Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Vabadus on vastutus". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
teistega, valikud, vabadusega, tunnet, vangistatud, tegelikku, elades, shaw, aaviksoo, evans, hughes, esmajoones, albert, camusVabadus on vastutus. Teeskava : * Mis on vabadus ? * Vabadusega kaasneb vastutus. * Vabaduse positiivsed ja negatiivsed küljed. * Vabadust piiratakse * Vabadust peab hindama "Ma pole iial arvanud, et inimese vabadus seisneb selles, et ta võib teha, mida ta tahab, vaid pigem selles, et ta ei pruugi kunagi teha seda, mis talle ei meeldi" - Rousseau Vabadus on iga inimese jaoks erinev. Mõnele tähendab see võimalust öelda seda, mida mõeldakse, mõnele aga võimalust valida ja teha oma valikud teistest sõltumatult.
tegema kõigepealt ajendiks väljaspoolt pealesurutud kujutluse. Kui me ka ise tõstame kujutlused motiivideks, ei teeme seda ometi meelevaldselt, vaid meie karakteroloogilise kalduvuse paratamatuse järgi, niisiis üldsegi mitte vabalt. ,, 7 Von Hartmanni arust nagu vaba tahet ei olegi. Tema väite kohaselt tegutseb inimene vastavalt oma karakterile ja olenevalt oma karakterilistest eelistustest. Ka selle väitega ei saa ma päris nõustuda. Ma ei väida nüüd, et meie valikud ja tahted ei olene iseloomust aga ma ei saa nõustuda väitega nagu ei oleks meie iseloom vaba, vaid kammitsetud mingist kõrgemast loodusjõust. Minu arust inimese iseloom ja selle kujunemine on seotud kolme erineva faktoriga: geenidega, geograafilise asukohaga ja haridustasemega. Ei ole ju tänapäeval enam kellelegi saladus, et meie dna-kood on unikaalne ja sisaldab ainulaadset informatsiooni. Nendega saame me oma vanematelt teatud eelsoodumused ka mingiteks pärilikeks haigusteks või siis
inimestel on vabadus jaguneda alati ühte või teise arvamusleeri, vastavalt oma meelsusele, veendumustele või huvidele. Huvide kokkupõrke võimalusel ja konfliktide loomulikul tekkimisel oli Mill arvamusel, et ühiskonnal on õigus sekkuda, hukka mõista ja õigusega piirata inimese toimimisvabadust juhul, kui tema tegudel on teistele inimestele ja ühiskonnale kahju tekitav mõju ehk siis enesekaitseks kellegi teo eest. Milli arvates ületataksegi vabaduse piirid siis, kui tekitatakse tegelikku kahju indiviidile või ühiskonnale üldiselt. Edasi peaksid sellega aga tegelema juba kõlbluste ja seadustega tegelevad ametkonnad. Inimeste vabadust taltsuvad seadused. Seadused võivad olla inimeste piiramiseks või nende kaitseks. Harva võetakse seaduste loomist kui lihtsalt ühiskonna reguleerivaid abivahendeid. Kui kõigile kehtiks vaid enda loodud vabaduse ja õiguste piirid, satuks need kindlasti konflikti ,,naabriga"
mõtleksid nad rohkem ka tagajärgedele. Selle teadmisega õpiksid nad arvatavasti kõike ratsionaalsemalt kasutama . Kui keegi meist midagi varastab, kellelegi liiga teeb või rikub muid reegleid, on ilmselgelt tegemist inimesega, kellel puudub igasugune arusaam olemasoleva tähendusest ning selle hindamisest. Me kõik teame, et eksimine on inimlik ja iga üks meist väärib uut võimalust, et täiustuda ja edaspidi oma elu paremaks muuta , aga vabadusega mängimist mina andestada ei suudaks . Vabadus on üks tähtsamaid osasid meie elust. Sageli on mul tunne, et tänapäeva uuematel põlvkondadel pole aimugi sellest, kui raske oli meie esivanematel , kui inimesed pidid oma vabaduse eest verd ja pisaraid valama. Ega ilmaasjata vanemad inimesed ei rõhuta, et elu nüüdisajal on kümneid kordi lihtsam kui nende nooruspõlves. Tänapäeval on palju paika pandud seaduseid ja reegleid, mis peaksid võimaldama rahval palju kergemalt ja
