Tööstulik pööre sai alguse Inglismaalt 18. sajandi keskel, alles 19. sajandi keskpaigaks oli muutunud Euroopas ja Ameerika Ühendriikides masintootmine valitsevaks. Inglismaa oli algul edukam kuna oli 17. sajandil revolutsioon, mis kõrvaldas feodaalsed takistused ning Inglismaa oli rikas ka maavarade poolest. Alguses olid peamised harud tekstiili- ja söetööstus. Kõigepealt hakati ketramist ja kudumist masinatega hõlbustama. 1764 leiutas James Hargreaves ketrusmasina, kus sai senise ühe lõnga asemel kedrata korraga 16 lõngarulli. Aastal 1765 leiutas James Watt aurumasina, mida sai kasutada ketrus- ja kudumismasinate ajamina. Peale seda oli võimalik vabrikuid rajada enamatesse kohtadesse kui suurte jõgede äärde. Aurumasinaid köeti kivisöega. Vabrikute rajamisega kaasnes ka kivisöe suurem nõudlus. Suures osas tegeleti ka kivisöe kaevanduste täiendamise ja uute masinate leiutamisega, näiteks leiutati veepumbad,
käsitöösunftides, seejärel manufaktuurides) nende tootmise masinate abil. Viimaste kasutusele võtmine tähendas üleminekut manufaktuuridelt vabrikutele. Vabrikutööstuse juhtivaks haruks esimesel arneguetapil oli puuvillatööstus, mis tõi kaasa puuvillase riide laia leviku, eriti naiste rõivastuses. Tähtsamad uuendused olid James Hargeavesi leiutatud mehhaaniline vokk (1765) ja Edmund Cartwrighti konstrueeritud mehhaanilised kangasteljed (1785), millele lisandus ketrusmasina töölerakendamine veejõul ning Thomas Belli puuvillase riide trükkimise masin. Uusaja metallurgia kujunemises tähistas murrangut kivisöe kasutuselevõtt malmisulatuses senise puusöe asemel. Masinatootmise peamiseks jõuallikaks sai pikaks ajaks aurumasin,mille 1711.aastal konstrueeris Thomas Newcomen ja mida täiustas James Watt. Vabrikutööstusele iseloomuliku võlle, hammasrattaid ja muide pöörlevaid mehhanisme käivatava universaalse
Ning naised kandsid seda mis hetkel moes oli. TÄHTSAIMAD SÜNDMUSED MOEMAAILMAS UUSAJAL 1562 hakati esmakordselt kasutama pahempidist kudumist (Hispaania ja Toledo), sai hakata kuduma paneelidena. Varem tuli kududa ringiratast ja hiljem lahti lõigata. 1589 William Lee leiutab esimese kudumismasina, mis siiski oli käsiajamiga. 1600 tehakse kaasaegne vokk koos sõtkutava flaier rattaga. 1764 James Hargreaves või Thomas Highs leiutab keerleva ketrusmasina 1768 Josiah Crane leiutab käsi-lõime kudumismasina 1793 Samuel Slater loob esimese eduka puuvilla ketramis milli, sellega saab alguse Rhode Island System. 1799 Charles Tennant avastab valgendi 1814 waltham systemi algus 1828 Paul Moody arendab nahast vöö ja rihmaratta jõuülekande süsteemi 1856 William Henry Perkin leiutab esimese sünteetilise kangavärvi 1859 luuakse rasselmasinad 1866 Mac Nary teeb esimesed sokid ja sukad koos kanna ja varba taskutega
tänavad jäävad sajanditeks (tänavate eluiga on ajaloo kestel olnud mitu korda pikem kui nt hoonetel) Linna plaani vaadati ja käsitleti lähtudes samast esteetilisest, religioossest ja funktsionaalsest vaatenurgast kui hoone plaani. Ajalooline lähtekoht linnaplaneerimisele nn klassikaline linnakujundusprintsiip: o ühtlane ehk ühetaoline linnaruum o fassaad ühtlane tagahoov mitmekesine 15. Industriaalrevolutsiooniga kaasnenud muutused linnade arengus. · 1764 ketrusmasina "The Spinning Jenny" leiutamine Inglismaal tööstusrevolutsiooni algus Inglismaal 18. sajandil, mujal Euroopas USAs 19 saj algusest. · kiire tehnoloogia areng ja kaubavahetuse mahu kasv · tööjõu vajaduse kasv linnade kiire kasv · raudtee ajastu linnakasvu mootor · meretransport asendus maismaatranspordiga (peamiselt raudtee esialgu) · uued teed ja sillad malm ja teras konstruktsioonid · üliliberaalne vabaturumajandus vana traditsionaalsus (ka linnaplaneerimises) heidetakse
