega majandustegevuses kaasnevad kulud tootmissisenditele, mis seonduvad järgmiselt: – Maa - rent – Töö – palk – Kapital - intress– Risk – kasum. On olemas kolm erinevat tootmistegurite kategooriat: maa, kapital, töö Inimressurss Ettevõtlikkus on inimressurss, mis: ühendab teisi ressursse hüviste valmistamiseks, teeb mitterutiinseid otsuseid, viib läbi uuendusi, kannab riski Hüvised
rikas peab plaani, kas sõita puhkusereisile laeva või lennukiga. Nii rikka kui vaese vajadused on võimalustest alati suuremad, ressursid, raha ja aeg, alati piiratud. Ressursid - põhielemendid, mida kasutatakse kaupade ja teenuste loomiseks (maavarad, puit, vesi, õhk). Majandusõpetus on õpetus sellest, kuidas igaüks eraldi püüab piiratud võimaluste juures teha valikuid saavutamaks maksimaalset heaolu ja rikkust. Tootmisressursid ehk tootmistegurid 1. Maa - loodusvarad, mida inimene oma tegevuses kasutab (õhk, vesi, mets, maavarad). 2. Töö - tööjõud ehk inimeste vaimsed ja füüsilised pingutused, mida kasutatakse kaupade ja teenuste loomiseks. 3. Kapital - hooned, tööriistad ja masinad (vahendid), mida kasutatakse kaupade ja teenuste tootmiseks. Valikute tegemine tähendab peaaegu alati millestki loobumist. Kui meil oli viisteist krooni, mille eest me ostsime
1) Riigi, ühiskonna ja majanduse arengu eeltingimused A.Smith’i järgi, selle kriitika o Tööviljakuse kasv läbi tööjaotuse, spetsialiseerumise - Töö = algne universaalne vahetusväärtus, määrab kauba hinna (mitte kuld) - Tööjaotus => vilumus, uued tehnoloogiad, spetsialiseerumine => tööviljakuse kasv. Aga ka rutiin, ühekülgsus - Rahvusvaheline tööjaotus => efektiivsus + lõputu kasvumasin: konkurents, tööjaotuse süvenemine, toodangu mahu kasv, laienemine uutele turgudele, tootmise ümberkorraldamine, madalamad hinnad o Vaba turukonkurents, majanduse eneseregulatsioon - Vaba konkurents kui majandusliku arengu mootor - Vabanemine riigi seatud piirangutest majandusele - Ratsionaalne isiklik huvi + vaba turg (turu eneseregulatsioon e nähtamatu käsi) = majanduslik õitseng
Ressursside efektiivse kasutamise all mõeldakse seda, et pole olemas ühtki
võimalust ressursside ümberpaigutamiseks ühe kauba tootmismahu suurendamiseks, ilma et teise kauba tootmismaht ei väheneks.
Efektiivsus tähendab maksimaalselt võimaliku toodangukoguse saamist olemasolevate ressurssidega.
Näide:
Turumajanduse lihtsustatud mudel: Majanduses on kaks majandussubjekti. Ettevõtjad ja pered
Pered > kulutus
soovid omavahel konkureerima. Seega konkureerime me piiratud ressursside valdamise üle. 1.2 Majanduslik ringkäik Majandus ehk majandamine on mehhanism, mis jaotab olemasolevaid piiratud ressursse. Selline mehhanism peab vastama kolmele väga lühikesele ent olulisele küsimusele: Mida? - Missuguseid kaupu ja teenuseid tuleks toota ja missugustes kogustes? Kuidas? - Mil moel (kuidas) neid erinevaid kaupu ja teenuseid peaks tootma? Kelle jaoks? - Kelle jaoks tuleks neid kaupu ja teenuseid toota? Mõistmaks kuidas majandus toimib, peab teadma missugustest osapooltest see koosneb ja kuidas need osapooled omavahel seotud on. Majanduse erinevaid osapooli ja nendevahelisi seoseid iseloomustab joonis 1.1. Majandusmehhanism koosneb kolmest suurest grupist majandusotsustuste tegijatest: Majapidamised Ettevõtted Valitsus Majapidamine on inimgrupp, kes elab koos ja teeb ühtseid majandusotsustusi