4 Minu arvetes saab aga sundsust liigitada kahte moodi : 1) ma olen sunnitud tegema seda, mida ma ei taha. Nt ma olen sunnitud minema hommikul vara kooli, kuigi tahaksin magada; 2) ma ei saa teha seda, mida tahan. Nt ma tahan minna kinno, aga mul pole selle jaoks raha. On olemas veel ka looduslik ja ühiskondlik sundsus. Nõrga determinismi seisukohalt on nii vabal tahtel tehtud valikud kui ka sundvalikud determineeritud. Küsimus, kas inimese tahe on vaba, on üldsegi mõttetu, sest selleks, et inimene oleks vaba, pole tahtevabadust vaja. Inimene on seda vabam, mida vähem teda sunnitakse. Tegelikult jääb inimese tahtmisi alati piirama teatud hulk asjaolusi. Nende kõigiga lepib inimene aga kui paratamtusega. Mina ise pooldan nõrka determinismi, sest inimestel on kindlasti olemas vabadus midagi
vabadust kasutada.“ Poliitik tahab oma artikliga tähelepanu tõmmata haigele ühiskonnale, mis paneb meid oma vabadust kurjasti kasutama ja mis on üle küllastatud seksuaalsete loosungitega, viidates inimese valikuvabadusele. Märkamatult annab vabadus tagasilöögi ja teeb meist orjad. Me muutume iseenda pahede ja kiusatuste orjadeks. Jääb õhku rippuma küsimus kas selleks sunnib meid vabadus või haige ühiskonna mõju? Ühiskonnal on aga vabadusega vähe pistmist, kuna enamik inimesi on oma pahede orjad ning ei ole kaugeltki vabad oma valikuid kujundama. Päevast-päeva elab pahene inimkond külg-külje kõrval oma sõltuvust tekitava pahega. Kasiinosõltlane käib mööda mitmest kasiinost, narkosõltlane lävib mitme diileriga, seksisõltlane näeb igal sammul paljast keha. Neil ei olegi vabadust oma pahest loobuda, nad on lausa sunnitud oma pahega jätkama, kuna ühiskond seda aina süvendab ja võtab selle järjest rohkem kinnisideeks
Me mõtleme harva selle üle, mis meil on, kuid oleme peaaegu alati mures selle pärast, mida meil pole. (A. Schopenhauer) Iga inimese mälu on tema erakirjandus. (A. Huxley) Kurjusesse usume kohe, headusesse alles pärast järelemõtlemist. Kes põlgab teisi, see peab end tavaliselt suureks inimeseks. (L. de Vauvenargues) See kes armastab ennast, ei pea kartma rivaale. (Ladina vanasõna) Ma ei mõista ainult kahte asja: ennast ja teisi. Kus puudub kriitikavabadus, seal ei saa ka kiitus olla meeldiv. (P. A. de Beaumarchais) Ma pole kunagi olnud vaene, ainult rahatu. Vaesus on meelelaad, rahatus kõigest ajutine olukord. (M. Todd) Iga inimene teab, et teised teda hinnates eksivad, aga ta ei tea, et ka tema ise eksib teisi hinnates. (A. Maurois) Kes ei tee välja millestki, mis temasse ei puutu, sel on kõik olemas. (B. Graciàn) Et asjade üle vaielda, pole vaja neist aru saada. (P. A. de Beaumarchais) Kõige otstarbekamalt on siin maailmas jagatud mõistust. Igaüks arvab, et ainult
3) Ei taha kooli minna, aga ema käseb. Looduslikud sundused Ühiskondlikud sundused 1)Maakera tiirleb paratamatult 1)Liiklusseadused 2)Inimene on surelik Lähen rohelise tule all üle tee 3)Koer ei saa muutuda kassiks 5. Nõrga determinismi arusaam vabadusest ja tahtevabadusest. Õpik lk. 156. Nõrga determinismi seisukohalt on nii vabal tahtel tehtud valikud, kui ka sunduslikud valikud determineeritud. Võib tunduda, et kui inimene teeb valikuid vabal tahtel, siis on tal tahtevabadus olemas, kuid nõrga determinismi pooldaja eitab seda. Tema seisukoht on, et inimese teadmises on ju samuti determineeritud, sest neil kõigil on põhjus, seega mingit tahtevabadust pole. Küsimus, kas inimese tahe on vaba, on nende jaoks üldse mõttetu, sest vastama hakates tuleb välja, et iga tahte jaoks peaks olema veel üks tahtmine, millest see tahtmine sõltub jne
