ÖKOLOOGIA Lektor Kadri Kask [email protected] Ruum 2B15 ÖKOLOOGIA LIFE - elu LIVING - elav ALIVE elus OIKOS eluruum LOGOS õpetus Ökoloogia kuulub elusloodust uurivate teaduste hulka ÖKOLOOGIA TEADUS Ökoloogia (ecology) on teadus, mis uurib organismide ja keskkonna vahelisi vastastikuseid suhteid Ökoloogia termini võttis 1866.a. kasutusele saksa teadlane E. Haeckel LIIK · Liik (SPECIES) sarnased organismid, kes võivad vabalt omavahel ristuda Autökoloogia (organismal ecology) e organismiökoloogia uurib liigi ja keskkonnategurite vahelisi suhteid POPULATSIOON
Kordamisküsimuste vastused 1. Mis on teadus? Teadus on ühteaegu nii uurimisprotsess kui ka teadmiste kogum, mis uurimistöö tulemusena sünnib. 2. Mis on tehnoloogia? Tehnoloogia on toodete valmistamise viis. 3. Nimeta loodusteadusi! Loodusteadused on: füüsika, keemia, bioloogia. 4. Mis on bioloogia? Bioloogia on teadusharu, mis tegeleb eluslooduse uurimisega. 5. Nimeta bioloogia harud ja neid uurivate teadlaste nimetused! Mikrobioloogia mikrobioloog Alguloogia alguloog Molekulaarbioloogia molekulaarbioloog Tsütoloogia tsütoloog Anatoomia anatoloog Füsioloogia füsioloog Ökoloogia ökoloog Bakteriloogia bakteriloog Zoobioloogia zoobioloog Botaanika botaanik Mükoloogia mükoloog Histoloogia histoloog 6. Mis on eba(liba) teadus? (astronoomia ja astroloogia!) Ebateadus (libateadus) on tegevus, mis meenutab teadust, kuid selle aluseks on petlikud
rühmitamispõhimõtete ja meetodite põhjendamise ning arendamisega. Taksoniks nim süstemaatika ühikut, mis ühendab organisme mingite sarnaste omaduste alusel ühte gruppi. Süstemaatilisi ühikuid on mitut järku: RIIK-HÕIMKOND-KLASS-SELTS-SUGUKOND- PEREKOND-LIIK. Viirused *Viirused kui väikseimad elusad osakesed on mõjutanud oluliselt kõigi eluvormide arengut ja evolutsiooni. Viiruseid on leitud bakteritel, seentel, taimedel, loomadel ja inimestelt. Viirusi uurivate teadusharu nim viroloogiaks. *Viirused on valgusmikroskoobis nähtamatud, ainult elusrakkudes paljunevad parasiidid. Viiruste omadused: 1) viirused on nii väiksed organismid, et nad ei ole nähtavad mikroskoobis ja nad läbivad bakterifiltreid; 2) viiruste genoom on elusrakkudes aktiivselt isepaljunev kindla struktuuriga DNA või RNA molekul; 3) viiruste genoom ei sisalda selliseid geene, mis tagaksid viiruste ainevahetuse keskkonnaga või võimaldaksid neil sünteesida
paare) Pesa ja toitumine • Pesa asub maapinnal tavaliselt männi all või tihedas puhmastikus. • Pesalohk vooderdatud roht- ja puhmastaimedega • Talvel põhiliseks toiduks paju-ja kasepungad koos võrsete tippudega • Suvel süüakse enamasti rohttaimede ja kanarbikulaadsete osi ning marju Arvukuse uurimise meetodid • ekstrapoleering (prooviala-andmete ekstrapoleerimine kogu Eestile). • eksperthinnang (hinnang liiki uurivate spetsialistide poolt). • umbmäärane hinnang – kasutati Eesti piirkondlikke hinnanguid ja asustustihedusi naabermaades (Lõuna-Soome, Läti). Arvukuse vähenemise algus • Esimesed viited rabapüü arvukuse vähenemise kohta pärinevad 1870. aastatest. • Eelmise sajandi lõpul ja selle sajandi algul oli ilmne, et arvukus väheneb pöördumatult • XX sajandi esimese veerandi jahistatistika näitab, et piirkonniti kütiti püüsid 2-15 korda