tööstusrevolutsiooni alguses 1900 aastast Inglismaal. Enne tööstusrevolutsiooni toodeti esemeid üksikeksemplaridena käsitööliste poolt ja neid kasutati müügiks või kauplemiseks kaupade vastu, mida vajati. Inimesed andsid ise endale tööd, olid käsitöölised või talupidajad. Juhtimise järgi tänapäevases mõistes vajadust polnud . See kõik muutus, kui masinad hakkasid asendama inimeste tööd või lisandusid inimeste tööle. Kõige varem toimus muutus tekstiilitööstuses ketrusmasina leiutamine ja täiustamine. Metallurgias oli pöördeline kivisöe kasutuselevõtt malmisulatuses. J. Watti ehitatud aurumasin sai 1870. ail tähtsaks mehhaanilise energia allikaks. Tööstusrevolutsiooni käigus tekkinud uued võimalused tõid kaasa muutusi tootmise organiseerimises. Mass tootmine, vahetatavad osad, töö spetsialiseerimine kõik see nõudis suure hulga inimeste juhtimist ühel ajal ühe ruumis
kaupade järgi, eriti mittepõllumajanduslike kaupade järgi. Inglased räägivad prototööstusest varatööstusest. Üleminek toomiselt tööstusele on tootmise mehaniseerimine. 1770ndad aurumootor, leitajaks Thomas Newcomen. Maailma tööstuse lipulaevaks sai tekstiilitööstus puuvillaks. Tehnilistest uuendustest 1733 lendav süstik John Kay. Oli oluline riide tootmisel. James Hargreaves 1764 a leiutas ketrusmasina. Teine vabrikant Richard Arkwright täiendas seda. Masina nimi oli Jenny. 1769. a sotlane James Watt parandas aurumootorit ja leiutas hoopiski uue aurumootori. Järgmine oli automaatne kudumine 1785 leiutas Edmund Cartwright mehaanilise kudumismasina. Oma masinat hakkas kutsuma Power Loom'iks. Inglismaa valitsus premeeris teda 10 tuh naelaga. Muutus riide jardi palju odavamaks. 1840ndatel leiutati ka õmblusmasin. Mettallurgia areng. Inglismaa jällegi kõige edumeelsem
tärgeldatud kraed, lühikesed vestid ja kroogitud servaga sokid. Kangad: 45 Rahvusvaheline kangatööstus ja kaubandus olid tublisti edasi jõudnud. Britannias olid tehnilised uuendused viinud puuvillase ja villase riide tootmise täiesti uuele tasemele. Juba olid olemas sukakudumismasin ja automaatsüstik. Hargreaves leiutas peenketrusmasina, Arkwright vee jõul töötava ketrusmasina ja Cartwright kangakudumismasina. Ja kui 1785. aastal pandi puuvillavabrikutes üles James Watti loodud aurujaam, oli massitootmise ajastu käes. Koos kangatootmisega arenes ka kangaste värvimine ja trükkimine.Trükikangaste idee oli tulnud iirlaselt Francis Nixonilt, kes kasutas vaskplaate kangale suuremõõduliste mustrite kandmiseks. Hakati kasutama erksas toonis pesukindlaid värve, et tuua esile peeni detaile. Ilu ja hügieen:
tärgeldatud kraed, lühikesed vestid ja kroogitud servaga sokid. Kangad: 45 Rahvusvaheline kangatööstus ja kaubandus olid tublisti edasi jõudnud. Britannias olid tehnilised uuendused viinud puuvillase ja villase riide tootmise täiesti uuele tasemele. Juba olid olemas sukakudumismasin ja automaatsüstik. Hargreaves leiutas peenketrusmasina, Arkwright vee jõul töötava ketrusmasina ja Cartwright kangakudumismasina. Ja kui 1785. aastal pandi puuvillavabrikutes üles James Watti loodud aurujaam, oli massitootmise ajastu käes. Koos kangatootmisega arenes ka kangaste värvimine ja trükkimine.Trükikangaste idee oli tulnud iirlaselt Francis Nixonilt, kes kasutas vaskplaate kangale suuremõõduliste mustrite kandmiseks. Hakati kasutama erksas toonis pesukindlaid värve, et tuua esile peeni detaile. Ilu ja hügieen:
annaabi.ee 