Pole siiramat armastust, kui armastus toidu vastu. George Bernard Shaw Tsivilisatsiooni aksepteerimine, nii nagu ta on, tähendab allakäigu heakskiitmist. Teadmata Hinda meest tema küsimuste, mitte vastuste järgi. Voltaire Naer annab inimesele tagasi jõu, mille talt võtsid pisarad. Rahvatarkus Selge mõistuse esimeseks eelduseks on enamike arvamusega mittenõustmine. Oscar Wilde Kui meie ei aita üksteist, siis kes seda veel teeb? Barbara Mandarell Andesta oma vaenlastele, kuid ära unusta nende nimesid. John F. Kennedy
Eraelus peab olema vabadust võimalikult palju. Negatiivse vabaduse eelduseks on, et inimene on loomu poolest oma elu peremees. Klassikaline liberalism väidab, et inimene on vaba tegemaks ka ennast kahjustavaid tegusid, kui see teisi ei mõjuta.(1) 3.3 Positiivne vabadus Positiivne vabadus tuleneb soovist olla iseenda peremees, et inimene saaks otsustada ise oma elu üle. Esmapilgul pole positiivsel vabadusel negatiivse vabadusega mingit vahet, kuid filosoofia ajaloos on vabaduse positiivse tähendusega toimunud kummalised muutused seoses sõna ,,ise" mõistmisega. Otsustusvõime, võimaluse positiivseks vabaduseks, määrab mõistus. Kuid inimeses on lisaks mõistusele veel meeled, himud jne. Idealistlikus filosoofias on Platonist peale lahutatud inimene mõistuspäraste printsiipide järgimises. Seega isik, kes mõistust ei kasuta, ei ole antud käsitluse järgi vaba ka siis, kui teda keegi ei takista.
käitumisreeglitest, kuid vastavas olukorras need muutusid, ning mis põhjustasid suuri kannatusi teistele. Siit järeldub see, et isegi teades teatuid norme on võimalik, et tekib võitlus teiste vastu, vaenulikkus pesitseb lihtsalt inimeste sees ning teatud olukorras võib see ilmneda väga jõhkral moel. Kuna poliitika peamised ideed on: vabadus, õiglus, võrdsus ja õigused, siis ühiskonnas olekski vaja need mõisted koos toimima panna, et elada rahumeelset elu. Inimesed elavad koos teistega ning neid võib nimetada sotsiaalseteks olenditeks, seega on oluline ka see, kuidas nad elavad nii öelda karjas. Inimesi on palju ning me tunnene nendest hästi väheseid ja suuremat osa ei saa me iial tundma, ega ma ei oska ette aimata, mida nad kavatsevad ja teevad. Sellepärast on tähtis, et on vaja mingit ühiskonnakorraldust, mis looks teatud süsteemi, kuidas kõikidega koos elada. On oluline, et inimesed teaksid oma õigusi ja kohustusi, kuid loodusseisundi puhul oleks asjad
Looduslikud sundused Ühiskondlikud sundused 1)Maakera tiirleb paratamatult 1)Liiklusseadused 2)Inimene on surelik 2)Moraal 3)Koer ei saa muutuda liblikaks 3)Käitumisnormid 6. Nõrga determinismi arusaam vabadusest ja tahtevabadusest. Nõrga determinismi seisukohalt on nii vabal tahtel tehtud valikud, kui ka sunduslikud valikud determineeritud. Nõrga determinismi pooldajad eitavad tahtevabaduse olemasolu, sest valiku tegemisel on mingi kindel põhjus. Küsimus, kas inimese tahe on vaba, on nende jaoks üldse mõttetu, sest vastama hakates tuleb välja, et iga tahte jaoks peaks olema veel üks tahtmine, millest see tahtmine sõltub jne. Selleks, et inimene oleks vaba, pole tahtevabadust vaja. Inimene on seda vabam, mida vähem teda sunnitakse.