vahelisi seoseid. · Neil J. Semper on kinnitanud, et sotsioloogia on ,,inimeste uurimise viis" ja täpsustab, et ,,sotsioloogiat võib määratleda ühiskonna ja ühiskondlike suhete teadusliku uurimisena". Sotsioloogia kui teadusala sai alguse XIX sajandi esimesel poolel. Sotsioloogia tekkele andsid tõuke industriaalühiskonnas tekkinud probleemid, loodus- ja tehnikateaduste kiire areng ja ühiskonda uurivate teaduste ,,mahajäämus". 200 aasta jooksul on nägemused inimesest ja ühiskonnast oluliselt muutunud. Uue teaduse tähenduses kasutas sõna sotsioloogia esimesena prantsuse filosoof Auguste Comte (1798-1857) oma viieköitelises teoses ,,Positiivse filosoofia kursus". Uut ühiskonda käsitlevat teadust nimetas Comte algul sotsiaalseks füüsikaks. Tänapäeva ühiskonda ei kujuta ette ilma sotsioloogiliste uuringuteta ja nende tulemuste
5) Pärilikkus - järglased sarnanevad oma vanematele. ((( 6.) Stabiilne sisekeskkond - püsiv keemiline koostis, stabiilne happelisuse tase (pH) (kõigusoojased ja püsisoojased) ))) 2. Elu organiseerituse tasemel 1) Molekulaarne tase - puuduvad elutunnused 2) Rakuline tase - esinevad kõik tunnused 3) Koeline tase - sarnase ehituse ja talitusega rakud moodustavad koe 3. Anatoomia definitsioon - organismide väliskuju ja siseehitust ning nende elundite asendit, kuju ja ehitust uurivate teadusharude kogum. 4. Füsioloogia definitsioon - bioloogias õpetus organismi ja selle elundite talitlusest ja funktsioonidest. 5. Biomolekulid - Biomolekul on molekul, mis moodustub ja avaldab toimet organismis valdavalt metabolismi käigus. Need on nt: 1) Valgud 2) Polüsahhariidid 3) Nukleiinhapped 4) Lipiidid (rasvad) 5) Vitamiinid jt. 6. Nimeta makroelemendid. Kitsamas mõistes arvatakse siia a) kaltsium b) fosfor c) magneesium d) kaalium e) naatrium f) kloor g) väävel.
Lisaks mängudele armastatakse sageli ka lugeda nii nimetatud kurioosumi veerge ja muid seesuguseid suhteliselt ebaolulisi, kuid samas väga huvitavaid ning naljakaid uudiseid. Samuti on suure lugejaskonnaga erinevad seltskonna, naiste ja meesteajakirjad. Inimesed on juba loomult uudishimulikud ning tahavad teada kuidas elavad oma elu kuulsused ja muud meedialemmikloomad. Praegusel ajal on reporterite uudishimu lausa piiritu. Uurivate reporterite puhul on see väga kiiduväärt omadussee on ju ikkagi nende töö, kuid nõnda nimetatud kollased ajakirjanikud ei tunne tihti piire ning rikuvad erisuguseid eetika reegleid. Nad jälgivad staare ööpäeva ringselt ning kritiseerivad igat nende tegevust. Staaridele pole seda sugugi lihtne päevpäevalt taluda. Kuid nad on ise otsustanud avalikku ellu astuda . Tugevad jäävad ellu ning nõrgad langevad. Need , kes ei suuda sellisele kriitikale vastu panna
seismoloogilisi vaatlusi. Enn Kreem, kes talvitus Molodjoznaja jaamas aastal 1966 ja Bellingshauseni jaamas 1969. aastal, oli esimene keda Charles Villmann Tõravere observatooriumist suutis saata Antarktisele kosmoseuuringutega seotud helkivate öö- ja pärlmutterpilvede patrullvaatlustele. Aastatel 196785 talvitudes tegid neid ka Reino Eller, Rein Randmets, Andres Tarand, Jaan Ojaste, Jaak Lembra, Enn Kaup, Vello Park, Heino Martihhin ja Vladimir Gussev. Kõrgemat atmosfääri uurivate aeroloogidena talvitusid Antarktises veel Rein Männik ning Aleksei Dorogotovtsev ja Sulo Kolje. Jüri Martin uuris 197172 suvel samblikke ja samblaid, kirjeldas makroskoopilise taimestiku poolusepoolset levikupiiri Ida-Antarktises ja dateeris maailma pikima Lamberti liustiku moreene. Tema käigu tõttu sai rikkamaks ka Tallinna botaanikaaia herbaarium. Enim on eestlastest Antarktikas oma uurimistöid teinud järvede uurija Enn Kaup, kes on ka