rahu ja seda järgida. Teine, loomuõiguse kokkuvõte, on kaitsta iseennast kõikide vahenditega, mis on meie võimuses. Teine loomuseadus. Sellest peamisest loomuseadusest, mis käsib inimestel taotleda rahu, tuleneb teine seadus: et inimene oleks valmis, juhul kui teised samamoodi tahavad, nii palju kui ta enda kaitsmiseks ja rahuks vajalikuks peab, loobuma oma õigusest kõikidele asjadele, ja olema rahul nii suure vabadusega teiste inimeste suhtes, nagu tema lubab teistele inimestele enda suhtes. Sest nii kaua, kui kõigil inimestel on õigus teha kõike, mis neile meeldib, nii kaua on kõik inimesed sõjaseisundis. Kuid kui teised inimesed, ja ka ta ise, ei loobu oma õigusest, siis pole kellelgi mõtet oma õigusest lahti öelda, sest nii jätaks ta end teiste ees kaitsetuks (kuid selleks ei ole kohustatud ükski inimene), selle asemel et lasta end juhtida rahu suunas
Voldemar Kolga: ,,Kellel on adekvaatne Küllap see on nii ka tänapäeval, enesetunnetus, see enamasti ei lase sest me ju igatseme nii vabadust kui ka ennast sõpradest, iidolitest, autoriteetidest, armastust. Aga ilmselt oli vabaduse reklaamist, poliitikast mõjutada." algne ja konkreetne tähendus selline: ta laskis mind vabaks, sest ta armastab ,,Haridus teeb vabaks" see sentents mind. Kui õpetaja armastab õpilasi, on omistatakse Vana-Kreeka filosoofile õpilased vabad, ja vastupidi, kui õpetaja Epictetusele. Kui kirjutada Interneti otsimootorisse juhtumisi ei armasta õpilasi, siis on nad only educated are free (ainult orjad. haritud inimesed on vabad), saame teada, et Vana-Kreeka stoikust filosoof HARIDUS TEEB VABAKS Epictetus (55 ca 135), k
otsustada küsimusi indiviidede valimise teel, kes peavad kokku tulema selleks, et tema tahet täita.” Järelikult, olles eesmärgist teadlik, võtab iga kogukonnaliige heal ja halval vahet tehes aktiivselt ja teadlikult osa hea edendamisest ja võitlusest halvaga ning kõik liikmed üheskoos juhivad kogukonna avalikke asju. 6. VABADUS 1. Nimetage neli filosoofilist probleemi seoses vabadusega! metafüüsikas- tahtevabaduse probleem-kas isik on ise oma tegevuse algataja ja kontrollija, erinevad determisnistid eeldavad erinevat liiki ettemääratust. Kas determinismi tõesus sobib kokku vaba tahtega? *eetikas- vabaduse ja vastutuse vahekord- kui eeldame et vaba tahe on moraalse vastutuse tingimus, siis determisnism on ühtesobimatu moraalse vastutusega <, kuidas saame moraalselt vastutada kui kõik on ettemääratud või kas on siis lood paremad, kui kõik on
asjatundmatuse ja klassihuvi tõttu kohutavaid vigu. Nad valiksid valitsuse, mis püüab parandada töötajate olukorda, tõstes rikaste makse, kaitstes kodumaist tööstust konkurentsi eest, vähendades tööjõupuudusega seotud ebakindlustunnet ja nii edasi. Milli arvates töötajad eksivad selles osas, millised on nende huvid, ning olles enamuses, võivad nad kallutada riigi õnnetuse suunas. 6. VABADUS 1. Nimetage neli filosoofilist probleemi seoses vabadusega! Vabadus metafüüsikas-tahtevabaduse probleem (kas isik on ise oma tegevuse algataja, kontrollija).Vabadus eetikaprobleemina- vabaduse ja vastutuse vahekord (kas ma saan moraalselt vastutada, kui kõik on ette määratud või kui kõik on juhuslik?).Esteetika probleem- tsensruur, loominguline vabadus (kas ja milline tsensuur on õigustatud? Kas vabadus on kunstiloomingu eeltingimus?).Poliitikafilosoofia probleem-puutumatuse ala (kui palju vabadust võib/peab riik indiviidile andma