kultuurilise käitumise uurimisega. Kultuuriantropoloogia huvi keskmes on inimene ja inimkultuur üldiselt, etnoloogia huvitub rahvast ja selle kultuuri ühisjoontest teiste rahvastega võrreldes. Need kaks teadust, mis kujunesid välja 20. sajandi jooksul, sündisid küll ühest juurest ja huvist, ent sisaldavad siiski teoreetilisi ja metoodilisi erinevusi. (Viires 1970: 3) Antropoloogial on kaks tähendust. Laiema tähenduse järgi on antropoloogia omalaadne inimest uurivate teaduste ema või nende uurimisala kattev üldmõiste. Ta jaguneb füüsiliseks antropoloogiaks, arheoloogiaks ja kultuuriantropoloogiaks. Selline mõistekäsitlus on peamiselt kasutusel anglosaksi maades. Teise tähenduse järgi võib antropoloogiaks pidada eelkõige füüsilist antropoloogiat, inimese kui liigi uurimist. (Honko 1970: 7) Füüsilise antropoloogia põhiline ülesanne on selgitada inimliigi algupära maakeral. Lisaks
ÖKOLOOGIA EKSAMI PROGRAMM Ökoloogia sisu ja mõiste Ökoloogia kuulub elusloodust uurivate teaduste hulka. Ökoloogia on teadus, mis uurib organismide ja keskkonna vahelisi vastastikuseid suhteid Ökoloogia teadusharud: Autökoloogia organismiökoloogia, liigi ja keskkonnategurite suhteid uuriv ökoloogia haru Demökoloogia ökoloogia haru, mis uurib organismide populatsioone ja nende keskkonnaoludest johtuvat dünaamikat Sünökoloogia Uurib populatsioonide omavahelisis suhteid ning koosluste ja keskkonnatingimuste suhteid
või just vastupidi, kuid kumbapidi -- seda ei ole võimalik väita. Siiski näib usutav -- apelleerides ka teaduslikule arvamusele -, et tulnukad ei pruugi sugugi olla külalised teistelt planeetidelt, vaid võivad olla suures osas meie enda psüühika vili. Seda psüühika vilja võib aga iseloomustada meie tänapäevase võimetusega tabada tõeliselt oleva parameetreid, mis tekitab kõigis meis segadust ja usaldamatust uurivate distsipliinide vastu. Tõeliselt olev väljendab end meie alateadvuse intuitiivses tunnetuses ja me teadvustame seda ufo-fenomeni näol. Ufo-fenomen on äärmiselt laialdane ning mõistusele raskesti mõistetav, mis teeb ta 7 MINU ARVAMUS UFOde iseloomulikuks jooneks on nende võime lennata tohutu kiirusega, arendada sellist
HT13 Mairit Mattis TUGI- JA LIIKUMISELUNDKOND Õppejõud: Eve Villemson Mõdriku 2013 Anatoomia kõige üldisemas mõttes on organismide väliskuju ja siseehitust ning nende elundite asendit, kuju ja ehitust uurivate teadusharude kogum. TUGI- JA LIIKUMISELUNDKOND Tugi- ja liikumiselundkonna hulka kuulub luustik koos liigeste ja teiste liiduste, samuti sidemetega ning vöötlihastik koos kõõlustega. Luustik on tugi-liikumiselundkonna passiivne, lihastik aktiivne osa. Luustikul on kaks põhifunktsiooni - mehhaaniline ja bioloogiline. · Mehhaanilise funktsiooni ülesandeks on toestada, kaitsta, liikuda. · Bioloogiline funktsioon on osaleda mineraalainete (peamiselt kaltsiumi ja fosfori)