rivaalitsemine (individuaalne auahnus vs kogukonna teenimine). Homeros uskus, et pingeid on võimalik heastada meeleparanduse kaudu. 7.-6. sajand kriis, kuna rivaalitsemine süvenes, paljudes polistes pääsesid võimule türannid. Riigimees Solon teostas reforme Ateenas hävitada ülikute süsteem, jagas kodanikud klassidesse varanduse alusel. (Samasugune reform teostati ka Spartas) Kreeka tragöödiad aust: teemad indiviidi suhe kogukonda ; moraalsed konfliktid ja valikud (Euripides : Orestes tapab oma ema kättemaksuks isa surma eest). Tragöödiakirjanikud näevad lahendusena poliste demokratiseerumist, kuid näevad siiski, et rivaliteedist pole pääsu. Platoni Vabariik Au ja kuulsus on vaid näilised (pole midagi reaalset). Auahnust saaks taltsutada kui riigis jagada inimesed klassideks. Valvurite vooruseks on julgus. Eesmärgiks harmoonia. Aristotelese Nikomachose eetika Ei peaks austama rikkaid ja kõrget päritolu, vaid pigem häid inimesi
eesmärk ja väärtused, mida taotleda. Kui inimene pole loodud jumala näo järgi ega oma eelnevalt teda määravat olemust, siis on inimene vaba või isegi vabaks neetud ja peab enda olemuse üle otsustamise võtma enese kanda. Ennast loov otsustamine väljendub valikutes, mida inimene teeb. Inimene saab teha valikuid ainult oma eksistentsi piires, st inimene on vaba valima sellel ajal, mis on tema sünni ja surma vahel, ning need valikud on eksistentsi piires lõplikud, neid saab teha ainult üks kord, iga valik on iseseisev valik inimese olemasolu mingis faasis. Vastavalt arusaamale eksistentsi ainukordsusest ning pinguldatusest sünni ja surma vahele kirjeldavad eksistentsialistid tõelist valikut endaküllasena, mis on ainult inimese enda teha, mis kuulub inimese eksistentsi kindlasse faasi, milles inimene ise otsustab ja vastutab selle valiku eest enda eksistentsi nimel, mida ta on sunnitud looma
Ühiskondlikust lepingust: inimene peab varasest noorusest peale õppima oma eneseimetlust kandma üle riigile. Émile: Inimene kasvab üles isoleerituna ühiskonnast: eneseküllasus, piiratud soovid, tõeline inimlik sõprus. Au 1. Aristoteles aust ja eneseväärikusest Nikomachose eetika: Tegelikult peaks austama ainult head inimest. Au on loomutäiuse tasu ja see omistatakse headele inimestele (ratsionaalsed valikud, loomupärased inimlikud kalduvused). Aristotelese "loomutäius" - oskus õigesti 1 tegutseda (õiged seadumused - kindlad, mõdukad käitumisviisid), seadumused = loomulikud eeldused + harjutamine. "Nagu raha võtmises ja andmises on vahepealne, aga ka liialdamine ja puudulikkus ... nii võib ka aupürgimus olla suurem või väiksem, kui peab, kuid ka selline, nagu peab, ja sel viisil, nagu peab
Filosoofia kordamismaterjal, kevad 2014 1. Sõna ,,filosoofia" mõiste Traditsiooniliselt tuletatud kreeka keele sõnadest 1) philein, phileo armastama 2) sophia tarkus 2. ,,philosophia" esmatarvitus? Pole väga selge umbes 5-4. Saj. E.m.a Herodotosel verb philosopheo Pythagoras ei olevat lubanud end targaks nimetada, sest see olla ainult jumalale kohane; tema olla ainult tarkusearmastaja. Sokrates, tarkusearmastaja, kes vastandas end sofistidele, kes pidasid end tarkadeks. Esimeseks filosoofiks peetakse Thalest (ca 624-ca 546 e.m.a) 3. Simo Blackburn, Oxfordi filosoofialeksikoni filosoofia määratlus ,,Distsipliin, mis uurib maailma kõige üldisemaid ja abstraktsemaid tunnuseid ning meie mõtlemise kategooriaid nagu vaim, mateeria, mõistus, tõestus, tõde jne. Filosoofia võtab uurimise alla mõisted, mille abil me maailmale läheneme." 4. Elmar Salumaa, Filosoofia ajalugu I filosoofia määratlus ,
· "Ära karda surma, vaid elu." (Bertolt Brecht) · "Elu on lühike, kuid kuulsus võib olla igavene." (Cicero) · "Et kurjus saaks võidutseda, selleks piisab heade inimeste tegevusetusest." (Edmond Burke) · "Et luua täiuslikku riiki, tuleb kõigepealt luua sellised olevused, kes igal pool ja alati ohverdaksid oma hüve ühiskondliku heaolu nimel." (A. Schopenhauer) · "Et tsempioniks saada, võitle veel üks raund." James J. Corbett · "Ilu on igavik, mis kestab hetke." (Albert Camus) · "Inimene eksib surmani." (Johann Wolfgang Goethe) · "Inimene peab elama nii, et ta on alati valmis surema" (Kofutsius) · "Kaheldes jõuame tõeni." (Cicero) · "Kogemus on kamm, mille elu kingib kiilaspäiseks jäänud inimesele." (Judith Stern) · "Kogemus on nimi, mille igaüks paneb oma vigadele." (O. Wilde) · "Kõige kummalisem on see , et mida kaugemale sa jõuad ja mida rohkem sa teed, seda rohkem tajud ja näed, kui vähe sa tead ja oskad sellest, mida
Isegi kui ühine hüve oleks olemas, siis see ei annaks ikkagi vastust konkreetsetele küsimustele (nt. Turvalisus? - Jah. Aga kas kohene või tulevane? Siin arvamused lahknevad taas) 14. Milles seisneb Schumpeteri demokraatiakontseptsioon? Indiviidid saavad võimu, võisteldes vabadel valimistel häälte pärast ning valijad ei otsusta konkreetsete küsimuste üle, vaid nende ülesanne on luua valitsus - või visata see välja. 7 - VABADUS 1. Nimetage neli filosoofilist probleemi seoses vabadusega! Vabaduse probleemidega tegeletakse metafüüsikas - kas isik kontrollib oma tegevust? determ.? eetikas -vabaduse ja vastutuse vahekord. Kas ma vastutan, kui kõik on ette määratud? esteetikas - tsensuur ja loominguline vabadus ja poliitikafilosoofias - vt.küs. 2 2. Kuidas on vabadus poliitikafilosoofia probleemiks? Küsimuseks on, mil määral võib riik sekkuda indiviidi eraellu, mil määral teda piirata. 3. ,,Negatiivne vabadus" tähendab ...
piiramatu õndsus. lähtudes mõistusest, mitte tungidest. Pattulangemise karistus: valu, surm ja needus (põrgu) Suurim hüve: teostada oma funkts parimal võimalikul viisil. Enesearmastus on ennasthävitav:inimene seesmiselt lõhestatud, ihade Inimhinge fn: mõistuspärane toimimine kogu elu jooksul. rahuldamine sõltub välisest, satub teistega konflikti õnnest ja voorustest... Üllusearmastajale meeldib see, mis on loomu poolest nauditav-> Paganlike filosoofide õnnefilosoofia on upsakus loomutäiusest lähtuvad teod. Kas voorusest piisab õnneks? Noor Pl – ei, vana Pl – jah
Kanti järgi oleks kõik OK, kui vastaksite jaatavalt. Teil poleks vastutust!3. Kohustuste konflikt Mul on kaks kohustust: 1. kohustus rääkida alati tõtt. 2. kohustus kaitsta alati oma sõpru. Kanti teooria ei näita, kuidas käituda siis, kui need kaks kohustust konfliktnevad. 4. Emotsioonide roll Kanti moraaliteooriale on ette heidetud, et see jätab emotsioonidele (kaastunne, sümpaatia, jne) ebaadekvaatse rolli. 6. VABADUS 1. Nimetage neli filosoofilist probleemi seoses vabadusega. 1) Metafüüsikas Tahtevabadusega seotud küsimused: a) Kas isik on ise oma tegevuse algataja ja kontrollija? b)Kas determinism sobib kokku vaba tahtega? c) Kas sisekaemuse teel on võimalik tuvastada seda, kas mu tahe on vaba või mitte? Võib-olla on me tegude põhjused sügavamal, kui näha ulatume. 2) Eetikas vabaduse ja vastutuse vahekord Kui eeldame, et vaba tahe on moraalse vastutuse tarvilik tingimus,siis järeldame, et determinism on ühtesobimatu moraalse vastutusega
TALLINNA MAJANDUSKOOL Ametnikutöö osakond Liane Tsimmer SR119 HEGEL Referaat Juhendaja: Piret Kirme Tallinn 2012 SISUKORD EESSÕNA Hegelita oleks kaasaegne filosoofia mõeldamatu. Marxist Merleau-Ponty'ni ja Kierkegaardist Nietzcheni on tema varjus töötanud kõik, kelle ideed on kujundanud kaasaegset mõtlemist. Sest Hegelt probleemid on osutunud meie endi omadeks. Ühiskonnas eksleva üksikisiku isolatsioon, lõhestunud mina igatsus integreerinud terviklikkuse järele need on mured, mida Hegeli järeltulijad temaga jagavad. Isiklike ja üldiste huvide konkurents, olevikulise hetke ja avarama ajaloolise narratiivi vahekord need probleemid on jäänud aktuaalseks kahesaja aasta jooksul läbi muutuvate aegade. Ent samas, kui Hegeli ,,filosoofia" tundub jätkuvalt kaasaegsena, on tema ,,religioosseid" seisukoh