a) Botaanika - on teadusharu, mis tegeleb taimede uurimisega. b) Zooloogia - on bioloogia haru, mis uurib loomi c) Mükoloogia - on seeni uuriv teadusharu. d) Rakubioloogia - on bioloogia haru, milles mikroskoobi ja molekulaarbioloogiliste meetodite abil uuritakse rakkude ehitust ja elutegevust, et mõista bioloogilisi protsesse rakutasandil e) Anatoomia - on organismide väliskuju ja siseehitust ning nende elundite asendit, kuju ja ehitust uurivate teadusharude kogum. f) Ökoloogia - on teadus organismide ja keskkonna vahelistest suhetest. g) Geneetika - bioloogiaharu, mis uurib organismide pärilikkuse ja muutlikkuse seaduspärasusi. 3. Viiruse mõiste ja ehitus. On nukleiinhappest ja valkudest koosnev bioloogiline objekt, millel puudub rakuline ehitus ning mis paljuneb nakatades elusorganismide rakke. 4. Organismi kaitse viiruste vastu.
5.5 Allüksuste tegevusega end kursis hoidmine „Peakorteris ei toodeta ega müüda midagi. Allüksustes käimine oli ainuke viis saada aimu sellest, mis ettevõttes tegelikult toimub.“( Jack Welch ja John A. Bryne „Jack Welch otse südamest“) Enne peadirektoriks saamist veetis ta hulganisti aega ettevõtte erinevate tehaste ja allüksuste vahel liikudes. Ta soovis saada täit ettekujutust tööst ja töötajatest. Töötajatele oli kindlasti ebamugav pidevalt kannatada Welchi uurivate küsimuste all. Aga kontroll ongi juhtimise juures natuke ebameeldivam pool, kuid samas häid tulemusi taodeldes vältimatu. 5.6 Omal alal tipus „Meie eesmärk oli käivitada perspektiivikad tööstusettevõtted“ (Jack Welch ja John A. Bryne „Jack Welch otse südamest“) GE nägi 1980ndate lõpus ja 1990ndate alguses kõige suuremaid võimalusi üleminekuperioodis või raskustes vaevlevates piirkondades. Selles
UURIMISMEETODID EKSAM! Osa I Küsimused 1.Selgitage inimteaduste ja loodusteaduste erinevaid metodoloogilisi lähtekohti ning sotsioloogia asendit selles raamistikus.- * Erinev teadmishuvi: loodusteadused tahavad nähtuste põhjuslikku selgitamist , inimteadused aga inimese tegevuse mõistmist. *Erinev arusaam uurivate nähtuste olemusest : Loodusteaduses alluvad nähtused seaduspärasustele,mis väljenduvad kasuaalsetes seostes.Inimteaduses on inimesel vaba tahe, nad tegutsevad mõtestatult ,püstitavad endile eesmärke ,tegutsevad sihipäraselt ja orienteeruvad tähendustele. *Erinev arusaam sellest kuidas saada tõest teadmist: Loodusteadustes on vaatlus ja mõõtmine ,,väljaspoolt". Objektiivsus s.t . sõltumatus uurija subjektiivsusest kehtib kõikidele
Maastiku mõiste Maastikuteadus on ühest küljest paljude loodusteaduste, nagu geomorfoloogia, mullateadus, geobotaanika jt. ning teisest küljest mitmesuguste inimtegevust uurivate teadusharude ühend. Maastikuteaduse põhinõudeks on uurida: ·ümbritsevat loodust kui tervikut ·maastikukomponentide omavahelisi seoseid ·maastike kujunemisel toiminud inimmõju Maastik on: mis tahes suuruse ja keerukusega looduslikterritoriaalne süsteem ehk geokompleks: maapinna teistest osadest erinev looduslike piiridega maaala, mille omadused ja osised (pinnamood, kliima, muld, taimkate jt.) moodustavad maastikes
puhul (autor, interpreet, lugeja). Anonüümse teksti autorsuse küsimus eeldab teksti algkuju olemasolu, ent rahvaluuleprotsessis ei toimi algteksti-koopiate teema, pigem on olemas teksti PÕHIKUJU ja selle erinevad variandid. Rahvaluuletekst sünnib traditsiooni mälu ja üksikisiku võimete ja mälu koostöös. 9. Rahvaluule osa tänapäeva kultuuris. Folklorism. Rahvaluule e folkloori kaks elu. Rahvaluule ja selle uurimine kultuuri (keelt, kirjandust, ajalugu jms) uurivate teaduste kontekstis. 6 Tänapäeva pärimus seob ühte inimajaloos püsivana säilinud elemendid (osa perekondlikke, soo- ja sugulussuhteid) ja need ühiskonnas välja kujunenud tavad, mis on läbi teinud märkimisväärsed muutused (nt pulma-, matuse-, sünnikombestik jms). Uued kultuurinähtused (nt reisimine, sportimine, telerivaatamine, lugemine jms) on tänapäeval põhjuseks pärimuse tekkele
(4) Meedias on palju pööratud tähelepanu ka Yellowstone vulkaanile. Arvatakse kui see jälle purskama hakkab hävineb elu planeet Maal. Asjatundjate sõnul võib see vulkaan välja paisata nii palju tuhka ja vulkaanilisi jäätmeid, et see tapab kõik 1600 kilomeetri raadiuses. Tuhakihi paksus võib ulatuda kolme meetrini. Toksilised ained saastavad õhu, sundides miljoneid inimesi oma kodud maha jätma ja põgenema. Yellowstone´i supervulkaani uurivate teadlaste sõnul tekib just selline olukord, kui see vulkaan nüüd üle 600 000 aasta uuesti purskama hakkaks. Alates 2004. aastast on onud märke, et see supervulkaan kerkib aastas umbes 7,5 sentimeetrit. Arvatakse, et maapinna tõusu põhjustab suure magmakoguse kerkimine, valgudes kümne kilomeetri sügavusel asuva magmakambri ülaossa, mis selle tagajärjel paisub. Palju on spekuleeritud selle üle, millised on tagajärjed, kui Yellowstone kavatseb siiski purskama hakata.
Kristliku maailmaseletuse kõrvale tekkisid alternatiivsed seletused; kui kristlikku (praktikat jm) alates 19. sajandist enam iseenesestmõistetavaks ei peetud, hakati uurima-vaatlema religiooni kui inimtegevust, inimeste poolt loodut. Arusaam, et vähemalt osa religioonist on inimeste loodud (ja et ka ühiskonnakord on inimeste loodud). Teised lähenemisvõimalused religioonile saavad seetõttu võimalikuks. Mõistuspärane lähenemine, ka religioonis. Religiooni uurivate distsipliinide teke. Klassikud: Karl Marx (1818-1883) peetakse sotsioloogia rajajaks. Ajaloolise arengu mootoriks on tootlikus sektoris aset leidvad muutused. Tootlikud jõud ja tootmissuhted moodustavad ühiskonna baasi. Muu on pealisehitis (selle hulka kuuluvad kultuur, religioon jmt). Religioon on kujunenud hirmust loodusjõudude ees, peegeldas sõltuvust loodusest; kui suurenes võim loodusjõude ohjata, muutus ka ühiskond keerukamaks - inimesed ei
tunnetus. Kui pärimusrühm, kes lugu tahab kuulda, puudub, siis lugu ei räägita. Samas on lugusid, mida esitatakse ainult jutustades, kusjuures teisi võidakse esitada ainult lauldes jne. Lugu kõneleb ennast jutustaja kaudu, kes on vahendajaks kellegi teise (jumala?) ja publiku vahel. Teatraalne. 999 Rahvaluule osa tänapäeva kultuuris. Folklorism. Rahvaluule e folkloori kaks elu. Rahvaluule ja selle uurimine kultuuri (keelt, kirjandust, ajalugu jms) uurivate teaduste kontekstis. Tänapäeva pärimus seob ühte inimajaloos püsivana säilinud elemendid (osa perekondlikke, soo ja sugulussuhteid) ja need ühiskonnas välja kujunenud tavad, mis on läbi teinud märkimisväärsed muutused (nt pulma, matuse, sünnikombestik jms). Uued kultuurinähtused (nt reisimine, sportimine, telerivaatamine, lugemine jms) on tänapäeval põhjuseks pärimuse tekkele. Üle poole rahvastikust elab linnades linnade