eeldab vooruslikku tegutsemist ja ühiskondlikku harmooniat, mis omakorda nõuab hinges tunnete harmooniat (harmooniat enda ihade ja ühiskondliku loomuse realiseerimise vahel). Naudinguid saame me mõlemast. Hinge harmoonia peegeldub naudingutes, mida on kolme sorti: 3 1. meelelised neid peab olema mõõdukalt (et paisudes ei muutuks valuks) 2. naudingud ühiskondlikest tunnetest, suhestumisest teistega 3. refleksiivsed naudingud vaatleme oma ühiskondlikku käitumist ja tunneme rõõmu enda vooruslikkusest. Kui me käitume hästi vooruslikult, siis me nagu imetleme iseennast, et me nii harmoonilised oleme ja see annab meile täiendavat õnne ja motiveerib meid veelgi vooruslikum olema. Voorus on õnne tarvilik tingimus ja tunneme valu, kui vooruslikut ei käitu, sest reflekteerides saame me sellest aru (südametunnistus). 10. Rousseau moodsa (ühiskondliku) inimese hingehaigusest, 18. saj
.. Vastuolu intuitsiooniga. Moraaliseadus on püha ja ilma eranditeta, nt ,,räägi alati tõtt" .. Kohustuste konflikt. Kanti teooria ei näita, kuidas käituda siis, kui need kaks kohustust konfliktnevad, nt ,,räägi alati tõtt" ja ,,kaitse oma sõpru". .. Emotsioonide roll. Kanti teooriale on ette heidetud, et see jätab emotsioonidele (kaastunne) ebaadekvaatse rolli. Voorusteoreetikud arvavad teisiti. 9.-10. VABADUS 1. Nimetage neli filosoofilist probleemi seoses vabadusega. Filosoofias otsitakse vastuseid küsimustele: Mis on vabadus? Kuidas mõõta vabadust? Mis on vabaduse piirajad? Kes või mis on vabaduse subjekt? Vabadus metafüüsikas: Kas isik on oma tegevuse algataja ja kontrollija? Kas determinism sobib kokku vabatahtega? Kas sisekaemuse teel on võimalik tuvastada kas tahe on vaba või mitte? Vabadus eetikas: vabaduse ja vastutuse vahekord. Kui vaba tahe on moraalse vastutuse
· Arutlus ebavõrduse tekkest Kaks võimalikku lahendust: · ,,Ühiskondlik leping" (1762) · ,,Emile" (1762) Loomulik inimene enne seda, kui ühiskond rikub ja muudab. Teda iseloomustab enesearmastust peab endast lugu, on enesekindel, kuid eesmärgiks on põhivajaduste rahuldamine. Ei tunne teiste suhtes hirmu, ei vihka neid, ei taha neile halba. On kaastundlik ja rahul. Ebaloomulik ehk ühiskondlik inimene eneseimetlus e uhkus, mure staatuse pärast, võrdleb end pidevalt teistega, vajab teiste tunnustust. Nt on vaja autot (tõlgendatav loomuliku vajadusena), kuid kui hakata vaatama, kellel on paremad autod, siis hakkab inimene võitlema selle nimel, et saada kallim ja uhkem auto. Rikutud ühiskonnas käib pidev võitlus staatuse pärast, vajadus omandada uusi asju, võita tunnustust me ei ole enam sõltumatud, vaid sõltume teiste tööjõust asjade saamiseks, panusest, teiste hinnangust enda eneseimetluse toitmiseks. Need vajadused on kunstlikud
vastastikku. Biheiviorism- metoloogiline-üritas teaduslikult taandada kõik vaimuseisundid käitumisele, skeemile stiimul-reatsioon. Loogiline e analüütiline. Identsusteooria- vaim ei võrdu käitumisviisiga. Vaim ja aju on identsed. Episteemiline autoriteetsus- olla teadvusel ,mõelda- see kuulub tavaintuisiooni juurde. Solipsism- ei saa kunagi kindel olla teiste vaimude olemasolus. Meem- aju on nagu arvuti, valikud taandatavat valitavatele programmidele. Arvuti sisendiks-väljundiks on meemid. Mõistelised ühikud, mis võivad nagu geenid ise eksisteerida. Eristab inimest loomast. Teadvus on ajalooliselt kujunenud valiku tulemus meemide vahel. 23. Teoreetiline filosoofia- teadmine , mida taotletakse tema enese pärast, teadmine asjade olemusest. Metafüüsika, tunnetusteooria, keelefilosoofia, loogika, vaimufilosoofia. Praktiline filosoofia- üldteadmine, mille järgi saab toimida