1) Vikerkaar 4-5/ 2007, lk 64-77, 132-165 2) Marcus, G. ja Fischer, M. 1996 Anthropology as Cultural Critique. An Experimental Moment in the Human Sciences. Chicago: University of Chicago Press. II ptk, lk 17-44 3) Honko, L. & Pentikäinen, J. Kultuuriantropoloogia, lk 90-103 Antropoloogia teadus inimesest, uurib nii eelajaloolist kui modernset inimest ja tema eluviise. Anthropos - inimene. Antropoloogia on inimest kui liiki ja selle arengut ning inimese kultuurikäitumist ja kultuure uurivate loodus,- humanitaar-, ühiskonnateaduste üldnimetus. Eesmärk anda süsteemset, võrdlevat teadmist maailma rahvaste, kultuuride kohta. R. Girtler: Kindlasti ei ole kultuuriantropoloogia primitiivsete rahvaste uurimine. G. P. Murdock: võrdlev teadus, mis üheskoos sotsioloogia ja psüholoogiaga üritab hõlmata inimese erinevaid käitumismustreid. Kultuuriantropoloogia vallapäästjaks võib lugeda suurte maadeavastuste aega, kui eurooplased hakkasid külastama ,,metslasi"
organismidest nende enda kodus (kes kelle ära sööb või välja sööb). Üldistatult on ökoloogia õpetus eluruumi seaduspärasustest elusorganismide ja neid ümbritseva keskkonna vahelistest suhetest. Aktuaalsed ülesanded on seoses loodusvarade aruka kasutamise ja taastamisega ning keskkonna saastamise vähendamisega. 1 Autökoloogia organismiökoloogia, liigi ja keskkonnategurite suhteid uuriv ökoloogia haru. Jaotatakse uurivate keskkonnategurite või organismirühmade ja nende elutalituse järgi. Demökoloogia populatsiooniökoloogia, ökoloogia haru, mis uurib organismide populatsioone ja nende keskkonnaoludest johtuvat dünaamikat Sünökoloogia populatsioonide suhteid ning koosluste ja keskkonnatingimuste suhteid uuriv ökoloogia haru. Bioloogiline tort USA teadlane E.P.Odum kujutas integratsiooni tordina, see põhineb bioloogiliste teaduste jaotusel, mis jaotatakse taksonoomilisteks ja fundamentaalseteks
Põhifunktsioon tänapäeval on tegelikkuse süstemaatiline ja ennetav mõtestamine inim-ühiskonna tarbeks, oluliste gnoseoloogiliste (tunnetusteoreetiliste) ja ontoloogiliste (olemisõpetusega seotud) probleemide lahendamine ning sellest johtuvalt uute ideede genereerimine. Lisaks tunnetusteooriale on filosoofilise psühholoogia olulisteks probleemideks filosoofiline antropoloogia ning vaimseid protsesse uurivate neuroteaduste metodoloogia. 4. Teaduslik psühholoogia- on kõige hilisema tekkeajaga. Eristavaks jooneks on teadmiste suur usaldusväärsus, mille tagavad mõistete täpne defineerimine ja mõistete loogiliselt mittevastuoluliste süsteemide kasutus, nähtuste võimalikult objektiivne ja range mõõtmine (sh matemaatilis- statistiliste kriteeriumite alusel) ja uurimistulemuste korratavus sõltumatute uurijate poolt ning eri aegadel juhul, kui eeltingimused on samad
1. Suurus - on nähtuse, keha või aine oluline omadus, mida saab kvaliteetselt eristada ja kvantitatiivselt määrata. Esitatud mõiste suurus võib tähendada suurust üldiselt, nagu pikkus, mass, aeg, temp, takistus, ainehulga kontsentratsioon jne. või mingit konkreetset suurust, nagu teatud varda pikkus, antud traadi elektriline takistus, etanooli ainehulga kontsentratsioon mingis veinis. Mõiste suurus kasutatakse uurivate materjaalsete süsteemide, objektide, nähtuste, protsesside, jne. kirjeldamisel teaduse kõikides valdkondades (füüsika, keemia, jt,) Mõistet suurus ei ole õige rakendada vaadeldava nähtuse, keha või aine omaduse puht kogulises (kvalitatiivse) külje väljendamiseks, nagu mass, suurus, pikkuse suurus, radionukliidi aktiivsuse suurus, pinge suurus, jne., sest kõnealused nähtuse, keha või aine omaduse - mass, pikkus, jne. on ise suurused
Nt. funktsionalismi tulek arhitektuurisse: kuulutati vana esteetika aegunuks ja vana stiil inetuks => vanade juhtfiguuride ,,kultuuriline kapital" kaotas oma väärtust; uute ,,kapitali" aluseks aga oli uus stiil millel oli oma esteetika, kaanonid mida vanad ei olnud omandanud. Bourdieu toonitab: ,,kultuurirevolutsionääride" eesmärgiks ei ole hierarhia kummutamine, vaid positsioonide muutmine selle sees, samas kui välja kogu ülesehitus jääb edasi püsima hierarhilisusele. - Ka kultuuri uurivate teaduste lähtekohaks oli varem (tihti implitsiitselt) just hierarhiline vaade. Ilmes nt. selles, milliseid kultuurinähtusi üldse peeti uurimis väärivaks . suuri kunstiteoseid ja kunsti tunnustatud loojaid, mitte ,,massikultuuri". Ka rahvakultuurist otsiti ,,puhtamaid", ,,väärtuslikemaid" ilminguid, mitte seda mis oli tavapärane ja tegelikult igapäevaelule iseloomulik. Tsenseeriti roppuseid, seda mis oli oletatavalt hilisem kultuuriline laen jne. Ka seda,
Samas on kulturoloogia ingliskeelses kirjanduses peaaegu puuduv mõiste. Ikka räägitakse kas kultuuriteooriast, kultuuriuuringutest vms. Saksakeelses küll esineb Kultorologie. Aga kõige enam ikkagi vene kultuuriuurimises ja selle mõjuväljas. Siit ka osalised mõjud Tartu-Moskva KK-le. Kulturoloogias nähakse integreeritud kultuuriteadust, lähedane saksa Kulturwissenschaftile interdistsiplinaarsus, püüe ühendada erinevate kultuuri uurivate teadusharude saavutusi, erinevate kultuurifenomenide komplekksse analüüsi püüe. Püüe töötada välja kultuuri uurimise ühtset metakeelt. Samas, nagu juba ütlesin, kulturoloogia tänapäeva NL järgsel Venemaal küllaltki spetsiifiline, oma loogikaga, lääne kultuuriuurimise peajoonest võrdlemisi erinev. Ühelt poolt on siin tugevad kultuuriloo tradtisioonid, teisalt mitmed muud mõjud. 19 · Nt 19. saj positivismi kaugema mõjuna püüe uurida kultuuri loodus v
Sotsioloogia kui teaduse ajaloost Probleemid ainevaldkonna määratlemisega. Selleks, et nimetada sotsioloogiat teaduseks, peab teadma sotsioloogia ainet ja objekti, mida ta uurib. Pitirim Sorokin (1889-1968) vajalik määratleda iseseisva distsipliini tunnused: Teha kindlaks uuritavate nähtuste piirkond Näidata, et uuritav valdkond on oluline ja seda ei uuri ükski teine teadus Selgitada sotsioloogia suhe teiste teadustega, eriti sotsiaalset reaalsust uurivate teadustega Sotsioloogia kui teaduse ajaloost Teadus peab uurima konkreetset esemelist objekti, mille uurimisega ei tegele ükski teine teadus. Kui tingimus pole täidetud, saab olla lihtsalt mingi teise teaduse haru. Tänapäeval: teaduse iseseisvus ei sõltu objektist, vaid vaatenurgast, millega teadus objektile läheneb. Seega võivad objekti uurida erinevad teadused ja ühel teadusel võib olla mitmeid objekte. Seega peab teadus kasutama vaatenurka, mida ei kasuta ükski teine teadus.