Filosoofia 1.loeng MIS ON FILOSOOFIA? I Filosoofia mõiste. Traditsiooniliselt on mõiste tuletatud kreeka sõnadest philein, phileo – armastama ja sophia – tarkus. Keeleteadlased on aga sellele väitele vastu. Sõna philosophia esmakasutus langeb u. 5-4. saj e.m.a. Herodotos (5.saj e.m.a) kasutas verbi philosopheo, kuid see tähendas silmaringi avardamist, mitte filosofeerimist. Pythagoras (6.saj e.m.a) olevat end nimetanud tarkusearmastajaks ja ei lubanud end targaks nimetada, see olla kohane vaid jumalatele. Ka Sokrates (5.saj e.m.a) oli tarkusearmastaja, kes vastandas end sofistidele, kes pidasid end tarkadeks. Esimeseks filosoofiks peetakse Thalest (7.-6.saj e.m.a) Filosoofia määratlusi: Simon Blackburn määratleb filosoofiat kui midagi, mis uurib maailma üldiseid ja abstraktseid tunnuseid ja mõtlemise kategooriaid, (F uurib mille abil maailmale läheneme). Elmar Salumaa määratleb filosoofiat kui igasugust inimlikku järelemõtlemist, mille abil püüab ta jõuda se
armastus tuleneb ka püüdest surematuse poole. Sokraatilise armastuse kohaselt: · Seksuaalne armastus keha ilule suunatud · Tuleb õppida armastama kõiki ilusaid kehasid · Hinge ilu on õilsam ja suurem kui keha oma · Seaduste, tavade, teadmiste oma on veel suurem · Lõpptulemusena saavutab selge nägemuse iga ilu vormi täpsest suurusest ja kohast võrreldes teistega. Platon valitsusvormidest i.1. Filosoofide valitsuse ideaal. Seega, kas monarhia või aristokraatia. "Demokraatlik" inimene tahab vabadust kuritarvitada i.2. Filosoofid omavad tõelist "teadmist", näevad asjade olemust; teised näevad vaid varje (koopamüüt) Aristoteles Aristotelese jaoks on õnn hinge toimevõime vastavalt loomutäiusele tervikuna
· ,,Inimene on olemuselt poliitiline loom." (Aristoteles) · "Kõigest hoolimata usun ma siiski, et inimesed on · ,,Pole olemas võimatuid unistusi, on vaid piiratud südames head." (Anne Frank) ettekujutus võimalikkusest." (Beth Mende Conny) · "Kõik suured asjad on lihtsad ja paljusid neist saab · "Mõelge sellele, et tänast päeva ei tule enam kunagi." väljendada ühe sõnaga : vabadus, õiglus, au, kohustus, (Dante) halastus, lootus." (sir Winston Churchill) · "Ainult haritud saavad olla vabad." (Epiktetos) · "Kõik vägi on seestpoolt, seega meie kontrolli all." · "Armastada tähendab tegutseda." (Victor Hugo) (Robert Collier) · "Armastus ilma austuseta ei suuda minna kuigi · "Labane käitumine reostab toredaid rõivaid rohkem kui kaugele ega tõusta väga kõrgele, ta on ingel �
· ,,Inimene on olemuselt poliitiline loom." (Aristoteles) · ,,Pole olemas võimatuid unistusi, on vaid piiratud ettekujutus võimalikkusest." (Beth Mende Conny) · "Mõelge sellele, et tänast päeva ei tule enam kunagi." (Dante) · "Ainult haritud saavad olla vabad." (Epiktetos) · "Armastada tähendab tegutseda." (Victor Hugo) · "Armastus ilma austuseta ei suuda minna kuigi kaugele ega tõusta väga kõrgele, ta on ingel ühe tiivaga." (Alexandre Dumas noorem) · "Carpe diem." (kasuta aega/ela päevas) (Horatius) · "Demokraatia on leiutis, mis tagab meile sellise valitsuse, millise oleme ära teeninud." (George Bernard Shaw) · "Eksimine on igale inimesele loomulik, kuid mitte keegi peale rumala ei eita kangekaelselt oma vigu." (Aristoteles) · "Eksimine on inimlik, kuid selleks, et asju tõeliselt sassi ajada, on vaja arvutit." (Paul Ehrlich) · "Elu eesmärk on enesearendamine." (Oscar Wilde) · "Elu ilma p
annaabi.ee 