nähtusi omaks võtma. Näiteks Roger Penrose, matemaatilise füüsika professor, on juba üritanud kvantmehaanika abil seletada normaalse inimese teadvuse olemust. Londoni Birkbecki Kolledzi teoreetilise füüsika professor Basil Hiley aga ei usu seda, et kvantmehaanika üksinda seletaks ära paranormaalsed nähtused ja ta selgitab: ,,Kvantprotsessid aitavad meil inimmõistust tundma õppida, kuid vaja on midagi enamat." Kuid Carr on pigem optimistlik ja ütleb paranormaalseid nähtusi uurivate teadlaste kaitseks seda, et ,,koventsionaalses" tänapäeva füüsikas on väga palju just oletusi, mitte aga tõestatuid fakte. Ta ütleb: ,,Võib öelda seda, et superstringi kohta on isegi vähem tõendeid kui meeltevälise taju kohta. Me vähemalt üritame paranormaalseid nähtusi laboratooriumi tingimustes esile kutsuda." Paranormaalseid nähtusi uurivaid teadlasi ei peeta akadeemilises ringkonnas austusväärseks, kuid see teeb veelgi rohkem meelehärmi kogu selle asja juures
kvantmehaanika abil seletada normaalse inimese teadvuse olemust. Londoni Birkbecki Kolledzi teoreetilise füüsika professor Basil Hiley aga ei usu seda, et kvantmehaanika üksinda seletaks ära 42 paranormaalsed nähtused ja ta selgitab: ,,Kvantprotsessid aitavad meil inimmõistust tundma õppida, kuid vaja on midagi enamat." Kuid Carr on pigem optimistlik ja ütleb paranormaalseid nähtusi uurivate teadlaste kaitseks seda, et ,,koventsionaalses" tänapäeva füüsikas on väga palju just oletusi, mitte aga tõestatuid fakte. Ta ütleb: ,,Võib öelda seda, et superstringi kohta on isegi vähem tõendeid kui meeltevälise taju kohta. Me vähemalt üritame paranormaalseid nähtusi laboratooriumi tingimustes esile kutsuda." Paranormaalseid nähtusi uurivaid teadlasi ei peeta akadeemilises ringkonnas austusväärseks, kuid see teeb veelgi rohkem meelehärmi kogu selle asja juures
nähtusi omaks võtma. Näiteks Roger Penrose, matemaatilise füüsika professor, on juba üritanud kvantmehaanika abil seletada normaalse inimese teadvuse olemust. Londoni Birkbecki Kolledži teoreetilise füüsika professor Basil Hiley aga ei usu seda, et kvantmehaanika üksinda seletaks ära paranormaalsed nähtused ja ta selgitab: „Kvantprotsessid aitavad meil inimmõistust tundma õppida, kuid vaja on midagi enamat.“ Kuid Carr on pigem optimistlik ja ütleb paranormaalseid nähtusi uurivate teadlaste kaitseks seda, et „koventsionaalses“ tänapäeva füüsikas on väga palju just oletusi, mitte aga tõestatuid fakte. Ta ütleb: „Võib öelda seda, et superstringi kohta on isegi vähem tõendeid kui meeltevälise taju kohta. Me vähemalt üritame paranormaalseid nähtusi laboratooriumi tingimustes esile kutsuda.“ Paranormaalseid nähtusi uurivaid teadlasi ei peeta akadeemilises ringkonnas austusväärseks, kuid see teeb veelgi rohkem meelehärmi kogu selle asja juures
annaabi.ee 
